Rubriik: Lavakunsti uudis

Kevadel EMTA lavakunsti osakonna lõpetanud magistrikursus valis oma loomingulise projekti teema, lähtudes viimase aasta jooksul Valgevenes toimunud sündmustest – Valgevene ärkamisest.

Põhjaliku uurimistöö tulemusena valmis lavakava, milles süvenetakse lugude, luule ja sümbolite kaudu valgevene ajalukku ja kultuuri ning mõtestatakse seeläbi praeguseid sündmusi.

Kava esietendus 10. veebruaril 2021 ning on nüüd täispikkuses vaadatav EMTA lavakunsti osakonna veebilehel ja Youtube’is.

Koostajad ja esitajad: Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer ja Kerli Rannala. Juhendaja: prof Anu Lamp.

Videos kõlavad andmed ja olukorrakirjeldus on 10.02.2021 seisuga.

Lavakava nelja etendusega kogutud piletitulu annetati Valgevenes represseeritute toetuseks.

Valgevenes represseerituid saab toetada solidaarsusfondi BYSOL kaudu siin.
Iga panus aitab neid, kes või kelle pereliikmed on Valgevenes demokraatia eest seismise tõttu jäetud ilma tööst või õppimisvõimalusest, vangistatud või muul moel tagakiusatud.

Valgevene poliitvange saab toetada neile kirjutades:
Siin saab kirjutada kirja, mis prinditakse välja ja saadetakse poliitvangile edasi.
Siin on nimekiri kõigist Valgevene poliitvangidest koos vanglatega, kus nad asuvad.
Soovitused kirjutamiseks leiab siit.

–

Lavakava tutvustus:

Valgevene kirjaniku ja nobelisti Svetlana Aleksijevitši raamatus „Tšernobõli palve” iseloomustab üks intervjueeritav valgevenelasi: „Oleme fatalistid. Me ei võta midagi ette, sest usume, et kõik läheb nii, nagu läheb. Usume saatust. Ajalugu on meil juba säärane… Iga põlvkond on pidanud sõja üle elama… Ikka ja jälle veri… Miks peaksimegi teistsugused olema? Meie oleme fatalistid…”

Nüüd aga ei ole valgevenelased, kes nimetavad end soorahvaks, tõmbunud tagasi soodesse ja rabadesse nagu varem kogu oma ajaloo vältel kriiside korral, vaid otsustanud midagi ette võtta. Leidsime, et meie saame valgevenelasi toetada ennast harides, süvenedes Valgevene ajalukku ja kultuuri. Kutsume teid osa saama.

Etendused toimusid 10. veebruaril 2021 kl 18.00 ja kl 20.30 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is, 17. juunil 2021 kell 19.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis ning 18. juunil 2021 kell 19.00 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is.

Kajastusi:

• Video. EMTA lavakunstikooli magistrantide projekt “Kummardus Valgevenele”. – ERRi kultuuriportaal, 19.08.2021
• Yulia Rebase. Valgevenega solidaarsed. – Sirp, 26.02.2021
• Lavakunstikooli magistrikursuse loovprojekt teeb kummarduse Valgevenele. – Aktuaalne Kaamera, ETV 10.02.2021

Laupäeval, 21. augustil 2021 astuvad Pärnu Kirjandusfestivalil üles EMTA lavakunsti osakonna noorema kursuse üliõpilased ehk lavakunstikooli XXXI lend. Ettekandele tuleb kava Ilmar Laabani luulest: “Ma laaban, sa laabad, ta laabab”. Kava on loodud lavakõne õppejõudude Anu Lambi ja Christopher Rajaveeri juhendamisel.

Pärnu Kirjandusfestival toimub 21. augustil Koidula Muuseumi majas ja aias, keskpäevast keskööni kestvasse programmi kuuluvad kohtumised kirjanikega, vestlused, muusika ja palju muud.

Lavakunstikooli XXXI lend esineb Koidula Muuseumi õuelaval kell 17.30.

Täpsem info Pärnu Kirjandusfestivali Facebooki-lehel.

6.11.1946–21.07.2021

Lavakool mälestab ja tänab kogu südamest.
Õppida meistrilt, jagada mänguruumi – see on olnud au ja õnn.

