Rubriik: Lavakunsti uudis

EMTA lavakunsti osakonna magistrant, režissöör Anna Hints pälvis filmiga „Savvusanna sõsarad“ Sundance’i filmifestivali dokumentaalfilmide võistlusprogrammi parima režissööri auhinna.

See on esimene kord, kui Eesti film sedavõrd suure tunnustuse Sundance’ilt koju toob.

Viive Ernesaks – tema pilk, mõni napp kommentaar, naer õpetas vahel rohkem kui mõne teise inimese tundidepikkused jutud, sundis pilku teritama.

(Kaie Mihkelson, „Lavakooliraamat I”, 2007)

27. III 1931–19. I 2023

Meie seast on lahkunud Viive Ernesaks – muusikajuht, klaverisaatja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud.

Aastatel 1966–1977 oli Ernesaks Noorsooteatri (tänane Linnateater) ja 1977–1990 Eesti Draamateatri muusikaala juhataja, 1966–1988 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (praegune EMTA lavakunstikool) õppejõud.

Viive Ernesaks on teinud üle 150 muusikalise kujunduse kõigile Eesti teatritele, samuti televisioonile ning töötanud raadios, kus oli aastakümneid hommikuvõimlemise klaverisaatja.

EMTA lavakunstikoolis töötas ta nii lauluõpetaja kui ka klaverisaatjana ja oli mitmete diplomilavastuste muusikajuht (näiteks VI lennu „Libahunt” , IX lennu „Makarenko koloonia”, XIII lennu „Oklahoma”).

Viive Ernesaks oli Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler (2001).

Tänased näitlejad on mulle kõik sellepärast kallid, et ma tean täpselt, kuidas nad on tulnud esimesse tundi, kuidas nad on riides olnud, kuidas nad on liikunud ja kuidas käitunud. Mulle on nad kõik kui oma lapsed: midagi väga sooja ja armast. Paljud on juba ise vanaemad-vanaisad ja paljud ka Toonela teel. Arvan, et mina olen nende jaoks mingi side endiste aegadega ning tänu sellele on minul siin ja praegu hea olla. Olen olnud osa nende murede ja rõõmude maast. See on mõnus tunne.

Viive Ernesaks, „Viiv” (2006)

Foto: Teet Malsroos

EMTA lavakunsti osakond osaleb 16.–21. jaanuaril Norteas koostöövõrgustiku raames toimuval Nordic Common Studies vahetusnädalal. Osa võtvad Põhja- ja Baltimaade teatrikoolid töötavad välja nädalase erikursuse, mis on avatud ka teiste koolide üliõpilastele.

Seitse lavakunsti osakonna esmakursuslast osaleb vahetusnädalal teatrikoolides Odenses, Malmös ja Göteborgis. Tallinnasse jäänud üliõpilastega liitus omakorda kuus üliõpilast Odensest (Den Danske Scenekunstkole), Malmöst (Teaterhögskolan i Malmö) ja Göteborgist (Högskolan för scen och music vid Göteborgs universitet).

Tunde viivad läbi Taavi Tõnisson (objektiteater), Haide Männamäe ja Toomas Tross (liikumine ja komöödia) ning Mart Koldits (imporvisatsioonitehnikad).

Foto: Rainer Põldeots

15. veebruaril esietendub EMTA lavakunsti osakonna ja VAT Teatri koostöölavastus „Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud“.

Autor ja lavastaja: Merle Karusoo
Kunstnik: Eugen Tamberg
Muusikajuht: Riina Roose (Tallinna Linnateater)
Video- ja valguskunstnik: Rommi Ruttas
Lavastaja assistendid: Katrin Saukas, Edgar Vunš (XXXI lend)
EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu juhendajad: Jaak Prints, Külli Teetamm (Tallinna Linnateater)

Osades Katrin Saukas ja XXXI lennu tudengid: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel ja Edgar Vunš.

1987, juulikuu
Vene väed Afganistanis. Perestroika. Keeluseadus. Eelmisel aastal Tšernobõli katastroof. Kevadel jalgrattamatkad: „Fosforiidile ei!“ Hirvepargini on kuu aega.

