Ajalugu

Esimesed lõpetajad pärinevad 1925. aastast, mil kool oli äsja saanud Tallinna Konservatooriumiks. Aastail 1925–2016 on välja antud (teadaolevalt) 5362 diplomit ja lõputunnistust. Tõsi, „füüsilisest isikust“ lõpetanuid on siiski mõnevõrra vähem. Nimelt on paljud lõpetanud rohkem kui ühe eriala. On ka neid, kes on vahetanud samal erialal saadud lõputunnistuse hiljem, pärast gümnaasiumihariduse omandamist, helikunstniku diplomi vastu.

1925. aastal jõudsid diplomini kümme noort muusikut. Klaveri erialal lõpetasid Stella Lukk, Stanislav Schultz, Edith Teige ja Aleksandra Ponomarjova (tema lõpetas eksternina), oreli erialal Johannes Jürgenson [Jürme] ja Peeter Laja. Puhkpillidest lõpetasid klarnetist Eduard Simson ja metsasarvemängijad Albert Kõhelik ning August Strandberg. Keskkooli laulu- ja muusikaõpetaja diplomi sai Leontine Prommik.

Järgnevatel aastatel kasvas lõpetanute hulk, jõudes 1930. aastate lõpuks 40 – 50 piirimaile. Paljud sõjaeelsete aastate vilistlastest on saanud väärika koha eesti muusika ajaloos, seda kas diplomijärgsel või mõnel teisel erialal. Tooksin siin ära vaid mõned nimed (siin ja ka edaspidi on järjestuse aluseks lõpetamise aastad): heliloojad Evald Aav, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Villem Reiman jt., pianistid Anna Gurevitch [Klas], Olav Roots (eksternina), Elsa Avesson, Karin Prii, Roman Matsov, organistid Hugo Lepnurm ja Meta Tari [Noorkõiv], viiuldajad Hugo Schütz, Herbert Laan, Eevalt Turgan, Vladimir Alumäe, Hubert Anton [Aumere], Zelia Aumere, Karmen Prii, Evi Liivak, Villem Õunapuu, Roman Matsov, tšellist August Karjus. Lauljatest olgu mainitud Marta Rungi, Tooni Kroon, Jenny Siimon, Helmi Betlem, Elsa Maasik, Dietrich [Tiit] Kuusik, Linda Saul jt. Puhkpilli erialadel on sõjaeelse konservatooriumi kasvandikud näiteks flöödimängijad Evald Brauer ja Elmar Peäske, klarnetist Juhan Kaljaspoolik, oboemängija Jaan Hargel, metsasarvemängijad Martin Otto [Mart Paemurru] ja Arnold Treumuth, trombonist Paul Karp jt. Paljud eelnimetatuist said hinnatud õppejõududeks konservatooriumis ja teistes muusikaõppeasutustes, osa aga leidsid sõjajärgseil aastail kodu ja kunstnikukarjääri välismaal.

Oluline roll Eesti muusikaelu edendamises oli kanda keskkooli laulu- ja muusikaõpetajate klassi lõpetanuil. Siin võiks esile tõsta Ludmilla Väinmaad, Jaan Pakku jt. Tuntuim on kahtlemata Tuudur Vettik kolmandast lennust, kuid keskkooli laulu- ja muusikaõpetaja kutse omandasid ka paljud teiste erialade õppurid.

Aastad 1941 – 1945 olid konservatooriumile rasked. Sõjatules hävis maja, paljud õppejõud ja õpilased olid sunnitud kodumaalt lahkuma – kes itta, kes läände. See kajastub ka lõpetanute arvus. 1941. aastal oli neid vaid neli, 1945. aastal aga polnud ühtegi. Aastail 1942 – 1944 lõpetanud 39 inimesest olid mitmed sunnitud lõpueksamid järgmistel aastatel uuesti sooritama, sest nn. saksa-aegseid diplomeid ei loetud kehtivaiks. 1942. aastal lõpetanuist on tänaseks tuntuim tšellist Laine Siim [Leichter], 1943. aastast võiks mainida trompetist Voldemar Lemmikut, organist Helen Tobiast [Duisberg]. 1944. aastal lõpetasid teiste hulgas pianistid Laine Kallak [Mets], Mall Sarv, Therese Masing [Raide] (nemad lõpetasid konservatooriumi teistkordselt – „õigesti“ – vastavalt 1950, 1955 ja 1956), heliloojad Villem Kapp ja Kalju Raid, viiuldaja Endel Kalam.

Esimestel aastatel pärast sõja lõppu oli „vilistlaste saak“ võrdlemisi kasin – aastane lõpetanute arv mahtus kümne piiridesse, alles 1950. aastatel on märgata mõningat kasvu. Erandlik on 1951. aasta, mil lõpetas 37 inimest, nende hulgas 17 lavakunsti eriala tudengit (jäänuk 1950. aastal likvideeritud ENSV Riikliku Teatriinstituudi lõpukursusest). Ka järgmine rekordaasta – 1961 oma 45 lõpetajaga – on seotud teatriga. Nimelt lõpetas siis 1957. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koosseisus avatud lavakunstikooli esimene lend, 17 noort näitlejat.

