Rubriik: Lavakunsti uudis
EMTA lavakunstikooli bakalaureuseõppesse võeti vastu XXXIII lend – 14 näitlejasuuna üliõpilast.
Uue kursuse juhendaja on Tiit Ojasoo, kaasõppejõud Anne Türnpu ja Tambet Tuisk.
Fotol vastuvõetud üliõpilased koos lavakooli õppejõudude, üliõpilaste ja vilistlastega.
Foto: Rainer Põldeots
Täna tähistab juubelit lavastaja ja lavakooli kauaaegne õppejõud Merle Karusoo.
Karusoo on lavakunstikooli 7. lennu vilistlane ning alustas tööd lavakooli õppejõuna kohe pärast lõpetamist 1976. aastal ja on vaheaegadega töötanud siiani. Lavastanud pea kõigis Eesti teatrites.
Aastatel 1987–1998 oli Pirgu Arenduskeskuse mälusektori juhataja. Arenduskeskuses hakati Karusoo eestvõttel koguma eestlaste elulugusid ja see on jätkunud aastakümneid pärast arenduskeskuse tegevuse lõppu. Mälu ongi Karusoo tegemiste tuum. Karusoo on Eesti mäluteatri, elulooteatri ja dokumentaalteatri ema. Tema elulugudel põhinevad lavastused on sageli käsitlenud tundlikke teemasid ja andnud hääle ühiskonna äärealadel tegutsevatele inimestele. Oma tegevusega on Karusoo mõjutanud tervet põlvkonda nooremaid teatritegijaid ning praegune dokumentaalteatri esiletõus põhineb just tema töömeetoditel ja eetikal.
Juba 25 aastat tagasi alustas Karusoo aja- ja elulugu põimiva projektiga „Kes ma olen” ning jätkab sellega tänaseni töötades erinevate gruppidega (näiteks Ida-Virumaa eesti keele õpetajad, üliõpilased EMTAs ja TÜVKAs jpt). „Kes ma olen”-projekt lõpeb alati esitlusega. Karusoo ütleb, et ta „ilmutab elulugusid” ning et „meie rääkimata lood käärivad mürgiks”.
Lisaks on Karusoo oma õpetaja, lavakunstikooli asutaja Voldemar Panso pedagoogika parimaid tutvustajaid ja edasikandjaid, teda peetakse üheks tegevusliku analüüsi meetodi silmapaistvamaks praktiseerijaks Eestis. 1980. aastal avaldas ta raamatu „Mida on õpetanud Voldemar Panso” ning 2020. aastal kaheköitelise käsitluse „Panso 100: nii palju kui andsid koerale…”. Oma dokumentaalsed teatritekstid on ka kogunud mahukasse kogumikku “Kui ruumid on täis” (2008).
Karusoo on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001), riikliku kultuuri elutööpreemia (2018), Tartu Ülikooli rahvusmõtte auhinna laureaadi tiitli (2023) ja mitmeid teatri- ja näitekirjanduse preemiaid.
Foto: Arvo Tarmula/ Lääne Elu
Täna lõpetas lavakunstikooli bakalaureuseõppe XXXI lend, 16 noort näitlejat. Kursust juhendasid Jaak Prints ja Külli Teetamm.
Eestikeelse magistriõppe teatrikunsti ja teatrikunsti pedagoogika õppesuunal lõpetasid Liis Aedmaa, Johan Elm, Karl Koppelmaa, Birgit Landberg ja Maria Reinup. Kursust juhendas Mart Koldits.
Rahvusvahelise magistriõppe kaasaegsete etenduskunstide õppekaval (CPPM) lõpetas 11 etenduskunstnikku kaheksast erinevast riigist. Kursust juhendas Jüri Nael.
Tuult tiibadesse!
Foto: Rainer Põldeots
Täna on sünnipäev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegsel Alexanderi tehnika õppejõul ja näitlejal Maret Mursal. Maret Mursa lõpetas 1980. aastal lavakunstikateedri 9. lennu näitlejana ja hiljem Alexanderi Tehnika Instituudi Helsingis. 1999. alustas ta Alexanderi tehnika õpetajana tööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, olles Eesti esimene Alexanderi tehnika õpetaja. Oma eriala pioneerina rajas ta Tallinnas 2016. aastal Alexanderi Tehnika Instituudi, kus koolitab uusi õpetajaid.
Palju õnne!
Foto: Kalju Orro
EMTA lavakunsti teadur Eva-Liisa Linder osales rahvusvahelise Balti-uuringute keskuse Association for the Advancement of Baltic Studies ehk AABSi 29. konverentsil “The Baltic Way: Unity and Giving Aid” 13.-16.06.2024 Yale’i ülikoolis New Havenis, Ameerika Ühendriikides.
Konverents keskendus Balti riikide ühtsusele ja abistusvõimele 21. sajandil. Valitud fookusega juhiti tähelepanu, et Ukraina sõja tingimustes peame koondama jõud samamoodi nagu Laulva revolutsiooni ja Balti keti ajal. Konverentsi paneelid sisaldasid humanitaar- ja sotsiaalteaduste, pedagoogika ja rahvusvahelise julgeoleku teemasid. Plenaararutelul osales lisaks Balti ülikoolide rektoritele Ukraina Mariupoli ülikooli rektor. Konverentsi lõpetas vestlusring, kus Balti riikide suursaadikud USA-s arutlesid tänapäevase regionaalpoliitika ja julgeoleku, sh Ukraina sõja võimalike lahenduste üle.
AABSi konverentsid toimuvad üle aasta. Seekordsel konverentsil osales kokku üle 300 teadlase Põhja-Ameerikast ja Euroopast. Konverentsi korraldamisel ühendasid jõud 56 aastat tegutsenud AABS, 15 aastat tegutsenud Yale’i ülikooli Baltimaade uuringute programm ja New Haveni ülikool.
