Rahvusvaheline loomeuurimuslik konverents Doctors In Performance 2020 (DIP 2020)

Välissuhted, Teadus

Rahvusvaheline loomeuurimuslik konverents Doctors In Performance 2020 (DIP 2020)

Rahvusvaheline loomeuurimuslik konverents "Doctors in Performance 2020", mis toimub 2.–4. septembrini 2020 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kutsub esinejaid. 

Konverentsi eesmärk on anda doktoriõppe üliõpilastele, värskelt lõpetanutele ning noorteadlastele muusika erialadel võimalus tutvustada oma loomeuurimuse (artistic research) tulemusi ettekannete, muusikaliste etteastete (sh ka improvisatsiooni) ja arutelude kaudu. Esinemisvormid on kontsert, loeng-kontsert ja ettekanne.

Muusika erialade doktorandid, äsja doktoriõppe lõpetanud ja noorteadlased on oodatud konverentsile esinema. Registreerumine on avatud 1. aprillini 2020 ning seda on võimalik teha SIIN.
Lisainformatsioon konverentsi koduleheküljelt: www.dip2020.eu

Konverents toimub neljandat korda. Esimene Doctors in Performance konverents leidis aset 2014. aastal Helsingis ning pärast seda on sündmust võõrustatud Dublinis ja Vilniuses. 

EMTA pühendab õppejõudude loometegevusele, jazzmuusika pärlitele ja doktoritudengite kunstile oma kontserdisarjad

Õppejõud, Kontserdibüroo

EMTA pühendab õppejõudude loometegevusele, jazzmuusika pärlitele ja doktoritudengite kunstile oma kontserdisarjad

Sel nädalal täieneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdihooaeg kolme uue sarjaga, mis toob kuulajateni õppejõudude loometöö, jazzmuusika pärlid ning doktoriüliõpilaste sisuka tegevuse.

„Paranenud tingimused nii õppe- kui ka kontserttegevuseks akadeemia uute saalide kujul on andnud hoogu pidulikule 100. kontserdihooajale,“ räägib EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema. „Üliõpilased ja õppejõud on leidnud oma tegevuses uut hingamist ja soodsamates tingimustes on kasvanud soov oma kunsti publikuga jagada. Värsked kontserdisarjad on inspireeritud just sellest,“ lisab ta. 

Kolmapäeval, 12. veebruaril kell 19 avab EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis doktorantide gala kontserdisarja Doktorandid laval“, mis annab doktoritudengitele võimaluse tuua avalikkuseni oma uurimisküsimuse loomingulise tahu. Sarja avakontserdil kõlab klassikat, pärimust ja improvisatsiooni, esinevad doktoriõppe üliõpilased mitmetelt erialadelt: Jaak Sikk (improvisatsioon), Ksenia Rossar (sopran), Maila Laidna (klaver), Tiiu Sisask (klaver), Anneli Tohver (klaver), Ilana Lode (klaver), Saale Fischer (klavessiin) ja Juhan Uppin (päkarauakannel).

Academia aeterna ehk igavene/kestev akadeemia on õppejõudude loomingulisele ja loomeuurimuslikule tegevusele pühendatud kontserdisari. Sari on kantud juhtmõttest, et loomeuurimuse olulisim osa ongi loometegevus ise. Kaalukam sellest, kuidas uurimust selgitada, mõtestada, analüüsida või sest kirjutada, on küsimus, kuidas seda praktiseerida moel, mis võiks muuta ka teiste kogemust. Sarja avakontserdil pühapäeval, 16. veebruaril kell 17 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis astub publiku ette akadeemia endine rektor, hinnatud pianist Peep Lassmann

2020. aasta kevadhooajal on publikul võimalik osa saada veel Sten Lassmanni, Lembit Orgse, Aavo Otsa, Peeter Sarapuu, Kristi Kapteni ja Nata-Ly Sakkose loomeprojektidest.

Kontserdisari „Jazz akadeemias“ paneb jazzmuusikaga elama akadeemia black box’i. Jazziõppel täitus käesoleval hooajal akadeemias 15. tegevusaasta. Populaarne kontserdisari, kus astuvad üles eriala tudengid ja külalisõppejõud kogu maailmast, sai alguse juba eriala loomisega, kuid tänu uute kontserdipaikade avamisele liikusid jazziüritused akadeemia majast välja. Nüüd pakub EMTA black box kaasaegset ja intiimset keskkonda, kus vahepeal soiku jäänud sari taaselustada. 

