Rubriik: Lavakunsti uudis

4. veebruaril anti Ukuaru muusikamajas üle kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad, samuti kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.

Näitekunsti valdkonna 2025. aasta peapreemia sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia auliige, lavakunsti osakonna õppejõud Merle Karusoo – terava, täpse ja empaatilise töö eest, mis hoiab elavana mälus ja mõttes seda, mida ei tohi unustada. Dokumentaalsarja “Kes ma olen?” kuuluvad lavastused “Ma jätsin Ukraina 2022” Südalinna Teatris ja “Ma ei jätnud Ukrainat” Vabaduse festivalil.

Palju õnne!

Foto: Ain Liiva

Eesti Vabariigi valitsus määras F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2026. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorile, näitlejale ja tõlkijale Anu Lambile pikaajalise mõjuka panuse eest eesti keele kõlakultuuri ja selge väljenduse väärtustamisel.

Foto: Ken Mürk/ ERR

Lavakunstikool alustab treeningprogrammiga „Lifelong Learning for Acting”, kus professionaalsed näitlejad nii Eestist kui mujalt saavad käia koos ennast arendamas. See on näitlejate laboratoorium ja „jõusaal”, toimub mitmekesine psühhofüüsiline kollektiivtreening ilma kohustuseta loomingulise tooteni jõuda. Programmi veab ja juhendab rahvusvahelise haardega õppejõud ja teatrilavastaja Giacomo Veronesi. Tema kirjeldust programmi kohta saab lugeda allpool (inglise keeles).

Treeningud saavad toimuma Tallinnas, Solarise keskuse kõrval asuva Teatrimaja saalis loodetavasti igal aastal erinevatel perioodidel. Kui sa oled huvitatud, siis kontakteeru, võimalused täpselt läbi arutada. Vajame infot hiljemalt 4. detsembriks, et välja mõelda Sulle sobiv lahendus.

Kontaktid, kuhu ühenduda: Giacomo Veronesi, giacomo.veronesi@eamt.ee või +39 347 7149799 (inglise keeles) või eesti keeles: Mart Koldits, mart.koldits@eamt.ee

Kõikide endast märku andnud inimestega võetakse jõudumööda ühendust. 

Kursuse täpsem kirjeldus:

Dear friends and colleagues,

My name is Giacomo Veronesi, and for those who might not know me — I’m a theatre and performance artist working between practice, research, and teaching. Over the years, my focus has been on how to sustain collective artistic practices over time.

If you’re interested in knowing more about my background, you can find it here (link).

I’m writing to share something that feels both urgent and full of possibility.

Starting this spring, EMTA Lavakunsti osakond is opening a Lifelong Learning Program for Acting.

What does it mean?

A place for professional actors to come and explore within the always-shifting horizons of the contemporary.

A place to find community, both locally and internationally.

A place to keep growing beyond production schedules, to train new skills, and to explore how the art of acting can continue to evolve throughout life.

The vision behind this project comes from the belief that, despite the structural difficulties actors often face when pursuing further study, the need is there — and the academy is committed to finding a form that truly works for actors, theatres, and education alike.

Before officially launching, we’ll begin with a pilot phase in the first two weeks of March, in a dedicated venue in the centre of Tallinn. During this pilot, we’ll gather a group of actors and practitioners to experiment, exchange, and help shape the foundation of this new learning space.

Because this is an attempt at doing something unprecedented, we need to work together — to ease resistances and demonstrate that this initiative can truly function; that it deserves support, sponsorship, and a place in theatre calendars; and that it can attract international artists to come to Tallinn.

For this, we need your connection and your curiosity.

Join us, understand what we’re trying to build, share what would make it meaningful from your perspective, and — if it resonates — help us open conversations with your theatre leaders and collaborators.

If this speaks to you, I warmly invite you to:

Write an email to express your interest in taking part in the March pilot or in later sessions — please share under what conditions this would be possible for you, or simply ask any questions;

Or join a dedicated Zoom conversation, where we can exchange ideas and get to know one another better.

This first step is about forming a community of actors who wish to grow within and beyond their art — who believe that learning can remain a lifelong, shared, and inspiring process.

Let’s take action together to make it happen under the best possible conditions.

