Rubriik: Uncategorized @et

Mitmetele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialadele on vastuvõtt selleks aastaks lõppenud, kuid veel on aega kandideerida järgmistele õppekavadele:

• Muusika interpretatsioon (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Helilooming ja muusikatehnoloogia (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Jazzmuusika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
• Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
• Muusikauuringud ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
• Muusikateadus (magistriõpe)
• Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
• Muusikaõpetaja (magistriõpe)
• Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuse- ja magistriõpe)
• Kultuurikorraldus (magistriõpe, õppekeel inglise keel)

Eestikeelsetele õppekavadele (bakalaureuse- ja magistriõpe) on vastuvõtt SAIS-is avatud kuni 26. juunini kell 17.00. 

Eesti kodanikest kandidaadid saavad kultuurikorralduse erialale (ingliskeelne magistriõpe) sisseastumisdokumente esitada kuni 26. juunini kell 17.00.

Muusikaõpetaja erialale (Tallinna Ülikooli ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava) ootame avaldusi kuni 29. juunini.

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 6675 709

22.–26. maini toimus Horvaatias, Pulas 46. korda rahvusvaheline klassikalise akordioni konkurss, millest võttis osa üle 200 eri vanuseklassides akordionisti üle maailma.

Eestit esindasid konkursil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe üliõpilane Egle Ieva Kazakeviciute, kes saavutas vanusepiiranguta kategoorias 4. koha ning noorteakadeemia üliõpilane Renats Vanags, kes saavutas gümnaasiumivõistlejate seas 10. koha.

Alla 15-aastaste vanuserühma võitja oli Tallinna Lasnamäe muusikakooli õpilane Ivan Jermakov.

Kõik nimetatud osalejad on EMTA akordioni lektori Momir Novakovici üliõpilased/õpilased.

Pulale eelneval nädalal osaleti ka rahvusvahelisel akordionikonkursil „Eufonija“, mis toimus Serbias, Novi Sadis ja kuhu kogunes üle 100 mängija erinevatest riikidest. Ivan Jermakov saavutas seal 2. koha, Renats Vanags 3. koha ja Egle Ieva Kazakeviciute 5. koha (igaüks omas vanusekategoorias).

Õnnitleme!

17. kuni 20. juunini toimub EMTA lavakunstikooli XXXI lennu ühekordsete aktsioonide festival Telliskivis Vaba Lava endistes ruumides ning eksperimendi korras saab kogu tegevus toimuma lavastuse „Ainult jõed voolavad vabalt“ lavaruumis.

Kontseptsiooni võtmeks on ainulaadne idee kasutada uue kunsti sünniks võõrast ja juba kasutusel olevat lavaruumi. „Teatrist on kadumas risk. Justkui ainus võimalus on kindla peale välja minna. Meie igatseme riski,“ ütlesid noored näitlejad.

Aktsioonide seas on lavakunstikooli ja Tallinna Linnateatri koostöölavastuse „Tiit Pagu“ etendumine vaid ühel õhtul võõra lavastuse lavaruumis. Ühel õhtul mängib terve kursus koos tuntud jazzmuusikutega muusikariistu, mida nad mängida ei oska ning kahel ööl proovitakse koos vaatajatega aru saada, kuidas erineb öine mõtlemine päevasest. Tehakse salajane giidituur lavastuse „Ainult jõed voolavad vabalt“  telgitagustesse ning kuulatakse loenguid, näiteks David Vseviovilt ja Reet Ausilt.

Lastele mängitakse poolimprovisatoorset lavastust Andrus Kivirähki näidendi põhjal. Põhjalikke proove tehakse vaid Anu Lambi Ukraina-ainelise lavakavaga, mida esitatakse kahel õhtul ning mille piletitulu läheb Ukraina toetuseks. Festivali lõpetab 12-tunnine aktsioon, kus lavale jõuab erinevate katsetuste galerii.

Festival toimub Ekspeditsiooni kutsel ning palvel. „See, et otsingute läbiviijaks on tudengid, sobib hästi eksperimenteerimise sisemise dünaamikaga, kus otsivad need, kes pole veel leidnud,“ ütles Ekspeditsiooni kunstiline juht Lauri Lagle.

