Rubriik: Lavakunsti uudis

7. ja 8. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline dramaturgiakonverents, millega tähistatati 20 aasta möödumist dramaturgi õppesuuna avamisest EMTA lavakunsti osakonnas.

Konverentsi korraldas EMTA lavakunstikool koostöös Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu ning Sõltumatu  Tantsu Lavaga.

Dramaturgi õppesuuna praeguse juhi, vanemlektor Siret Campbelli konverentsiteemalist intervjuud saab lugeda ajalehest Sirp. Täpsem info konverentsi ja ajakava kohta on leitav siit.

Siret Campbelli ülevaadet dramaturgiaõppest ja sissevaadet dramaturgiaüliõpilaste Maarja Moori ja Joosep Lõhmuse ellu saab lugeda siit.

Klassikaraadio saates Delta käisid konverentsi ja “Dramaturgiraamatut” tutvustamas Siret Campbell ning vanemlektor ja lavakunsti osakonna doktoriõppe koordinaator Madli Pesti. Intervjuu on järelkuulatav.

Kultuurisaates “OP” esinesid “Dramaturgiraamatus” intervjueeritud lavakooli dramaturgi õppekava juht Siret Campbell ning kirjanik, EMTA teatrikunsti doktor Piret Jaaks. Loe lähemalt ja vaata saadet siit.

Tõnis Parksepa Sirbis ilmunud kajastust konverentsist saab lugeda siit.

Monika Tamme fotol Madli Pesti, Delta saatejuht Jaan Leppik ja Siret Campbell.

15. veebruaril 2025 esitleti Sakala 3 teatrimajas värskelt ilmunud teadusartiklite kogumikku „Teater NO99: Kokkuvõte“, mille on koostanud ja toimetanud teatriteaduse professor Anneli Saro.

Kogumiku näol on tegemist esimese tervikliku teosega aastatel 2004–2018 tegutsenud Teatrist NO99, mis oma uuendusliku esteetikaga kujunes Eesti teatri tipuks ja pälvis laiemat retseptsiooni nii kodu- kui välismaal. Kogumik kaardistab NO99 tegevust süsteemselt ja eri perspektiividest: lavastused, tööpõhimõtted, esteetika, rolliloome ja meediakajastused. Kogumiku autorid on EMTA lavakunstikooli õppejõud Luule Epner, Madli Pesti ja Eva-Liisa Linder, lisaks teatriuurijad Anneli Saro, Riina Oruaas, Karin Allik, Hedi-Liis Toome ja Aare Pilv.

Koos raamatu esitlusega toimus Teatri NO99 tegevusele pühendatud sümpoosion, millega tähistati 20 aasta möödumist teater NO99 esimese lavastuse esietendusest veebruaris 2005. Sümpoosionil esinesid lavakunstikoolist Luule Epner, Liina Jääts ja Jan Kaus ning mitmed teised teatri NO99 ja ilmunud kogumikuga seotud inimesed.

Kogumiku „Teater NO99: Kokkuvõte“ kirjutamist, toimetamist ja väljaandmist toetas Tartu Ülikooli rahvusteaduste baasfinantseerimise fond. Raamatu kaanekujunduse ja maketi autor on Martin Pedanik, keeletoimetaja Mari Tuuling, ingliskeelsete resümeede toimetaja Katiliina Gielen, kaanefoto autor Terje Ugandi ja kaanefotol kujutatud vahuskulptuuri autor Marit Ilison. Raamatu kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus.

Loe Andrei Liimetsa vestlust Luule Epneri, Anneli Saro ja Eva-Liisa Linderiga Sirbist.

13.–14. veebruarini 2025 toimus Praha Teatriakadeemias (DAMU) alternatiivse ja nukuteatri osakonna korraldatud sümpoosion “Between Presence and Meaning”, mis käsitles praktilisi dramaturgia õpetamise strateegiaid kaasaegsetes etenduskunstides. Sümpoosionil esines poolsada dramaturgi ja dramaturgia õppejõudu üle Euroopa, et vahetada kogemusi dramaturgia õpetamisest kõrgkoolides.

Sümpoosionil osales lavakunsti osakonna õppejõud, vanemteadur Madli Pesti, kes käsitles institutsionaalse dramaturgia raamistikus EMTA teatriõppekavasid bakalaureuse, magistri ja doktoriõppe tasemel. Ettekande fookuses oli kaasaegsete etenduskunstide magistriõppekava dramaturgiline ülesehitus. Kuulajatena osalesid dramaturgiüliõpilased Maarja Moor ja Joosep Lõhmus.