Teatriuurija Eva-Liisa Linder osales konverentsil Eesti siirdekultuuri uurimisrühma paneelis, mille peateema oli esteetiline demokraatia siirdeajal. Oma ettekandes “Staging Democracy in Estonian Transition Theatre” vaatles ta teatri panust ühiskondlike mentaliteetide muutumisele Eesti 1980.-1990. aastate teatri temaatilise uuenduse näitel.
Sama teema ühest tahust, kväärteatrist, avaldas Linder äsja alusuuringutel põhineva teadusartikli “Icebreakers: The Untold Story of Queer Theatre in Post-Soviet Estonia” ajakirjas Nordic Theatre Studies nr 35/1 (2023). Siirdeteatri teemal kõneleb ta ka Eesti nüüdiskultuuri töörühma rahvusvahelisel konverentsil “Cultural Hetetologies and Democracy”, mis toimub 26.-28.06.2024 Eesti Kunstiakadeemias. Aastast 2020 kuulub Linder ülikoolidevahelisse uurimisrühma “Eesti siirdekultuuri arengumustrid” (ETAg grant PRG636).
Teatri- ja Muusikamuusemis esietendub täna EMTA lavakunstikooli magistrandi Eduard Tee magistrilavastus „Nende poeg“.
Kas teie olete kunagi oma vanemaid häbenenud? Eduard Vilde kirjeldab novellis „Nende poeg“ ühe pere näitel, kuidas puruneb lähisuhete peen niit. Tegemist on kaasava lavastusega, kus vaatajal on võimalus saada osa pereõhtust või jääda vaikseks jälgijaks (valik tuleb teha piletit ostes).
Teksti autor on Eduard Vilde, lavastaja Eduard Tee, laval Getter Meresmaa (Eesti Noorsooteater), Riho Rosberg (Kellerteater),
Karl Robert Saaremäe, Piret Simson.
Lavastus valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Ajaloomuuseum.
Esietendus 27. mail, etendused 29. mail, 2. juunil ja 10. juunil.
Piletid Fientast.
EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased on Erasmus üliõpiasvahetuse raames alustanud oma õpinguid Londoni külje all asuvas Rose Bruford College’s. 32. lennu 17 üliõpilast (11 näitlejat, 4 lavastajat ja 2 dramaturgi) õpivad Suurbritannias mais ja juunis ning vahetus võimaldab noortel lavakunstnikel tutvuda uute teatritegemise viisidega nii Sophie Powelli, Guillaume Pigé ja Peta Lily tundides kui ka Londoni rikkaliku teatrielu vaadeldes.
Üliõpilasvahetus lavakunstikooli ja Rose Bruford College’i vahel sai alguse 2001. aastal ja seekordse vahetuse käigus olid sealsed üliõpilased lavakoolis õppimas 2024. aasta jaanuarist märtsini.
Eesti üliõpilaste reis sai võimalikuks tänu Erasmus programmile, Eesti Kultuurkapitalile ja paljudele toetajatele. Aitäh!
Foto: Rose Bruford College
Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuslikku doktoriõppesse teatrikunsti alal.
Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on neli aastat. Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti suunal. Vastu võetakse kolm paremat üliõpilaskandidaati, kellele pakutakse doktorant-nooremteaduri ametikohta. Vastuvõtukomisjonil on õigus moodustada täiendavaid ametikohti doktorant-üliõpilastele ja teadmussiirde doktorandidele.
Teatrialasest loovdoktorantuurist huvitatud kandidaatidel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 22. aprilliks 2024 aadressil madli.pesti@
Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 10. mai 2024.
Täpsem info doktoriõppe keskuse kodulehel.
Laupäeval, 13. aprillil esietendub EMTA lavakunstikooli XXXI lennu viimane diplomilavastus, Juhan Ulfsaki lavastatud „EI USU!“. Lavastus valmib Von Krahli Teatri ja EMTA lavakunstikooli koostöös, kunstnik on Anita Kremm, kostüümikunstnik Kärt Hammer ja dramaturg Eero Epner. Laval EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengid Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Hanna Jaanovits, Laurits Muru, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Edgar Vunš. Kuna üliõpilased on õpingutega lavakunstikoolis lõpusirgele jõudmas, mängitakse lavastust Von Krahli Teatri laval (Telliskivi 60a/9) ainult sel kevadel.
„Vaat kui huvitav see on: näitlemine ja lavastamine – ma ei ole suutnud neid kunagi tööks pidada. Nad on olnud mulle alati rõõmu allikaks, kus saab astuda argipäevast välja teisele tasandile. Ma pole kunagi mänginud loomulikul, argirealistlikul tasandil. Nad on tõstnud mind, isegi kõige realistlikumad osad, on ikka tõstnud mind tasandile, kus ma järsku tunnen, et olen mingisuguses imelikus joovastuses, teises seisundis. Ja see seisund tekkis juba kooliajal, varsti kohe. Ja hiljem kogu aeg, alati olen mängides joobunud. See pole olnud loomulik seisund, praegu tagantjärele ma nimetan seda ekstaasiseisundiks …. Iga roll viis mind mingisugusesse kummalisse seisundisse, mida ma ei oska isegi seletada. Aga see oli alati rõõm. Ja osa ei väsitanud mind peaaegu kunagi, vastupidi, ta andis mulle jõudu. Pärastpoole ma tundsin – see jõud kasvab mängides. Ja etenduse järel ka – mul oli hea olla.”
(„Lavakooliraamat 1”, 2007, lk 166-167)
Foto: Heidi Maasikmets/ERR