Rubriik: Lavakunsti uudis

Teisipäeval, 16. märtsil 2021 kell 14.00–16.15 toimub Zoomi e-keskkonnas EMTA muusika- ja teatridoktorantide VIII konverents.

Zoomi link osalemiseks: siin.

Kava:

14.00 Avasõnad – Kristel Pappel
14.01 Moderaator – Riho Esko Maimets

Juhan Uppin
“Analysing traditional playing style of Teppo-type accordion”
The presentation gives an overview of analysing the traditional playing style of Teppo-type accordion in example of four different performances by four different players of one generally known tune. It demonstrates the research method and process, as well as the first results of the author’s doctoral thesis “The development of traditional playing style of Teppo-type accordion in the 20th century and creating a traditionally informed interpretation”. The presentation includes examples of archive recordings and their transcriptions made by the author.

14.30 Moderaator – Ana Falcon

Erik Alalooga
“Principles of Design and Application of the Simulator of Bricolage”
This paper is part of my doctoral research “Application of bricolage as a process-method in postdramatic theatre“. The aim of this presentation is to introduce my method of creating artificial environment for occurrence of bricolage. For that I will introduce the most known defintions of bricolage, which will lead us to more specific formulation of territory, where this phenomenon can occur. The „Limited universe“ of bricoleur can be designed as simulator for artistic operations. This designing can broaden artistic process called bricolage to much wider perspective than stereotypical seclusion of hermit into darkness of studio. The principles of constructing a bricolage – simulator can create an expressive context to both process and final artpiece. According my own experience and as well observation of similar phenomenons in art I can point out few categories with examples of different ways of contextualization the whole process.
My leading research question of this presentation is „how can principles of physical design of environment effect artistic process in it?“.
In this presentation I will introduce the theories of Claude Lévi-Strauss, Jyrki Siukkonen, Jean Baudrillard, Bjørnar Olsen, Erika Fischer-Lichte and Andrus Laansalu to reflect my own method in larger cultural context.

–> Loe lisaks: intervjuu Erik Alaloogaga Tantsukuukirjas

Vaheaeg 15 min

15.15 Moderaator – Jüri Nael

Hanna Junti
“Embodying subtext: a movement director’s process”
My research is rooted in the practice of movement directing and predominantly concerned with articulating the ways in which a movement director might approach shaping abstract ideas into concrete, embodied material – dance and performance. When working in interdisciplinary and collaborative contexts, the brief for movement might entail requests that are (seemingly) intangible, based on imagery, atmosphere or emotion. In this presentation I will discuss ways in which I have approached conceptual starting points in practice, with examples from my second creative PhD project, entitled “MPT 2020”. Commissioned by Estonian Fashion Festival, “MPT 2020” is a short film that showcases the work of emerging designers through putting fashion into a dialogue with dance. I will discuss my working methods with reference to phenomenology and assess the role that language played in this interdisciplinary project.

–> Loe lisaks: Hanna Junti artikkel Eesti Teaduste Akadeemia konkursi “Teadus 3 minutiga” raames

15.45 Moderaator – Ilana Lode

Mai Simson
“On the interpretation of Rudolf Tobias’s oratorio “Jonah””
This research is part of a artistic-exploratory doctoral project. Rudolf Tobias performed the oratorio “Jonah” in Germany after its completion in 1909, after which the piece sank into oblivion. The oratorio was brought back to performance again before Estonia regained its independence, where the oratorio played an important role in confirming national identity. In this context, the question about the original form of the oratorio remained in the background, and the main goal was to restore the piece in a monumental and representative form. Today, however, in addition to the national aspects of the oratorio, other aspects have become important too, as “Jonah” is not only a national monument, but also an outstanding masterpiece that can be interpreted in many different ways. With this in mind, the aim of this research is to create a performance of the piece that would be based on a critical examination and comparison of available sources and that would take into account the composer’s original intentions, as much as it is possible to reconstruct them.