With warmth and excitement,

Giacomo Veronesi

Algas avalduste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna bakalaureuseõppesse. Uusi üliõpilasi võetakse vastu näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuundadele. Kursuse juhendaja on Elmo Nüganen, lavastaja õppesuuna juhtiv õppejõud Mart Koldits, dramaturgi õppesuuna juhtiv õppejõud Siret Campbell.

Avaldusi saab keskkonnas sais.ee esitada lavastaja ja dramaturgi õppesuunale kuni 19. jaanuarini, näitleja õppesuunale kandideerimiseks kuni 31. märtsini. Lisainfot saab siit.

17. detsembril toimus infotund. See on 31. märtsini järelvaadatav siin.

Täna, 30. novembril kuulutati Eesti Draamateatris etenduse “Kuningas Ubu” lõpul välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXII lennu näitlejaüliõpilane Alex Paul Pukk.

EMTA lavakunstikooli juht ja XXXII lennu kursuse juhendaja Mart Koldits: “Kui kellelgi oli alguses raske – siis temal. Kui keegi pidi tegema endaga lisatööd – siis tema. Ta on näide sellest kuidas kohaneda, muuta oma nõrkused tugevuseks ning lõpuks ronida tippu. Ta on näide kompromissitust ja kirglikust suhtumisest oma kutse vastu. Ta on näide tugevast usust kunsti maailmaparanduslikku jõudu. Ja suure tänuavaldusena kogu kursusele peab ütlema, et ta on ülihea näide sellest kuidas grupp saab olla toeks, abiks ja hooandjaks oma üksikule liikmele.”

Preemia andis üle Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep.

Voldemar Panso nimeline auhind antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhind asutati 1978. aastal. Preemia antakse kätte lavakunstikooli asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril.

Laureaati ja teisi XXXII lennu üliõpilasi saab lisaks „Kuningas Ubule” (lavastaja Tiit Ojasoo) näha EMTA lavakunstikooli ja Noorsooteatri koostöös valminud lavastuses „1984” (lavastaja Taavi Tõnisson). 20. veebruaril jõuab Rakvere Teatris publiku ette lennu viimane ühine lavatöö, Ray Cooney komöödia “Kõik on jokk, proua minister!”, mille lavastaja on Panso auhinna 1994. aasta laureaat Peeter Raudsepp.

Õnnitleme!

23. oktoobril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline konverents „Kunstilised avastused: uurimissuunad etenduskunstides”, mis tõi Eestis esmakordselt kokku doktorandid-loovuurijad laiast etenduskunstide valdkonnast.

Peakõneleja, Uniarts Helsinki loovuurimuse doktor Joa Hug selgitas, kuidas saab kunstilist praktikat muuta loovuurimuseks. Kuidas arendada kirjutamisviisi, mis säilitab praktika performatiivse jõu ja füüsilise mõju? Näitleja ja lavastaja Dominykas Vaitiekunas Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast kõneles muusikateatri tegemise võimalikkusest kurtide kogukonnaga. Dramaturg Klaus Maunuksela Helsingi Teatriakadeemiast selgitas, kuidas luua kineetilise audioraamatu dramaturgiat. Keiu Virro Tallinna Ülikoolist tutvustas ligipääsetava teatri kontseptsiooni ja selle ühiskondlikku olulisust.

Eesti Kunstiakadeemiat esindasid kolm nooremteadurit-doktoranti. Taavi Varm kõneles pealkirja „Artist + PhD = Super Stress“ all sellest, kuidas kunstniku ja teadlase identiteeti ühendades hoida ka oma vaimset tervist. Joanna Kalm tutvustas somaatilist kehapraktikat ning Karolin Poska kõneles oma looveksperimendist Balti jaama turul ehk nihke kontseptsioonist oma loomingus.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindasid samuti kolm nooremteadurit-doktoranti. Sveta Grigorjeva ühendas oma loomingust kõneledes poeetilise tasandi süvakuulamise praktikaga. Javier Hidalgo-Saavedra tutvustas oma algavat loovuurimust, mis ühendab etendaja treeningpraktika, füüsilise teatri, koosloome ja veel avastamata väljad. Otto Iivari selgitas liikuva heli kontseptsiooni: ta uurib elektroonilise heli, ruumi ja kaasaegse tantsu kokkupuutepunkte.

