Rubriik: Lavakunsti uudis
30. novembril 2020, Voldemar Panso 100. sünniaastapäeval annab Eesti Post koostöös EMTA lavakunstikooliga välja Voldemar Pansole pühendatud postmargi. Margi on kujundanud staažikas margikunstnik Lembit Lõhmus.
Avalikku margiesitlust ei toimu, kuid mark on saadaval nii postkontorites kui ka Eesti Posti e-poes.
Margi tiraaž on 30 000 tk.
Postmargiga koos ilmuvad ka esimese päeva ümbrik ja infokaart, mida saab osta e-poest. Vaata siit: pood.omniva.ee
Ilmumas on teatrikriitiku ja -pedagoogi, lavakoolikauaaegse kaasteelise Ivika Sillari teatriartiklite kogumik. Raamatut esitletakse Panso nädala raames neljapäeval, 26. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.
Kogumiku toimetas Liina Jääts, fotod valis ja bibliograafia koostas Piret Kruuspere, saatesõna kirjutas Jaak Allik. Raamatu on kujundanud Andres Tali. Kogumiku annavad välja Eesti Teatriliit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool.
Loe lähemalt Panso nädala lehelt.
24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100
Peagi on ilmumas Merle Karusoo mahukas teos oma õpetaja Voldemar Pansost ja lavakunstikateedri VII lennust. Raamatuid esitletakse Panso nädala raames reedel, 27. novembril kell 16.00 EMTA lavakunstikoolis.
Raamatuis on kasutatud muu hulgas Karusoo (VII lennu) erialapäevikuid 1972–1976, Panso kartoteegikaarte aastatest 1972–1977, lavakunstikateedri protokolle, Lea Tormise kommentaare ning intervjuusid Mari-Liis Külaga aastast 2019. Raamatu on toimetanud Margot Visnap, kujundanud Mari Kaljuste ja välja andnud kirjastus Varrak.
Loe lähemalt Panso nädala lehelt.
24.–30. novembrini tähistatakse Panso nädalaga Voldemar Panso 100. sünniaastapäeva. Toimuvad mitmed etendused, lavastatud lugemine, teatrihariduse konverents, kohtumised, postmargi- ja raamatuesitlused ning näituseavamised, vaata kogu nädala kava: lavakas.ee/panso100
18. septembril 2020 esietendus Theatrumis Florian Zelleri “Poeg”, kus teeb kaasa ka EMTA lavakunstikooli XXX lennu üliõpilane Jass Kalev Mäe.
Ott Aardami lavastatud „Poeg” räägib teismelisest pojast, isast, emast, uuest naisest ja uuest pojast. Üks prantsuse näitekirjanduse kaasaegseid tippautoreid Florian Zeller analüüsib lääne kultuuriruumis üha normaalsemaks muutuvat lahutuse protsessi. Täpsemalt ühe lahutuse järgseid sündmusi.
Tõlkija: Marius Peterson
Lavastaja: Ott Aardam
Kunstnik: Ott Kangur
Kostüümikunstnik: Kätlin Kangur
Valguskunstnik: Emil Kallas
Helikujundaja: Marius Peterson
Produtsent: Elo-Liis Parmas
Osades: Andri Luup, Anneli Tuulik, Laura Peterson, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Jass Kalev Mäe (külalisena EMTA lavakunstikoolist)
Neid asju juhtub meie ümber iga päev. Kõik võib minna hästi, aga kõik võib minna ka keeruliseks. Lavastus annab võimaluse vaadata üht perekonda nii lähedalt, nagu on see võimalik ainult oma perekonnaga. Aga oma perekonda ei saa kunagi vaadata kõrvalt, õnneks teatris on see võimalik.
Järgmised etendused 24., 25. ja 27. septembril 2020 kell 19.00 Theatrumi saalis.
Täpsem info Theatrumi kodulehel. Piletid müügil Piletimaailmas ja Piletilevis.
7. septembril 2020 oli ETV2 eetris lennusaade kevadsuvel lavakunstikooli lõpetanud XXIX lennust, kelle seas kolmteist noort näitlejat ja neli lavastajat. Kursuse omavalitud lipukirja järgi kannab saade pealkirja “Lavakunstikooli XXIX lend. Rõõmus kursus”. Lõpuaktuse eel küsis igalt lõpetajalt mõtteid koolist ja teatrist Jan Kaus.
Saate toimetas Margus Saar, operaatorid Janno-Hans Arro ja Andrus Rebane, režissöör Eva Katariina Taimre, produtsent Kadi Katarina Priske.
Saade on järelvaadatav ERRi veebikanalis Jupiter.
