Rubriik: Lavakunsti uudis

Meie seast lahkus näitleja, laulja ja teatripedagoog, Eesti Teatriliidu ja Näitlejate liidu liige Kärt Tomingas (5. IV 1967–31. I 2025).

Kärt Tomingas lõpetas 1985 Keila I keskkooli ja 1990 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu näitlejana. Kindlasti mäletab nii mõnigi teatrisõber teda juba Mati Undi tehtud diplomilavastusest – Lulu „Sünnipäevapeos” (1990).

Aastatel 1990–1992 töötas ta näitlejana Vanemuises, hiljem vabakutselisena. Ta on mänginud nii Eesti kui Soome teatrites, filmides, seriaalides ja telelavastustes.

Eesti lavadelt teame teda Elizana „Minu veetlevast leedist” (Vanemuine), samuti Irmana „Irmast” (1999, Estonia ja Endla ühistöö) või missis Johnstone’na „Verevendadest” (2001, Vanemuine). Ta tegi kaasa Nukuteatri muusikalis „Risk” (2001) ja mängis ka Polygon teatris (Naine lavastuses „Maja”, 2012). Soomes mängis ta suure menuga nimiosa Gama Kinkase lavastuses „Daam koerakesega” (1995 Helsingi Väike teater) ja „Heliseva muusika” Mariat (1998 Helsingi Linnateater).

Paljudele on hinge jäänud armunud Lily filmist „Need vanad armastuskirjad” (1992). Kärt Tomingas osales ka filmides „Surmatants” (1991, Marta), „Nullpunkt” (2014, õpetaja Pille), tudengifilmides „Mina ja Sherlock” (2018, Miina ema), „See räägib pulmast” (2020, Doris) ja telesarjades „Klass: elu pärast” (2010, Andersi ema Katariina), „Alpimaja (2012, üks peaosi, Evelin Erikson), „Nullpunkt” (2014, rootsi keele õpetaja) jm. Üheks tema viimaseks näitlejatööks jäi kunstiõppejõud Aurora roll Eesti-Soome ühistööna valminud eksperimentaalses noorte lühisarjas “Kalamaja blues” (2023–2024). Noorem põlvkond tunneb teda Muumifilmide kõikide tegelaste dubleerijana (1990–1992). Eesti Pimedate Raamatukogus on arvukalt tema sisseloetud audioteoseid.

1999. aastal omistati talle Eesti Näitlejate Liidu auraha.

Kärt Tomingas oli armastatud ja isikupärane muusik, kes ütles, et laulud antakse talle. Ta alustas esinemist 1980ndate aastate keskel ansambiga Park. Ta on esinenud kontsertlavastustega („Keegi”, 1988; „Räägi minuga”, 1992; „Vahemaandumine”, 2002; „Sinine kivi”, 2003, kõik Sinine Teater) ja avaldanud autorikassette ja -plaate („Ballaadid+”, „Sinine kivi”, „Korallid”, „Tähistus”, „Traadist ingel”). Oma 55. sünnipäeva tähistas ta Tallinnas ja Tartus antud kontsertidega „Traadist ingel“, mille kogu tulu annetas ta Ukraina abistamiseks. Kirjutanud raamatu „Sinisilmselt. Lood ja laulud” (2009, ka CD).

Näitlejatöö õppejõuna on Kärt Tomingas töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis ja ooperistuudios, samuti Balti Filmi-ja Meediakoolis ja Polygon teatrikoolis. Kuna lavakoolis õpetas ta peamiselt vahetusüliõpilasi, siis on tal õpilasi kogu maailmas. Aga oma Õpetajaks peab teda tänulikult nii mõnigi, kellega ta ei kohtunud klassiruumis, vaid elus – mere ääres, metsas, söögilaua taga või tänavanurgal, sest ta oli suure südamega, särav ja elujulge inimene, kes inspireeris ja puudutas paljusid. Kärt oli armastust, helgust ja valgust täis.

Inimene lahkub, aga tema looming jääb. Kärdi lood ja laulud jäävad.

Punakorallid viravad Emajõe põhjast ega kao kuhugi.

Kärt Tominga ärasaatmine toimub reedel, 7. veebruaril kell 14.00 Kaarli kirikus. Lahkunuga saab hüvasti jätta alates 13.30. Pärgi ja suuri kimpe palutakse mitte tuua. Soovi korral saab kirikus teha annetuse Kärdi-nimelise orelivile heaks.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool

Eesti Näitlejate Liit

Eesti Teatriliit

Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum

Foto: Annika Haas

20. jaanuarist kuni 31. jaanuarini annab EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilastele meistrikursuse Ameerika Ühendriikide näitlejatehnika õppejõud Anthony Montes.

