Rubriik: Uncategorized @et
Euroopa Liidu Noorteorkestri (European Union Youth Orchestra) konkursil osalenud üheksateistkümnest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ning Heino Elleri Muusikakoolis õppivast noorest instrumentalistist valiti orkestri põhikoosseisu EMTA üliõpilased Mia Ruubel (viiul) ja Oliver Vilu (vioola). Lisaks EMTA üliõpilastele mängivad orkestris ka Helsingi Kunstide Ülikooli Sibeliuse Akadeemias vioolat õppiv Hanna Maria Semper ja tšellist Brendan Tarm.
Eesti noorte muusikute saavutusi tuleb kõrgelt hinnata, kuna EUYO konkursisõel on ülitihe – Euroopa Liidu 27 riigist osales kokku 3386 instrumentalisti, kellest lõppkokkuvõttes pääses EUYO 2023/2024 hooaja põhikoosseisu 150.
1976. aastal Claudio Abbado initsiatiivil asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, tema kõrval ka endised peadirigendid Valdimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Kevadsessioon 2024 toimub seoses Belgia eesistumisega Brüsselis, Brügges ja Charlerois, suvesessioon leiab aset orkestri residentsis Grafeneggis, Austrias, millele järgnevad kontserdid Bolzanos, Lucerne’is, Berliinis ja Carnegie Hallis New Yorgis.
Orkestri aupresident on Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, aupatroonide juht Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, patroonid Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ning Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel. Orkestri patroon Eestis on peaminister Kaja Kallas.
Õnnitleme!
Lisainfo:
Kai Kiiv, välissuhete spetsialist
kai.kiiv@eamt.ee
Austatud akadeemia pere, lugupeetud külalised
Tähistame homme üheskoos Eesti Vabariigi sünnipäeva. Võtame seda tähtpäeva juba enesestmõistetava, harjumuspärase, iga aasta korduva pidupäevana, kuid tulenevalt sünniaastast mäletavad paljud meist ka aega, kui Eesti Vabariiki, vabadust ja iseolemist ei tohtinud avalikult isegi mainida. Meie 20-aastast vabaduse aega nimetati nõukogulikus kõnepruugis, kooliõpikutest ajalehtede ja raadioni põlglikult – kodanlikuks perioodiks. Kuid meil olid õnneks vanemad ja vanavanemad, kes kodus tõtt rääkisid. Oma lapsepõlve suved veetsin ma Kadrinas, kus vanaemal oli sahtlis hoiul suurepärane 1939. aastal väljaantud raamat „20 aastat Eesti iseseisvust sõnas ja pildis“, lehitsesin seda lapsena tihti. Tallinlasena oli suur osa seal kujutatud ehitisi mulle tuttav, kuid neist mustvalgetest piltidest ja tuntud vaadetest õhkuv tunnetus oli midagi sellist, mida mul päris elus polnud seni olnud võimalik kogeda. Selles raamatus peituv saladus oli köitev ja sundis ikka ja jälle enda juurde tagasi pöörduma. Tagantjärele olen mõelnud, et küllap see oligi just vabadus, mis nendele piltidele oli jäänud ja kiirgas sealt välja veel aastakümnete järelgi. Täna võime taas tunda uhkust oma riigi ja vabaduse üle, arendada oma kultuuri ja haridust, kuulata muusikat siin, selles suurepärases saalis, pidada kõnesid ja nautida luulet keeles, mida mõistab vaid umbes miljon inimest üle 8-miljardilisest inimkonnast.
