Latest Posts

Neljapäeval, 6. jaanuaril toimus traditsiooniline Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori kolmekuningapäeva vastuvõtt.

„Mida loota ja oodata uuelt alanud aastalt? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jaoks on ülioluline juba alanud ja loodetavasti uuel aastal veelgi elavnev arutelu kõrghariduse rahastamise teemadel. Ja see pole ju küsimus ainult rahast… – mis see kõrgharidus üldse on, on see kaup või avalik hüve, on see midagi, mille indiviid ostab endale oma, oma vanemate või laenatud raha eest, et endale parem elu tulevikus kindlustada, või on see ühiskondlik investeering, mis on vajalik selleks, et riik ja ühiskond saaksid üldse inimväärses suunas edasi areneda. Need on maailmavaatelised küsimused ja konsensuseni neis vaevalt jõutakse, kuid loodetavasti kaalutakse tulevikuotsused sügavalt ja mitmekülgselt läbi, sest –  kui pistame näpud stepslisse, saame sealt kohe suraka kätte, kuid rumal, kaalutlemata või kohalikke olusid mittearvestav haridus- või ka kultuuripoliitiline otsus toob oma tulemused suure ajanihkega ja analoogiliselt stepsliga, näppe nii kergelt sealt enam kätte ei saa,” sõnas Ivari Ilja ja lisas: „Kindlasti toob uus alanud aasta palju muusikat ja teatrit ja siin on EMTA-l, suuresti ka tänu meie headele koostööpartneritele, öelda oma tugev ja kaalukas sõna. Ning muidugi ei saa mööda vaadata ka laias maailmas toimuvast, olgu see siis Ukraina, Kasahstan või ameerika mägedele sattunud elektrihind. Aga just seepärast tahaksin soovida meile kõigile lisaks tervisele, õnnele ja edule – lootust, et negatiivsed stsenaariumid ei realiseeru. Sest lootus on just see, mis annab meile jõudu ja inspiratsiooni tulevikuplaane teha, neid ellu viia, ja annab elule värvi ja maitse.”

Fotode autor on Rene Lutterus.

Professor Allan Vurma sai rahastuse viieaastasele projektile “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – probleemid ja teaduslik baas.” EMTA ja TalTechi teadlaste koostöös elluviidava projekti eesmärgiks on teadusliku aluse loomine häälemoodustamise ning artikuleerimise optimaalsete strateegiate väljatöötamiseks, mis tagaksid laulmisel hea tasakaalu tekstiselguse ja muusikaliste kvaliteetide vahel (nt kantileensus, fraaside pingekaared) sõltuvalt ruumi akustilistest tingimustest ja mõjust, mis lähtub instrumentaalsaatest.

Teadur Brigitta Davidjants võitis järeldoktori grandi uurimistöö tegemiseks Helsingi Ülikoolis. Tema uurimisteema on “Marginaliseeritud identiteedid 1980.–1990. aastate Tallinna linnaruumi subkultuurses organiseerumises”. Vaatluse alla tulevad naispunkarid, venekeelsed tänavamuusikud ja futuristid, kelle kaudu antakse läbilõige subkultuursest organiseerumisest üleminekul hilissotsialismist postkommunismi.

Personaalse uurimistoetuse 2021. aasta taotlusvoorus sai taotleda väljaminevat järeldoktori granti (PUTJD), rühmagranti (PRG) ning stardigranti (PSG). Kokku menetleti 335 taotlust, millest rahastuse otsuse sai 79. Vooru eelarve oli 10,6 miljonit eurot. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia taotluste edukuse määr oli 100%.

Õnnitleme!

Konkurss leiab aset 25. märtsist 2. aprillini 2022 Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias.

Pianistide konkurss:

– 1. ja 2. voor Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis;
– finaalvoor koos Kaunase sümfooniaorkestriga Kaunase Filharmoonias.

Kammeransamblite konkurss:

– 1. voor Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia kammeraalis;
– finaalvoor Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.

Konkursile on oodatud osalema pianistid, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 1992 (k.a), kammeransambli liikmete keskmine vanus peab olema vähem kui 35 eluaastat.

Registreerumise tähtaeg on 31. jaanuar 2022.