Anthony Montes on auhinnatud näitleja, lavastaja, stsenarist ja produtsent, kellel on kolmekümneaastane õpetajakogemus. Montes on õppinud nii Sanford Meisneri kui ka Lee Strasbergi näitlejatehikaid ja loonud Montese meetodi, mis sisaldab Meisneri, Strasbergi, Adleri ja Tšehhovi näitlejatehnikate elemente.

Montese õpetamisviisilt ainulaadne, sest ta keskendub igale õpilasele individuaalselt, tunnustades tema potentsiaali ja märgates tema vajadusi. Ta tutvustab erinevaid meetodeid, et aidata igal näitlejal leida oma tee ja see, mis talle sobib.

1. veebruaril kell 13 vestlevad Anthony Montesega näitlejatöö õppejõud Mart Koldits ja Tiina Tauraite, vestlust saab jälgida EMTA YouTube’i kanali vahendusel.

Anthony Montese visiit sai teoks tänu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastusele.

Visuaalteatri suuunaga magistriprogrammi tutvustav infotund kõigile huvilistele toimus 30. jaanuaril.

Infotund on järelevaadatav siit.

Lisainfot magistriõppe kohta vaata siit:

Vastuvõtt visuaalteatri magistriõppesse

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Noorsooteatri koostööl põhinev kaheaastane magistriprogramm keskendub visuaalteatri erinevate vormide ja võimaluste tutvustamisele ning omandamisele.

Kursuse juhendaja on Eesti Noorsooteatri kunstiline juht, lavastaja ja näitleja Mirko Rajas ning erialaõppejõud Taavi Tõnisson ja Mart Koldits, lisaks valdkonna praktikud nii kodu- kui ka välismaalt. Õpe on avatud looverialade inimestele olenemata nende senisest tegevusalast – olgu selleks teater, kujutav kunst, helikunst, disain, arhitektuur, koreograafia, skulptuur või mõni muu loomevaldkond.

Visuaalteatri õpe toimub meistriklasside ja loovpraktika kaudu, kus teooria ja praktika on omavahel tihedalt seotud. Programm pakub kokkupuudet paljude lavastusliikidega, aidates arendada visuaalset ja loovat mõtlemist ning toetades seeläbi isikupärase kunstnikukäekirja väljakujunemist. Õpe keskendub lugude jutustamisele visuaalsete väljendusvahendite kaudu, kasutades selliseid lavastusliike nagu nuku-, materjali-, objekti- ja füüsiline teater, aga ka multimeedia- ning installatsioonikunst.

Õppekava on pikemalt lahti kirjutatud siin.

Kaheaastane programm algab septembris 2025 ja lõppeb juunis 2027. Avaldusi saab esitada infosüsteemis sais.ee 10. detsembrist 2024 kuni 20. veebruarini 2025. Infotund huvilistele toimus 30. jaanuaril 2025 (vt allpool).

PRAKTILINE INFO

Õppetöö toimub september 2025 – juuni 2027
1. semestril  2 korda nädalas (pühapäeviti ja esmaspäeviti kl 9.00–19.00)
2. semestril 6 päeva nädalas (esmaspäevast laupäevani kl 9.00–19.00)
3. semestril 1 kord nädalas (esmaspäeviti kl 9.00–19.00)

4. semestril lõputöö ettevalmistus. Lõputöö seminarid ja loengud lepitakse kokku jooksvalt.
Magistritöö on lavastaja-, näitleja- või kunstnikutöö lavastuses, mis etendub rahvusvahelisel visuaalteatri festivalil Tallinn Treff mais 2027, ja seda tööd analüüsiv loovuurimuslik essee.

ÕPPEKAVA

Praktilised meistriklassid:

• erialakirjanduse seminar;
• visuaalteatri algteadmised praktikas;
• visuaalteatri meistrikursus I (objekti-, nuku- ja materjaliteater);
• visuaalteatri meistrikursus II (füüsiline teater);
• visuaalteatri meistrikursus III (tehnoloogiline ja multimeediateater).

Teatripedagoogika ained:

• psühholoogia;
• õppimine ja areng;
• pedagoogilise erialakirjanduse seminar;
• lavakunsti pedagoogika;
• pedagoogiline praktika;
• loengud visuaalteatri ajaloost ja tänapäeva etenduskunstidest, draamateooriast, kompositsioonist ja kaasaegsest kunstist.