Järelhüüe Aleksander Eelmaale Sirbis

EMTA lavakunstikooli X lennu vilistlased Elmar Trink, Katrin Nielsen, Anu Lamp ja Aivar Simmermann asutasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi juurde EMTA lavakunstikooli allfondi. Allfond loodi tulevaste Meistrite toetuseks ja tänutundes oma Õpetajate vastu. Fondi eesmärk on toetada EMTA lavakunsti osakonda läbi üliõpilastele stipendiumite maksmise, loominguliste ja teadusprojektide toetamise ning osakonna muude tegevuste rahalise toetamise vastavalt allfondi komisjoni otsustele. EMTA Fondi nõukogu nimetas allfondi asutajate ettepanekul allfondi komisjoni prof Anu Lambi, Elmar Tringi, Merle Karusoo ja Jaak Printsi.

Esimeste sihtannetustena on allfondi laekunud tulu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi poolt 21. mail 2021 korraldatud avalikult oksjonilt, kus läksid müüki Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale pühendatud näitusel „Loodusemees Panso“ eksponeeritud fotod. Tegemist oli ajastu vaimu kandvate fotodega teatrimees Voldemar Panso teisest kirest – Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest. EMTA Fond ja lavakunsti osakond tänavad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning kõiki heategevuslikul oksjonil osalenuid, tänu kellele kogunes 28 foto müügist lavakunsti osakonna toetuseks 2372 €.

Kõigil soovijail on võimalus toetada lavakunsti üliõpilasi ja osakonna tegevust, kandes toetussumma SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi arveldusarvele nr EE817700771002881352 LHV Pangas, märkides makse selgitusse „Annetus EMTA lavakunstikooli allfondi“.

EMTA Fondile tehtud annetused on tulumaksusoodustusega. Tulumaksuvabastuse tagamiseks palume annetuse juurde märkida annetaja isikukood (füüsilised isikud) või registrikood (juriidilised isikud).

Täpsem info: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond

Marko Lõhmus
SA Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi tegevjuht
fond@eamt.ee

EMTA lavakunsti osakond
lavakunst@eamt.ee
6675 800

Juunikuus saab veel viimaseid kordi nii Tallinnas kui ka Tartus näha EMTA lavakunsti osakonna magistrantide lavakava, mille teemavalik lähtub viimase aasta jooksul kestnud sündmustest Valgevenes – Valgevene ärkamisest.

Etendused:

17. juunil 2021 kell 19:00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis
18. juunil 2021 kell 19:00 Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is (Tatari 13, sissepääs Sakala tänavalt)

Koha broneerimine ja piletid:

Piletitulu annetame solidaarsusfondi BySol kaudu Valgevenes represseeritute toetuseks. Pileti saab lunastada kohapeal sularaha eest (10 eurot või Teile sobiv suurem summa).

Koha broneerimiseks kirjutage aadressil lavakunst@eamt.ee, millisele etendusele soovite tulla. Saadame Teile ka vastuskirja. Kohtade arv on piiratud!

Kummardus Valgevenele
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna magistrikursuse lavakava

Valgevene kirjaniku ja nobelisti Svetlana Aleksijevitši raamatus „Tšernobõli palve” iseloomustab üks intervjueeritav valgevenelasi: „Oleme fatalistid. Me ei võta midagi ette, sest usume, et kõik läheb nii, nagu läheb. Usume saatust. Ajalugu on meil juba säärane… Iga põlvkond on pidanud sõja üle elama… Ikka ja jälle veri… Miks peaksimegi teistsugused olema? Meie oleme fatalistid…”

Nüüd aga ei ole valgevenelased, kes nimetavad end soorahvaks, tõmbunud tagasi soodesse ja rabadesse nagu varem kogu oma ajaloo vältel kriiside korral, vaid otsustanud midagi ette võtta. Leidsime, et meie saame valgevenelasi toetada ennast harides, süvenedes Valgevene ajalukku ja kultuuri. Kutsume teid osa saama.

Laval magistrandid: Grete Jürgenson, Laura Kalle, Kaija M. Kalvet, Anett Pullerits, Christopher Rajaveer ja Kerli Rannala
Juhendaja: Anu Lamp

Täna, 8. juunil tähistab oma 75. sünnipäeva Ingo Normet!

Ingo Normeti panus muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonda – lavakunstikooli – ja Eesti teatrisse on kaalukas: sinna kuulub lavakunstikooli juhtimine aastatel 1995–2011, pühendunud pedagoogitöö mitmekümne aasta vältel ja nelja lennu: XVI, XIX, XXI ja XXIII juhendamine, ametliku lavastajaõppe käivitamine, ka teatrialase raamatukogu loomine EMTA raamatukogu filiaalina ning kirjastustegevuse eestvedamine, samuti arvukad lavastused paljudes Eesti teatrites.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pere koos Ingo Normeti õpilaste ja õpilaste õpilastega soovib kogu südamest palju õnne, tervist ja rõõmu!

