Rubriik: Uncategorized @et

Heigo Rosin kaitses 28. mail 2024 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks suurepäraselt töö „Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri  „Magma” näitel – interpreedi vaade“.

Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (muusikas), Berliin

Doktorinõukogusse kuulusid prof Kristel Pappel (esimees), prof Marje Lohuaru, prof Toomas Siitan, vanemteadur Madli Pesti, Maksim Štšura, DMus. ja Mihhail Gerts, PhD (muusikas).

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Töö „Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri „Magma” näitel – interpreedi vaade” („Considerations on modern instrumental concerto using Erkki-Sven Tüür’s „Magma” as an example – an interpreter’s view”) on osa doktoriõppe loomingulis-uurimuslikust projektist, mille uurimisvaldkond on kaasaegse muusika esitusprobleemid.

Solisti töö instrumentaalkontserdi (või mistahes muusikateose) ettevalmistamisest esituseni võib jaotada tinglikult kolme faasi. Esimeses faasis tutvub interpreet materjaliga ja mõtestab selle enda jaoks. Teises faasis loob ta oma arusaamadele tuginedes esitusstrateegiad. Kolmandas faasis realiseerib ta need strateegiad konkreetseks esituseks.

Klassikalis-romantilise teose või instrumentaalkontserdi puhul ei kujune esimene faas tavaliselt probleemiks, sest kogu muusikaharidus on üles ehitatud eesmärgil aidata interpreedil muusika struktuuri ja vormi mõista. Seetõttu jääb esimene faas tihtipeale märkamatuks, sest mõtestamistöö on „traditsiooni poolt” enamasti mingil määral juba tehtud.

Kaasaegse instrumentaalkontserdi puhul, eriti teoste, mille kompositsiooniline esteetika lähtub Teise maailmasõja järgsest avangardismist ja selle mitmesugustest edasiarendustest, on olukord teistsugune. Hoolimata asjaolust, et nimetatud ajavahemikul loodud muusika analüüsimiseks ja esitamiseks on loodud erikursuseid, esineb erinevaid stiile niivõrd palju, et interpreet peab iga uue teose esitamisel alustama uue materjali mõtestamist sageli täiesti uuel viisil.

Töö eesmärgiks on välja pakkuda üks võimalik viis kaasaegse instrumentaalkontserdi teksti mõtestada lähtuvalt eelkõige interpreedi (solisti) vajadustest. Sedalaadi mõtestamisviis hõlmab helilooja Erkki-Sven Tüüri koha määratlemist muusikaloos laiemalt, „Magma” partituurianalüüsi lähtuvalt löökpillisolisti partii suhtest tervikusse ehk selle funktsioonist, poolstruktureeritud intervjuusid eesmärgiga uurida, kuidas on teose helilooja ning teost esitanud interpreedid mõtestanud solisti funktsioone, ning üldiseid tähelepanekuid, kuidas solisti perspektiivist teost „Magma” mõtestada.

Mainitud interpreedivaade võib olla aluseks eelpool mainitud teose ettevalmistusprotsessi teisele ja kolmandale faasile, mida käesolevas töös ei käsitleta.

13.–17. maini toimus Vilniuses 70. rahvusvaheline heliloojate rostrum. Sellel aastal Eestit esindanud EMTA külalisõppejõu Liisa Hirschi “Maa sooned” kuuele torupillile saavutas põhikategoorias üldarvestuses 3. koha, EMTA üliõpilase Liisa Hõbepappeli ansambliteos “Rosa majalis” pälvis noortekategoorias 2. koha. Mõlemad teosed valiti omas kategoorias soovitatud teoste nimekirja.

Hirschi teost “Maa sooned” sai kuulda torupillide ansambel TUUL salvestuses ning see on loodud 2023. aasta Eesti Muusika Päevade tellimusena. Liisa Hõbepappeli “Rosa majalise” esitajaks on Ansambel U: ning see on loodud 2023. aasta konkursi Discovering New Composers of Europe (DYCE) raames.

