Rubriik: Lavakunsti uudis

Lavakunsti osakonna ja Tallinna Linnateatri segakoor osales XXVIII laulupeol „Iseoma.“ Koori juht on laulupedagoog, vokaalansambli vanemlektor Riina Roose.

Kargel ja päikselisel emadepäeval lahkus meie seast Õpetaja ja kultuurimälu Hea Hoidja – teatriloolane ja -kriitik, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, lavakunstikooli kauaaegne teatriajaloo õppejõud Lea Tormis (17. XII 1932 – 11. V 2025).

Kallis Lea!

Sa pühendasid üle kahe kolmandiku oma elust teatriloole ja lavakunstikoolile. Toompeal, toonases lavakunstikateedris alustasid Sa koolmeistrina 1961. aastal. Oled õpetanud teatritudengeid alates II lennust kuni XXIX lennuni. Õnneks on mõne lühiajalisema kohtumise, samuti tekstide ja salvestuste kaudu Sinu teatriteadmistest ja kultuurimälust osa saanud ka hilisemad õpilased – kuni tänase päevani välja.

„Teatrimälu” – nii pealkirjastasid oma artiklivalimiku „Eesti mõtteloo” sarjas (Tartu 2006). See mõjub olemuslikuna. Sa oled öelnud, et teater „võib mõnikord tähendada igavikuhetki igapäevas” ja osutanud nii mõnelegi lavastusele, mille „maailma tahaks tagasi minna. /—/ Need on lavastused, mis kannavad endas mälu. Mis ei kuulu otseselt ei traditsiooni ega uuendusse, vaid loovad omaette maailma, mis jääb.” (Pangem tähele: „maailmad, mis jäävad” versus vahel juba viledakski kulutatud kujund teatrist kui pöördumatult kaduvast kunstist!)

Teisal oled sõnastanud nõnda: „Minu meelest: kultuur ja teater ongi mälu. Ühe inimese, aga ka ühe rahva mälu. See, mis teatris on kirjeldatav ja dokumentaalselt jäädvustatav (seda pole palju!), segiläbi värelevate visioonide, unenäoliste mälupiltide, müütide, legendide, ajajärgu kujutluste ja anekdootidega. See ongi teatrilugu, võtke või jätke.”

Sa oled meie rahvuskultuuris esimene eriharidusega teatriuurija ja -kriitik (GITISe vastav diplom 1956. aastast). Nii nagu aasta varem GITISe lõpetanud Voldemar Panso oli esimene diplomeeritud lavastaja. 1950ndatel alguse saanud arvustajatöö kohta oled Sa aga tagasivaates tõdenud, et see on „vastamata armastuse vaev”. See võib ositi paika pidada küll, aga …

Teatritegijad on Sind vägagi hinnanud. Merle Karusoo on Sind nimetanud usaldusväärse tagasiside andjaks: „Algul tundus, et ta kiidab kõiki, nüüd ma tean, et ta ei kiida kedagi. /—/ … tema rahulolematus on üks produktiivsemaid /—/ ta on p o o l t, s.t ta mõistab taotlusi, ka neid, mis pole realiseerunud, ka neid, mida ta ei toetaks, ja ütleb alati väga täpselt ära, mis puudu jääb. Aga ütlemise vorm on toetav, julgustav, edasi aitav. Ta aitab meil püsida meie omal teel.”

Üldiselt, hea Lea, oledki Sa vähem kirjutanud niinimetatud jooksvat kriitikat ja sedavõrd enam pühendunud teatriloole. Eelistanud omakorda olla mitte teatriteadlane, vaid pigem teatriloolane. Aga tegelikkuses oled Sa olnud kõike seda – koolmeister, teatri mõtte- ja vaimukaaslane, teatrimõtte ja emakeele hea hoidja … ja rohkem veel.

Sa oled alati rõhutanud teatriloo jäädvustamise-dokumenteerimise vajadust. Meenutagem näitena Su kirjutist „Draamateatri „Kolm õde” mõnede ajalooliste ja praegusaegsete võrdluskoordinaatidega”. See köitev ning ikka ja jälle üle lugedes ergastavalt mõjuv kirjeldus-jäädvustus Adolf Šapiro „Kolme õe” lavastusest (1973) põhineb Su arvukatel vaatamiskordadel. Sa avad lavastuse eri taustu ja määratled tegelaste isiklikke teemasid. Toonane nooremas eas vaataja ei pruukinud märgata ega mõista Meeli Söödi kehastatud Olga varjatud, allasurutud armastust Mikk Mikiveri Veršinini vastu. („Vastamata armastuse vaev…”, eks ole!) Sinu sellesuunaline viibe võis aga osutuda silmiavavaks ning teritada edaspidigi tähelepanu laval toimuva suhtes. Üks alles hiljuti kooli lõpetanu kirjutas tudengina: „Huvitav oli lugeda Lea Tormise artiklit Adolf Šapiro lavastusest „Kolm õde” /—/. Olin selle lavastuse kohta varem veidi lugenud ja ka salvestust näinud, aga see artikkel avas ka Tšehhovi näidendite lavastamist /—/ ja Šapirot kui lavastajat” ning juhatas noorele inimesele ühtlasi kätte Šapiro raamatu „Nii sulgus eesriie”. Tudengite kirjatöödest võib läbi aegade noppida viiteid Sinu käsitlustele näiteks Šapiro „Kirsiaiast”, Karusoo ja VII lennu „Tabamata imest”, Mikiveri „Hamletist”. Samuti on ikka loetud Su „Teatrimälu”-raamatut ja kuulatud „Teatrisajandi”-saateid. Seda tehakse ka edaspidi, olgu see lubadus Sulle siin antud!