Kuid kõike seda poleks olnud ilma Vabadussõja ja 1918. aasta 24. veebruarita kui Maanõukogu Vanematekogu võttis vastu „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“, mis tähistas meile vabadust, sõltumatust, vastutust ja meie oma ajaloo algust, sest sinnani, kui ehk muinasaeg välja arvata, olime olnud vaid tegelased võõrastes ajalugudes. Vabadussõda oli aga päris sõda, kus paljudel tuli priiuse nimel oma elu anda. Tõeline sõda käib ka praegu – Ukrainas, kus tegelikult on kaalul ka meie vabadus ja meile nii tuttav impeerium külvab taas surma, kannatusi ja meeleheidet. Jean-Jacques Rousseau on öelnud: „Rahulikult nautida saab ainult seda, millest võib kahetsust tundmata loobuda.”. Nautigem siis oma vabadust, kuid mitte rahulikult. Mõistkem, et vabaduse eest tuleb iga päev hoolitseda, seda tuleb kaitsta ja valvata, sest alati võib leiduda keegi, kes selle ära tahaks röövida… kuid kes on korra vabadust tundnud, ei tahaks sellest kindlasti enam kunagi, ammugi kahetsuseta loobuda.
Olgem siis tänulikud võimsatele, tarkadele ja kaugelenägevatele Eesti Vabariigi loojatele 106 aastat tagasi ning hoidkem hellalt nendelt saadud pärandust.
Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!
Elagu Eesti Vabariik! Aitäh teile kõigile.
Reedel, 23. veebruaril kell 12.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus.
Esinevad EMTA lavakunsti osakonna üliõpilased XXXII lennust Mari-Liis Lille juhendamisel ning EMTA puhkpilliorkester Toomas Vavilovi juhatamisel.
Sissepääsuks on vajalik võtta tasuta pääse Piletikeskusest. NB! Tasuta piletid on otsas!
Akadeemia üliõpilased ja töötajad ei pea tasuta piletit Piletikeskusest võtma.
Ilusat Eesti Vabariigi 106. aastapäeva!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) on 17.–22. veebruarini toimumas rahvusvaheline tšellofestival „Crossing bows“, mis toob kokku tšello õppejõud ja üliõpilased kuuest riigist – Brasiiliast, Islandilt, Taanist, Leedust, Lätist ning Eestist. Festivali lõppkontserdil, mis leiab aset sel neljapäeval, 22. veebruaril EMTA suures saalis, astub publiku ette ligi 40 tšellistist koosnev orkester ning solistina Brasiilia päritolu sopran Alzeny Pereira Nelo de Farias.
Festival „Crossing bows“ toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teist aastat järjest. Sel korral osaleb festivalil üle 30 üliõpilase, kellele jagavad oma teadmisi õppejõud ja mitmekülgsed muusikud Henrik Brendstrup Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Sigurður Bjarki Gunnarsson Islandi Kunstiülikoolist, Ēriks Kiršfelds Läti Muusikaakadeemiast, Gleb Pyšniak Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast, Fabio Presgrave Rio Grande do Norte Riiklikust Ülikoolist ning Henry-David Varema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, kes on festivali ellukutsuja ja eestvedaja.
„Väga hea meel on tervitada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias suurepäraseid partnerülikoolide kolleege ja üliõpilasi. Alates möödunud laupäevast on akadeemias toimunud meistriklassid ja ettevalmistused kontsertideks. Lisaks üliõpilaste poolt ettekantavale soolorepertuaarile tulevad festivali lõppkontserdil esitamisele teosed ligi 40 tšellistist koosneva ansambli esituses. Eriline rõõm on Eestis tervitada Brasiilia sopranit Alzeny Pereira Nelo de Fariasit, kes esineb muuhulgas Brasiilia helilooja Heitor Villa-Lobose „Bachianas Brasileiras“ nr 5 ettekandes,“ sõnab Henry-David Varema ja lisab: „Festivalil osalevad õppejõud on suurte kogemustega pedagoogid, kes paistavad silma ka muljetavaldavate saavutusega erialases loomingulises töös. Juba praegu oleme saanud üliõpilastelt väga positiivset tagasisidet sellise rahvusvahelise koostööprojekti kohta.“
Festivali lõppkontsert toimub 22. veebruaril kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, sissepääs on tasuta.
Rohkem infot siin.
Lõppkontserdi fotoalbum asub siin.
