Rubriik: Uncategorized @et
Koolitusprogramm on mõeldud kultuuri-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele ning pakub ainulaadset võimalust arendada interdistsiplinaarseid pädevusi toetamaks kaasavat heaolu, sotsiaalseid muutusi ja kultuuriosalust haavatavate kogukondade seas.
Programmi töötasid välja ja viivad läbi neli Balti ülikooli: Läti Kultuuriakadeemia, Riia Stradiņši Ülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Leedu Terviseteaduste Ülikool, samuti on kaasatud Northern Dimension Partnership on Culture. Kursus toimub 2025. aasta septembrist kuni 2026. aasta juunini ning selle läbijale omistatakse tunnistus, mis vastab 10 EAP-le.
Kursus on suunatud Eestis, Lätis ja Leedus elavatele professionaalidele, sealhulgas:
- kogukondlikult või sotsiaalselt kaasatud tegevustes osalevatele kultuuritöötajatele, kunstnikele ja loovpraktikutele;
- tervise- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidele, kes soovivad kaasata oma töösse kultuuripõhiseid lähenemisi;
- projektijuhtidele, valdkondadevaheliste algatuste eestvedajatele, vahendajatele ja poliitikakujundajatele, kes tegutsevad kultuuri ja tervise kokkupuutepunktis.
Kursusel saadakse teadmisi sellest, kuidas kultuur saab toetada heaolu ja kaasatust, õpitakse rakendama kunstipõhiseid ja kaasavaid meetodeid tervise- ja sotsiaalvaldkonnas, arendatakse oskusi valdkondadeüleses projektijuhtimises ning mentorite toel viiakse kohalikus kontekstis ellu pilootprojekt.
Õppekeel on inglise keel ning kursuse maht on 250 akadeemilist tundi, mis sisaldab nii veebi- kui ka kontaktõppe vormis teoreetilisi loenguid, praktiliste kogemuste omandamist ning individuaal- ja rühmatööd. Õppekava täpsem kirjeldus on kättesaadav akadeemia kodulehel siin.
Kooliturprogramm leiab aset ERASMUS+ projekti „Inclusive Wellbeing Through Arts and Culture in the Baltics (WITAC)“ raames, mis katab 20 väljavalitud osaleja õppetasu täies mahus.
Kõigil huvilistel palume esitada motivatsioonikirja, mis käsitleb kandidaadi professionaalseid eesmärke ja valmisolekut valdkondade vaheliseks koostööks, ajakohastatud CV ning täita veebipõhine kandideerimisvorm.
Kandideerimise tähtaeg on 10. august 2025. Vestlused valitud kandidaatidega toimuvad augustis ning lõplikud tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 3. septembril 2025. Huvilistele toimub informatiivne veebiseminar 4. augustil kell 16.00 (EET).
Lisainfo:
Kai Kiiv
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
culturalmanagement@eamt.ee
Daiga Bokuma
Läti Kultuuriakadeemia
+371 29209791
Daiga.Bokuma@lka.edu.lv
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) vilistlaskogu koostöös Kadrioru pargiga paigaldavad pikaaegsele kooridirigeerimise professorile, Eesti Rahvusmeeskoori peadirigendile ning armastatud laulupeo üldjuhile ja meeskooride dirigendile Olev Ojale mälestuspingi Kadrioru Roosimäele.
Mälestuspingi avamine toimub neljapäeval, 3. juuli õhtul pärast laulupeo meeskooride proovi lõppu orienteeruvalt kell 21.30. Kõlab meeste laul Hirvo Surva juhatusel.
Olev Oja elutöö oli Eesti meeste laulutraditsiooni arendamine ning noorte õpetamine ja suunamine. Ka pärast emeriitprofessoriks nimetamist säilisid tema tihedad sidemed Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Olev Oja oli paljude akadeemia endiste õppejõudude ja töötajate kokkukutsuja erinevatele EMTA ja selle vilistlaskogu ettevõtmistele.