Pirgu arenduskeskus loodi 24. veebruaril 1987. Sotsioloogide töörühm jagunes kaheks, „päris“ sotsioloogid ja „emotsionaalsed uuringud“, nagu meid alguses nimetati. Siis olime Pirgu mälusektor, hiljem Pirgu Laulu- ja Näitemängu seltskond. Põhikoosseis: Katrin Saukas, Jaak ja Mart Johanson, Marko Matvere.

Meie esimene lavastus oli „Aruanne“ – tavalise inimese tavaline elulugu läbi võimuvahetuste, okupatsioonide, mobilisatsioonide, sõja, küüditamise, Siberiaastate, kolhoosiaastate… Ja laulud, laulud, laulud läbi muutuva aja.

Neid laule tollal ei lauldud: keelatud, kardetud, unustatudki. See oli mälutõkete aeg. Elulood olid maha salatud. Vanade viiside jahil leidsime töö- ja sõjaveteranide laulupeolt 73-aastase Agnes Riimaa.

Agnes töötas sanitarina Kernu invaliidide kodus ja õpetas omal algatusel hoolealused laulma. Laulmine hoidis „laululapsed“ vaos. Tabletid alati agressiivsust alla suruda ei suutnud.
Arengupeetusega laste tavalugu: vanemad jätavad tänavale, vastavalt vanusele liiguvad ühest lastekodust teise kuni jõuavad Kernu. Paljud õpivad alles siin, oma viimases kodus, veerima. Kui sugulased teadmata, siis lõpuks ridamatus Tallinna Liiva kalmistul.
Meid jahmatas, kuidas need, kel arengupeetust polnud, oskasid laulda ja luuletusi lugeda. Olid eelmisest elust kaasa toonud oma anded ja õpitu.

Sellest ongi meie lugu – kroonikutest ja psühhokroonikutest ja muidugi Agnesest, kes meid läbi vanade laulude mõneks ajaks ühte liitis.

1987. aastal kirjutas Jaak Johanson laulu:
Hei, poisid, kas olete valmis
Siis lükkame korraga

Merle Karusoo, lavastaja, Pirgu mälusektori eestvedaja

Esietendus 15. veebruaril 2023 Sakala 3 black box’is

Laupäeval, 17. detsembril jõuab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Lea Tormis tähelepanuväärse tähiseni oma eluteel.

1956. aastal meie esimese eriharidusega teatriteadlasena Moskvas GITISe (Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi) lõpetanud ning seal hiljem ka kunstiteaduste kandidaadikraadi omandanud Lea Tormis on ligi kaks kolmandikku oma elust pühendanud teatriloole ja lavakunstikoolile. Teadmisi nii eesti kui ka maailmateatrist on ta Toompea-koolis tudengitele jaganud alates II lennust kuni XXIX lennuni. Mõne põgusama kohtumise, samuti kirjasõna ja salvestuste kaudu on Lea Tormise teadmistepagasist osa saanud ka hilisemad õppurid – kuni tänase päevani välja.

Tema mõjuväli eesti teatrikultuuris ja kogu kultuurimaastikul on aga vaieldamatult kordades avaram. Seadkem koolmeistri ameti kõrvale aastakümneid kestnud teatriloolase ja -kriitiku ning teatriloo jäädvustaja tegemised, alates 1953. aastast ilmunud arvukad arvustused ja artiklid, uurimused ja ülesastumised – muu hulgas televisioonis ja raadios, samuti ta eestvõttel ja toel aset leidnud üritused-ettevõtmised. Lea Tormise toekamate üllitistena nimetagem monograafiaid „Eesti balletist” (1967) ja „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus” (1978), dokumendikogumikku Draamateatri 1962. aasta lavastusest „Inimene ja jumal” (1988) ning „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud artiklivalimikku „Teatrimälu” (2006). Tema juhitud uurimisrühma töö tulemusena on ilmunud kollektiivse monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985” I köide ja õige pea kaante vahele jõudmas ka teine.