Meediakajastusi:
Tšellofestivalil astub lavale neljakümnest muusikust koosnev orkester (ERR, Aktuaalne Kaamera, 21.02.2024)
Sel nädalal toimub Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias teist korda rahvusvaheline tšellofestival „Crossing bows“ (Klassikaraadio, 20.02.2024)
20. veebruaril allkirjastasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Ivari Ilja ja Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) direktor Piret Voolaid koostöölepingu. Lepingus rõhutatakse soovi süvendada ja arendada EMTA ja EKM-i koostöösidemeid kultuuriteoreetiliste ning eesti ja teiste soomeugri rahvaste pärimuse, sealhulgas traditsioonilise muusika uuringute vallas ning etnomusikoloogia, pärimusmuusika ja etenduskunstide õpetamisel, toetades loovust ja innovatsiooni ning kultuuripärandi kaasaegset keskkonnahoidlikku kasutust.
“Erakordselt suur rõõm on allkirjastada koostööleping Eesti Kirjandusmuuseumiga. Usun, et meie nüüdsest veelgi tihedam koostöö kujuneb viljakaks ja annab olulisi tulemusi nii teaduse- kui kultuurivallas,” sõnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.
„Kindlasti tugevdab see leping meie senist väga head koostööd, meie ühiseid tegemisi. Mina isiklikult meenutan tõhusat sisulist koostööd EMTA teadlastega äsjases Eesti-uuringute Tippkeskuses (2015–2023), kus muusika- ja kõneuuringute töörühm saavutas suurepäraseid tulemusi Jaan Rossi ja Marju Raju juhtimisel. Praegu rõõmustame Kultuuriministeeriumi finantseeritud koostööprojekti üle, mida juhib EMTA vanemteadur Žanna Pärtlas ja millesse on kaasatud meie vanemteadurid Janika Oras ja Andreas Kalkun, projekti uurimismaterjal (seto laulude helisalvestised) pärineb valdavalt kirjandusmuuseumi kogudest. Koostöökohti on mitmeid ja kindlasti soovime panustada lähiajal ühise doktorandi-nooremteaduri leidmisele teadmussiirde meetme raames,“ rõhutab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid.
Koostöölepingu üldised suunad hõlmavad õppetööd, teadus-, arendus- ja loometööd ning üldist kultuurialast koostööd. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kirjandusmuuseumi vahelises koostöös on oluline osa üliõpilaste praktikal EKM-is, lõputööde juhendamisel ning ühiste koostööprojektide korraldamisel vastavalt mõlemapoolsele huvile. Ühisprojektid toetavad mõlema poole teadus- ja arendustegevusi ning loovad aluse pikaajaliseks ja tähendusrikkaks partnerluseks.
Kutsume Erasmus+ Strateegilise koostöö projekti E4TLI (Education for Technological Literacy and Inclusion) raames kõikide erialade õppejõude osalema voogedastuse teemalisel (live streaming) tasuta veebiseminaril 19.– 22.veebruarini kell 14–17.
4-päevasel veebiseminaril käsitletakse järgmisi teemasid:
- Mis on voogedastus ning millised voogedastuse tarkvarad ja platvormid on olemas?
- Milliseid aspekte tuleks silmas pidada voogedastuse kasutamisel hariduses?
- Kuidas õppijaid voogedastuse ajal kaasata?
- Kuidas saaks voogedastust kasutada loomingus?
- Mida võiksime pidada etenduste ja sündmuste kontekstis voogedastuse strateegiaks?
Seminaril osalejad saavad teadmisi voogedastuse tehnoloogiate kasutamiseks pedagoogilises või loometöös. Osalejad saavad ülevaate voogedastuse mõjudest ja nõuetest õpetamis- ja õppimisprotsessides ning strateegilistest valikutest etenduste ja ürituste voogedastamisel.
Seminari korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogramm. Osalemise kohta tõendi saamiseks täitke palun osavõtuleht ja saatke see allkirjastatuna e-posti aadressile: culturalmanagement@eamt.ee
Lisainfo ja registreerimine:
culturalmanagement@eamt.ee
Pühapäeval, 11. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.