Tänu: Margit Võsa, Madli Pesti

Konstantin Stanislavski “Näitleja töö endaga” on ligi sajandi jooksul olnud näitlejate professionaalse ettevalmistuse aabitsaks ning seda mitte ainult Ida-Euroopa kultuuriruumis, vaid palju laiemalt, kõige rohkem ehk isegi Põhja-Ameerikas.

Raamatu tõlkis esimesena eesti keelde 1955. aastal Felix Moor. Tõlge valmis Stanislavski kogutud teoste põhjal. Sel ajal kogu Nõukogude Liidu teatrikunstis valitsenud Stanislavski kultus tõi kaasa olulisi ideoloogilisi moonutusi ka selles väljaandes. Venemaal 1988–1999 välja antud üheksaköitelises Stanislavski “Kogutud teostes” on “Näitleja töö endaga” juba märkimisväärselt täielikumal kujul, mis on olnud aluseks ka uuele eestikeelsele väljaandele.

“Näitleja töö endaga” koosneb kahes osast: “Näitleja töö endaga läbielamisprotsessis” ja “Näitleja töö endaga kehastamisprotsessis”. Valimiku on koostanud Ingo Normet, teksti tõlkinud Enn Siimer ja Anu Lamp.

Mahukale teosele on lisatud ulatuslik ja suurepärane, tänapäevast teatrikonteksti avav eessõna vene teatriteadlaselt ja -kriitikult Anatoli Smeljanskilt, kes on Stanislavski pärandi parimaid asjatundjaid.

Raamatu toimetaja on Mall Põldmäe ja kujundaja Mari Kaljuste. Väljaandjad on Eesti Teatriliit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.

Raamat on trükitud Tallinna Raamatutrükikojas. Väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

„Näitleja töö endaga“ on müügil Eesti Teatriliidus hinnaga 15 eurot. Teatriliidu maja on avatud tööpäeviti kl 9.30–18.30, tasuda saab arvega või kohapeal sularahas.

ERIPAKKUMINE: ostes korraga kolm raamatut – Jean Benedetti „Stanislavski ja näitleja“, Konstantin Stanislavski „Näitleja töö rolliga“ ja „Näitleja töö endaga“ –, on raamatute hind kokku 25 eurot!

Praegusel vaiksemal ajal on hea vaadata tagasi ja tänutundega meenutada, mida toredat on keeruliste aegade kiuste siiski tähistatud ja korda saadetud.

2020. aastal tähistas Eesti teatriilm Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Sel puhul toimus 24.–30. novembrini EMTA lavakunstikooli, Tallinna Linnateatri ja Eesti Draamateatri eestvedamisel Panso nädal, mille raames esietendus kaks uuslavastust, avati kaks näitust, esitleti kaht raamatut ja Panso postmarki, toimus kohtumine lavakooli XIV lennuga ja rahvusvaheliste külalistega konverents ning Panso 100. sünniaastapäeval, 30. novembril koguneti mälestushetkeks Metsakalmistul.

Vaata Panso nädala videojäädvustust:

Panso nädala programmi panid kokku EMTA lavakunstikool, Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ja Theatrumiga, raamatutel, konverentsil ja postmargil aitasid teoks saada Eesti Teatriliit, kirjastus Varrak, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ja Eesti Post. Suur tänu koostöö eest!

Video autor: Virko Veskoja. Valmimas on ka videojäädvustuse pikk versioon.
Eelvaates kasutatud foto autor: Siim Vahur

President Kersti Kaljulaid tunnustab Eesti Vabariigi aastapäeva eel teenetemärgiga teiste seas tänavu mitut lavakoolile olulist inimest. Valgetähe teenetemärgi pälvisid EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints ning tema õpetaja, lavakunstikooli endine pikaaegne lavakõne pedagoog Andres Ots.

Teatriloolane Piret Kruuspere: “Olgugi eri põlvkondade mehed, on nad mõlemad oma näitlejaloomingu ja koolmeistritööga alal hoidnud teatrimälu – nii isiklikku pereliini pidi kui ka sümboolses teatrihariduse sugupuus. Andnud-arendanud edasi Voldemar Panso ja Leo Kalmeti, Helmi Tohvelmani ja Karl Adra, Ingo Normeti ja Meeli Söödi põhitõdesid. Nende hääl ja mõte on kandnud – nii teatrilaval kui vajaduse korral ka ühiskondlikul skeenel. Meenutame “Laule sõelal” ja “Kodumaa karjeid“.”