Fotod: Annika Metsla
Täiendav vastuvõtt 2025/2026. õppeaastaks toimub järgmiste erialade üksikutele vabadele õppekohtadele:
Bakalaureuseõpe
Audiovisuaalne looming
Kooridirigeerimine
Interpretatsioonipedagoogika
Jazzmuusika (bass, löökpillid)
Klassikaline laul
Pärimusmuusika
Magistriõpe
Audiovisuaalne looming
Kaasaegne improvisatsioon
Jazzmuusika (bass, löökpillid)
Kooridirigeerimine
Puhkpilliorkestri dirigeerimine
Kultuurikorraldus
Muusikateadus
Avalduse vorm tuleb täita siin. Ülejäänud vajalikud dokumendid palume saata e-posti aadressile vastuvott@eamt.ee. TÄHTAEG on 18. august kell 17.00.
Sisseastumiseksamite ajakava asub siin.
Täna õnnitles Eesti president Alar Karis roosiaias silmapaistvaid koolilõpetajaid. Lõpetajate nimel pidas kõne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise magistriõppe cum laude lõpetaja Kristin Pintson.
llmunud on uus Methise number, mis keskendub seekord vaimsele heaolule ja kunstidele. Ajakirja koostajad ja toimetajad on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteadur Anu Kõlar ja tema juhendamisel hiljuti doktorikraadi kaitsnud Meeta Vardja, keele- ja tegevtoimetaja on Kanni Labi ning inglise keele toimetaja on Daniel Edward Allen.
Värskes ajakirjas leidub artikleid, mis ulatuvad ajaloouurimusest loovprotsessi analüüsi ja kaasaegse kunsti rakendusvõimalusteni. Kogumikku läbivaks jooneks on küsimus: kuidas mõjutavad loovus, kunstiline kogemus ja kultuurikontekst inimese sisemaailma, eriti keerulistel aegadel?
Kunstidele ja vaimsele tervisele ning heaolule pühendatud kogumik tõestab, et vaimne heaolu pole pelgalt individuaalne seisund, vaid kultuuri, ajastu ja loomevormide ristumiskoht. Kunst ei paku mitte ainult peeglit, vaid ka tööriistu ja võimalikke teekondi vaimse heaoluni – olgu see siis muusika, teater, kirjandus või kaasaegne visuaalkunst.
Ajakirja annab välja Tartu Ülikooli Kirjastus.
Methise uus number on esialgu loetav veebis siin.
Täna, 20. juunil kell 14.00 algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik kontsertaktus, kus akadeemia lõpetajatele antakse üle lõpudiplomid.
2024/25. õppeaastal jõudis diplomini 162 üliõpilast. Bakalaureusekraad on omistatud 77 üliõpilasele, kellest cum laude lõpetajaid on 21. Magistrikraad 80 üliõpilasele, kellest 29 on cum laude lõpetajad. Doktoriõppe lõpetas sel õppeaastal 5 doktoranti.
Välisüliõpilasi on lõpetanutest 43: 8 bakalaureuse-, 31 magistri- ja 4 doktoriõppes. Cum laude lõpetajaid on kokku 12, neist 4 bakalaureuse- ja 8 magistriõppes. Diplomisaajad on lisaks Eestile pärit Soomest, Lätist, Hiinast, Ukrainast, Leedust, Norrast, Horvaatiast, Gruusiast, Tšiilist, Makedooniast, Nigeeriast, Hispaaniast, Armeeniast, Kreekast, Poolast, Itaaliast, Singapurist, Lõuna-Koreast ja Saksamaalt.
Humanitaarteaduste bakalaureusekraad omistati 77 lõpetajale. Kunstide magistrikraad 48, haridusteaduse magistrikraad 24 ning sotsiaalteaduse magistrikraad 8 üliõpilasele.
Doktoriõppe lõpetajaid on viis: Meeta Vardja ja Gerhard Bruno Erich Lock filosoofiadoktorid muusikateaduse alal, Fabrizio Nastari ja Ilana Makarina filosoofiadoktorid muusika alal ning Giacomo Veronesi filosoofiadoktor teatrikunsti alal.
Piduliku kontsertaktuse otseülekannet saab jälgida Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia YouTube’i kanalilt või suurelt ekraanilt EMTA black box‘is. Esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele on sissepääs kutsete alusel.