Kallis Lea! Sa oled maininud, et Voldemar Panso oli järjepidevuse usku, ja et seda oled olnud Sinagi. Usume, et Su elutöö toetab ja kõnetab jätkuvalt nii tänaseid lavakunstitudengeid kui ka noorema põlvkonna teatriuurijaid. Siinkohal on paslik anda sõna veel ühele endisele tudengile, kes oma teatriajaloo kirjatöö lõpetuseks tunnistas: „sain nüüd selle töö jaoks materjale uurides aru, kui palju, mida kõike ja keda on Lea Tormis teatris näinud.”

Aegadeüleses mõõtkavas võikski see tõdemus raamida ja peegeldada kõike seda, mida Sa oled meile, nii paljude põlvkondade tudengitele ja õppejõududest kaasteelistele õpetanud ja edasi andnud.

Me jääme Sinust puudust tundma. Me jääme Sind tänumeeles mäletama!

Sinu lavakunstikool

Lea Tormise ärasaatmine toimub 24. mail kl 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Uksed avatakse kl 11.30. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.  

Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuslikku doktoriõppesse teatrikunsti ajal.

Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on neli aastat.

Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti suunal. Vastu võetakse kolm parimat üliõpilaskandidaati, kellele pakutakse doktorant-nooremteaduri ametikohta. Vastuvõtukomisjonil on õigus moodustada täiendavaid ametikohti doktorant-üliõpilasele ja teadmussiirde doktorantidele.

Teatrialasest loovdoktorantuurist huvitatud kandidaatidel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 21. aprilliks 2025 aadressil madli.pesti@eamt.ee

Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 9. mai 2025.

Täpsem info doktoriõppe keskuse kodulehel https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

6. aprillil jõuab Eesti Noorsooteatri väikeses saalis lavale Noorsooteatri ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli selle hooaja teine koostöölavastus, George Orwelli samanimelisel romaanil põhinev „1984“, mille lavastab Taavi Tõnisson.

„1984“ maalib halastamatu pildi maailmast, kus kõikjalviibiv Suur Vend valvab kodanike iga sammu ning keelab vaba mõtte. Totalitaarse režiimi kammitsais elav Winston Smith otsustab tõe ja armastuse nimel süsteemi vastu mässata, ent kas vastupanu on üldse võimalik maailmas, kus isegi minevikku saab ümber kirjutada?

Sõna-, visuaal- ja füüsilise teatri elemente põimiva lavaloo lavastaja Taavi Tõnisson alustas materjaliga tööd möödunud kevadel. „Lugedes tabas mind äratundmine, kui akuutselt aktuaalne on Orwelli kirjapandu tänases päevas. Kui esialgu oli tunne, et see materjal viib vaataja täielikku pimedusse, siis tänaseks olen jõudnud arusaamale, et meie lavastus liigub siiski valguse ja lootuse suunas. Loodan, et me kõik võtame sellest kogemusest kaasa mõtte, et armastus, empaatia ja hool on siin elus kõige tähtsamad. Ja just selleks, et oleks kõike seda head, tulebki aeg-ajalt vaadata otsa meis kõigis peituvale pimedusele,“ rääkis Tõnisson.

Dramatiseerijad Mihkel Seeder ja EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Maarja Moor ning Joosep Lõhmus; kunstnik Kristjan Suits, liikumisjuht ja koreograaf Ingmar Jõela, helilooja Markus Robam, videokunstnik Emer Värk, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater). 

Laval EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased Alex Paul Pukk, Uku Pokk, Erik Hermaküla, Joonas Koff, Mirjam Aavakivi, Erling Eding, Eliis-Maria Koit, Mauri Liiv, Mattias Nurga, Katarina Sits, Carolyn Veensalu ja Eesti Noorsooteatri näitlejad Anti Kobin, Joosep Uus, Steffi Pähn, Tiina Tõnis.

Noortele ja täiskasvanutele vanuses 15+. 

Foto: Kalev Lilleorg

7. märtsil esitleti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis dramaturgiakonverentsi raames lavakunsti osakonna üliõpilaste ja õppejõudude koostatud uudisteost „Dramaturgiraamat. 13 intervjuud Eesti dramaturgidega“.

