Rubriik: Lavakunsti uudis

23. oktoobril 2021 esietendus Tallinna Linnateatri Hobuveskis lavakunsti osakonna XXX lennu lavastajaüliõpilase Margaret Sarve bakalaureuselavastus “Abel Sánchez. Ühe kire lugu”, mis põhineb Miguel de Unamuno jutustusel. Margaret Sarv loob koos dramaturgiüliõpilase Roos Lisette Parmasega Unamuno ajatust religioonifilosoofilisest tekstist oma mängulise versiooni, mis räägib valikute tegemise painest ja eneseotsingute lõppematutest küsimustest.

Autor Miguel de Unamuno / Roos Lisette Parmas (lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilane)
Lavastaja Margaret Sarv (lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilane)
Lavastaja juhendaja Anu Lamp
Dramaturgi juhendaja Priit Põldma
Tõlkija Ruth Lias
Kunstnik Mae Kivilo
Valguskunstnik Merily Loss
Muusikaline kujundaja Mihkel Kuusk
Lavavõitluse juhendaja Indrek Sammul
Osades Tõnn Lamp, Märt Pius, Maiken Pius, Ursula Ratasepp, Argo Aadli

“Kas sa tead, mulle tundub, et mind mõeldakse välja.”

“Kas pole ehk kõik see Jumala või kelle tahes unenägu, mis haihtub, niipea kui Tema ärkab, ja sellepärast me palume Teda ning läkitame Temale kiitus- ja ülistuslaule, et Teda uinutada, et hällitada Tema unenägu? Kas pole ehk kõikide religioonide kogu liturgia viis, kuidas äiutada Jumalat Tema unes, et ta ei ärkaks ega lakkaks meist und nägemast?” (Miguel de Unamuno, “Udu”, tõlkinud Ruth Lias)

Mis lugu olen ma otsustanud endale jutustada? Mis osa on mulle määratud ja mis osa mängivad teised minu loos? Või mina teiste lugudes? Kas me näeme enda ümber inimesi või osatäitjaid?

Esietendus 23. oktoobril 2021 Hobuveskis. Piletid on müügil Piletilevis.

Kolmel nädalavahetusel alates 16. oktoobrist kõlab Vikerraadios ja Klassikaraadios Ööülikooli värske kolmeosaline loengusari “Stanislavski – suur tundmatu”, kus Stanislavskist kõneleb näitleja, tõlkija ja EMTA lavakunsti osakonna professor Anu Lamp.

Konstantin Stanislavski nägemus näitlejatööst ja teatrikunstist on saavutanud ülemaailmse mõju. Samas pole tänaseni ühtegi lõplikku versiooni tema kuulsast “süsteemist”. See on omakorda tekitanud legende ja karikatuure Stanislavski teatrist.

Loengusari avab hiljuti avaldatud arhiivimaterjalide ja eluloo põhjal Stanislavski teatritee alates 19. sajandi lõpu vene kaupmeeste perekonnast lõpetades 20. sajandi stalinistliku Nõukogude Venemaa hirmuõhustikuga. Loengutes kõlavad ka katkendid seni eesti keeles avaldamata Stanislavski kirjavahetustest. Ööülikooli lektor on Anu Lamp, saadete toimetaja Joonas Hellerma ja helirežissöör Külli Tüli.

Loengusari jõuab kuulajateni kolmel järjestikusel nädalavahetusel: Vikerraadios laupäeviti kell 22.10 ja Klassikaraadios pühapäeviti kell 22.05. Loenguid saab järelkuulata veebikanalist Jupiter.

I osa: Isepäine kaupmees – eetris 16.10 ja 17.10

Ööülikooli kolmeosaline loengusari Konstantin Stanislavski teatriteest algab tema kaupmeheperekonnast ja poisipõlve läbielamistest. Kuidas tekib maailma muutev teatripisik keset ketrusvabrikuid ja nendega seotud äriplaane?