Aasta koori tiitli pälvis kontsertkooride kategoorias Rahvusooper Estonia noormeestekoor, mille dirigent on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise juhtiv professor Hirvo Surva.
Aasta noore dirigendi tiitli sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane Leiu Tõnissaar, kes on kammerkoori Avis Animi dirigent. 2023. aastal pälvis ta koorijuhtide konkursil Tamperes peapreemia ja eripreemia ning kooridirigentide konkursil Parmas II koha ja eripreemia.
Õnnitleme kõiki nominente ja laureaate!
Reedel, 9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis pidulikult üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.
“Kultuurkapital on eelkõige kvaliteedimärk – see näitab, et sündmust või teist loojat on märganud oma valdkonda kõige lähemalt tundvad kolleegid. Tänased auhinnad on seega kõrgeima kvaliteedi tunnuseks, millega eri valdkondade sihtkapitalid hindavad laureaatide panust nii aastases perspektiivis, kuid kindlasti tegelikult ka pikema aja loomingut silmas pidades,” ütles kultuuriminister Heidy Purga.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu professor, helilooja René Eespere pälvis helikunsti valdkonna elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest.
Helikunsti valdkonna peapreemia anti üle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professorile Toomas Siitanile erakordse ja laiahaardelise panuse eest muusikavaldkonda.
Kõikide laureaatidega saab tutvuda siin.
Õnnitleme!
Allikas: ERR
Valitsus otsustas 8. veebruaril, et 2024. aasta riikliku kultuuri elutööpreemia pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, helilooja Olav Ehala.
Elutööpreemia laureaat, helilooja ja pianist Olav Ehala on Eesti tuntumaid, mängitumaid ja armastatumaid heliloojaid, kelle looming on suutnud võita nii muusikaekspertide kui ka tavainimeste südamed. Ehala äärmiselt kaalukas elutöö sisaldab säravat heliloomingut, etteasteid ereda lavamuusikuna, olulist panust pedagoogina ning ka ennastsalgavat ja pikaaegset tegevust Eesti Heliloojate Liidu esimehena.
ERRi intervjuud Olav Ehalaga saab lugeda siit.
Riikliku kultuuri aastapreemia pälvivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professor ja doktorant Tiit Ojasoo ning Olari Elts ja Ene-Liis Semper Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi koostöölavastuse „Macbeth“ eest.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 106. aastapäeva eel, 21. veebruaril kell 15 Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
Õnnitleme!
Allikad: Eesti Kultuuriministeerium, ERR
Ettevalmistuskursus audiovisuaalse ja elektroakustilise loomingu sisseastujatele toimub 13. aprillist 25. maini. Kursuse maht on 14 tundi ja see on tasuta.
Kursuse viib läbi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu eriala lektor ja õppejuht Einike Leppik.
Registreerimine on avatud kuni 10. aprillini e-posti adressil tkk@eamt.ee.
Kursus on suunatud neile, kel on huvi kaasaegse muusika, audiovisuaalsuse ja muusikatehnoloogia vastu ning kel mõtteis asuda õppima EMTA elektroakustilise loomingu või audiovisuaalse loomingu erialadele.
Nelja kohtumise jooksul tutvutakse põgusalt arenguga 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis, fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia. Kuulatakse-vaadatakse erinevaid teoseid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid.
Soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate loomingulisi töid ning tehakse sisseastumiseks ettevalmistavaid loomingulisi hajutusi.
AJAKAVA
Laupäev, 13. aprill kell 12.00–14.30, ruum D-501
Laupäev, 4. mai kell 12.00–14.30, ruum D-501
Laupäev, 18. mai kell 12.00–15.15, ruum D-501
Laupäev, 25. mai kell 12.00–15.15,ruum D-501
Rohkem infot:
Einike Leppik, audiovisuaalse loomingu eriala lektor ja õppejuht
einike.leppik@eamt.ee
Fotol Robi Jõelehe töö.