Konverents toimus Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit. Konverentsi korraldas lavakunsti osakonna õppejõud, vanemteadur Madli Pesti. 

Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu esimees Olav Ehala ja Eesti Teatriliidu tegevjuht Elin Kard allkirjastasid lepingu, mille alusel asutatakse Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde teatriuurija, õppejõu ja teatrikriitiku Lea Tormise (1932-2025) elutöö jätkamiseks ja mälestuse jäädvustamiseks Lea Tormise fond. Fondi eesmärk on toetada Eesti teatri uurimist ja teatrimõtte arendamist.

Fondi loomise idee pakkus välja EMTA lavakunstikool ja selle stipendiumite jagamisega hakkab tegelema halduskogu kaudu Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus. Eesti teatrivälja eri moel esindavate asutuste koondumine fondi loomiseks sümboliseerib hästi Lea Tormise suurt panust ja mõju Eesti kultuurimaastikul. Ta oli nii teatriuurimise juhtkuju kui ka paljude näitlejate, lavastajate ja dramaturgide õpetaja. Aastast 1961 oli ta seotud EMTA lavakunstikooliga, kus töötas teatriajaloo õppejõuna, 1996. aastast professori ning 2003. aastast emeriitprofessorina.

Tormis on tuntud monograafiate “Eesti balletist”, “Eesti teater 1920-1940” ja artiklikogu “Teatrimälu” autor, tema juhtimisel töötas lavakunstikoolis Eesti teatriajalooperioodi 1965-1985 uurimise töörühm. Lea Tormis on pärjatud mitmekordselt kriitikapreemiaga, ta pälvis 2001 Valgetähe V klassi teenetemärgi ja 2018. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu eristipendiumi tunnustamaks tema panust Eesti kultuurilukku. Temanimeline fond hakkab toetama üliõpilaste uurimistöid, teatriuurimuslike artiklite, kogumike ja elulooraamatute kirjutamist.

Vastavalt lepingule ei tehta väljamakseid stipendiumideks fondist enne, kui fondi põhikapitali suurus on 10 000 eurot. Tänu lahketele annetajatele on Lea Tormise fondi põhikapitaliks kogunenud praeguseks üle 1000 euro.

Annetusi Lea Tormise fondi saab teha alljärgnevalt:
Annetuse saaja: Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond
Arvelduskontod: EE117700771000664610 LHV Pank või EE672200221001101347 Swedbank
Selgitusse märkida: annetus Lea Tormise fondi

Kutsume arutlema etendus- ja visuaalkunsti uute vormide üle konverentsil “Väljad, ruumid, rajad: etendus- ja visuaalkunsti piiriülesed vormid” 13. oktoobril 2025 Tallinna Kirjanike Majas (Harju 1).

Euroopa modernistlik kultuur on sajandeid hinnanud “puhtaid” fenomene, kaanonist väljalangemine tähendas ühtlasi tõrjumist äärealadele, tähelepanuta jätmist või halvakspanu. See traditsioon on hakanud murenema alles viimasel poolsajandil, mil teatri- ja etenduskunsti avarale maastikule on siginenud üha enam nähtusi, mis kaugenevad mitte ainult dramaatilisest, vaid ka postdramaatilisest teatrist, kohtudes visuaalkunsti performatiivsete vormidega. Teisalt on visuaalkunstid üha enam pürgimas välja lessinglikust samaaegsusest – ajahetkes fikseeritud vormist – ja leidnud ühisosa teatri, filmi, heli- ja sõnakunstiga. Heterogeensel väljal katsetatakse leitud kohtade, objektide, materjalide, helide, tehnika ja kehadega, pööratakse mänglevalt pahupidi senised tavad, žanrid ja struktuurid. Vaatajad-osalejad kohtuvad uue reaalsusega ootamatutes paikades, nagu garaažid, jõed ja trammid, kuid piiriületusretked jõuavad ka peavooluteatrisse.