Klassikaraadio toimetaja Johanna Mängeli sõnul tõid kohapeal olnud delegaadid välja Liisa Hirschi teose puhul erilist teose ülesehitust ning ka torupillide meeldejäävat unikaalset kõla. Liisa Hõbepappeli “Rosa majalise” puhul tõsteti esile kõlatundlikku maailma ja poeesia kohalolu muusikas.

Põhikategooria võitis poola helilooja Rafał Ryterski kontratenorile, orkestrile ja elektroonikale loodud teos “Totentanz” (2022). Noorte, alla 30-aastaste heliloojate kategooria laureaat on hollandi helilooja Thomas van Duni “Rocailles de l’après-vie…” (2023) suurele ansamblile.

Seekordne rostrum toimus esmakordselt Leedus. Selle peakorraldaja oli rahvusvaheline muusikanõukogu, Leedu raadio LRT Klasika ja Leedu Heliloojate Liit. Rostrumil osales kokku 21 riiki ning kokku esitati konkursile 39 teost, millest enamik osalesid põhikategoorias. Teoseid hindasid erinevate riikide delegaadid, kelle hulgas oli raadiote ja ringhäälingute toimetajad ja produtsendid. Rahvusvaheline heliloojate rostrum on jätkuvalt kõige olulisem platvorm kaasaegse muusika propageerimiseks raadioeetri vahendusel.

Põhikategooria soovitatud teoste nimekiri:

Cecilia Damström (Soome) – Permafrost, Op. 87
Liisa Hirsch (Eesti) – Earth Veins
Otto Wanke (Austria) – Micrographies
Théo Mérigeau (Prantsusmaa) – XAMP Concerto
Tyler Futrell (Norra) – Schism )) Pier
František Chaloupka (Tšehhi) – Allegory of the Cave II
Branka Popović (Serbia) – Concert for accordion and orchestra “Potresi”
Kevin Juillerat (Šveitš) – Streams
Cécile Marti (Šveitš) – Spectra

Noortekategooria soovitatud teoste nimekiri:

Liisa Hõbepappel (Eesti) – Rosa majalis
Hong-yu Leung (Hong Kong) – Excursion II
Pedro Lima (Portugal) – Como Se Fosse Um Filho (As if He Were a Son)
Annija Anna Zariņa (Läti) – Say Only a Word
Amarante Nat (Holland) – I listen to the ocean and all I hear is you

Teatri- ja Muusikamuusemis esietendub täna EMTA lavakunstikooli magistrandi Eduard Tee magistrilavastus „Nende poeg“.

Kas teie olete kunagi oma vanemaid häbenenud? Eduard Vilde kirjeldab novellis „Nende poeg“ ühe pere näitel, kuidas puruneb lähisuhete peen niit. Tegemist on kaasava lavastusega, kus vaatajal on võimalus saada osa pereõhtust või jääda vaikseks jälgijaks (valik tuleb teha piletit ostes).

Teksti autor on Eduard Vilde, lavastaja Eduard Tee, laval Getter Meresmaa (Eesti Noorsooteater), Riho Rosberg (Kellerteater),
Karl Robert Saaremäe, Piret Simson.

Lavastus valmimist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Ajaloomuuseum.

Esietendus 27. mail, etendused 29. mail, 2. juunil ja 10. juunil.

Piletid Fientast.

Kolmapäeval, 19. juunil kell 19.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024. aasta lõpetajate galakontsert, kus esinevad interpretatsiooniosakonna lõpetajad. Sissepääs tasuta!

Neljapäeval, 20. juunil kell 19.00 leiab EMTA black box’is aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024. aasta lõpetajate kontsert, kus esinevad heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna lõpetajad. Sissepääs tasuta!

Neljapäeval, 20. juunil kell 19.00 esineb XXVII Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Solistid on 2024. aasta lõpetajad, dirigeerib Toomas Vavilov. Piletid hinnaga 15 ja 12 eurot on saadaval Fientas siin.