Head Jaak ja Andres, oleme kooliperena teie üle rõõmsad ja uhked!

Õnnitleme suure tunnustuse puhul ka lavakunstikooli vilistlasi Mari-Liis Lille ja Ivo Uukkivi, samuti lavakunstikoolis õpetanud Eero Epnerit ning kõiki teisi teenetemärgi saajaid.

Palju õnne ja jaksu!

Vaata Jaak Printsi lühisõnavõttu “Aktuaalses Kaameras” ERRi kultuuriportaalist.
Kõik presidendi teenetemärkide kavalerid leiab Eesti Vabariigi presidendi veebilehelt.

4. veebruaril 2021 kuulutati välja Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiate ja valdkondade peapreemiate laureaadid. Näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia pälvis EMTA lavakunstikooli emeriitprofessor Ingo Normet suure panuse eest teatrikunsti, poole sajandi pikkuse lavastajaloomingu eest paljudes Eesti kutselistes teatrites ja Teleteatris ning pedagoogilise töö eest lavakunstikooli õppejõuna ja kooli juhatajana.

Ingo Normeti panus EMTA lavakunstikooli ja Eesti teatrisse on kaalukas: sinna kuulub kooli juhtimine aastatel 1995–2011, pühendunud pedagoogitöö mitmekümne aasta vältel ja nelja lennu juhendamine (XVI, XIX, XXI ja XXIII lend), ametliku ja süsteemse lavastajaõppe käivitamine, ka lavakooli raamatukogu loomine ja kirjastustegevuse eestvedamine, samuti arvukad lavastused paljudes Eesti teatrites.

Näitekunsti valdkonna peapreemia pälvis EMTA professor Jüri Nael võimatu võimalikuks tegemise eest EMTA rahvusvahelise kaasaegse etenduskunsti õppekava (Contemporary Physical Performance Making) algataja ja väsimatu eestvedajana.

ERRi kultuuriportaalis näeb Ingo Normeti portreevideot, kus kõnelevad EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints, õppejõud ja teatriuurija Liina Jääts, Ingo Normeti õpilane, näitleja ja lavastaja Kersti Heinloo ning teatrivaatleja Pille-Riin Purje.

Intervjuud Jüri Naelaga “OPi” erisaates näeb siin.

Kõik Kultuurkapitali elutööpreemiate, peapreemiate ja aastapreemiate laureaadid leiab Kultuurkapitali lehelt.

EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased teevad Lembit Petersoni juhendamisel kaasa kontserdil “Beethoven ja Kotzebue” 12. veebruaril 2021 kell 19 Estonia kontserdisaalis. Koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, EMTA sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga kantakse esmakordselt Eestis ette August von Kotzebue draama “Kuningas Stefan” (König Stefan), millele kirjutas 1811. aastal muusika Ludwig van Beethoven.

Kontserdi kava:

Zoltán Kodály
“Galánta tantsud” (Galántai táncok)     ~16′

Ferenc Liszt
Fantaasia Beethoveni näidendimuusika “Ateena varemed” (Die Ruinen von Athen) motiividel     ~12′

Madli Marje Gildemann
“The Land Beyond” (esiettekanne)     ~6′

Ludwig van Beethoven, August von Kotzebue
Muusikaline näidend “Kuningas Stefan” (König Stephan)     ~40′

Üles astuvad:

Sven-Sander Šestakov (klaver)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXX lennu üliõpilased:
– Lavastaja Marta Aliide Jakovski
– Näitlejad Hardo Adamson, Jass Kalev Mäe, Alden Marcus Mayfield, Karel Käos, Maria Ehrenberg, Mark Erik Savi
Juhendaja: Lembit Peterson
Kunstnik: Kristel Zimmer (Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilane)
Valguskunstnik: Priidu Adlas

Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Dirigent Olari Elts

Piletid on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

“Kuningas Stefan” tuleb ettekandele ka “Sümfoonilisel lõunal” 11. veebruaril kl 13 Estonia kontserdisaalis.