AVALDUSED

Avalduste esitamine sisseastumise infosüsteemi sais.ee keskkonnas 10.12.2024–20.02.2025.

• Avaldusele lisada:

1. CV
2. loominguline portfoolio (seniste loominguliste tööde kirjeldused või tutvustusmaterjalid. Võib lisada fotosid, videofaile, veebilinke)
3. motivatsioonikiri teemal “Millist teatrit ma tahan lavastaja/näitlejana/kunstnikuna teha ja kuidas EMTA visuaalteatri magistriprogramm mind selles aidata võiks?” (3500–7000 tähemärki)

INFOTUND

Magistriprogrammi tutvustav infotund toimus 30. jaanuaril. Seda saab järele vaadata siit.

Vastuvõtuperiood 01.03–09.04.2025.

I voorus hinnatakse kandidaate  motivatsioonikirja ja portfoolio põhjal.

II voor toimub kollokviumi vormis 9. ja 10. märtsil.

III voor toimub 2-päevase praktilise meistriklassina 6. ja 7. aprillil.

Foto: Siim Vahur

30. novembril kuulutati Von Krahli Teatris etenduse “vahe aeg” lõpul välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXII lennu näitlejaüliõpilane Erling Eding.

Preemia andis üle Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep.

Kuruse juhendaja ja „vahe aja” lavastaja Mart Koldits:

Ta on alati kõige sügavamas mõttes kohal. Nii laval, proovis kui tunnis. Ta ei raiska kunagi aega vaid, proovib, pakub ja panustab. Kohe. Ta suudab olla samaegselt nutikas ja tundlik. Üllatav ja kindel.

Ta on väsimatult töökas, abivalmis kõigi ja kõige suhtes.

Ta on inspireeriv ja toetav partner nii laval kui ka tunnis õppejõule.

Ta on suurepärane meeskonnamängija.

Temas on vunki.

Tal on sädet.

Laureaati ja teisi XXXII lennu üliõpilasi saab lisaks „vahe ajale” näha lavakooli ja Noorsooteatri koostöös valminud lavastuses „Püha Jõe kättemaks” (lavastajad XXXII lennu lavastajaüliõpilased Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Oliver Reimann, Robi Varul). Aasta lõpus näeb XXXII lennu üliõpilasi „Identiteedikabaree: Drag show vol 4” laval Draamateatris.

Foto: Kalev Lilleorg

Neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 tuleb Teatri-ja Muusikamuuseumis ainukordsele ettekandmisele XXXII lennu lavakava „Kogutud seosed”. Esitamisele tulevad lood ja laulud erinevatelt eksamitelt, mis kahe aasta jooksul tehtud ning mis kunagi avalikkuse ette ei pidanud jõudma. Nüüd aga, mil pool kooliteed käidud ja pool veel ees, rändavad tudengid tagasi algusesse, vaatavad käidud teed uute silmadega ja otsivad uusi seoseid.

Lavakava kuulub traditsiooniliste Panso päevade sarja, millega Teatri- ja Muusikamuuseum koostöös EMTA lavakunstikooliga tähistavad Voldemar Voldemar Panso sünniaastapäeva. Sel aastal ongi kavas XXXII lennu lavakava ning 1. detsembril kohtumine XVII lennu vilistlastega.

23. novembril esietendub Von Krahli teatris Eesti Muuisika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lennu diplomilavastus „vahe aeg“.

Lavastaja: Mart Koldits

Lavastaja sõber: Tiina Tauraite

Kunstnikud: Kalle Tikas ja Mart Koldits

Heli ja valguskujundus: Kalle Tikas, Mart Koldits.

Dramaturgid: Siret Campbell, Joosep Lõhmus, Maarja Moor

Laval:

Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Uku Pokk, Alex Paul Pukk, Katarina Sits, Carolyn Veensalu, Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Oliver Reimann, Robi Varul

XXXII lennu kursusejuhendaja: Mart Koldits

Von Krahli Teatri ja EMTA lavakunstikooli koostöölavastus.

Esietendus 23. novembril Von Krahli Teatris.