EMTA lavakunstikooli magistrikursuse lavakõne kava
“MOTIIVI SÜND JA RÄND EESTI LUULES”
13. septembril kell 13 Tartus Heino Elleri Muusikakooli saalis | Etendus DRAAMA festivali lisaprogrammis
15. septembril kell 19 Tallinnas EMTA black box’is
Lavakõne magistrantide kava inspiratsiooniallikaks on kolmkümmend aastat tagasi Eesti Raadios Mari Tarandi poolt Hando Runneliga salvestatud 12-osaline samanimeline saatesari, milles Runnel kõneleb oma kahekümne aasta pikkustest motiivirände vaatlustest eesti luule lugejana.
Runneli täheldatud korduvaid motiive eesti luules:
Mulgimaa
kotkalend/kihutamine
õnnetused ja kuriteod
pillipuhujad oleme
veel pole kadunud kõik
värisevate haabade all
oli kevad, oli suvi
ma olen paradiisis käinud
luiged
rütmiränd eesti luules – E. A. Poe “Kaaren”
RUNNELI KÄEKÕRVAL LÄBI EESTI LUULE JÄRELNOPPE KORRAS.
Laval Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Karl Laumets, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer, Kerli Rannala.
Juhendaja prof Anu Lamp.
Piletid hinnaga 10 (õpilased, üliõpilased, pensionärid) ja 15 eurot müügil sularaha eest tund enne etenduse algust kohapeal.
Lisainfo post@lavakas.ee.
EMTA lavakunstikool tähistas 31. septembril 2020 aktusega uue õppeaasta algust.
Sel sügisel alustab õppetööd Jaak Printsi ja Külli Teetamme juhendatav XXXI lend, kuhu kuulub 16 näitleja õppesuuna tudengit.
Kolmandal kursusel jätkab õpinguid prof Lembit Petersoni juhendatav XXX lend, kel jõuab sel aastal publiku ette esimene diplomilavastus.
Samuti jätkavad õppetööd lavakõne magistrandid, keda võib peagi näha üles astumas lavakavaga “Motiivi sünd ja ränd eesti luules”: 13. septembril DRAAMA festivalil Tartus ning 15. septembril EMTA black box’is Tallinnas. Lavakava on valminud prof Anu Lambi juhendamisel.
EMTA doktoriõppesse teatrikunsti loomingulise doktorantuuri õppekaval asub õppima Tiit Ojasoo.
Lavakunstikooli avaaktusel tutvustas eesseisvat õppeaastat EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints, sõna võtsid ka nii noorema kui ka vanema bakalaureusekursuse üliõpilased.
EMTA lavakunstikooli 29. lennu ja Tallinna Linnateatri koostöölavastus “Väike prints” on kvaliteetselt salvestatud ning mugavalt vaadatav veebiplatvormil Elisa Stage.
Antoine de Saint-Exupéry “Väike prints”
Lavastaja ja dramatiseeringu autor: Elmo Nüganen
Tõlkijad: Ott Ojamaa, Sirje Keevallik
Kunstnik ja valguskunstnik: Kristjan Suits
Helikujundaja: Arbo Maran
Mängivad EMTA lavakunstikooli 29. lennu üliõpilased: Jan Erik Ehrenberg, Ekke Hekles, Simo Andre Kadastu, Martin Kork, Lena Barbara Luhse, Märten Metsaviir, Maarja Johanna Mägi, Kaarel Pogga, Oskar Punga, Ken Rüütel, Kristiin Räägel, Oskar Seeman, Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, Mihkel Kohava, Elise Metsanurk
On tõsine põhjus arvata, et väike prints, meie loo peategelane, tuli asteroidilt B 612. Üks türgi täheteadlane on seda vaid üksainus kord 1909. aastal läbi teleskoobi näinud. Tol korral tõestas ta oma avastust Rahvusvahelisel Astronoomia Kongressil, aga keegi ei uskunud teda tema eksootilise riietuse pärast. Asteroidi hea nime õnneks käskis üks türgi diktaator oma rahvast surmanuhtluse ähvardusel euroopa moodi riides käia. Astronoom tõestas oma avastust uuesti 1920. aastal, seljas oli tal väga elegantne sabakuub. Seekord jäid kõik temaga nõusse.
Aga meie peategelast võiks iseloomustada ka teisiti: väike prints, nagu me kõik, oli pärit pisikeselt planeedilt, tundis end üksikuna ning otsis endale sõpra.
„Väike prints“ esietendus 30. novembril 2018 Tallinna Linnateatri Stuudios. Elisa Stage’i jaoks on etendus salvestatud 2020. aasta suvel.
Kunstnik Kristjan Suits nomineeriti 2019. aastal Eesti teatri aastaauhinnale teiste lavastuste hulgas ka “Väikese printsi” kujunduse eest.
18. juulil 2020 anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli bakalaureuseõppe diplomid kätte lavakooli XXIX lennu lõpetajatele.