Soovitame Ingo sünnipäeva puhul lugeda Sirbis Laur Kaunissaare sulest ilmunud artiklit “Suur liberaal” ja vaadata täna õhtul kl 19.45 ETV-st “Kohtumist Ingo Normetiga” ehk intervjuud Margus Saarele 2016. aastast.

ERRi kultuuriportaalis näeb Ingo Normeti portreevideot, mis valmis veebruarikuus Ingole Kultuurkapitali elutööpreemia andmise puhul ning kus kõnelevad Ingo Normeti õpilane ja EMTA lavakunsti osakonna peakoordinaator Jaak Prints, Ingo Normeti kauaaegne kolleeg ja lavakunsti osakonna õppejõud Liina Jääts, samuti Ingo Normeti õpilane, näitleja ja lavastaja Kersti Heinloo ning teatrivaatleja Pille-Riin Purje.

Pühapäeval, 6. juunil 2021 toimus EMTA lavakunstikooli valges saalis magistritööde avalik hindamine. Oma magistritöid kaitsesid edukalt kõik viis kaitsmisel osalenud magistranti:

Kaija M Kalvet: magistritöö „Etendaja hääl kui lavastaja töövahend ruumilisuse valjendamiseks ja väljendamiseks teatris“ (juhendaja Anne Türnpu, retsensent Jaanika Tammaru)

Grete Jürgenson: magistritöö „Kuidas tõlkida luuletust“ (juhendaja Peeter Raudsepp, retsensent Aare Pilv)

Kerli Rannala: magistritöö „Iseenda häälelise tegelikkuse loomine kui eeldus tööks häälega õpetajana“ (juhendajad Anne Türnpu ja Airi Liimets, retsensent Maarja Mitt-Pichen)

Anett Pullerits: magistritöö „Kuidas suupärastub näitekirjaniku sõna? Eesti algupärandid paberilt püünele“ (juhendajad Tiit Hennoste ja Jaak Prints, retsensent Ene Paaver)

Christopher Rajaveer: magistritöö „Mahalaidetud kirg. Paatos lavakõnes“ (juhendaja Anu Lamp, retsensent Jan Kaus)

Magistritöid hindas komisjon kooseisus: Madli Pesti (esimees), Anne Türnpu, Airi Liimets, Jaak Prints, Anu Lamp, Merle Karusoo

Fotod: Annemari Parmakson

Laupäeval, 5. juunil kell 19.00 etendub Vaba Lava Narva teatrikeskuses kogukonnalavastus “Minu Narva – Моя Нарва”, mis on dramaturg Piret Jaaksi neljas loometöö EMTA doktorandina.

“Minu Narva – Моя Нарва” on kogukonnateatri lavastus narvakatelt narvakatele, lavastuses kõlavad tänaste inimeste lood. Üles astuvad harrastustrupi MART liikmed ja erinevas eas linnakodanikud. Nad jutustavad lugusid linnast, kus nad on üles kasvanud, kus nad elavad ja mida nad armastavad.

Kogukonnateatri lavastus “Minu Narva – Моя Нарва” sündis Narva linnakodanike, Vaba Lava Narva teatrikeskuse ja Eesti Teatri- ja Draamahariduse Seltsi (ETDS) koostöös.

Milline koht on sulle Narvas kõige olulisem?
Miks sina Narvast ära ei sõida?
Mis keeles räägivad kalad Narva jões?

Lavastaja: Katrin Nielsen, ETDS
Lavastaja assistent: Svetlana Ivanova, MART (Moution of Art)
Dramaturg: Piret Jaaks
Video- ja helikujundus: Meelis Muhu
Valguskunstnik: Raimond Danilov
Idee autor ja projektijuht: Liia Kanemägi, ETDS

Laval: Aljona Guljajeva, Anželika Pratkunas, Emili Parts, Yulia Fedorova, Ksenija Frolova, Nina Kapanadze, Pille Maffucci, Serafima Kolodkina, Svetlana Ivanova, Teele Parts

Projekt saab teoks tänu Briti Nõukogule, kes toetab #PeopleToPeople programmi kaudu sotsiaalse ühtekuuluvuse projekte Eestis. Lisainfo Briti Nõukogu töö kohta Eestis www.britishcouncil.ee

Lavastuse väljatoomist finantseerib Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTASTRA projekt).

TASUTA / eelregistreerimisega
Oma osalusest palutakse teada anda 3. juuniks: https://bit.ly/343PRKl
1. juuni seisuga on kohad täis.