Lea Tormise sõnul kultuur ja teater ongi mälu – nii ühe inimese kui ka ühe rahva mälu. Ja mõnikord võivat teater tähendada igavikuhetki argipäevas. Ta ütleb end olevat järjepidevuse usku. Ta märkab ja väärtustab laval sündmusi ja hetki, mis elada aitavad. Temas on läbi aegade olnud imeteldavalt isikupärast sõna- ja stiilitundlikkust, haritlase avarat pilku ja vastutustunnet. Leebust ja hillitsetust, ent vajadusel ka vankumatust või isegi väike annus trotsi. Teatritegijad on Lea Tormist nimetanud usaldusväärse tagasiside andjaks, kelle sõna on täpne, selge ja toetav.

Kolleegid ütlevad ta kohta: teatriprotsessis osaline, kel on oskust laval toimuvat vaadata ja tõepoolest näha – taibates ja sõnastades tegijate taotlusi.

Tallinna Linnateatris kuulutati 30. novembril “Tiit Pagu” etenduse lõppedes välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilane Edgar Vunš.

“Kooli tulles kartsin, et olen võõrkeha, et ma pole omas kohas,” on laureaat enda kohta ise öelnud.

Edgar Vunši iseloomuomadusi kirjeldades väärib esmajoones välja toomist tema nõudlikkusaste iseenda suhtes. Nõudlikkuse abil on Edgar kujundanud endas kõrge töökultuuri.

“Asjadega tuleb kohe tegelema hakata. Ettevalmistus ja kohalolek on kõige olulisemad.”

Edgari üheks iseenesestmõistetavaks tunnusjooneks on kujunenud tema hea ning põhjalik iseseisev ettevalmistus, kestev arenguvõimaluste otsing ning suur töövõime. Edgaris on kokku saanud õnnelik kombinatsioon huvitundlikust ja otsingulisest loomusest, analüüsivõimest ning katsetamisjulgusest. Ta on sihiteadlik ning organiseeritud inimene, kes tegutseb läbimõeldult. Asjaajamistes on ta kiire ja korrektne. Edgari vastutustundlikkus ja usaldusväärsus on tõend tema täiskasvanulikkusest.

“Kõige tähtsam on olla normaalne inimene. Võid ju olla ülikihvt, aga väga nõme inimene. Oluline on siiras usk, et sel, mida me teeme, on päriselt mingi mõte.”

Edgar on tundliku sotsiaalse ja tugeva lavanärviga näitlejanatuur, kelles on väge. Edgar on tugevate liidriomadustega, teiste sütitaja-kaasatõmbaja, kaaslaste arendaja.

“Näitleja hõõgumisvõime on tema suurim õnn,” on tänane sünnipäevalaps Voldemar Panso öelnud.”

Voldemar Panso nimeline auhind antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhind asutati kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul. Preemia antakse kätte lavakunstikooli asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril. Sel aastal möödub Voldemar Panso sünnist 102 aastat.

Edgar Vunši ja lavakunstikooli XXXI lendu saab praegu laval näha Tallinna Linnateatri lavastuses “Tiit Pagu” (lavastaja Jaak Prints), 15. veebruaril 2023 esietendub VAT Teatris XXXI lennu järgmine diplomilavastus “Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud” (lavastaja Merle Karusoo).

Vt intervjuud Edgar Vunšiga saates “Ringvaade“.

Fotod: Siim Vahur.

Praegu käib arutelu koolide soovitusliku kirjanduse kohustuslikkuse üle. Ja nagu ajakirjandusest emakeeleõpetajate tähelepanekuist lugeda, on Jaan Kross noorte jaoks keeruline autor. EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu esimene diplomilavastus – Jaan Krossi lõpetamata värssromaan „Tiit Pagu“ – osutub praeguse arutelu raames üksiti kaitsekõneks Krossile.