XXIX lend õppis lavakunstikoolis alates 2016. aasta sügisest.
Kursuse juhendajad olid Anu Lamp ja Elmo Nüganen.
Näitleja õppesuunal lõpetasid:
Jan Erik Ehrenberg
Ekke Märten Hekles
Simo Andre Kadastu
Martin Kork
Lena Barbara Luhse
Maris Lüüs
Märten Metsaviir
Maarja Johanna Mägi
Kaarel Pogga
Oskar Punga
Kristiin Räägel
Ken Rüütel
Oskar Seeman
Lavastaja õppesuunal lõpetasid:
Andreas Aadel
Markus Helmut Ilves
Mihkel Kohava
Elise Metsanurk
In memoriam
IVIKA SILLAR
31. V 1934 – 6. VII 2020
Lavakunstikool ja eesti teatrihõim on leinas.
Lahkunud on Ivika Sillar – Toompea teatrikooli Hea Hoidja, terase pilgu ja kujundlik-täpse sõnaga teatrist kirjutaja.
Tallinnas Eesti Vabariigi ohvitseri ja kooliõpetaja perre sündinu lapsepõli ja suur osa hilisemastki elust möödus kaunis aiaga kodumajas Vaiksel tänaval. Samas varjutasid varaseid eluaastaid sõda, väikevenna surm ning isa arreteerimine, kelle hukk Norilski vangilaagris selgus aegu hiljem. Mälupilte sõjast lõikub siin-seal isegi teatrikirjutistesse.
1958. aastal lõpetas Ivika Sillar – teatrirahvale lihtsalt Ivika – teatriteaduse erialal Moskva Lunatšarski-nimelise Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS). Aastail 1958–1965 töötas Ivika Eesti Televisiooni kirjandus- ja kunstisaadete toimetajana. Voldemar Panso kutsel sai temast 1965. aastal toonase Konservatooriumi lavakunstikateedri (praeguse EMTA lavakunstikooli) juhataja abi. Ta pilgu all on kooli astunud ja siin hariduse omandanud kokku 28 lendu, alustades III lennust ja lõpetades praegu poolel kooliteel oleva XXX lennuga. Ka XXXI lennu vastuvõtul oli Ivikal – enesele vähimatki hinnaalandust lubamata – veel jaksu osaleda.
Teatrialaseid kirjutisi (portreeartikleid, retsensioone, probleemartikleid jm) hakkas Ivika Sillar avaldama alates 1957. aastast, kuid pidevam teatrist kirjutaja tegevus sai õige hoo ja hingamise alates 1990ndate keskpaigast ning kestis katkematus omarütmis (pigem kvaliteet kui kvantiteet!) elu lõpuni. Väites end olevat lavastajateatri usku, kusjuures lavastamine on ta meelest väljavalitute pärusmaa, keskendus Ivika silmatorkavalt sageli näitlejaloomingule. Teatrikriitik peaks tema sõnul olema teatri „poolt”: muretsev, õiglane ja aus. Ta on koostanud oma abikaasa Valdeko Tobro kriitikakogumiku „Teater ja film” (1983) ja legendaarse lavakõneõppejõu Karl Adra mälestuskogumiku „Kaarup, nimi eesti kultuuris” (2003). Ivika enda teatrikirjutiste napi, kuid tähendusmahuka pealkirjaga kogumiku „Ma käisin teatris” käsikiri sai kokku pandud temaga koos, kaante vahele jõuab see nüüd nooremate kolleegide hoolel.
Ivika eetilised ja esteetilised põhimõtted olid vääramatult paigas, ta sõnastas need ikka otse ja keerutamata, mõnikord isegi naksavalt või teatud emotsionaalse paisutusega. Aga ta oskas ka ühe lausega pakkuda hingepidet ja eneseusku. Hinnates pühendumist ja vastupidamise vaprust, väärikust ja enesekriitilist meelt, esindas Ivika kõike seda omaenda isikus. Talle oli oluline teatritegijate vastutus nii oma rahva vaimse ja kõlbelise tervise eest kui ka eesti keele hoidmisel. Tema silmanurgas vilksas vahel kuradikesi ning ta loomusesse oli kodeeritud nii mõnigi vimka. Lilledel ja loomadel oli püsiv koht ta südames. Nagu ka vene ja inglise kultuuril.
Kollane kastekann lavakooli aknalaual ja väikeste marmorelevantide seitsmik kusagil koolimaja varjusopis jäävad teda mäletama ja igatsema. Nii nagu ka meie kõik – austades ja armastades.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool
Eesti Teatriliit
Hüvastijätt 14. juulil kell 11.00 Tallinnas Jaani kirikus, muldasängitamine Metsakalmistul. Jaani kiriku juurest väljub buss Metsakalmistule. Hiljem on lavakunstikoolis kaetud peielaud.