Rubriik: Lavakunsti uudis
Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuslikku doktoriõppesse teatrikunsti ajal.
Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on neli aastat.
Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti suunal. Vastu võetakse kolm parimat üliõpilaskandidaati, kellele pakutakse doktorant-nooremteaduri ametikohta. Vastuvõtukomisjonil on õigus moodustada täiendavaid ametikohti doktorant-üliõpilasele ja teadmussiirde doktorantidele.
Teatrialasest loovdoktorantuurist huvitatud kandidaatidel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 21. aprilliks 2025 aadressil madli.pesti@eamt.ee
Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 9. mai 2025.
Täpsem info doktoriõppe keskuse kodulehel https://eamt.ee/erialad/
6. aprillil jõuab Eesti Noorsooteatri väikeses saalis lavale Noorsooteatri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli selle hooaja teine koostöölavastus, George Orwelli samanimelisel romaanil põhinev „1984“, mille lavastab Taavi Tõnisson.
„1984“ maalib halastamatu pildi maailmast, kus kõikjalviibiv Suur Vend valvab kodanike iga sammu ning keelab vaba mõtte. Totalitaarse režiimi kammitsais elav Winston Smith otsustab tõe ja armastuse nimel süsteemi vastu mässata, ent kas vastupanu on üldse võimalik maailmas, kus isegi minevikku saab ümber kirjutada?
Sõna-, visuaal- ja füüsilise teatri elemente põimiva lavaloo lavastaja Taavi Tõnisson alustas materjaliga tööd möödunud kevadel. „Lugedes tabas mind äratundmine, kui akuutselt aktuaalne on Orwelli kirjapandu tänases päevas. Kui esialgu oli tunne, et see materjal viib vaataja täielikku pimedusse, siis tänaseks olen jõudnud arusaamale, et meie lavastus liigub siiski valguse ja lootuse suunas. Loodan, et me kõik võtame sellest kogemusest kaasa mõtte, et armastus, empaatia ja hool on siin elus kõige tähtsamad. Ja just selleks, et oleks kõike seda head, tulebki aeg-ajalt vaadata otsa meis kõigis peituvale pimedusele,“ rääkis Tõnisson.
Dramatiseerijad Mihkel Seeder ja EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Maarja Moor ning Joosep Lõhmus; kunstnik Kristjan Suits, liikumisjuht ja koreograaf Ingmar Jõela, helilooja Markus Robam, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater).
Laval EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Alex Paul Pukk, Uku Pokk, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Katarina Sits, Carolyn Veensalu ja Eesti Noorsooteatri näitlejad Anti Kobin, Joosep Uus, Steffi Pähn, Tiina Tõnis.
Noortele ja täiskasvanutele vanuses 15+.
Foto: Kalev Lilleorg
19. märtsil esietendub Piip ja Tuut teatris „Kangelane“, mille lavastaja on XXXII lennu lavastajasuuna üliõpilane Oliver Reimann.
„Kangelane“ on ühevaatuseline tragöödia, milles üks tavaline mees saab supervõime, mida võiks kasutada ükskõik milleks. Ta mõistab peagi, mida teha ja otsustab korda saata midagi võimast, millest paljud on mõelnud, kuid keegi pole veel teostanud. Midagi sellist, mis lahendab paugupealt ühe meie aja suurimatest probleemidest. Teekond kangelaseks kulgeb läbi valguse ja varjude maailma mööda hoomamatut piiri hea ja kurja vahel.
Alusteose autor Jan Kaus, dramaturg Siret Campbell, lavastaja Oliver Reimann, kunstnik Jaanus Laagriküll, laulutekstide autor ja helilooja Siim Aimla. Laval Toomas Tross, Haide Männamäe ja koor: MUBA rütmimuusika laulu eriala ôpilased Ann Marii Kirsi, Hanna Maria Laane, Jani Juuse, Kertu-Grete Tamkõrv, Kevin Räim, Marten Gustav Lähker, Mirtel Põdra ja MUBA klassika suuna ôpilane Gustav Talmar.
Lavastus põhineb Jan Kausi novellil “Kangelase võimalus” ning on lavastaja õppesuuna üliõpilase Oliver Reimanni diplomitöö.
Vaata täpsemalt siit.