Reedel, 21. juunil kell 14.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2024. aasta lõpetajate kontsertaktus, kus esinevad solistid koos EMTA sümfooniaorkestriga Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele pääseb kutsetega, otseülekannet saab jälgida EMTA YouTube’i kanalilt ja suurelt ekraanilt black box‘is.

Esmaspäeval, 27. mail kell 18.00 toimub Põhjala tehase AnkruSAALis (Ankru 10, Tallinn) aruteluõhtu, kus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja  Tallinna Ülikooli Balti filmi-, meedia ja kunstide instituudi (TLÜ BFM) loovuurijad avavad oma praktika ning teadustöö tagamaid ning arutletakse loovuurimuse olemuse, meetodite ja väljundite üle.

Loovuurimus on mitmekesistuva teadusmaastiku üks olulisi väljundeid, mis ühendab seni eraldiseisvana käsitletud loomingulisi praktikaid ja teadustegevust. Eesmärk on ühiskonna ja kultuuri seisukohalt oluliste uute teadmiste loomine ja nende jagamine, kultuuri rikastamine uut laadi vormide ja praktikatega, jätkusuutlik elukeskkonna ja toote- või teenusearendus (sh selleks vajalike innovaatiliste tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine). Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas.

Teaduskohviku vestlusringis osalevad loovuurijad Jane Remm (EKA), Marta Konovalov (EKA), Elen Lotman (TLÜ BFM), Juhan Uppin (EMTA), modereerib EMTA kaasaegse improvisatsiooni lektor Jaak Sikk.

Ühtlasi lansseeritakse uhiuus loovuurimuse parimaid praktikaid tutvustav koduleht ning Juhan Uppin (PhD) esitleb oma äsja ilmunud raamatut „Teppo tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ (EMTA Loovuurimused 6). Raamatut on võimalik kohapealt osta soodushinnaga.

Teaduskohvikus pakutakse kuulajatele kohvi-teed ja suupisteid. Muusikalise etteaste teeb Juhan Uppin.

Lisainfo:
Pille Epner
Projektijuht
EKA teadus- ja arendusosakond
pille.epner@artun.ee
+372 55542824

Fotogalerii asub siin.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala korraldas teist aastat järjest heliloomingu konkurssi „EMTAHK“ (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Heliloomingu Konkurss), kuhu olid oodatud osalema kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata erialast.

17. mail selgusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis preemiate saajad:

I preemia – Viktoria Grahv teosega „Aia arheoloogia“

II preemia – Syrn Adma „Sentimental Densities“

III preemia – Mert Eren „Four Miniatures“ 

IV ja V kohta jäid jagama Yiu Chung Sham teosega „Singing Birds And Fragrant Flowers“ ja Elvis Dēliņš teosega „Dreams And Mountains“

Žüriisse kuulusid Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Liisa Hirsch ja Rene Eespere. 17. mail toimunud EMTAHKi lõppkontserdisl kandsid teosed ette Maria Luisk (flööt), Theodor Sink (tšello) ja Talvi Hunt (klaver).

Õnnitleme!

Fotogalerii asub siin.

15. juunil esietendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is EMTA lavakunstikooli XXXI lennu lõpetaja ja heliloomingu eriala vilistlase, noore lavastaja-helilooja Astra Irene Susi muusikateatri lavastus “Vankumatu”. Lavastuse raames tulevad kokku erineva taustaga teatritegijad, valdkonna professionaalid, kelle hulgast leiab nii klassikalisi kui ka popmuusikuid, kaasaegseid etenduskunstnikke, fotograafe, drag-artiste ja näitlejaid, sealhulgas akadeemia õppejõude ja vilistlasi. Publiku ette astuvad Anne Türnpu, Florian Wahl, Johhan Rosenberg, Eva Maria Aru, Olga Bulavina, Toomas Hendrik Ellervee, Alana Proosa, Ms. Elsa, Lauren Grinberg, Katariin Raska ja Karl Tipp.