Esimesel kontserdiõhtul 16. veebruaril kell 19 esineb headest sõpradest koosnev trio Pennar & Friends (Eesti/Soome). Karl Madis Pennari eestvedamisel luuakse kitarril, bassil ning trummidel ühtesulav maagiline atmosfäär ja viiakse kuulaja meeled rännakule.

Lisainformatsioon kontsertidest: www.emtasaalid.ee

 

 

Professor Tõnu Kaljuste stipendium EMTA üliõpilastele

Konkurss

Professor Tõnu Kaljuste stipendium EMTA üliõpilastele

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilastel on võimalus kandideerida professor Tõnu Kaljuste stipendiumile. Stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia fond paneb välja ühe stipendiumi summas 3270 eurot. 

Stipendiumile võivad kandideerida kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. 

Kandideerimiseks tuleb esitada vabas vormis taotlus, kus näidata oma seinsed loomingulised tegevused ning plaanid 2020. aastaks. Avaldus saata e-posti aadressile fond@eamt.ee

Taotlemise tähtaeg on 18. veebruar 2020 kell 12.00

Stipendiumikandidaatide avaldused vaatab läbi prof Tõnu Kaljuste nim stipendiumi komisjon koosseisus Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes. 

Stipendiumi saaja nime teatab prof Tõnu Kaljuste 21. veeburaril kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis toimuval kontserdil Kõrvaring II. Stipendiumi väljamakse toimub pärast lepingu sõlmimist EMTA fondi ja stipendiaadi vahel.

Prof Tõnu Kaljuste nim stipendiumit antakse välja kolmandat korda. Varased stipendiaadid on dirigent ja helilooja Pärt Uusberg ning dirigent Mai Simson. 

Lisainformatsioon: Marko Lõhmus, marko@eamt.ee  

EMTA tudengiprojektide konkurss ootab osalejaid

Konkurss

EMTA tudengiprojektide konkurss ootab osalejaid

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia iga-aastane tudengite äri- ja kultuuriprojektide konkurss ootab osalejaid. Konkursi eesmärk on arendada ja toetada üliõpilaste ettevõtlikkust ning parimad kolm ideed pälvivad rahalise stipendiumi. Projektide ideekavandi esitamise tähtaeg on 20. veebruar. 

Projekti esialgne ideekavand peab sisaldama:

  • projekti (töö)pealkiri ja eesmärk;
  • projekti lühikirjeldus, sihtrühm ja esialgne eelarve;
  • oodatavad tulemused;
  • projekti vastutav korraldaja (CV, kontaktandmed), meeskond ja eeldatavad partnerid;
  • kontaktid (e-post, telefon, arveldusarve number).

Žürii, kuhu kuuluvad rektoraadi, kontserdi- ja etenduskeskuse ja kultuurikorralduse õppesuuna esindajad, valib esitatud ideekavanditest potentsiaalikamad välja ja nende ideede meeskonnad saavad võimaluse osaleda tasuta 3-kuulises loomeettevõtluse äriideede arendusprogrammis STARTERtallinn (alates 26. veebruarist 2020). Arendusprogrammi läbinud projekte hindab žürii taas mai lõpus ning annab välja kuni kolm stipendiumi.

Auhinnafond on 800 €.

Eelistatud on jätkusuutlikud, konkreetse väljundiga äriideed ja kultuuriprojektid. Konkursil võivad osaleda kõigi tasemete (bakalaureuse-, magistri- või doktortoriõppe) üliõpilased. Lubatud on meeskonnaliikmed ka teistest koolidest.

Konkursi komisjon valib võitjad vastavalt konkursi eeskirjas määratud kriteeriumidele. Stipendiumi saanud projektid tuleb ellu viia kuni ühe kalendriaasta jooksul pärast konkursi toimumist, neid tuleb tutvustada avalikult EMTA egiidi all ning täita muid teavitusnõudeid, mis on kirjas konkursi eeskirjas EMTA kodulehel.

Projektid tuleb esitada hiljemalt 20. veebruar 2020 kella 12.00ks elektroonilises vormis aadressile projektikonkurss@ema.edu.ee eesti või inglise keeles.

Lisainfo: Marko Lõhmus, marko@ema.edu.ee (kultuurikorraldus).

Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ tegevusi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

TEE OMA IDEE TEOKS!

EMTA õppejõud, muusikateadlane Eerik Jõks kandideerib riiklikule teaduspreemiale

Teadus, Õppejõud

EMTA õppejõud, muusikateadlane Eerik Jõks kandideerib riiklikule teaduspreemiale

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, muusikateadlane Eerik Jõks kandideerib riiklikule teaduspreemiale tööga „Kursiivse kadentsi kasutusvõimaluste avastamine ja rakendamine eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus“. 