Siitpeale kasvab vilistlaste hulk jõudsalt. Lisaks „lavakatele“ mõjutab seda 1959. aastal avatud kaugõppeosakond ja 1961. aastal loodud Muusikakeskkool. Viimane suurendas eriti instrumentalistide juurdekasvu.

1971. aastal naases konservatooriumi muusikapedagoogika eriala, mis vahepeal oli kuulunud Tallinna Pedagoogilise Instituudi alla. Sellega hakkab igaaastane lõpetajate arv lähenema kohati juba 100 piirimaile ja isegi üle selle. Olgu siin mainitud erialati mõningad aastail 1945 – 1960 lõpetanute nimed: pianistidest Heljo Sepp, Erna Saar, Virve Lippus, Leelo Kõlar, Lilian Semper, Valdur Roots jt.; viiuldajad Endel Lippus, Ines Rannap ja Harald Aasa; flötist Samuel Saulus; lauljad Viktor Gurjev ja Georg Ots; dirigendid Vallo Järvi, Erich Kõlar, Uno Järvela, Laine Rekkaro [Karindi], Harry Ilja, Roland Laasmäe, Harald Uibo, Heino Kaljuste, Arvo Ratssepp, Kuno Areng, Ants Sööt jt. Heliloojaist lõpetasid sel ajavahemikul Heimar Ilves, Anatoli Garšnek, Boris Kõrver, Leo Normet, Harri Otsa, Valter Ojakäär, Jaan Rääts, Anti Marguste jt; muusikateaduse erialal lõpetasid Helga Aumere, Helga Tõnson, Johannes Jürisson jt.

1960.–1980. aastail jätkus areng tõusvas joones. Kui näiteks aastal 1960 lõpetas 25, siis 1982. aastal oli neid juba 114. Üha rohkem lisandus tugevaid lõpetajaid, kes rikastasid ja rikastavad tänaseni eesti muusikakultuuri. Nende hulgas on pianistid Eugen Kelder, Ada Kuuseoks, Arbo Valdma, Peep Lassmann, Vardo Rumessen, Rein Rannap, Kalle Randalu, organistid Kristiina Hoidre, Andres Uibo ja Ines Maidre, viiuldajad Mare Teearu, Mati Kärmas, Tõnu Reimann, Andres Mustonen, Urmas Vulp jt., tšellistid Toomas Velmet ja Mart Laas, saksofonimängija Olavi Kasemaa, fagotist Peeter Sarapuu, trompetistid Paul Mägi ja Valeri Petrov. Laulu erialal lõpetasid teiste hulgas Arne Mikk, Teo Maiste, Hendrik Krumm, Urve Tauts, Margarita Voites, Ivo Kuusk, Anu Kaal, Mati Palm jt. Arvukatest dirigentidest olgu mainitud Ants Soots, Venno Laul, Ants Üleoja, Olev Oja, Eri Klas, Tiia-Ester Loitme, Peeter Lilje, Vello Pähn. Diplomeeritud heliloojate nimistu täienes paljude väärt nimedega, nagu Arvo Pärt, Alo Põldmäe, Mati Kuulberg, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Olav Ehala, Erkki-Sven Tüür, Alo Mattiisen jt. Muusikateadlastest on olnud aktiivsemad Priit Kuusk, Mart Humal, Urve Lippus, Jaan Ross, Anu Kõlar, Margus Pärtlas, Kristel Pappel jt. Muusikapedagoogika eriala lõpetanutest on tuntumad Kadri ja Riho Leppoja, Mare Väljataga, Aarne Saluveer, Kaari Sillamaa, Liivi Urbel, Monika Pullerits, kuid paljude selle eriala lõpetanute, näiteks Riho Rõõmuse, Andres Ammase ja Aivar Mäe tegevus on tunduvalt laiem kui tavapärane koolitöö.

1989. aastal algas meie kooli jaoks uus periood. 1991. aastast alates on seoses Eesti iseseisvuse taastamisega palju muutunud. Oleme sõlminud tihedamad kontaktid maailma, eriti Euroopa muusikakõrgkoolidega. Lisaks üliõpilasvahetusele on käesoleval aastatuhandel lõpetanute seas üha rohkem üliõpilasi ka välisriikidest.

1990. aastail toimunud muudatused õppeplaanide struktuuris tõid kaasa alates 1995. aastast lõpetajate jagunemise bakalaureuse- ja magistriastmete vahel. 2004. aastast on lisandunud ka doktorikraadiga lõpetajad. Aja nõuetest on tingitud kultuurikorralduse eriala magistriõppe rakendamine, aga ka jazzmuusika, elektronmuusika ja pärimusmuusika erialade õpetamine.

Tänaseks kannab meie kool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nime. Mis puutub aga viimaste kümnendite jooksul lõpetanutesse, siis – nad on meie ümber ja neist oleneb eesti muusika tulevik!

M. Topmann