Hetkel võtab akadeemia vastu ka uusi üliõpilasi, avalduste esitamise tähtaeg on 25. juuni kell 17.00. Lisainfo akadeemia kodulehelt siit.
Gerhard Bruno Erich Lock kaitses 12. juunil 2025 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Methodological Contributions to a Cognitive Analysis of Perceived Structural Musical Tension in Contemporary Post-Tonal Orchestral Music” (“Metoodikat kognitiivselt analüüsimaks nüüdses posttonaalses orkestrimuusikas tajutud strukturaalset muusikalist pinget”).
Juhendaja: prof. dr. Kerri Kotta
Konsultant: prof. dr. Mauri Kaipainen (University of Helsinki)
Oponent: prof. dr. Anna Rita Addessi (University of Bologna)
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.
Õnnitleme!
Akadeemilise ülevaateteose „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost. Ilmudes pool sajandit pärast nõukogude-aegset koguteost „Eesti muusika” (1968/1975), täidab see suure lünga Eesti kultuuriloo käsitlemisel. Raamatu esitlus toimub kolmapäeval, 18. juunil kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis.
Rohkelt illustreeritud esimene köide vaatleb süvitsi muusikaelu Eestis alates 12/13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Esmakordselt ei kirjutata siinsest muusikaelust mitte rahvuslikus vaates, vaid haarates muusikaelu kõiki kirjalikke allikaid tänase Eesti piirides. „Nii on varasemast kaugelt põhjalikumalt valgustatud siinset saksa ja rootsi muusikakultuuri, pöörates suurt tähelepanu erinevate kultuuriruumide seotusele,“ sõnab raamatu peatoimetaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professor Toomas Siitan ja rõhutab: „Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemist ei saa väljaspool neid keerukaid kultuuriseoseid ette kujutada.“
„Eesti muusikaloo“ esimese köite autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Schaper, Anu Kõlar, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova töötasid raamatu peatükkide kallal alates 2016. aastast, kuid eeltöid tehti ja põhikontseptsioon kujunes professor Urve Lippuse (1950–2015) eestvõttel viimase 30 aasta akadeemilise uurimistöö käigus. Koos kavandatud teise köitega, mis hõlmab viimase saja aasta muusikaelu Eestis, on seega tegemist põhjaliku koondteosega meie muusikaloolaste mitme põlvkonna tööst. Vajalikud alusuuringud on haaranud tohutul hulgal seni käsitlemata materjale ja teemasid.
„Esimene köide loob päris uue pildi keskaegsest ja 17.–18. sajandi muusikakultuurist Eesti linnades, samuti kodanlikust muusikaelust baltisaksa kogukonnas ning muusikast kirikus, koolis ja teatris. Raamatu lõpetab pretsedenditult mahukas kirjanduse nimestik ja isikuregister,“ lisab Toomas Siitan.
Raamatu toimetaja on Anu Schaper, keeletoimetaja Triin Kaalep, kujundaja Kersti Siitan. Raamatu andis välja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus. Teost saab osta esitlusel ja EMTA e-poest ning suurematest raamatupoodidest üle Eesti.
Meediakajastusi:
Toomas Siitan: väga ootan laiemaid arutelusid “Eesti muusikaajalugu I” ümber (Klassikaraadio, 21.08.2025)
Ajaloo sisse minek (Sirp, 22.08.2025)
KULTUURIS KUUM ⟩ Laulurahva varjatud noodid: Eesti muusikalugu on vanem, kui sa arvata oskasid (Postimees, 19.07.2025)
Uue muusikaloo keskmes on sügavam kultuurijuurestik. Intervjuu Toomas Siitaniga (ERR, 22.06.2025)
Galerii: EMTA-s esitleti ülevaateteose “Eesti muusikalugu” esimest köidet (ERR, 19.06.2025)
GALERII: Ilmus «Eesti muusikaloo» esimene köide, mis toob esile unustatud ajaloo (Postimees, 19.06.2025)
„Aktuaalne kaamera“ (ERR, 18.06.2025)
Ilmus ülevaateteose “Eesti muusikalugu” esimene köide (ERR, 17.06.2025)
Ilmus ülevaateteose «Eesti muusikalugu» esimene köide (Postimees, 17.06.2025)
Sten Heinoja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala vilistlane ning üks rahvusvaheliselt hinnatud pianiste Eestis. Praegu õpib ta akadeemias doktorantuuris, keskendudes oma uurimistöös pianisti mänguvõtete rollile Mart Saare klaveriprelüüdide faktuuri kujundamisel. Intervjuus räägib Sten lähemalt sellest, kuidas ta leidis tee muusikani, õppimisest akadeemias ning arutleb, kuidas doktoriõpingud on tema mõtlemist ja loomingut mõjutanud.