II osa: Süsteemi sõnastamine – eetris 23.10 ja 24.10

Stanislavski saatuslik kohtumine Nemirovitš-Dantšenkoga viib Moskva Kunstiteatri loomiseni. Pärast paljusid edukaid teatritöid tabab Stanislavskit kriis, mis sunnib otsima võimalust sõnastada näitlejatöö alused. Miks see Stanislavskil kunagi lõpuni ei õnnestunud?

III osa: Uues maailmas – eetris 30.10 ja 31.10

Stanislavski ja tema teatritrupi reis Ameerika Ühendriikidesse muudab maailma ja selle mõju kestab tänaseni. Tänu ameeriklaste pealekäimisele kirjutab Stanislavski oma kuulsa raamatu “Minu elu kunstis”. Millist mängu peab ta aga mängima pärast naasmist Nõukogude Venemaale?

Allikas: ERRi kultuuriportaal

Järgmisel, 2022. aastal võtab EMTA lavakunsti osakond vastu uue lennu, keda hakkab juhendama lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits. Uus kursus saab olema lavakunstikooli XXXII lend.

Lisaks näitleja õppesuunale toimub järgmisel aastal vastuvõtt ka lavastaja- ja dramaturgiõppesse, mille jaoks on loomisel uus süvendatud õppekava.

Täpsem vastuvõtuinfo avalikustatakse detsembris 2021: https://eamt.ee/erialad/lavakunst/sisseastumine/bakalaureuseope/

Sügisel etendub EMTA black box‘is taas lavakunsti osakonna lavastus “JOOKS“, milles argipäevased jooksud ja rütmid põimuvad lootuste, püüdluste ja unistustega. Lavakunsti 30. lennu mõtted ja improvisatsioonid on lavastanud Tiina Mölder (ZUGA Ühendatud Tantsijad) ja Helen Reitsnik (ZUGA, Fine 5).

Etendused:
14., 15. ja 16. oktoobril
19. ja 20. novembril
8. ja 9. detsembril
kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is (Tatari 13, sissepääs Sakala tänavalt)

EMTA töötajatele ja üliõpilastele kehtib sooduspilet. Sooduskoodi saamiseks kirjuta lavakunst@eamt.ee.

17. septembril 2021 esietendus Ugala teatri suures saalis lavakunsti XXX lennu diplomilavastusena William Shakespeare’i “Suveöö unenägu”, mille lavastas XXX lennu juhendaja Lembit Peterson.

„Suveöö unenägu“ on Shakespeare’i üks fantaasiarikkamaid ja salapärasemaid näidendeid, mis kaunis poeetilises ja sümbolite keeles pakub rohkeid mänguvõimalusi ning avab inimese vaimu ja hinge sügavusi.

Shakespeare kõneleb unenäo ja ärkvelolu saladusest, armastuse paljudest palgejoontest, tema lättest ja pühadusest, selle ohtudest. Näilisest ja tõelisest inimsuhetes. Aga ka vabadusest kui armastuse eeltingimusest ja ohverdusest kui neid toitvast leegist.

Unenäo olemus on siiani jäänud inimesele seletamatuks ja saladuseks. Kuid õnneks on selle tabamiseks teisi tunnetusviise ning teisi keeli neist kõnelemiseks. Teater on selleks üks ehedaimaist võimalusist. Võimalus tajuda illusiooni ja naerdes ja/või nuttes igatseda tõelisust, mis on siinsamas – kohal. Ehk aitab lavastus teha armastusele ruumi meis enestes ja õppida nägema armastuse igavest väge kõikjal ning vähendada hirmu selle ees.