1. septembrist 2021 asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonda juhtima Mart Koldits, kellega sõlmiti peakoordinaatori kolmeaastane leping.

„Peakoordinaatori ülesanded võtab sügisest enda kanda Mart Koldits, kelle taastulekut muusika- ja teatriakadeemia õppejõude ridadesse soojalt tervitan. Loodan, et Mart Koldits tasakaaluka, avarapilgulise ja laia professionaalse haardega teatriinimesena toob meie lavakunstikooli uut hingamist ning hoiab loovisikutest õppejõudude vahel positiivset ja üliõpilastele soodsat koostööõhkkonda,“ ütles muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning jätkas: „Viimased kolm aastat lavakunsti osakonna tööd koordineerinud Jaak Prints jätkab õppejõu ja kursusejuhendajana, soovin talle palju jõudu selles lavakunsti õppe seisukohalt olulisimas funktsioonis.“

„Muusika- ja teatriakadeemia lavakunsti osakonna näitlejate bakalaureuseõpe on tugeval tasemel. Selle senine põhitugevus – psühholoogiliste suhete ja rolliloome kaudu lugusid jutustava teatri tegemise oskuste õpetamine – peab jääma. Samasugune keskne telg saab olema ka bakalaureuse taseme lavastajaõppes. See ei tähenda aga, et alternatiivseid vaatenurki ei proovita. Tudengid peavad saama katsetada ka teisi lähenemisi. Magistriõpe aga süveneks erinevatele etendusloome meetoditele. Nii et bakalaureuseõpe keskenduks draamakunstile, magistriõpe aga etenduskunstile. Sedasi tagame, et tulevasel kunstnikul oleks olemas nii läbivalt süsteemsed meetodid oma tööks kui ka erinevad valikuvõimalused eeldusena, et kujundada välja oma unikaalne lähenemine teatrile,“ sõnastas Mart Koldits oma esmased mõtted sügisel algavaks tööks.

Muusika- ja teatriakadeemia on ainukene ülikool Eestis, mis annab nii muusika- kui ka teatrialast kõrgharidust bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel kõikidel tähtsaimatel valdkonnaga seotud erialadel. Lavakunsti osakonnas õpetatakse nii tulevasi näitlejaid, lavastajaid kui ka dramaturge. Aastakümnete jooksul on akadeemia lavakunstikoolist välja kasvanud valdav osa Eesti silmapaistvatest teatriinimestest.

Novembrist saadik muuseumis üleval olnud näitus “Loodusemees Panso” jõuab lõpule reedel, 21. mail, mil vähetuntud ja ajastu vaimu kandvad fotod teatrimees Voldemar Panso teisest kirest, Eesti Looduskaitse Seltsi tegemistest, oksjonile jõuavad.

Oksjonile tulevaid fotosid on näitusel võimalik näha Teatri- ja Muusikamuuseumis Assauwe tornis 20. maini kell 10–18 ning siinses veebigaleriis.

Voldemar Panso 100. sünniaastapäevale pühendatud näitusel on esitletud 90×90 cm formaadis mustvalged fotod. Müügile tuleb neist 26. Näitusefotode seas on ülesvõtteid 1960.–70. aastate looduskaitseseltsi kogunemistest Viinistus, Kassaris, Haanjas, Koogil ja mujal, kus Panso aktiivselt kohal käis. Piltidelt võib näha teatrimehe ja tema seltsikaaslaste elujanu, sõprust ja ajastutruid hetki.Oksjon toimub reedel, 21. mail kell 14 Teatri- ja Muusikamuuseumi sisehoovis Tallinnas, Müürivahe 12, samas paigas, kus toimus fotonäituse avamine. Iga foto alghinnaks on 26 eurot. Külalistele pakutakse kasemahla, pits viina ja suitsuvorsti.

Voldemar Panso oli Eesti Looduskaitse Seltsi üks asutajaliikmetest. Kersti Merilaasi „Mullakaevaja“ ettekanne 1977. aasta augustikuisel kogunemisel jäigi Panso viimaseks avalikuks esinemiseks ja jäädvustused nendest hetkedest tulevad ka oksjonil müüki. „Loodusemees Panso“ näitusega tutvustas muuseum legendaarse teatrimehe sajanda juubeli puhul tema vähemtuntud külge.

Lisainfo: Teatri- ja Muusikamuuseumi kuraator Piret Simson, tel 555 666 86.

NB! Telefoni teel oksjonil osalemiseks palume teavitada kuraator Piret Simsonit. Registreerumine toimub 20. maini 2021.