See raamat on esimene dramaturgitööd avav eestikeelne teos. Sõna saavad 13 Eesti dramaturgi, kes räägivad loomingulistes intervjuudes oma erialastest kogemustest, tööviisidest, põhimõtetest ja tulevikuvisioonidest. Intervjueeritute hulgas on näitekirjanikud, stsenaristid, dramatiseerijad, lavastusdramaturgid, tantsudramaturgid ja seiklusdramaturg. Enamik vastajatest tegutseb aga mitmel väljal. Raamat sisaldab ka EMTA professori Luule Epneri sisujuhti, kus ta avab dramaturgia mõiste mitmetahulisust.

Raamatu toimetaja on vanemteadur Madli Pesti, projektijuht vanemlektor Siret Campbell, intervjueerijad ja litereerijad on dramaturgiüliõpilased Joosep Lõhmus ja Maarja Moor, raamatu keeletoimetas Liina Jääts.

Nimeregistri ning lavastuste ja näidendite registri koostaja on Ene Paaver, fotograaf Johan Elm ja kujundaja Andres Tali.

Raamat on pühendatud lavakunstikoolis dramaturgia kõrgharidusõppe loonud Ingo Normetile.

Raamatu väljaandjad on Eesti Teatriliit ja EMTA lavakunstikool, toetas Eesti Kultuurkapital.

Karoliina Kreintaali fotol on raamatu tegijad ja osa intervjueeritud dramaturgidest.

Meedia

Vikerraadio saates „Loetud ja kirjutatud“ vestlesid Reet Weidebaumiga raamatu teemadel dramaturge intervjueerinud üliõpilane Maarja Moor ning raamatu toimetaja Madli Pesti, saade oli eetris 29. märtsil 2025.

Oliver Issaku arvustus „Dramaturgiraamatule“ ilmus Sirbis 11. aprillil 2025.

7. ja 8. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline dramaturgiakonverents, millega tähistatati 20 aasta möödumist dramaturgi õppesuuna avamisest EMTA lavakunsti osakonnas.

Konverentsi korraldas EMTA lavakunstikool koostöös Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu ning Sõltumatu  Tantsu Lavaga.

Dramaturgi õppesuuna praeguse juhi, vanemlektor Siret Campbelli konverentsiteemalist intervjuud saab lugeda ajalehest Sirp. Täpsem info konverentsi ja ajakava kohta on leitav siit.

Siret Campbelli ülevaadet dramaturgiaõppest ja sissevaadet dramaturgiaüliõpilaste Maarja Moori ja Joosep Lõhmuse ellu saab lugeda siit.

Klassikaraadio saates Delta käisid konverentsi ja “Dramaturgiraamatut” tutvustamas Siret Campbell ning vanemlektor ja lavakunsti osakonna doktoriõppe koordinaator Madli Pesti. Intervjuu on järelkuulatav.

Kultuurisaates “OP” esinesid “Dramaturgiraamatus” intervjueeritud lavakooli dramaturgi õppekava juht Siret Campbell ning kirjanik, EMTA teatrikunsti doktor Piret Jaaks. Loe lähemalt ja vaata saadet siit.

Tõnis Parksepa Sirbis ilmunud kajastust konverentsist saab lugeda siit.

Monika Tamme fotol Madli Pesti, Delta saatejuht Jaan Leppik ja Siret Campbell.

15. veebruaril 2025 esitleti Sakala 3 teatrimajas värskelt ilmunud teadusartiklite kogumikku „Teater NO99: Kokkuvõte“, mille on koostanud ja toimetanud teatriteaduse professor Anneli Saro.

Kogumiku näol on tegemist esimese tervikliku teosega aastatel 2004–2018 tegutsenud Teatrist NO99, mis oma uuendusliku esteetikaga kujunes Eesti teatri tipuks ja pälvis laiemat retseptsiooni nii kodu- kui välismaal. Kogumik kaardistab NO99 tegevust süsteemselt ja eri perspektiividest: lavastused, tööpõhimõtted, esteetika, rolliloome ja meediakajastused. Kogumiku autorid on EMTA lavakunstikooli õppejõud Luule Epner, Madli Pesti ja Eva-Liisa Linder, lisaks teatriuurijad Anneli Saro, Riina Oruaas, Karin Allik, Hedi-Liis Toome ja Aare Pilv.

Koos raamatu esitlusega toimus Teatri NO99 tegevusele pühendatud sümpoosion, millega tähistati 20 aasta möödumist teater NO99 esimese lavastuse esietendusest veebruaris 2005. Sümpoosionil esinesid lavakunstikoolist Luule Epner, Liina Jääts ja Jan Kaus ning mitmed teised teatri NO99 ja ilmunud kogumikuga seotud inimesed.

Kogumiku „Teater NO99: Kokkuvõte“ kirjutamist, toimetamist ja väljaandmist toetas Tartu Ülikooli rahvusteaduste baasfinantseerimise fond. Raamatu kaanekujunduse ja maketi autor on Martin Pedanik, keeletoimetaja Mari Tuuling, ingliskeelsete resümeede toimetaja Katiliina Gielen, kaanefoto autor Terje Ugandi ja kaanefotol kujutatud vahuskulptuuri autor Marit Ilison. Raamatu kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus.

Loe Andrei Liimetsa vestlust Luule Epneri, Anneli Saro ja Eva-Liisa Linderiga Sirbist.