Osalejaid hindab rahvusvaheline žürii. Klaver: Kevin Kenner (USA) – esimees, Cezary Sanecki (Poola), Ewa Kupiec (Saksamaa), Jurgis Karnavičius (Leedu), Zbignevas Ibelgauptas (Leedu), Toms Ostrovskis (Läti), Mihkel Poll (Eesti). Kammermuusika: Avedis Kouyoumdjian (Austria) – esimees, Rimantas Armonas (Leedu), Petras Kunca (Leedu), Grzegorz Kurzynski (Poola), Marje Lohuaru (Eesti), Arigo Štrals (Läti), Audronė Vainiūnaitė (Leedu).

Rohkem infot: https://vainiunas.lt/en/indexsub/competition-rules

Kolmapäeval, 23. veebruaril algusega kell 10.00 leiab EMTA kammersaalis aset Yamaha stipendiumikonkurss 2022, kus võivad osaleda kõik EMTA-s täiskoormusega õppivad flöödi, oboe, klarneti, fagoti ja saksofoni eriala tudengid. Välja antakse üks stipendium suurusega 1000€.

Kavanõuded on järgmised:

Flööt:

• J.S. Bach – Partita a-moll BWV 1013, I Allemande ja II Courante
• W.A. Mozart – Kontsert G-duur K313, I osa koos kadentsiga või kontsert D-duur K314, I osa koos kadentsiga

Oboe:

• J.S. Bach – Partita BWV 1013, I Allemande ja II Courante (transkriptsioon oboele)
• W.A. Mozart – Kontsert C-duur K314 I osa koos kadentsiga

Klarnet:

• J.S. Bach – Partita BWV 1013, I Allemande ja II Courante (transkriptsioon klarnetile)
• W.A. Mozart – Kontsert A-duur K622, I osa

Fagott:

• J.S. Bach – Partita BWV 1013, I Allemande ja II Courante (transkriptsioon fagotile)
• W.A. Mozart – Kontsert B-duur, I osa koos kadentsiga

Saksofon:

• J.S. Bach – Partita BWV 1013, I Allemande ja II Courante (transkriptsioon saksofonile)
• A. Glazunov – Kontsert op 109, algusest kuni kadentsi lõpuni

Soovijail palume registreeruda koos kavaga hiljemalt teisipäeval, 15. veebruaril 2022 siin.

Kuni 31. märtsini 2022 saab SAISis esitada avaldusi lavakunsti bakalaureuseõppe näitleja õppesuunale kandideerimiseks. Ootame laia silmaringi, erisuguse tausta ja emakeelega ning loova mõtlemisega sisseastujaid üle Eesti!

Kursusel õpivad koos lavastaja, dramaturgi ja näitleja õppesuundade üliõpilased. Tulevase 32. lennu kursusejuhendaja on lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits, juhtivate õppejõududena suunavad kursust ka Tiina Tauraite, Siret Campbell ja Tiit Ojasoo.

Mart Kolditsa ja Anne Türnpu juhendamisel lõpetas 2018. aastal lavakunsti osakonna 28. lend, Tiit Ojasoo oli 2014. aastal lõpetanud 26. lennu kursusejuhendaja.

Kandideerimiseks tuleb hiljemalt 31. märtsil 2022 esitada SAISis avaldus koos vabas vormis elulookirjeldusega. Sisseastumiseksamid toimuvad neljas voorus.

Vastuvõtt näitleja õppesuunale toimub üle aasta.

6.–9. jaanuaril toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias International Platform for Performer Training (IPPT) aastakonverents.

IPPT on etenduskunstidealase kõrgharidusega tegelevate praktikute, kunstnike, pedagoogide ja teadlaste rahvusvaheline kogukond, mis koguneb iga-aastastele koosolekutele alates selle loomisest 2014. aastal. Varasemad kokkutulemised on toimunud Helsingis, Gentis, Wroclawis, Utrechtis, Zürichis, Göteborgis, Canterburys.

Konverentsil peetakse ettekandeid ja viiakse läbi töötubasid, millel on ühine teema. Seekordne teema on “Uued võimalused, praktikad, tehnoloogiad, platvormid, kogemused, avastused ja ressursid etenduskunstide õpetamise vallas pandeemia tingimustes.”

„Praegune pandeemiline elukorraldus on etenduskunstide õpetamise väga keerukaks teinud. Oleme siiski leidnud võimalusi töö jätkamiseks. IPPT kohtumine püüab vaadata olukorra helgemat poolt, sest pandeemia on sundinud meid mugavustsoonist välja astuma, loonud uusi võimalusi ja viise olemiseks, õpetamiseks ja treenimiseks. Loodame, et Tallinna kohtumisel kirjeldatakse ja jagatakse parimaid uusi tavasid. Mõned ettekanded peetakse EMTA black box’is, mõned veebis – mis on ju samuti uute tehnoloogiliste võimaluste avastamine ja katsetamine,“ ütles IPPT kohtumise Tallinna toomise algataja professor Jüri Nael.