Sümpoosioni teemapüstituse kohta saab lähemalt lugeda siit.

Foto: Madli Pesti

Näitleja, lavastaja, teatripedagoog ja EMTA lavakunstikooli vanemlektor Anne Türnpu pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Õppejõuna alustas Anne Türnpu lavakoolis 1998. aastal hääletehnika õpetamisega, samuti on ta õpetanud lavakõne ja näitlejatööd. Ta oli 2014–2018 koos Mart Kolditsaga XVIII lennu kursuse juhendaja, samuti on ta 2024. aastal alustanud XXXIII lennu juhtiv õppejõud. Akadeemias on ta näitlejatöö tunde andnud ka lauluüliõpilastele.

Anne Türnpu on teinud lavastusi nii üliõpilaste kui näitlejatega, lavastanud ka kontserte, osalenud rahvusvahelistel teatrifestivalidel. Viimastel aastatel on erilise hoo sisse saanud tema töö näitlejana, ta on osalenud nii lavastustes, filmides kui ka seriaalides.

Teatri valdkonnas on Türnpu parim Eesti folkloori asjatundja.

Palju õnne!

Foto: Sander Ilvest

Meie seast lahkus näitleja, laulja ja teatripedagoog, Eesti Teatriliidu ja Näitlejate liidu liige Kärt Tomingas (5. IV 1967–31. I 2025).

Kärt Tomingas lõpetas 1985 Keila I keskkooli ja 1990 Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu näitlejana. Kindlasti mäletab nii mõnigi teatrisõber teda juba Mati Undi tehtud diplomilavastusest – Lulu „Sünnipäevapeos” (1990).

Aastatel 1990–1992 töötas ta näitlejana Vanemuises, hiljem vabakutselisena. Ta on mänginud nii Eesti kui Soome teatrites, filmides, seriaalides ja telelavastustes.

Eesti lavadelt teame teda Elizana „Minu veetlevast leedist” (Vanemuine), samuti Irmana „Irmast” (1999, Estonia ja Endla ühistöö) või missis Johnstone’na „Verevendadest” (2001, Vanemuine). Ta tegi kaasa Nukuteatri muusikalis „Risk” (2001) ja mängis ka Polygon teatris (Naine lavastuses „Maja”, 2012). Soomes mängis ta suure menuga nimiosa Gama Kinkase lavastuses „Daam koerakesega” (1995 Helsingi Väike teater) ja „Heliseva muusika” Mariat (1998 Helsingi Linnateater).

Paljudele on hinge jäänud armunud Lily filmist „Need vanad armastuskirjad” (1992). Kärt Tomingas osales ka filmides „Surmatants” (1991, Marta), „Nullpunkt” (2014, õpetaja Pille), tudengifilmides „Mina ja Sherlock” (2018, Miina ema), „See räägib pulmast” (2020, Doris) ja telesarjades „Klass: elu pärast” (2010, Andersi ema Katariina), „Alpimaja (2012, üks peaosi, Evelin Erikson), „Nullpunkt” (2014, rootsi keele õpetaja) jm. Üheks tema viimaseks näitlejatööks jäi kunstiõppejõud Aurora roll Eesti-Soome ühistööna valminud eksperimentaalses noorte lühisarjas “Kalamaja blues” (2023–2024). Noorem põlvkond tunneb teda Muumifilmide kõikide tegelaste dubleerijana (1990–1992). Eesti Pimedate Raamatukogus on arvukalt tema sisseloetud audioteoseid.

1999. aastal omistati talle Eesti Näitlejate Liidu auraha.

Kärt Tomingas oli armastatud ja isikupärane muusik, kes ütles, et laulud antakse talle. Ta alustas esinemist 1980ndate aastate keskel ansambiga Park. Ta on esinenud kontsertlavastustega („Keegi”, 1988; „Räägi minuga”, 1992; „Vahemaandumine”, 2002; „Sinine kivi”, 2003, kõik Sinine Teater) ja avaldanud autorikassette ja -plaate („Ballaadid+”, „Sinine kivi”, „Korallid”, „Tähistus”, „Traadist ingel”). Oma 55. sünnipäeva tähistas ta Tallinnas ja Tartus antud kontsertidega „Traadist ingel“, mille kogu tulu annetas ta Ukraina abistamiseks. Kirjutanud raamatu „Sinisilmselt. Lood ja laulud” (2009, ka CD).