Tegemist on maksimalistliku lavastusega, milles kohtuvad õhulosside ehitajad, Dionüüsose šamaanid, julgusest segadusse viidud sõdurid ja vabadusest iiveldavad narrid. Lavastuse tegemiseks andis tõuke Hans Christian Anderseni “Vankumatu tinasõduri” muinasjutt. Susi keskendub lavastuses fantaasiatele, mida inimene kedagi või midagi ihaldades loob, ning hetkedele, mil kõik ette kujutatu illusiooniks osutub.

“Vankumatu” on Astra Irene Susi debüütlavastus. Susi on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu erialal ning on hetkel lõpetamas EMTA lavakunstikooli näitleja erialal. Tulenevalt oma interdistiplinaarsest taustast on Susi soov muusikute ja etendajate rolle laval võrdsustada, mida muusikateater hästi võimaldab. Seega on kõik etendajad asetatud enda jaoks uude ja tundmatusse konteksti, tänu millele saavad nad end publiku jaoks ootamatutes rollides näidata.

Lisaks Susile aitavad lavastuse loomisele kaasa dramaturgid Heneliis Notton ja Martin Kirsiste, kostüümikunstnik Karl-Christoph Rebane, stsenograaf Kairi Mändla (assistent Grete Lepp) ja loovprodutsent Anita Kodanik. Laval näeb ka kunstnik Terje Ojaveri skulptuure. Etendused toimuvad vaid viiel korral: 15., 16., 17., 18. ja 19. juunil EMTA black box’is. Lavastust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet.

Rohkem infot siit. Piletid Piletikeskusest.

Meediakajastusi:
Astra Irene Susi tõi lavale oma esimese teose “Vankumatu” (Aktuaalne kaamera, ERR, 15.06.2024)
15. juunil esietendub muusikateatri lavastus “Vankumatu” (Klassikaraadio, 14.06.2024)
Kuku. Saalis (Kuku raadio, 12.06.2024)
Kiirkohting: Astra Irene Susi (Müürileht, 10.06.2024)
Astra Irene Susi: tahtsin teha lavastust, mida sooviksin ise vaadata (ERRi kultuurisaade OP, 30.05.2024)
Lavakunstikooli lõpetav Astra Irene Susi toob välja žanreid segava lavastuse (ERR, 21.05.2024)

Mitmetele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialadele on vastuvõtt selleks aastaks lõppenud, kuid veel on aega kandideerida järgmistele õppekavadele:

• Muusika interpretatsioon (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Helilooming ja muusikatehnoloogia (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Jazzmuusika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
• Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
• Muusikakultuur (bakalaureuseõpe)
• Muusikateadus (magistriõpe)
• Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
• Muusikaõpetaja (magistriõpe)
• Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Kaasaegsed etenduskunstid (magistriõpe, ingliskeelne)

Avalduste esitamise tähtajad:

3. juuni 20.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel

25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel

1. juuli kell 15.00 – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)

1. juuli kell 20.00 – kaasaegsete etenduskunstide eriala

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Akadeemiat tutvustavat videot saab vaadata siit. Loe ka artiklit siit.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709

15. mail toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusika interpretatsiooni osakonna VII Lied-duo konkurss. Žürii koosseisus Pille Lill (esimees), Helin Kapten ja Martti Raide otsustas välja anda järgmised auhinnad:

I preemia – Annabel Soode / Rose Louise Thomas (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)
Muusikute fondi PLMF eripreemia: kontsert PLMF-i hooajal 2024/2025

II preemia – Viktoriya Lykova / Viola Asoskova (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)

II preemia – Marta Ojasoo / Hyerin Youk (juhendaja vanemlektor Martti Raide)

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kandle eriala 1. kursuse tudeng Paula Linde (õppejõud Kristi Mühling) võitis äsja Soomes Rahvusvahelisel Kandlekonkursil 1. koha professionaalide sarjas.

Iga nelja aasta tagant toimuvat Rahvusvahelist Kandlekonkurssi korraldab Soome Kandleliit ja seekordse konkursi patroon oli viiuldaja, dirigent ja helilooja Pekka Kuusisto.

Rohkem infot: www.kantele.net

Õnnitleme!