Kuidas jõudsid muusika juurde ja milline oli Sinu teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Muusika juures olen juba kolmandast eluaastast – nägin kunagi muusikapoe vaateaknal klaverit ja olen sellest ajast alates keeldunud klaveri juurest lahkumast. Akadeemiasse jõudsin loogilise arengu teel Tallinna Muusikakeskkoolist – peamiselt muidugi Ivari Ilja pärast, kes on minust vorminud sellise interpreedi, nagu ma praegu olen.
Kuidas akadeemia õpingud Sind kui muusikut ja inimest kujundanud on?
Päris palju on mõjutanud. Hästi on meeles Margus Pärtlase muusikaanalüüsi loengud, kus tundsin imestust selle üle, kui palju saab muusikast veel leida peale lihtsalt esitamise. Loomulikult on akadeemiast kaasa tulnud ka sõbrad ja kolleegid terveks eluks.
Kes on Sind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna enim mõjutanud ja inspireerinud?
Tõstaksin esile klaveriosakonna professoreid Peep Lassmanni ja Ivari Iljat. Mäletan kuidas kuulsin kunagi EMTA kammersaalis Peep Lassmanni esitamas Liszti etüüdi ja mõtlesin, et tahaksin osata samamoodi klaveril piano‘t mängida – see kõlas tollele hetkel lihtsalt erakordselt. Ivari Ilja andis mulle selle saavutamiseks tehnilised oskused. Sageli juhtus, et tunnid lükkusid edasi, sest Ilja mängis kontserti – näiteks Carnegie Hall’is. Aga see ei tähendanud, et oleksin neil päevadel laiselnud, enamasti harjutasin seitse kuni kaheksa tundi päevas, et jõuda ise kunagi samasse punkti, kus pean tunnid edasi lükkama, et Carnegie Hall’is esineda. Sellise mõjuga inspiratsiooni on raske kuskilt mujalt saada.
Millised on olnud Sinu senise karjääri tipphetked?
Neid on olnud väga palju ja neid tuleb aina juurde. Ühed suuremad hetked on olnud kindlasti esinemine Berliinis Konzerthaus’i suurel laval 1000 inimese ees Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga 2023. aasta suvel.
Eredalt on meeles kolm kontserti Wigmore Hall’is, kontsertturneed Ameerika Ühendriikides – peamiselt kontserdid New Yorgis, mitte küll veel Carnegie Hall’is, kuid loodetavasti kunagi.
Eriti eredalt on meeles kontsertreis Indiasse, kus mängisin õues ja kontserdi ajal hüppas puu otsast lavale ahv. Need on hetked, mis jäävad kogu eluks meelde!
Miks soovitad tulla õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Ma tõesti soovitan tulla neil, kellel on suur soov tegeleda muusikaga. Meil on arenguks suurepärased tingimused – alustades klassiruumidest ja lõpetades imeliste saalidega. See pole üldse levinud, et muusikakõrgkoolis on paljudes harjutusklassides kaks tiibklaverit – see on väga haruldane ja väärib tunnustust!
Kuidas doktoriõpingud on Sinu karjääri avardanud?
Doktoriõpingud on peamiselt arendanud minu mõtlemist. Enne õpingute algust nägin paljudes küsimustes vastuseid lineaarselt, kuid nüüd on tekkinud juurde rohkem sügavust. Lisaks sain tänu doktoriõpingutele ka oma esimese plaadi tehtud, mis aitab samuti karjäärile kaasa.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