Tõlkija Georg Meri
Lavastaja, XXX lennu juhendaja Lembit Peterson (Theatrum)
Kunstnik Ott Kangur
Kostüümikunstnik Kätlin Kangur
Helikujundaja Marius Peterson (Theatrum)
Liikumisjuht Hanna Junti
Valguskujundaja Fredi Karu

Osades EMTA lavakunstikooli 30. lennu üliõpilased: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Maria Teresa Kalmet, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Alden Kirss, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Mark Erik Savi, Kalju Karl Kivi, Erik Richard Salumäe, Elo Tuule Järv

Esietendus 17. septembril 2021 kl 19 Ugala teatri suures saalis. Järgmised etendused ka Tallinnas, Paides, Põlvas ja Võrus! Piletid on müügil Piletilevis ja Piletimaailmas.

Aasta alguses rakendus muusika- ja teatriakadeemia uus koduleht eamt.ee. Kaasaegne veebikodu loodi eesmärgil, et see oleks kasutajasõbralikum, arvestaks akadeemia struktuuri ning osakondade-allüksuste spetsiifikat, samuti üliõpilaste ning uute üliõpilaskandidaatide vaadet. Arendustööde teise etappi jäi lavakunsti osakonna mooduli integreerimine kodulehega. Uue õppeaasta alguseks jõuti teise etapi töödega lõpuni, nii et ka lavakunsti osakond kolis muusika- ja teatriakadeemia kodulehele eamt.ee/erialad/lavakunst (suunava lühidomeenina on kasutusel lavakunst.ee; samuti on alles endine domeen lavakas.ee, mis suunab veebikasutaja õigele leheküljele).

Lavakunsti osakonna uuelt kodulehelt leiab nii mängukavas olevate kui ka vanemate (esialgu kahe viimase lennu) diplomi- ja koostöölavastuste info, uuendusena saab mugavalt ja ülevaatlikult näha lavakunsti kõigi lavastuste mängukava. Lendude juurest leiab lisaks vilistlaste nimedele ka diplomilavastuste nimekirjad. Lendude osa täieneb jooksvalt fotomaterjaliga. Samuti lisandub aja jooksul infot vanemate lavastuste kohta. Hõlpsalt leiab ka infot EMTA lavakunstikooli fondi kohta, mille kaudu on kõigil soovijail võimalik toetada lavakunsti osakonna tegevust.

Järgmisel kuul valmib ka kodulehe viimane etapp – kaasaegsete etenduskunstide alaleht. Muusika- ja teatriakadeemia uue kodulehe üldine sisuarhitektuur ning dünaamika väljendab ning toetab akadeemia tegevust kui loogilist ja ühtset tervikut, milles iga osa on võrdselt oluline.

Lavakunsti osakonna poolt aitas lehekülje üles ehitada ja materjalid detailselt ette valmistada Annemari Parmakson. Täname ka Eva-Liisa Linderit ja Johan Elmi põhjaliku eeltöö eest ning Piret Kruusperet lendude info ja ajalooliste fotode valiku eest. Visuaalse identiteedi looja on Robi Jõeleht Polaar Stuudiost. Kodulehe arendaja on Jon & Pun. Tehnilist tuge pakkus Innar Järva ja kodulehe projekti juhtis Maris Muul.

1. septembril alustas EMTA lavakunsti osakond ametlikult õppeaastat aktusega Toompea koolimaja mustas saalis. Lavakunsti osakonna peakoordinaatorina alustas tööd lavastaja ja lavakunstikooli vilistlane Mart Koldits, kes aastatel 2014–2018 oli lavakunstikooli juures tegev ka XXVIII lennu juhendajana (koos Anne Türnpuga).

Oma teist õppeaastat lavakunsti osakonnas alustab sel sügisel XXXI lend (juhendajad Jaak Prints ja Külli Teetamm). Neljandale ehk viimasele, diplomilavastustega täidetud aastale läheb vastu XXX lend (juhendaja Lembit Peterson).

Indu ja hoogu kõigile alustajaile!

Kevadel EMTA lavakunsti osakonna lõpetanud magistrikursus valis oma loomingulise projekti teema, lähtudes viimase aasta jooksul Valgevenes toimunud sündmustest – Valgevene ärkamisest.