Esietendus 19. märts 2025 Piip ja Tuut Teatris.
Foto: Siim Vahur
7. märtsil esitleti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis dramaturgiakonverentsi raames lavakunsti osakonna üliõpilaste ja õppejõudude koostatud uudisteost „Dramaturgiraamat. 13 intervjuud Eesti dramaturgidega“.
See raamat on esimene dramaturgitööd avav eestikeelne teos. Sõna saavad 13 Eesti dramaturgi, kes räägivad loomingulistes intervjuudes oma erialastest kogemustest, tööviisidest, põhimõtetest ja tulevikuvisioonidest. Intervjueeritute hulgas on näitekirjanikud, stsenaristid, dramatiseerijad, lavastusdramaturgid, tantsudramaturgid ja seiklusdramaturg. Enamik vastajatest tegutseb aga mitmel väljal. Raamat sisaldab ka EMTA professori Luule Epneri sisujuhti, kus ta avab dramaturgia mõiste mitmetahulisust.
Raamatu toimetaja on vanemteadur Madli Pesti, projektijuht vanemlektor Siret Campbell, intervjueerijad ja litereerijad on dramaturgiüliõpilased Joosep Lõhmus ja Maarja Moor, raamatu keeletoimetas Liina Jääts.
Nimeregistri ning lavastuste ja näidendite registri koostaja on Ene Paaver, fotograaf Johan Elm ja kujundaja Andres Tali.
Raamat on pühendatud lavakunstikoolis dramaturgia kõrgharidusõppe loonud Ingo Normetile.
Raamatu väljaandjad on Eesti Teatriliit ja EMTA lavakunstikool, toetas Eesti Kultuurkapital.
Karoliina Kreintaali fotol on raamatu tegijad ja osa intervjueeritud dramaturgidest.
Vikerraadio saates „Loetud ja kirjutatud“ vestlesid Reet Weidebaumiga raamatu teemadel dramaturge intervjueerinud üliõpilane Maarja Moor ning raamatu toimetaja Madli Pesti, saade oli eetris 29. märtsil 2025.
7. märtsil 2025 anti rahvusvahelisel konverentsil “Dramaturgia – maastike kaardistamine” üle Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse (ETUKÜ) Hea Teatri Auhind. Laureaat on EMTA lavakunsti osakonna õppejõud, dramaturgi õppesuuna juht Siret Campbell.
Siret Campbell on dramaturg ja dramaturgide õpetaja, kelle töö mõju on laialdasem kui konkreetsed lavale jõudnud tekstid. Campbell oli Eesti esimese näitekirjanduse arendamisele pühendunud erakooli, Drakadeemia (2008–2024) asutaja ja juht. Drakadeemias sai spetsiifiline ja enamasti ülikooliseinte vahel jagatav teadmine professionaalide juhendamisel kättesaadavaks palju laiemale ringile inimestele. Alates 2022. aastast töötab Campbell Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonnas vanemlektorina ja õpetab dramaturgiat.
Campbelli töö mõjul on senisest rohkem ja teadlikumalt väärtustatud lavastusdramaturgi ametit ning loodud kvaliteetset lavastusdramaturgiat. Campbelli ulmenäidend “Beatrice” (2017), mis käsitleb surmajärgse elu võimalikkuse küsimust, pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. aasta preemia. Hea Teatri Auhind tunnustab Campbelli senist tööd ja innustab jätkama – ehkki Drakadeemia on oma tegevuse lõpetanud, jätkub teadlik töö dramaturgia arendamisel teistes vormides.
Hea Teatri Auhinna asutas 2002. aastal Eesti Teatrikriitikute Ühendus; alates 2012. aastast annab seda välja Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus. Auhind antakse loominguliste saavutuste eest, mida ühendus peab tähelepanuväärseks Eesti teatripildis, vastavas loominguvaldkonnas või konkreetses loomeloos. Auhind ei tõsta esile ilmtingimata viimase hooaja tipplavastust või -rolli, vaid tunnustab teatritegijat või -kollektiivi, kelle loomingulised põhimõtted ja saavutused kõnelevad tõsisest suhtumisest teatrikunsti pikema aja vältel.