Piletid ja lisainfo: Fienta

Tänu ettevõtja Kristjan Rahu rahalisele toetusele said EMTA lavakunstitudengid, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased, Tartu Ülikooli teatriteaduse üliõpilased ja Eesti Kunstiakadeemia stsenograafiatudengid külastada teatrifestivali Tallinn Treff etendusi tasuta.

Suur tänu!

Eesti inimesed leiavad, et eelkõige tasub õppida info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat, tehnikaalasid või tervisega seotud eriala, selgub Kantar Emori värskest ülikoolide maine uuringust. Kõige mainekamaks ülikooliks peetakse jätkuvalt Tartu Ülikooli.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on selgelt kõige soovitatum – seda soovitaks õppima minna 40% eestimaalasi. „Avalikkuses on pikka aega käsitletud seda teemat, kuidas meil on suur puudus arendajatest ja teistest IT-valdkonna spetsialistidest. Teadmine, et seal valdkonnas tööd jagub ning palgatingimused on head, kajastub ka uuringu tulemustes,“ rääkis Kantar Emori uuringuekspert Jaanika Hämmal. „Selge erinevus on naiste ja meeste eelistustes, kus meestele on endiselt sümpaatsemad reaalteadustega seotud erialad ning naistele tervise-, sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna erialad,“ lisas ta.

Tehnikaalasid (elektroonika, mehaanika, energeetika, mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika jne) soovitab õppima minna 28% eestimaalastest ning tervise õppesuuna erialasid (arstiteadus, õendus, ämmaemandad, farmaatsia jne) 24% elanikkonnast. Lisaks neile erialadele on tõenäoline, et oma tuttava/sõbraga erialavalikuid arutades võidakse soovitada veel ärindust ja haldust (13%), õigusteadust (11%), sotsiaal- ja käitumisteadusi (7%) ning bioloogiat ja sellega seotud teadusi (7%).

Vaadates Eesti ülikoolide mainekust, on jätkuvalt selgelt mainekaim Tartu Ülikool, millele järgnevad Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool.

Kantar Emor viib igal kevadel läbi ülikoolide maine uuringut, kus uuritakse Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide tuntust ja mainet Eesti elanike hulgas. Selle aasta märtsis–aprillis toimus uuring juba 13. korda ning sellele vastas 1384 Eesti elanikku vanuses 15–60 eluaastat.

Allikas: Kantar Emor

Meediakajastusi:
Uuring: õppesuundadest on mainekamad IT, tehnika ja tervise erialad (Postimees, 26.05.2023)
Uuring: õppesuundadest on mainekamad IT, tehnika ja tervise erialad (Pealinn, 26.05.2023)

2. ja 3. juunil toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli raames rahvusvaheline konverents „30 aastat Thalia Germanicat. Saksakeelne teater välismaal interdistsiplinaarsest ja transnatsionaalsest vaatepunktist“.

1993. aasta suvel, 30 aastat tagasi, asutati Tallinnas ja Tartus saksakeelse teatri välismaal uurijate ühendus Thalia Germanica. Tänaseks on ühendus korraldanud mitmeid konverentse ja andnud välja 16 artiklikogumikku saksa ja inglise keeles.

Seekordne konverents leiab aset koostöös Cluj Napoca Ülikooliga (Rumeenia). Osalejaid on Saksamaalt, Austriast, Rumeeniast, Tšehhist, Ungarist, Poolast, Suurbritanniast, Lätist, Leedust ja Eestist. Eesti teadlastest esinevad konverentsil Reet Bender, Tiina-Erika Friedenthal (Tartu Ülikool), Kairit Kaur (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu), samuti EMTA õppejõud Kristel Pappel, Madli Pesti ja Harry Liivrand. Konverentsi teisel päeval on ette nähtud ka diskussioon teemal, kuidas edendada saksa teatri (ja laiemalt saksa kultuuri) uurimist.

Konverentsi kava leiab siit.

12.–13. mail 2023 toimus Kölni Muusika- ja Tantsukõrgkoolis ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojekti RAPP Lab – Reflection-based Artistic Professional Practice (Refleksioonipõhine professionaalne loomepraktika) pidulik lõpetamine.