Kursiivne kadents on võte proosatekstilises kirikulaulus, mis loob võimaluse arvestada paremini eesti keele eripäradega ja suunab lauljat keskenduma ennekõike tekstile. Jõksi avastus kursiivse kadentsi rakendamisest eestikeelses proosatekstilises kirikulaulus ja kõnekurvide meetodi kirjeldamine on uudsed nii Eesti muusikateaduses kui ka kirikulaulus ning on viinud reaalsete praktiliste lahendusteni, mida juba praegu kasutatakse. 

Tema töö on loonud uue ja värske vaate eestikeelsete tekstide muusikalisel käsitlemisel. Nende avastuste tulemusena on käesoleva aasta lõpus ilmumas mahukas kirikulaulu kogumik „Eesti Laulupsalter“. 

Teadustööde hindamiseks kogunes jaanuari lõpus erikomisjon. Arutluse tulemused esitab komisjon valitsusele, kes langetab lõpliku otsuse. Teaduspreemiate laureaadid kuulutatakse välja enne vabariigi aastapäeva.

Riiklike teaduspreemiate kandidaatidega saate tutvuda SIIN 

 

Eesti Kultuurkapitali preemiate laureaatide seas on nii EMTA õppejõude kui ka vilistlasi

Üldine, Õppejõud

Eesti Kultuurkapitali preemiate laureaatide seas on nii EMTA õppejõude kui ka vilistlasi

Reedel, 31. jaanuaril tunnustas Eesti Kultuurkapital Eesti Muusika- ja Teatriakadeeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis eelmise aasta silmapaistvamaid kultuuri- ja sporditegelasi aastapreemiatega.

Helikunsti valdkonna peapreemia pälvis akadeemia kompositsiooniprofessor Tõnu Kõrvits kui erakordselt rikkaliku ja mitmekülgse loominguaastaga helilooja, kelle (uudis)teosed, sh teos "Sina oled valgus ja hommik", kõlasid paljudes kontserdisaalides nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia sai pärimusmuusika doktorant ja õppejõud Juhan Uppin rahvamuusikapeo loomingulise juhtimise ning pärimusmuusika väärtustamise ja edendamise eest nii ees- kui tagalaval.

Rahvakultuuri sihtkapitali koostöö ja kultuurikorralduse aastapreemia sai Eesti Folkloorinõukogu pärimuspeo Baltica korraldamise eest. Ürituse peakorraldaja Monika Tomingas on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe lõpetaja. 

 

 

Kõigis kaheksas Kultuurkapitali valdkonnas (kirjandus, helikunst, kujutav ja rakenduskunst, arhitektuur, näitekunst, audiovisuaalne kunst, rahvakultuur, kehakultuur ja sport) kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitali aastapreemiad, kokku 42 preemiat. Laureaatidega saate tutvuda SIIN

Fotod: Anna Aurelia Minev / ERR

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-Uuringute rahastamise asjus

Üldine, Teadus

Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-Uuringute rahastamise asjus

Eesti teaduspoliitika peab oma näo pöörama Eesti poole.
Avalik pöördumine Eesti teaduse ja Eesti-uuringute rahastamise asjus.

Lugupeetud Eesti Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Riigikogu, haridus- ja teadusminister, kultuuriminister, Teadus- ja Arendusnõukogu, Eesti Teaduste Akadeemia

Pöördume Teie poole murega Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse, Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute jätkumise, ja laiemalt ‒ Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast.

Seoses Eesti teaduse üldise alarahastatuse ning rahastuspoliitika orienteeritusega rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile näeme muret tekitavaid arenguid, mis seavad ohtu Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eesti-alaste uuringute jätkuvuse, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ning seeläbi Eesti riigi põhialused.

Oleme veendunud, et Eesti teadus, sealhulgas Eesti-uuringud on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ja seda taset tuleb hoida. Siiski tahame rõhutada, et 1) vähestele tippudele suunatud rahastusmudel ei taga teadusvaldkondade laiapõhjalisust ja järjepidevust; 2) kui teadusprojektide rahastamisel peetakse silmas eelkõige teadustöö rahvusvahelist mõjukust, toob see paratamatult kaasa Eesti-keskse uurimistöö vähenemise ja teadustöö eestikeelsete ja Eesti ühiskonna jaoks oluliste väljundite alaväärtustamise; 3) neid tendentse võimendab praegune baasrahastussüsteem, kus asutuse põhitegevuste rahastamine sõltub otseselt  asutuse projektirahade summast ning rahvusvahelise tunnustusega kõrgetasemeliste artiklite ja monograafiate arvust.