Koosolekust tehakse otseülekanne, nii et see on ligipääsetav ka inimestele, kes praegu reisida ei saa.

IPPT veebisait: https://performertrainingplatform.wordpress.com

Lisainfo:
Prof Jüri Nael
juri.nael@eamt.ee
58550217

Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 7.

Head lugemist!

10. detsembril toimus Viljandi Pärimusmuusika Aidas rahvusvaheline konverents legendaarse mordva folkloristi ja laulja Vladimir Romaškini, ersa nimega Jovlan’ Olo, 70. sünniaastapäeva tähistamiseks. Jovlan’ Olo juhitud ersamokša meestelauluansambel Toorama on alates 1990ndate lõpust käinud korduvalt esinemas Eestis nii Viljandi Pärimusmuusika festivalidel, Hõimupäevadel kui ka muudel sündmustel.

Konverentsi korraldasid Taive Särg Eesti Kirjandusmuuseumist ning ersa kultuuriühingu Sjatko esinaine Natalia Abrasimova koostöös Vladimir Romaškini nimelise Etno-Kudo muuseumi, Mordva Vabariigi Puškini nimelise rahvusraamatukogu, Fenno-Ugria asutuse, Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu, Vladimir Romaškini nimelise ansambli Toorama ning Mordva Vabariigi kultuuri, rahvuspoliitika ja arhiivinduse ministeeriumiga. Konverentsil avati ka näitus Vladimir Romaškini tegemistest, mille koostas Natalia Abrasimova ja kujundas Stanislav Antipov.

Sündmus toimus Zoomi platvormi vahendusel ning ettekandeid soome-ugri rahvamuusikast, sõnavõtte ja meenutusi tuli lisaks ka Ameerika Ühendriikidest, Mordvamaalt ja Eestist. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteadur Žanna Pärtlas tegi ettekande mokša lauludest, EMTA doktorantuuri lõpetanud udmurdi lauljatar Maria Korepanova bessermani laulude õpetamise võimalikkusest tänapäeval.

Esinesid ansamblid Toorama, mida juhib Jovlan’ Olo poeg Andrei Romaškin, Morama Gennadi Dulkini juhtimisel, Maria Korepanova ning EMTA pärimusmuusika eriala üliõpilased koos rahvalauluansambliga Väike Hellero.

Sündmuse korraldamist toetasid Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapital ja Vitaly Romaškin.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja ning piletimüügiplatvorm Fienta arendasid koostöös uue piletite kontrollimise süsteemi. Tegemist on peamiselt iseteenindusliku lahendusega, mille eesmärk on pakkuda publikule kiiremat läbipääsu, vähendada kontakte ning samas üle vaadata kontserdi- ja teatrimaja tööprotsessid. Uut süsteemi katsetatakse EMTA kontserdi- ja teatrimajas detsembrikuu jooksul.

“Kui osad kinod kasutavad juba mõnda aega piletite kontrollimisel iseteenindust, siis kontserdi- ja teatrisaali jõuab selline lahendus esmakordselt,” sõnab EMTA kontserdi- ja teatrimaja haldusjuht Ilja Goor ja lisab: “Kaalusime erinevaid lahendusi, kuidas piletite kontrollimist kõige tõhusamalt korraldada ja meil on väga hea meel, et Fienta haaras meie mõttest kinni ning koos sai välja töötatud lahendus, mille vastu tunnevad huvi juba ka teised sündmuste korraldajad.”

Iseteenindus tähendab publiku jaoks seda, et enne saali sisenemist tuleb nii tervisetõendi kui ka pileti QR-kood ette näidata tahvelarvuti ekraanile. Tervisetõendi kehtivuse ja isikut tõendava dokumendi kontrollib üle saaliteenindaja, kontserdi- või teatripileti kehtivust kinnitab elektrooniline süsteem ning selle käigus märgitakse pilet automaatselt kehtetuks.

“Fiental on väga hea meel, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on niivõrd uuendusmeelne. Iseteenindus EMTA kontserdi- ja teatrimajas muudab piletite ja tervisetõendite kontrollimise protsessi publiku jaoks kiiremaks ning aitab kaasa ka kontaktide vähendamisele. Kõikidele teistele sündmuste korraldajatele on see lahendus kättesaadav uue aasta algusest,” kommenteerib Fienta tegevjuht René Lasseron.