Teatri- ja Muusikamuuseumis tulevad 25. novembril kell 17.00 Voldemar Panso sünnipäeva puhul esitamisele Jaan Krossi noorusaja, eelmise sajandi kolmekümnendate aastate menulaulud, mis kõlavad ka „Tiit Pagu“ etenduse eel Tallinna Linnateatris. Samuti loetakse Jaan Unduski esseed „Jaan Kross ehk kirja katkematus“, mis kõneleb kultuuripidevusest – „Ja kui katkeb sinu [Jaan Krossi] mõistmine, siis võib katkeda Eesti mõistmine.“ (Jaan Undusk)

Laval EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu üliõpilased: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš

Kava juhendajad: Riina Roose, Anu Lamp
„Tiit Pagu“ lavastaja ja XXXI lennu kursusejuhendaja: Jaak Prints

Kava etendub Teatri- ja Muusikamuuseumi uues Peeter Süda nimelises saalis.
Sissepääs on muuseumipiletiga 8/6 eurot ja võimaldab külastada ka muuseumi näitusi.

Üritus Facebookis

9.–11. novembrini 2022 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia peamajas ja lavakunsti osakonnas Nortease võrgustiku aastakohtumine, kuhu tulevad kokku etenduskunste õpetavate Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide esindajad. Kolmepäevase programmi jooksul tehakse ülevaade Nortease tegevusest möödunud aastal, jagatakse kogemusi ja tutvustatakse uusi arenguid koolides ning kavandatakse tulevasi koostööprojekte. Samuti tutvutakse lavakunsti osakonna teatriõppe ja kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammiga.

Kohtumisel osaleb Tallinnas ja veebi vahendusel kokku üle 30 inimese, esindatud on järgmised koolid: Helsingi Kunstiülikooli Teatriakadeemia, Norra Teatriakadeemia, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Taani Riiklik Etenduskunstide Kool, Tampere Ülikool, Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Göteborgi Muusika- ja Teatriakadeemia, Oslo Kunstiakadeemia, Islandi Kunstiülikool, Lundi Ülikooli Malmö Teatriakadeemia, Läti Kultuuriakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Nortease võrgustiku eesmärk on arendada rahvusvahelist koostööd ning luua võimalusi tudengite ja õppejõudude mobiilsuseks. Norteas kuulub Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on Nortease liige alates 2008. aastast.

Võrgustiku liikmed kohtuvad aastakoosolekuks igal aastal erinevas liikmeskoolis. Selle aasta kohtumine saab teoks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Nortease eesistuja Helsingi Kunstiülikooli Teatriakadeemia koostöös.

Lisainfo:
lavakunst@eamt.ee

KAUAOODATUD IDENTITEEDIKABAREE ON TAGASI!

Ainult viiel õhtul transformeeruvad 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ning lavakunsti osakonna 31. lennu näitlejatudengit drag’ideks. Keset saali ulatub peenikese keelena catwalk, kõlaritest tulvab muusika, mis kisub meid põrnapidi kaasa. Seinad sätendavad, valgusvihud veiklevad ja ükshaaval kõnnivad meie ette need pöörased inimesed, kelle võimuses on muuta üheks hetkeks terve universum õnnelike olevuste kohtumispaigaks!

Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö.

Lavastaja Jüri Nael
Koreograafid Ingmar Jõela ja Kristin Pukka-Murula
Kunstnik Kairi Mändla
Kostüümikunstnik Gerly Tinn
Grimmikunstnik Merlin Tovstik
Videokunstnik Emer Värk
Valguskunstnik Priidu Adlas
Helikunstnik Raido Linkmann
Fotokunstnik Toomas Volkmann
Kujundaja Maite Kotta
PR ja turundus Maret Mikk ja Mari Tammesalu
Produtsendi abi Liina Jääts
Produtsent Jüri Nael