Pildil ETUKÜ liige, konverentsi kaaskorraldaja ja moderaator Madli Pesti, laureaat Siret Campbell, ETUKÜ esindajad Heidi Aadma ja Karin Allik.
Laureaadile kingiti Eesti kunstniku teos – Reti Saksa graafiline leht “Ise endaga”.
24. märtsil 2025 kõneles Siret Campbell näitekirjandusest ja teatrist ETV2 saates “Plekktrumm”.
Foto: Karoliina Kreintaal
7. ja 8. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline dramaturgiakonverents, millega tähistatati 20 aasta möödumist dramaturgi õppesuuna avamisest EMTA lavakunsti osakonnas.
Konverentsi korraldas EMTA lavakunstikool koostöös Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu ning Sõltumatu Tantsu Lavaga.
Dramaturgi õppesuuna praeguse juhi, vanemlektor Siret Campbelli konverentsiteemalist intervjuud saab lugeda ajalehest Sirp. Täpsem info konverentsi ja ajakava kohta on leitav siit.
Siret Campbelli ülevaadet dramaturgiaõppest ja sissevaadet dramaturgiaüliõpilaste Maarja Moori ja Joosep Lõhmuse ellu saab lugeda siit.
Klassikaraadio saates Delta käisid konverentsi ja “Dramaturgiraamatut” tutvustamas Siret Campbell ning vanemlektor ja lavakunsti osakonna doktoriõppe koordinaator Madli Pesti. Intervjuu on järelkuulatav.
Kultuurisaates “OP” esinesid “Dramaturgiraamatus” intervjueeritud lavakooli dramaturgi õppekava juht Siret Campbell ning kirjanik, EMTA teatrikunsti doktor Piret Jaaks. Loe lähemalt ja vaata saadet siit.
Monika Tamme fotol Madli Pesti, Delta saatejuht Jaan Leppik ja Siret Campbell.
13.–14. veebruarini 2025 toimus Praha Teatriakadeemias (DAMU) alternatiivse ja nukuteatri osakonna korraldatud sümpoosion “Between Presence and Meaning”, mis käsitles praktilisi dramaturgia õpetamise strateegiaid kaasaegsetes etenduskunstides. Sümpoosionil esines poolsada dramaturgi ja dramaturgia õppejõudu üle Euroopa, et vahetada kogemusi dramaturgia õpetamisest kõrgkoolides.
Sümpoosionil osales lavakunsti osakonna õppejõud, vanemteadur Madli Pesti, kes käsitles institutsionaalse dramaturgia raamistikus EMTA teatriõppekavasid bakalaureuse, magistri ja doktoriõppe tasemel. Ettekande fookuses oli kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekava dramaturgiline ülesehitus. Kuulajatena osalesid dramaturgiüliõpilased Maarja Moor ja Joosep Lõhmus.
Sümpoosioni teemapüstituse kohta saab lähemalt lugeda siit.
Foto: Madli Pesti
Näitleja, lavastaja, teatripedagoog ja EMTA lavakunstikooli vanemlektor Anne Türnpu pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Õppejõuna alustas Anne Türnpu lavakoolis 1998. aastal hääletehnika õpetamisega, samuti on ta õpetanud lavakõne ja näitlejatööd. Ta oli 2014–2018 koos Mart Kolditsaga XVIII lennu kursuse juhendaja, samuti on ta 2024. aastal alustanud XXXIII lennu juhtiv õppejõud. Akadeemias on ta näitlejatöö tunde andnud ka lauluüliõpilastele.
Anne Türnpu on teinud lavastusi nii üliõpilaste kui näitlejatega, lavastanud ka kontserte, osalenud rahvusvahelistel teatrifestivalidel. Viimastel aastatel on erilise hoo sisse saanud tema töö näitlejana, ta on osalenud nii lavastustes, filmides kui ka seriaalides.
Teatri valdkonnas on Türnpu parim Eesti folkloori asjatundja.
Palju õnne!
Foto: Sander Ilvest
Meie seast lahkus näitleja, laulja ja teatripedagoog, Eesti Teatriliidu ja Näitlejate liidu liige Kärt Tomingas (5. IV 1967–31. I 2025).