Eesti keelt, kultuuri, ajalugu, ühiskonda, loodust ei uuri ega dokumenteeri meie eest keegi teine ja Eesti riigil on põhiseaduslik kohustus tagada vahendid sellealaste uuringute jätkamiseks. Eesti Vabariigi teaduspoliitika peab rahvusvahelise tipptaseme saavutamise ja tehnoloogilise innovatsiooni kõrval seadma üheks oma põhieesmärgiks ka Eesti-uuringute süstemaatilise rahastamise. Eriti murelikuks teeb meid see, et noorte teadlaste lõimimine teadustöösse on pingelistes rahastusoludes üha keerulisem ning nende karjäärivalikute tee jääb üha kitsamaks. Eesti riik on maailmas ainus, kelle kohuseks on hoolitseda Eesti-uuringute valdkonna teadlaste järelkasvu eest.
 
Meie, allakirjutanud, peame Eesti Vabariigi jätkusuutlikkuse ning keele ja kultuuri säilitamiseks möödapääsmatuks, et
1) teaduse rahastamist suurendataks vähemalt 1%-ni SKT-st, tagades lisanduvate vahenditega muuhulgas Eesti-uuringute rahastamise;
2) loodaks meetmed Eesti-uuringute laiapõhjaliseks ja stabiilseks rahastamiseks, mis ühtlasi tagaks teadlaste järelkasvu kõikides Eesti-uuringute valdkondades (sealhulgas humanitaar- ja sotsiaalteadustes);
3) suurendataks, sealhulgas vastavaid meetmeid luues, eesti keele ja kultuuri järjepidevusele suunatud teadus- ja arendustegevuste rahastust, mis toetaks teadus- ja kultuurikogude avalikkusele vahendamist uurimuste ja muude väljundite kaudu;
4) vaadataks üle teaduse rahastamisskeem, sealhulgas asutustele baasraha arvestamise põhimõtted nii, et need toetaksid paremini teaduse stabiilsust ja jätkusuutlikkust, Eesti suunal tehtavat teadustööd ja eestikeelseid teadusväljundeid (monograafiad, teadusartiklid, akadeemilised allikapublikatsioonid ja sõnaraamatud).

Eesti Iseseisvusmanifest seab riigi eesmärgiks “olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres”. Kultuurrahvaks olemine tähendab eestikeelse (kõrg)haritlaskonna ja teaduse olemasolu ning eesti keele ja kultuuri, Eesti ühiskonna ja elukeskkonna teaduslikku uurimist.

EESTI KIRJANDUSMUUSEUM
EESTI KEELE INSTITUUT
UNDERI JA TUGLASE KIRJANDUSKESKUS
EESTI KUNSTIAKADEEMIA
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA
EESTI RAHVA MUUSEUM

Toetust saab avaldada SIIN.

EMTA töötajad Margit Võsa ja Riho Esko Maimets pälvisid Eesti Kooriühingu aastapreemiad

Määratlemata

EMTA töötajad Margit Võsa ja Riho Esko Maimets pälvisid Eesti Kooriühingu aastapreemiad

Pühapäeval, 26. jaanuaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia Kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.

Teiste seas tunnustati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajaid, õppeosakonna spetsialisti Margit Võsa ja muusikateaduse lektorit Riho Esko Maimetsa

Võsa pälvis aasta korraldaja tiitli. Tema olulisemad tegevused on seotud Eesti Naislaulu Seltsi ning naiskoor Carmina tegevuse juhtimisega. Muuhulgas oli ta duubel-CD „Ajaraamat. Juhatab Arvo Ratassepp” ja Carmina kolmanda CD koostaja, Arvo Ratassepa mälestuskontserdi kunstiline juht, naiskoorilaulude kogumiku „Kõik muutub lauluks“ üks koostajaid.

Maimets kuulutati aasta kooriheliloojaks. Kaks tema lugu kõlas 2019. a üldlaulupeol: „Mu arm“ meeskooride esituses ja „Rõõmulaul“ (seade Riho Pätsi seatud rahvalaulust) mudilaskooride esituses. 

Kaheteistkümnele tiitlile kandideeris 81 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Hinnati  kooride, orkestrite ja dirigentide muusikalisi saavutusi, kontserttegevust, salvestusi, osalust konkurssidel ning panust ümbritsevasse kultuuriruumi. 

Lisainfo ja täieliku laureaatide nimistu leiate SIIT
Allikas: Eesti Kooriühing, foto MuusikaElu