Projektis osalesid peale Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja kogu projekti algataja Kölni MTK Viini Muusika- ja Teatriülikool, Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsioon, Norra Muusikakõrgkool, Orpheuse Instituut (Gent) ja Rooma Santa Cecilia Konservatoorium ning eesmärk oli loovuurimuse arendamine magistri- ja doktoriõppes.

EMTA uurimisgruppi, mida juhtis Theodore Parker, kuulusid Kristi Kapten, Jaak Sikk, Vittoria Ecclesia ja Fabrizio Nastari. Koordinaator oli Kristel Pappel ja administraator Hanneleen Pihlak.

Lõpuüritusel esines ettekandega Theodore Parker. Kavva kuulus ka virtuaalne Tallinn-Köln kontsert LoLa (Low Latency Streaming) vahendusel, kus koos Kölni üliõpilastega esinesid EMTA doktorandid Peeter Margus, Mantas Šernius ja Maila Laidna. EMTA poolt koordineeris ülekannet Nikita Shishkov. Esitati Mozarti klaverikvartetti g-moll KV 478 ja doktorant Riho Esko Maimetsa teost „Sinikõrgustele“ kahele klaverile.

Pildil RAPP Lab’i juhtkomitee.

Eesti Kultuurkapitali ning avalik-õiguslike ülikoolide koostöös jätkub stipendiumiprogramm ülikoolide kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõududele, kes on ise loovisikud ja õpetavad loomeerialadel tulevasi loomeisikuid. Stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada loomeerialade õppejõudude loometegevust (st toetus ei ole mõeldud õppematerjalide koostamiseks jms) ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist.

Stipendiumitaotluse võivad esitada avalik-õiguslikus ülikoolis töölepinguga töötavad õppejõud, kes õpetavad ülikoolis loomeerialasid vähemalt 0,5 koormusega. 

Ühe stipendiumi suurus on 10 000 eurot aastas ning see makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis. Stipendiumeid eraldatakse üksnes füüsilistele isikutele.

Vastavalt Kultuurkapitali nõukogu otsusele jaguneb stipendiumide arv 2023. aastal valdkonniti kõrgkoolide lõikes järgnevalt:

• kirjandus: 11 stipendiumi, sh vähemalt 5 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 5 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• helikunst: 21 stipendiumi, sh vähemalt 17 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele, vähemalt 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• kujutav ja rakenduskunst: 17 stipendiumi, sh vähemalt 15 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Tallinna Ülikooli õppejõududele;
• arhitektuur: 12 stipendiumi, sh vähemalt 9 stipendiumi Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele ja vähemalt 2 stipendiumi Tallinna Tehnikaülikooli õppejõududele;
• näitekunst: 6 stipendiumi, sh vähemalt 2 stipendiumi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududele ja vähemalt 2 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele;
• audiovisuaalne kunst: 8 stipendiumi, sh vähemalt 6 stipendiumi Tallinna Ülikooli õppejõududele ja vähemalt 1 stipendium Eesti Kunstiakadeemia õppejõududele;
• rahvakultuur: 7 stipendiumi, sh vähemalt 6 stipendiumi Tartu Ülikooli õppejõududele.

Õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumi taotluste esitamise tähtaeg on sel aastal 21. august.

Vormikohane taotlus tuleb õppejõul esitada Kultuurkapitali veebikeskkonna e-kulka kaudu. Taotlus tuleb esitada kas kirjanduse, helikunsti, kujutava ja rakenduskunsti, arhitektuuri, näitekunsti, audiovisuaalse kunsti või rahvakultuuri sihtkapitalile. Juhul kui loometöö hõlmab mitut valdkonda tuleb taotlus esitada ühe valdkonna sihtkapitalile.

Taotlusele tuleb kindlasti lisada ülikooli soovituskiri!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõududel tuleb soovituskirja saamiseks esitada eeltaotlus EMTA-le.

Stipendiumi taotlejate vastavust programmi nõuetele kontrollib ekspertkomisjon, kes otsustab eeltaotluste põhjal, millised õppejõud saavad antud taotlusvoorus akadeemia soovituse. Ekspertkomisjoni otsuse põhjal vormistatakse akadeemia soovituskiri, mille allkirjastab rektor ning mis edastatakse Kultuurkapitalile ja stipendiumi taotlejale.