Põhjaliku uurimistöö tulemusena valmis lavakava, milles süvenetakse lugude, luule ja sümbolite kaudu valgevene ajalukku ja kultuuri ning mõtestatakse seeläbi praeguseid sündmusi.

Kava esietendus 10. veebruaril 2021 ning on nüüd täispikkuses vaadatav EMTA lavakunsti osakonna veebilehel ja Youtube’is.

Koostajad ja esitajad: Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer ja Kerli Rannala. Juhendaja: prof Anu Lamp.

Videos kõlavad andmed ja olukorrakirjeldus on 10.02.2021 seisuga.

Lavakava nelja etendusega kogutud piletitulu annetati Valgevenes represseeritute toetuseks.

Valgevenes represseerituid saab toetada solidaarsusfondi BYSOL kaudu siin.
Iga panus aitab neid, kes või kelle pereliikmed on Valgevenes demokraatia eest seismise tõttu jäetud ilma tööst või õppimisvõimalusest, vangistatud või muul moel tagakiusatud.

Valgevene poliitvange saab toetada neile kirjutades:
Siin saab kirjutada kirja, mis prinditakse välja ja saadetakse poliitvangile edasi.
Siin on nimekiri kõigist Valgevene poliitvangidest koos vanglatega, kus nad asuvad.
Soovitused kirjutamiseks leiab siit.

–

Lavakava tutvustus:

Valgevene kirjaniku ja nobelisti Svetlana Aleksijevitši raamatus „Tšernobõli palve” iseloomustab üks intervjueeritav valgevenelasi: „Oleme fatalistid. Me ei võta midagi ette, sest usume, et kõik läheb nii, nagu läheb. Usume saatust. Ajalugu on meil juba säärane… Iga põlvkond on pidanud sõja üle elama… Ikka ja jälle veri… Miks peaksimegi teistsugused olema? Meie oleme fatalistid…”

Nüüd aga ei ole valgevenelased, kes nimetavad end soorahvaks, tõmbunud tagasi soodesse ja rabadesse nagu varem kogu oma ajaloo vältel kriiside korral, vaid otsustanud midagi ette võtta. Leidsime, et meie saame valgevenelasi toetada ennast harides, süvenedes Valgevene ajalukku ja kultuuri. Kutsume teid osa saama.

Etendused toimusid 10. veebruaril 2021 kl 18.00 ja kl 20.30 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is, 17. juunil 2021 kell 19.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis ning 18. juunil 2021 kell 19.00 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is.

Kajastusi:

• Video. EMTA lavakunstikooli magistrantide projekt “Kummardus Valgevenele”. – ERRi kultuuriportaal, 19.08.2021
• Yulia Rebase. Valgevenega solidaarsed. – Sirp, 26.02.2021
• Lavakunstikooli magistrikursuse loovprojekt teeb kummarduse Valgevenele. – Aktuaalne Kaamera, ETV 10.02.2021

Laupäeval, 21. augustil 2021 astuvad Pärnu Kirjandusfestivalil üles EMTA lavakunsti osakonna noorema kursuse üliõpilased ehk lavakunstikooli XXXI lend. Ettekandele tuleb kava Ilmar Laabani luulest: “Ma laaban, sa laabad, ta laabab”. Kava on loodud lavakõne õppejõudude Anu Lambi ja Christopher Rajaveeri juhendamisel.

Pärnu Kirjandusfestival toimub 21. augustil Koidula Muuseumi majas ja aias, keskpäevast keskööni kestvasse programmi kuuluvad kohtumised kirjanikega, vestlused, muusika ja palju muud.

Lavakunstikooli XXXI lend esineb Koidula Muuseumi õuelaval kell 17.30.

Täpsem info Pärnu Kirjandusfestivali Facebooki-lehel.

6.11.1946–21.07.2021

Lavakool mälestab ja tänab kogu südamest.
Õppida meistrilt, jagada mänguruumi – see on olnud au ja õnn.

Järelhüüe Aleksander Eelmaale Sirbis