Näitlejatöö õppejõuna on Kärt Tomingas töötanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis ja ooperistuudios, samuti Balti Filmi-ja Meediakoolis ja Polygon teatrikoolis. Kuna lavakoolis õpetas ta peamiselt vahetusüliõpilasi, siis on tal õpilasi kogu maailmas. Aga oma Õpetajaks peab teda tänulikult nii mõnigi, kellega ta ei kohtunud klassiruumis, vaid elus – mere ääres, metsas, söögilaua taga või tänavanurgal, sest ta oli suure südamega, särav ja elujulge inimene, kes inspireeris ja puudutas paljusid. Kärt oli armastust, helgust ja valgust täis.

Inimene lahkub, aga tema looming jääb. Kärdi lood ja laulud jäävad.

Punakorallid viravad Emajõe põhjast ega kao kuhugi.

Kärt Tominga ärasaatmine toimub reedel, 7. veebruaril kell 14.00 Kaarli kirikus. Lahkunuga saab hüvasti jätta alates 13.30. Pärgi ja suuri kimpe palutakse mitte tuua. Soovi korral saab kirikus teha annetuse Kärdi-nimelise orelivile heaks.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool

Eesti Näitlejate Liit

Eesti Teatriliit

Eesti Teatri-ja Muusikamuuseum

Foto: Annika Haas

20. jaanuarist kuni 31. jaanuarini annab EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilastele meistrikursuse Ameerika Ühendriikide näitlejatehnika õppejõud Anthony Montes.

Anthony Montes on auhinnatud näitleja, lavastaja, stsenarist ja produtsent, kellel on kolmekümneaastane õpetajakogemus. Montes on õppinud nii Sanford Meisneri kui ka Lee Strasbergi näitlejatehikaid ja loonud Montese meetodi, mis sisaldab Meisneri, Strasbergi, Adleri ja Tšehhovi näitlejatehnikate elemente.

Montese õpetamisviisilt ainulaadne, sest ta keskendub igale õpilasele individuaalselt, tunnustades tema potentsiaali ja märgates tema vajadusi. Ta tutvustab erinevaid meetodeid, et aidata igal näitlejal leida oma tee ja see, mis talle sobib.

1. veebruaril kell 13 vestlevad Anthony Montesega näitlejatöö õppejõud Mart Koldits ja Tiina Tauraite, vestlust saab jälgida EMTA YouTube’i kanali vahendusel.

Anthony Montese visiit sai teoks tänu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) rahastusele.

Loe intervjuud Anthony Montesega siit.

Visuaalteatri suuunaga magistriprogrammi tutvustav infotund kõigile huvilistele toimus 30. jaanuaril.

Infotund on järelevaadatav siit.

Lisainfot magistriõppe kohta vaata siit:

Vastuvõtt visuaalteatri magistriõppesse

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Noorsooteatri koostööl põhinev kaheaastane magistriprogramm keskendub visuaalteatri erinevate vormide ja võimaluste tutvustamisele ning omandamisele.

Kursuse juhendaja on Eesti Noorsooteatri kunstiline juht, lavastaja ja näitleja Mirko Rajas ning erialaõppejõud Taavi Tõnisson ja Mart Koldits, lisaks valdkonna praktikud nii kodu- kui ka välismaalt. Õpe on avatud looverialade inimestele olenemata nende senisest tegevusalast – olgu selleks teater, kujutav kunst, helikunst, disain, arhitektuur, koreograafia, skulptuur või mõni muu loomevaldkond.

Visuaalteatri õpe toimub meistriklasside ja loovpraktika kaudu, kus teooria ja praktika on omavahel tihedalt seotud. Programm pakub kokkupuudet paljude lavastusliikidega, aidates arendada visuaalset ja loovat mõtlemist ning toetades seeläbi isikupärase kunstnikukäekirja väljakujunemist. Õpe keskendub lugude jutustamisele visuaalsete väljendusvahendite kaudu, kasutades selliseid lavastusliike nagu nuku-, materjali-, objekti- ja füüsiline teater, aga ka multimeedia- ning installatsioonikunst.

Õppekava on pikemalt lahti kirjutatud siin.

Kaheaastane programm algab septembris 2025 ja lõppeb juunis 2027. Avaldusi saab esitada infosüsteemis sais.ee 10. detsembrist 2024 kuni 20. veebruarini 2025. Infotund huvilistele toimus 30. jaanuaril 2025 (vt allpool).