Eeltaotlus tuleb esitada 27. juuniks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia meiliaadressile kulka@eamt.ee.

Eeltaotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

– taotleja nimi;
– sihtkapital, kuhu soovitakse taotlus esitada;
– loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid stipendiumi perioodiks (kuni 5000 tähemärki);
– põhjendus selle kohta, kuidas stipendiumi perioodiks kavandatud loomeuurimuslikud ja loomingulised tegevused seostuvad akadeemia eesmärkidega ning õppejõu tööga akadeemias (kuni 5000 tähemärki);
– viimase kahe aasta loominguline biograafia.

Eeltaotluse esitaja peab olema üksikisik, kuid kavandatud loomeuurimuslikud või loomingulised tegevused võivad kaasata teisi isikuid, sh üliõpilasi. Lubatud on ka loomeuurimuslikud või loomingulised kooslused, mille mitu liiget taotlevad stipendiumi samaaegselt. Eeltaotlusele esitatavad nõuded ning lisainfo on leitav siit.

Täpsem info stipendiumiprogrammi ning kandideerimiseks vajaliku vormikohase taotluse kohta: Kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse toetamise stipendiumiprogrammi statuut

Stipendiumiprogrammi puudutavate küsimuste korral pöörduda Henry-David Varema (loomingulised stipendiumid) või Margus Pärtlase (loomeuurimuslikud stipendiumid) poole.

NB! Lisaks tuleb kõigil stipendiumi saajatel täita stipendiumiperioodi lõpus tagasisideleht (k.a neil, kes on varem stipendiumi saanud, kuid ei ole veel tagasisidelehte täitnud), mis sisaldab järgmisi küsimusi:
– Kas stipendiumi perioodiks planeeritud loomeuurimuslikud või loomingulised eesmärgid said täidetud?
– Palun nimetage mõni projekt või tegevus, mis eriti hästi õnnestus ja mille kohta EMTA võiks avaldada tulemused oma kodulehel? Võimalusel lisage palun viide loometegevuste ja/või loomuurimuslike tegevuste tulemustele.
– Palun kirjeldage, kas Teie hinnangul õnnestus stipendiumi perioodil läbiviidud loomeuurimuslikke ja loomingulisi tegevusi seostada akadeemia eesmärkide ning Teie tööga akadeemias?

Tagasisidelehe täitmiseks vajutage palun siia.

Läti tunnustatud helilooja Pēteris Vasks annab esmaspäeval, 22. mail kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis loengu, millele järgneb kell 14.00–17.00 klassis B-201 heliloomingu meistrikursus.

Pēteris Vasks sündis 1946. aastal väikeses Läti linnas Aizputes sealse kiriku pastori Arvīds Vasksi ja tema musikaalse abikaasa Ludmila Vasksi peres, oma esimesed kompositsioonid kirjutas ta juba varajases nooruses. Ta õppis viiulit ja mängis seda kohalikus orkestris. Kolinud teismelisena kodulinnast Riiga, hakkas ta õppima kontrabassi ja mängima õpilasorkestrites. Aastatel 1964–1970 jätkas ta kontrabassiõpinguid Leedu Riiklikus Konservatooriumis Vilniuses, töötades samal ajal nii Läti kui ka Leedu orkestrites. Ta jätkas tegelemist ka heliloominguga, asudes õppima Valentinus Utkinsi juhendamisel Riias Läti Riiklikku Konservatooriumi, mille lõpetas 1978. Alates 1970. aastate lõpust on Vasks loonud originaalse muusikastiili, mida kriitikud on kirjeldanud kui spirituaalset, jõuliselt sugestiivset ja rikkalikult väljendusrikast.

Vasksi muusikat seostatakse sageli ka Läti iseseisvusvõitlusega, sest tema üks tuntumaid teoseid, aastatel 1990–1991 loodud sümfoonia „Voices“ peegeldab sümboolselt ja ajalooliselt Läti samme vabaduse poole.

Rohkem infot: https://eamt.ee/uritused/meistrikursus-heliloojaile-peteris-vasks/

Kolmapäeval, 31. mail algusega kell 12.00 toimub EMTA kooriauditooriumis kolmas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikauuringute kevadkonverents.