Kontserdiga “Beethoven ja Kotzebue” heidame valgust ühele põnevale koostööle, mis leidis aset enam kui 200 aastat tagasi. Nimelt on Ludwig van Beethoven kirjutanud muusika Tallinnas ja Saksamaal tegutsenud väljapaistva näitekirjaniku, teatridirektori ja estofiili, Tallinna kutselise teatri ühe rajaja August von Kotzebue näidenditele “Ateena varemed” (Die Ruinen von Athen) ja “Kuningas Stefan” (König Stephan). Osaliselt on säilinud ka nende kirjavahetus.

Näidendid on seotud sündmustega Ungari ajaloos ning kirjutatud Pesti teatri avamise puhul. Esmakordselt tuleb üks neist Eestis ettekandele, koos ERSO ja dirigent Olari Eltsiga on laval Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored näitlejad ja muusikud ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor.

Tuntuim muusikanumber neist näidenditest on kuulus “Türgi marss”, mis kõlab sageli nii pianistide kui ka orkestrite esituses. Seekord kuuleme “Türgi marsi” tuntud teemat ning teisigi meloodiaid Beethoveni näidendimuusikast “Ateena varemed” transkriptsioonimeister Ferenc Liszti seades. Klaveril soleerib mitmetel konkurssidel preemiaid võitnud, sh Eesti pianistide konkursil (2019) ERSO preemia pälvinud Sven-Sander Šestakov.

Ettekandele tuleb ka noore eesti helilooja Madli Marje Gildemanni teos “The Land Beyond”. Madli Marje Gildemann on loonud muusikat nii sooloinstumentidele kui ka kammer- ja orkestrikoosseisule, ammutades peamiselt inspiratsiooni ökoakustikast ja erinevatest bioloogilistest protsessidest. Tema muusikat on esitatud mitmetel festivalidel nii Eestis, nt Eesti Muusika Päevadel, Maailma Muusika Päevadel (ISCM World Music Days Tallinnas) kui ka Šveitsis (“Al(t)chemie Festival”, “L’esprit de l’utopie”). Ta õpib praegu Zürichi Kunstide Akadeemias Mathias Steinaueri kompositsiooniklassis.

Kajastusi:

• Teatrilavale jõuab Beethoveni muusikaga Kotzebue näidend “Kuningas Stefan”. – “Aktuaalne Kaamera”, ETV 10.02.2021

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil 2. detsembril 2020 valiti uueks akadeemikuks teatrikunsti alal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli professor, lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen.

Uusi akadeemikuid valitakse iga kahe või kolme aasta tagant. Tänavu suvel otsustati avada konkursid metsanduse, matemaatika ja matemaatilise statistika ning teatrikunsti alal. Matemaatika ja matemaatilise statistika akadeemikuks valiti Krista Fischer, metsanduse akadeemikuks sai Veiko Uri.

Kandidaatide esitamise tähtaeg oli 1. oktoobril. Teatrikunsti akadeemiku kohale kandideerisid Luule Epner, Anu Lamp, Merle Karusoo ja Elmo Nüganen.

Tartu Ülikool teatab:

Rahvusülikooli 101. aastapäeval kuulutas Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser välja Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna, millega tunnustati teatriteadlast, -ajaloolast, -kriitikut ja õppejõudu Lea Tormist.

„Tänavuse valikuga teeb rahvusülikool iseennast suuremaks, me avardame taas kord rahvusmõtte mõttelaiust, selle mõiste tegelikku tähendusvälja,“ rääkis rektor Toomas Asser rahvusülikooli aastapäeva videotervituses. Rektori sõnul on Lea Tormise kandidatuuri ülesseadjad tabavalt öelnud, et tema lõim eesti teatris on väga ere: see on teatrist, loomingust, rahvuskultuurist mõtlemise kultuur.