Foto: Kalev Lilleorg

Identiteedikabaree „DRAG SHOW vol 4” kompab soolisuse piire ning seob mänguliselt kokku sooloetenduse lühivormi, poliitilise teatri ning püstijalakomöödia. Kabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Draamateatri, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostööprojekt ning seda saab kogeda vaid kolmel korral – 31. detsembril ning 3.–4. jaanuarini. 31. detsembri etendus on aastavahetuse eri. Piletid tulevad müügile 4. novembril kell 10.00 Piletimaailma keskkonnas. 

Eesti Draamateatri kunstiline juht Hendrik Toompere jr: „Draamateater on läbi aastakümnete EMTA lavakunstikooliga tihedat koostööd teinud, pakkudes tudengeile õpiprotsessis olulist suure saali kogemust. Meie katuse all on esietendunud kümned bakalaureuse- ja magistrilavastused. „DRAG SHOW” on koolitöö tavaraamidest välja kasvanud loovust ja sisemist vabadust kuulutav arvestatav kunstisündmus, mis oma laetuse ja suure sisemise jõuga süstib vitamiini- ning valgusvaesel ajal publikusse nii vajalikku energiat kui elujõudu.”

„DRAG SHOW’d” on siiani kõikidel kordadel saatnud suur publikumenu. „See on märgilise tähendusega, et neljas identiteedikabaree toimub Eesti Draamateatris. Seal saame kõike teha veelgi suuremalt ja ägedamalt ning eriti hea meel on mul selle üle, et seekord õnnestub identiteedikabareed oma silmaga näha suuremal publikul. Iga kord oleme suure publikuhuvi ja väikese saali tõttu pidanud jätma paljud soovijad ukse taha. Aga ka seekord soovitan piletite soetamisega kiirustada, sest kardan, et kes hiljaks jääb, see ilma jääb ja siis tuleb jälle kaks aastat oodata,” soovitab idee autor ning lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor Jüri Nael.

Idenditeedikabaree lavastaja on Jüri Nael, peaprodutsent Peeter Rebane. Koreograafid Kristin Pukka-Murula, Ingmar Jõela ja Jüri Nael. Lavastuskunstnik Kairi Mändla, kostüümikunstnik ja EKA tudengite juhendaja Gerly Tinn, grimmikunstnik ja Grimmikooli tudengite juhendaja Merlin Tovstik. Valguskunstnik Timo Tali, videokunstnik Emer Värk ja stsenarist Paavo Piik. Laval EMTA lavakunstikooli XXXII lennu tudengid ja kooli vilistlased. Õhtujuhid on Madam Andrus Vaarik ja Vilita.

31.detsembril kell 21  — Esietendus / Aastavahetuse Eri — VIIMASED PILETID
Reede, 3.01.2025 kell 19 — VÄLJA MÜÜDUD
Laupäev, 4.01.2025 kell 19 — VÄLJA MÜÜDUD

Lisaetendused:

Neljapäev, 2.01.2025 kell 19
Laupäev, 4.01.2025 kell 14
Pühapäev, 5.01.2025 kell 19
Esmaspäev, 6.01.2025 kell 19 — Särav Lõpetamine

Piletid on müügil Piletimaailmas.

Täna on 80. sünnipäev emeriitdotsent Andres Otsal – armastatud näitlejal ja pikaaegsel lavakõne õppejõul.

Andres Ots lõpetas 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu ja on näitlejana töötanud lühemat aega Pärnu teatris ja pikka aega Noorsooteatris (Tallinna Linnateatris, 1974-2010).

Andres Ots on kuulamanaelutav raadiohääl ja Karl Adra preemia laureaat (2013).

Lavakõne õppejõuna alustas Andres Ots tööd 1996. aastal ja töötas kuni 2016. kevadeni, õpetades nii kümmet lavakooli lendu.

Palju õnne, maestro!

28. septembril tähistas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäeva akadeemilise aktuse, näituse avamise ning piduliku kontsertaktusega. Akadeemilisel aktusel toimus audoktorite ja -liikmete promoveerimine ja töötajate tunnustamine.

Teatrivaldkonnas promoveeriti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktoriks lavastaja ja teatripedagoog Lorna Marshall ning auliikmeks valiti lavastaja ja teatripedagoog Merle Karusoo.

Lavakunsti osakonna töötajatest tunnustati märkimisväärse panuse eest akadeemia arengusse tänukirja ja medaliga Alexanderi tehnika vanemlektorit Maret Mursat, vokaalansambli vanemlektorit Riina Rooset ning kaasaegsete etenduskunstide õppekorraldajat ja lavastuste projektijuhti Liina Jäätsi.

Foto: Erlend Štaub