Kärt Tomingas lõpetas 1985 Keila I keskkooli ja 1990 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu näitlejana. Kindlasti mäletab nii mõnigi teatrisõber teda juba Mati Undi tehtud diplomilavastusest – Lulu „Sünnipäevapeos” (1990).
Aastatel 1990–1992 töötas ta näitlejana Vanemuises, hiljem vabakutselisena. Ta on mänginud nii Eesti kui Soome teatrites, filmides, seriaalides ja telelavastustes.
Eesti lavadelt teame teda Elizana „Minu veetlevast leedist” (Vanemuine), samuti Irmana „Irmast” (1999, Estonia ja Endla ühistöö) või missis Johnstone’na „Verevendadest” (2001, Vanemuine). Ta tegi kaasa Nukuteatri muusikalis „Risk” (2001) ja mängis ka Polygon teatris (Naine lavastuses „Maja”, 2012). Soomes mängis ta suure menuga nimiosa Gama Kinkase lavastuses „Daam koerakesega” (1995 Helsingi Väike teater) ja „Heliseva muusika” Mariat (1998 Helsingi Linnateater).
Paljudele on hinge jäänud armunud Lily filmist „Need vanad armastuskirjad” (1992). Kärt Tomingas osales ka filmides „Surmatants” (1991, Marta), „Nullpunkt” (2014, õpetaja Pille), tudengifilmides „Mina ja Sherlock” (2018, Miina ema), „See räägib pulmast” (2020, Doris) ja telesarjades „Klass: elu pärast” (2010, Andersi ema Katariina), „Alpimaja (2012, üks peaosi, Evelin Erikson), „Nullpunkt” (2014, rootsi keele õpetaja) jm. Üheks tema viimaseks näitlejatööks jäi kunstiõppejõud Aurora roll Eesti-Soome ühistööna valminud eksperimentaalses noorte lühisarjas “Kalamaja blues” (2023–2024). Noorem põlvkond tunneb teda Muumifilmide kõikide tegelaste dubleerijana (1990–1992). Eesti Pimedate Raamatukogus on arvukalt tema sisseloetud audioteoseid.
1999. aastal omistati talle Eesti Näitlejate Liidu auraha.
Kärt Tomingas oli armastatud ja isikupärane muusik, kes ütles, et laulud antakse talle. Ta alustas esinemist 1980ndate aastate keskel ansambiga Park. Ta on esinenud kontsertlavastustega („Keegi”, 1988; „Räägi minuga”, 1992; „Vahemaandumine”, 2002; „Sinine kivi”, 2003, kõik Sinine Teater) ja avaldanud autorikassette ja -plaate („Ballaadid+”, „Sinine kivi”, „Korallid”, „Tähistus”, „Traadist ingel”). Oma 55. sünnipäeva tähistas ta Tallinnas ja Tartus antud kontsertidega „Traadist ingel“, mille kogu tulu annetas ta Ukraina abistamiseks. Kirjutanud raamatu „Sinisilmselt. Lood ja laulud” (2009, ka CD).
Näitlejatöö õppejõuna on Kärt Tomingas töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis ja ooperistuudios, samuti Balti Filmi-ja Meediakoolis ja Polygon teatrikoolis. Kuna lavakoolis õpetas ta peamiselt vahetusüliõpilasi, siis on tal õpilasi kogu maailmas. Aga oma Õpetajaks peab teda tänulikult nii mõnigi, kellega ta ei kohtunud klassiruumis, vaid elus – mere ääres, metsas, söögilaua taga või tänavanurgal, sest ta oli suure südamega, särav ja elujulge inimene, kes inspireeris ja puudutas paljusid. Kärt oli armastust, helgust ja valgust täis.
Inimene lahkub, aga tema looming jääb. Kärdi lood ja laulud jäävad.
Punakorallid viravad Emajõe põhjast ega kao kuhugi.
Kärt Tominga ärasaatmine toimub reedel, 7. veebruaril kell 14.00 Kaarli kirikus. Lahkunuga saab hüvasti jätta alates 13.30. Pärgi ja suuri kimpe palutakse mitte tuua. Soovi korral saab kirikus teha annetuse Kärdi-nimelise orelivile heaks.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool
Eesti Näitlejate Liit
Eesti Teatriliit
Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum
Foto: Annika Haas