PRAKTILINE INFO

Õppetöö toimub september 2025 – juuni 2027
1. semestril  2 korda nädalas (pühapäeviti ja esmaspäeviti kl 9.00–19.00)
2. semestril 6 päeva nädalas (esmaspäevast laupäevani kl 9.00–19.00)
3. semestril 1 kord nädalas (esmaspäeviti kl 9.00–19.00)

4. semestril lõputöö ettevalmistus. Lõputöö seminarid ja loengud lepitakse kokku jooksvalt.
Magistritöö on lavastaja-, näitleja- või kunstnikutöö lavastuses, mis etendub rahvusvahelisel visuaalteatri festivalil Tallinn Treff mais 2027, ja seda tööd analüüsiv loovuurimuslik essee.

ÕPPEKAVA

Praktilised meistriklassid:

• erialakirjanduse seminar;
• visuaalteatri algteadmised praktikas;
• visuaalteatri meistrikursus I (objekti-, nuku- ja materjaliteater);
• visuaalteatri meistrikursus II (füüsiline teater);
• visuaalteatri meistrikursus III (tehnoloogiline ja multimeediateater).

Teatripedagoogika ained:

• psühholoogia;
• õppimine ja areng;
• pedagoogilise erialakirjanduse seminar;
• lavakunsti pedagoogika;
• pedagoogiline praktika;
• loengud visuaalteatri ajaloost ja tänapäeva etenduskunstidest, draamateooriast, kompositsioonist ja kaasaegsest kunstist.

AVALDUSED

Avalduste esitamine sisseastumise infosüsteemi sais.ee keskkonnas 10.12.2024–20.02.2025.

• Avaldusele lisada:

1. CV
2. loominguline portfoolio (seniste loominguliste tööde kirjeldused või tutvustusmaterjalid. Võib lisada fotosid, videofaile, veebilinke)
3. motivatsioonikiri teemal “Millist teatrit ma tahan lavastaja/näitlejana/kunstnikuna teha ja kuidas EMTA visuaalteatri magistriprogramm mind selles aidata võiks?” (3500–7000 tähemärki)

INFOTUND

Magistriprogrammi tutvustav infotund toimus 30. jaanuaril. Seda saab järele vaadata siit.

Vastuvõtuperiood 01.03–09.04.2025.

I voorus hinnatakse kandidaate  motivatsioonikirja ja portfoolio põhjal.

II voor toimub kollokviumi vormis 9. ja 10. märtsil.

III voor toimub 2-päevase praktilise meistriklassina 6. ja 7. aprillil.

Foto: Siim Vahur

30. novembril kuulutati Von Krahli Teatris etenduse “vahe aeg” lõpul välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXII lennu näitlejaüliõpilane Erling Eding.

Preemia andis üle Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep.

Kuruse juhendaja ja „vahe aja” lavastaja Mart Koldits:

Ta on alati kõige sügavamas mõttes kohal. Nii laval, proovis kui tunnis. Ta ei raiska kunagi aega vaid, proovib, pakub ja panustab. Kohe. Ta suudab olla samaegselt nutikas ja tundlik. Üllatav ja kindel.

Ta on väsimatult töökas, abivalmis kõigi ja kõige suhtes.

Ta on inspireeriv ja toetav partner nii laval kui ka tunnis õppejõule.

Ta on suurepärane meeskonnamängija.

Temas on vunki.

Tal on sädet.

Laureaati ja teisi XXXII lennu üliõpilasi saab lisaks „vahe ajale” näha lavakooli ja Noorsooteatri koostöös valminud lavastuses „Püha Jõe kättemaks” (lavastajad XXXII lennu lavastajaüliõpilased Triin Brigitta Heidov, Elss Raidmets, Oliver Reimann, Robi Varul). Aasta lõpus näeb XXXII lennu üliõpilasi „Identiteedikabaree: Drag show vol 4” laval Draamateatris.

Foto: Kalev Lilleorg

Neljapäeval, 28. novembril kell 18.00 tuleb Teatri-ja Muusikamuuseumis ainukordsele ettekandmisele XXXII lennu lavakava „Kogutud seosed”. Esitamisele tulevad lood ja laulud erinevatelt eksamitelt, mis kahe aasta jooksul tehtud ning mis kunagi avalikkuse ette ei pidanud jõudma. Nüüd aga, mil pool kooliteed käidud ja pool veel ees, rändavad tudengid tagasi algusesse, vaatavad käidud teed uute silmadega ja otsivad uusi seoseid.

Lavakava kuulub traditsiooniliste Panso päevade sarja, millega Teatri- ja Muusikamuuseum koostöös EMTA lavakunstikooliga tähistavad Voldemar Voldemar Panso sünniaastapäeva. Sel aastal ongi kavas XXXII lennu lavakava ning 1. detsembril kohtumine XVII lennu vilistlastega.