Tormise teatriloolase ja -pedagoogitöö on kestnud üle 60 aasta. Eestis pole ainsatki teatriinimest ega ilmselt ka mitte teatrivaatajat, kelleni poleks tema mõju mingil viisil ulatunud, olgu siis loengute, uurimuste, arvustuste, tema algatatud või toetatud ettevõtmiste või tema mõjuväljas kujunenud õpilaste kaudu.

Teater kui kunstiala on loomuldasa seotud ajaga – etendus sünnib praeguses hetkes ja tähenduse loob sellesama hetke vaataja. Nõnda räägibki teatrilugu ühiskonnast, kust tuleb saali publik ja lavale näitleja. „Teater omas ajas!“, rõhutab Lea Tormis ise alati teatrivaatamise võtit.

Kultuuriloolasena oskabki Tormis olla nüüdisteatri suhtes empaatilisel positsioonil, kuid teisalt esile tuua ka protsessi järjepidevust ning teatri laiemat kultuurilist ja ühiskondlikku konteksti. 1992. aastal, kui avanes võimalus luua Tartu Ülikooli teatriteaduse eriala, pakkus Lea Tormis sellel teekonnal autoriteetset ja toimekat tuge, olles seeläbi ka ise teatri järjepidevuse looja.

Lea Tormis on õppinud Eesti Riiklikus Koreograafilises Koolis, lõpetanud Moskvas Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) teatriteadlasena ja sealsamas ka aspirantuuri (kunstiteaduste kandidaat, väitekiri „Eesti nõukogude balletiteater“). Ligi 30 aastat töötas Tormis Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis ning 1961. aastal asus ta tööle ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli teatriajaloo õppejõuna. 1996. aastal sai temast seal professor ja 2003. aastal emeriitprofessor.

Tormis on kirjutanud mitu monograafiat, näiteks „Eesti balletist“ (1967), „Eesti teater 1920–1940. Sõnalavastus“ (1978), ja dokumendikogumiku „Anton Hansen Tammsaare, Voldemar Panso „Inimene ja jumal“ 1962“ (1988). Lisaks juhtis ta ka uurimist monograafia „Eesti sõnateater 1965–1985“ koostamisel. Aastast 1953 on Tormis avaldanud teatriloolisi ja -kriitilisi artikleid, teatriprotsessi analüüse, näitleja- ja rolliportreid, koostanud ja toimetanud teatriraamatuid, olnud kodu- ja välismaiste teatmeteoste kaastööde autor. Lisaks on ta teinud teatrisaateid televisioonis ja raadios ning osaleb siiani aktiivselt raadiosaates „Teatrivaht“.

Tormis on pälvinud arvukaid auhindu ja -nimetusi. Talle on antud Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus (1979), Eesti NSV riiklik preemia (1982), Priit Põldroosi nimeline auhind (1986), kriitikaauhind (1989, 1995, 2002), Valgetähe V klassi orden (2001) ja Eesti riigi kultuuripreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest (2010).

Lea Tormise kandidatuuri esitanute sõnul on ta rahvuskultuuri kandjana suur eeskuju, naine, kelles on imeteldavas kooskõlas süvenev teadlane ja tundlik kunstitõlgendaja, suurepärane allikatundja ja väsimatu valgustaja, avar humanitaar ja konkreetne pedagoog, heatahtlik kolleeg ja töökas organiseerija.

Rahvusmõtte auhinnaga tunnustatakse isikut, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Tartu Ülikool on Rahvusmõtte auhinda välja andnud 17 korda. Laureaat saab Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarja 50 köidet ja klaasikunstnik Tiina Sarapu klaastaiese.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis kuulutati täna välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat: XXX lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Hardo Adamson.

Sel aastal tähistab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool kooli asutaja ja pikaaegse juhataja, silmapaistva loovisiku ja särava inimese Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Pärast Panso surma, 1978. aastal asutati Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul Voldemar Panso nimeline auhind, mida antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhinnaga kaasneb mälestusmedal (autor Margus Kadarik) ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.