Muusikauuringud on mitmekesine valdkond, mille vastu tunnevad lisaks muusikateadlastele huvi ka teised muusikahuvilised. Sel konverentsil tulevadki kokku erinevate koolide õppurid ja teadlased, et mõtiskleda järgmiste teemade üle: esinemisärevus, muusika ajaloopeeglina, popmuusika ja soolisus muutuvas ühiskonnas, muusikaõppe perspektiivid jpm.

Ettekandeid peavad erinevate koolide ja ülikoolide õppurid keskastmest doktorantideni välja, samuti teadurid. Käsitletakse kõige erinevamaid muusikaprobleeme ning kokku saavad muusikalugu, muusikapsühholoogia ja -sotsioloogia, muusikateooria, soouuringud muusikas, popmuusikauuringud, muusikaharidus jpm. Samuti leiab konverentsilt posterettekanded.

Konverents on avatud kõikidele huvilistele tasuta!

KAVA

12.00 Kogunemine fuajees, tutvumine posterettekannetega

12.30–14.00 I paneel: muusikateadus noorte vaatest

Alo Mattiiseni „Viie isamaalise laulu“ seostest samanimeliste koorilauludega 19. sajandist. Johanna Helene Martinson

Poliitiline sekkumine Eesti 1969. aasta üldlaulupeo korraldamisse ja repertuaari. Mia Kukk

Rahvalaulu „Meil aiaäärne tänavas“ päritolu ja selle kasutamine kunstmuusikas Konstantin Türnpu ja Cyrillus Kreegi näidetel. Hannah Grete Verbeek

Kitarrikeele ülemtoonide muutuse uurimine peale flažoleti mängimist. Matthias Loona

14.00–14.15 Kohvipaus

14.15–16.00 II paneel: muusikalugu ja -haridus

Muusikahariduse perspektiividest Eesti koolides. Kadi Kaja

Viiuldajate ja vioolamängijate esinemisärevus ja füüsilised traumad. Janika Mesi

Evi Liivak – viiuldajast imelaps kontserdilavadel ja Eesti trükimeedias 1930. aastatel. Greta-Liisa Aro

Pianist Hilja Saarne elu ja kontserttegevus rootsieestlaste kogukonna peegeldusena. Carolin Karo

Metodoloogilisi arusaamu tajutud kaasaegse posttonaalse orkestrimuusika strukturaalse muusikalise pinge kognitiivseks analüüsiks. Gerhard Lock

15.45–16.00 Kohvipaus

16.00–17.30 Muusika sotsiaalteaduste vaatest

Eesti naisheliloojate retseptsiooni muutumisest ajalehe Sirp näidetel. Maarja Malmet

Naislauljate kuvandi muutumine taasiseseisvunud Eesti peavoolu popmuusikas. Lisete Velt

Muutuv fännikogemus: vanemate ja laste põlvkondlik subkultuurne muusikaline kommunikatsioon. Anita Maasalu

Depeche Mode’i Fanzine’id 1990. aastate Eesti ja UK fännikogukondades. Maria Helena Vain

Posterettekanded

Lääne klassikalise laulustiili lauljate ja hääleseadjate meetodid teksti arusaadavuse parandamiseks. Veeda Kala

Valikharjutuste mõju vaimsete blokkide ületamisele. Teoreetilised seisukohad ja uurimistöö plaan. Jelizaveta Bukina

Muusikahuumor. Juhtumiuuring FB meemilehe Daily Poirot põhjal. Marju Raju

Nõukogude võimu muusikalisest kriitikast J.M.K.E. albumi „Külmale maale“ näitel. Brigitta Davidjants

Muusika ainekava lähtealused Tallinna Muusika- ja Balletikooli Mudilaste Muusikastuudio näitel. Kristina Haavamägi

Abstraktid asuvad siin.

Fotogaleriis on pildid konverentsipäeva I paneelist, autor Rene Jakobson.

Meediakajastusi:
Muusikauuringute kevadkonverents uurib naismuusikute kuvandit, esinemisärevust jm (ERR, 30.05.2023)
Homme toimub muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ (Klassikaraadio, 30.05.2023)
Muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ (Õpetajate Leht, 30.05.2023)