Seda etendus- ja visuaalkunsti otsingulist ala on proovitud püüda eri terminivõrkudesse nagu visuaalteater, installatiivne ja füüsiline teater, performance’i-, objekti- ja materjaliteater. Mitmed uurijad on katsunud jõudu uute hübriidvormide eritlemisega, alates nende vormide kujunemisloost dadaistide, futuristide ja sürrealistide tegevuses kuni tänapäevaste teosteni välja. Richard Schechner on kirjeldanud neid etendusuuringute, RoseLee Goldberg etenduskunsti ja Hans-Thies Lehmann postdramaatilise teatri käsitlustes, mida täiendavad kunstidevahelisuse ja intermeedialisuse teooriad ning semiootilised mõtisklused tõlkimise, piiride, keele ja struktuuride üle. Eesti publik on kohtunud etendus- ja visuaalkunsti põimingutega Baltoscandali ja Tallinn Treff festivalil, samuti esindavad seda suunda mitmed kodumaised kunstnikud: Ene-Liis Semper, Erik Alalooga, Andrus Laansalu, Taavet Jansen, Renate Keerd, Mart Kangro, Joel Väli, Urmas Lüüs, Erki Kasemets, Anita Kremm, Liisa Saaremäel, Netti Nüganen, Keithy Kuuspu jt.

Kuidas luuakse nüüdiskultuuris hübriidseid, eri kunste põimivaid ja ristavaid vorme? Millised piirid eraldavad eri kunste, kunsti ja elu, etendusi, aktsioone ja sündmusi? Kas piirilolemine või piiriületamine võib ka tänapäeval tähendada seda, et piirilolija muutub nähtamatuks? Kuivõrd sobib keele loodud maailm keelevälise maailma kirjeldamiseks? Sellistele küsimustele otsitakse vastuseid sarja Etüüde nüüdiskultuurist 19. konverentsil.

Konverentsi kava:

11.00 kogunemine ja avasõnad

11.15–12.45
Liis Kibuspuu, Leonhard Lapini „Multiplitseeritud inimene“ (1980): Eesti esimene performance’i-teatri lavastus
Heili Einasto, Kohaspetsiifilistest tantsulavastustest 1990. aastatel
Urmas Lüüs, Teatraalsest installatsioonist installatiivse teatrini

Kohvipaus

13.00–15.00
Eero Epner, Alguses ei olnud sõna
Helen Kannus, Kuhu kaod, neljas sein? Ühe konventsiooni hääbumine Eesti teatris
Evelyn Raudsepp, Sotsiaalne publik hüpersotsiaalses ühiskonnas
Ene-Liis Semper, Untitled

Lõunapaus

16.00–18.00
Anita Kremm, Mis on see, mis läidab leegi
Kristel Nõlvak, Ene-Liis Semperi impulsiteater ja tühi ruum
Andrus Laansalu, Liikuvad pildid
Henri Hütt, Kärt Koppel, Konverentsi kattevarjus kõigest, mis südamel

Konverentsi korraldab interdistsiplinaarne Eesti nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ, EMTA), kuhu kuuluvad EMTA lavakunsti osakonna teatriteaduse professor Luule Epner ja teadur Eva-Liisa Linder.

Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

Rootsis Göteborgis sel aastal 25.–28. septembrini toimuv raamatumess võtab seekord fookusesse Skandinaavia ja Baltimaade näitekirjanduse ning programmi koostamisse oli kaasatud ka Eesti Teatri Agentuur. Messil osalevad mitmed EMTA lavakunstikooli õppejõud ja vilistlased, näiteks saab neid näha-kuulda järgmistes vestlusringides:

25. september: „Viimane koht Euroopas, kus teater on veel elus. Eesti teater Euroopa kontekstis“ – Tiit Ojasoo, Maria Metssalu, Paavo Piik.

25. september: „Eesti näitekirjandus – maailmade vahel“ – Paavo Piik, Siret Campbell, Mehis Pihla.

26. september: „Kas näitekirjandus saab meid muuta paremaks inimeseks?“ – Mari-Liis Lill, Priit Põldma.

28. september: „Põhja- ja Baltimaade näitekirjanduse rahvusvaheline levitamine“ – Siret Campbell, Hedda Krausz Sjögen, Laura Ruohonen, Paul Russell Garrett.

Vaata kogu programmi siit.

Fotod: Karin Allik