ESINEVAD
EMTA kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistriõppe tudengid Amy Reade (UK), Britt Kõrsmaa (EST), Dongbin Lee (KOR), Elo Järv (EST), Javier Carcel Hidalgo-Saaveda (SPA), Jennifer Bagg (AUS), Katia Skylar (FIN/RUS), Kirte Jõesaar (EST), Kreete Tarmo (EST), Kymbali Williams (UK/EST), Michalina Zurek (POL), Rasmus Jensen (DK), Rebecca McCarthy (USA), Silvia Marazzi (ITA), Sofia Filippou (GRE).
EMTA lavakunsti osakonna XXXI lennu tudengid Astra Irene Susi, Edgar Vuns, Emili Rohumaa, Hanna Brigita Jaanovits, Herman Pihlak, Hele-Riin Palumaa, Karl Birnbaum, Kristin Prints, Kristina Preimann, Lauren Grinberg, Laurits Muru, Markus Andreas Auling, Richard Ester.
EMTA lavakunsti osakonna lavastaja magistriõppe tudeng Mart Piirimees.

KOSTÜÜM
Kostüümid loovad Eesti Kunstiakadeemia tudengid Alice Pärtelpoeg, Anita Kremm, Britta Paula Põder, Edvard Vellevoog, Epp Vislapuu, Joanne Sõrmus, Kadri Vahar, Karl Cristoph Rebane, Karl Joonas Alamaa, Karolin Kärm, Katarina Ild, Kristel Zimmer, Liis Laanisto, Liisamari Viik, Linda Kari, Moryana Filipova, Toomas Silbaum, Victoria Truuvert.

MAKE-UP
Make-Up’i loovad grimmikooli tudengid Johanna Allandi, Teele Kaevla, Lore Sõerunurk, Karoliina Liivak, Annabel Janke, Laura Lodi, Maria-Liisa Nõlvand, Anete-Elisabeth Luukas, Tuuli Alliksaar, Anete Kams, Helena Nurmik, Ann Miller, Helen Tuksam, Evelin Sulg, Claus Leppik, Sanne Popovits, Stella Kuuskmann, Merili Saks, Sandra Tiidrus, Sandra Luht, Kaarin Kiisler, Laura Puusepp, Bianka Haavel, Kadi-Liis Kaurit, Evelyn Nurmsalu, Anya Manya, Kerttu Ilmjärv.

Etendused 15., 16., 17., 18. ja 19. novembril kell 19:00 Sakala 3 Teatrimajas

Piletid:
Tavapilet: 25 EUR
Sooduspilet: 20 EUR (õpilane, üliõpilane, pensionär)
VIP pilet: 75 EUR (sisaldab klaasi kihisevat ja suupisteid saabumisel ning võimalust tutvuda lavataguse meluga enne etenduse algust)

Identiteedikabaree DRAG SHOW vol3 kuulub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia festivali MÜRIAADFEST põhiprogrammi.

Toetab: Eesti Kultuurkapital

13.–15. oktoobrini toimub Tartu Ülikoolis Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse, Põhjamaade Teatriuurijate Föderatsiooni ja Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi ühine konverents „Performativity and Transgression“ („Performatiivsus ja transgressioon“).

Konverentsi peaesinejad on Ene-Liis Semper (Eesti) ning Ida Müller ja Vegard Vinge (Saksamaa/Norra).

Ettekannetega astuvad üles ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadurid, õppejõud ja doktorandid:

• Madli Pesti „The Reception of Transgressive Performances. The Case of NO99“
• Ana Falcon „How a Performance Led to a Latnix Community Organisation in Estonia“
• Luule Epner „Transgressive Collaborations: The Case of Von Krahl Theatre“
• Tiit Ojasoo „Who Can Cross the Border?“
• Jüri Nael „Transformative Learning Through Transgressive Performer Training Pedagogy in the Context of Higher Education“
• Eva-Liisa Linder „Outsiders or Innovators? The Untold Story of Queer Theatre in Estonia“
• Kristel Pappel „Law and Order in Estonian Musical Theatre“
• Karl Saks „Sound Art and Performativity in Johhan Rosenberg „traps““

Konverentsil osalemiseks on registreerimine avatud kuni 7. oktoobrini (osavõtutasu on 20 eurot).

Rohkem infot konverentsi veebilehelt