XXX lennu juhendaja Lembit Peterson: “Hardo Adamson on andeline ja suuteline oma annet töökalt arendama. Tal on lai diapasoon: farsist traagilise tunnetamise ja väljendamiseni. Ta on kiire õppija ja pidev üllataja. Hea lavapartner ning abivalmis kursusekaaslane. Elurõõmus ja nakatab oma teotahtega kõiki – nii partnereid laval kui ka publikut saalis.

24. ja 25. novembril esietendus Theatrumis XXX lennu esimene diplomilavastus “Tabamata ime” (lavastaja Lembit Peterson). Jaanuaris jõuab Eesti Noorsooteatris esietenduseni lühilavastuste kassett “Kõige all ja kohal on…”. Veebruaris toob koreograaf Tiina Mölder XXX lennu tudengitega välja liikumislavastuse.

28. novembril 2020 toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli ning Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse korraldatud konverents “Eesti teatriharidus: teerajajatest nüüdisaegse lavastajaõppeni”. Sisuka konverentsipäeva jooksul mõtestati teatrihariduse arengut nii mineviku kui ka tuleviku perspektiivis ning käsitleti päevakorralisi küsimusi lavastajaharidusest Eestis.

Konverentsiga tähistati saja aasta möödumist nii TRK lavakunstikateedri asutaja Voldemar Panso sünnist kui ka Paul Sepa teatristuudio loomisest 1920. aastal ehk süstemaatilise teatrihariduse algusest Eestis.

Konverents kuulus Panso nädala programmi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegi konverentsist otseülekande, mida vahendas ka ERRi kultuuriportaal. Ülekanne on järelvaadatav siin:

Vabandame helitehnilise probleemi pärast ülekande alguses! Heli on olemas alates 13:36.

KONVERENTSI KAVA:

Ajatähised märgivad konverentsi osa paiknemist ülekande videos.

8:50 Tervitussõnad
– 10:29 EMTA õppe- ja teadusprorektor prof Margus Pärtlas
– 13:36 EMTA lavakunstikooli peakoordinaator Jaak Prints
15:47 Päeva tutvustus: päeva moderaator Madli Pesti

I TEATRIHARIDUSE ALGUSAASTAD
19:16 Luule Epner. Eesti teatrihariduse maastik: vaateid linnulennult
51:54 Piret Kruuspere. Teatrikoolipuu. Tagasi juurte juurde

II VOLDEMAR PANSO JA TEATRIHARIDUS
2:00:00 Rimma Kretšetova, teatriteadlane ja -kriitik, Panso õpingukaaslane. Mälestused Pansost (videoettekanne)
2:31:30 Lea Tormis. Mälestused Pansost (audioettekanne)
3:05:15 Panso kui pedagoog. Vestlusring õpilaste ja kolleegidega: Lembit Peterson, Merle Karusoo, Raivo Trass, Priit Pedajas. Modereerib Andrus Vaarik

III NÜÜDISAEGNE LAVASTAJAHARIDUS. FOOKUS: VENEMAA JA SAKSAMAA
5:05:05 Sergei Ženovatš, GITISe režiikateedri juhataja. Lavastajahariduse olemusest ja lavastajaõppest Moskvas (videovestlus Lembit Petersoniga)
5:45:48 Christiane Pohle, lavastajatöö õppejõud ja programmijuht. Lavastajaõppe korralduse põhimõtetest Saksamaal, kogemustest ja visioonidest (ettekanne video vahendusel)

IV LAVASTAJATÖÖ JA -HARIDUS EESTIS
6:49:42 Lennart Peep. Lavastajahariduse senisest korraldusest ja kontseptsioonist Eestis
7:03:26 Diskussioon lavastajatega: Mart Koldits, Tiit Ojasoo. Modereerib Jan Teevet

Korraldajad:
Madli Pesti, EMTA lavakunstikooli teadur ja doktoriõppe koordinaator
Annemari Parmakson, EMTA lavakunstikooli projektijuht ja raamatukogu spetsialist

Tehniline teostus: Rainer Põldeots, Nikita Šiškov, Marek Vilba
Saali administraator: Ilja Goor

Täname: Jaak Allik, Lembit Peterson

Konverentsi toetas Eesti Kultuurkapital.