Rubriik: Uncategorized @et

23. märtsist kuni 1. juunini 2024 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tasuta ettevalmistuskursus muusikateoorias 2024. aasta sisseastujatele. Lektorid on professor René Eespere (solfedžo) ja vanemlektor Toomas Trass (harmoonia). Kursuse maht on 16 tundi (8 tundi solfedžot ja 8 tundi harmooniat).

Registreerimine on avatud 21. märtsini aadressil tkk@eamt.ee (kirjas palume märkida: telefoninumber, millises tasemegrupis soovite osaleda ning millisele erialale soovite sisse astuda).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisseastumisel on eksamid solfedžos ja harmoonias asendatud ühtse muusikateooria katsega, mis hõlmab nii muusikalise kuulmise ja muusikateooria testi kui ka solfedžeerimist ja harmooniajärgnevuste mängimist klaveril. Katse viiakse läbi kahes tasemes (kõrgem ja madalam tase).

Kõrgemat taset eeldatakse järgmistel erialadel: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, kannel, kooridirigeerimine, helilooming, instrumentaalpedagoogika.

Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema tulemuseks madalaim positiivne hinne ja sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid. Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, elektroakustiline looming, helirežii. Muusikateaduse erialal valivad keskastme muusikakooli muusikateoreetiliste ainete tsükli läbinud üliõpilaskandidaadid kõrgema taseme katse, teised madalama taseme katse.

AJAKAVA

Laupäev, 23. märts

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217

12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 20. aprill

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217

12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 18. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217

12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 1. juuni

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217

12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Ettevalmistuskursuse läbimine loob eeldused muusikateooria eksami edukaks sooritamiseks.

Pühapäeval, 11. veebruaril tähistatakse Eesti Noorte Teaduste Akadeemia ja Tartu Ülikooli eestvedamisel Eestis neljandat korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eesmärk on rõhutada naiste ja tüdrukute rolli teaduses, murda soostereotüüpe ning julgustada naisi teadusega tegelema.

Kampaania eestvedaja Eestis, Tartu Ülikooli arheoloogia ja analüütilise keemia kaasprofessor ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemia liige Ester Oras on sõnanud, et päeva „Naised teaduses“ tähistamise eesmärk on ühelt poolt tuua esile ja väärtustada naisteadlaste igapäevatööd ning saavutusi. Teisalt soovitakse aidata kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ja soostereotüüpide murdmisele nii akadeemilises maailmas kui ka ühiskonnas. „Naiste võrdne esindatus akadeemilises maailmas ja juhtpositsioonidel, nende aktiivne kaasamine ning võimestamine on parema ja mõjukama teaduse tähtsaim küsimus,“ leiab Oras.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas: „Meie akadeemia ajaloos on naisteadlastel olnud väljapaistev roll: professor Urve Lippus juhtis olulisi muutusi meie muusikateaduse eriala arengus, aastakümneid lavakunsti osakonnas töötanud emeriitprofessor Lea Tormis on jätnud püsiva jälje Eesti teatriloo uurimisse, paljud tänased muusikud mäletavad eredalt emeriitdotsentide Tiia Järgi ja Merike Vaitmaa loenguid. Ka tänasel päeval on naised meie teaduserialasid koondavas osakonnas ja doktoriõppe keskuses juhtivatel positsioonidel ja aktiivsed. Osakonna tegevjuht on kultuurikorralduse vanemlektor Kaari Kiitsak-Prikk, doktoriõppe keskust ja doktorinõukogu juhib muusikaloo professor Kristel Pappel. Vanemteadur Žanna Pärtlas ja teadur Brigitta Davidjants on teadusprojektide vastutavad täitjad. Professor Kristi Kiilu on muusikapedagoogika eriala juht, professor Annukka Jyrämä kultuurikorralduse eriala akadeemiline juht. Vanemteadur Madli Pesti koordineerib doktoriõpet teatri alal, teadur Marju Raju juhib teaduseetika komisjoni. Vanemteadur Anu Kõlar on pühendunud Eesti muusikaloo uurija, teadur Anu Schaperi õlul püsib aga suuresti akadeemia kirjastustegevus. Loodan, et meie eilsete ja tänaste naisteadlaste silmapaistev töö innustab ka nooremat põlvkonda ja probleemid meie teadlaste järelkasvuga hakkavad lähiaastatel leevenema.“

Eesti Teadusagentuur esitab „Naised teaduses” päeva puhul juba seitsmendat korda nominente naissoost tippteadlaste portaali AcademiaNet, mis on naissoost tippteadlasi koondav üleeuroopaline andmebaas ja võrgustik, pakkudes lisavõimalust rahvusvaheliselt välja paista ning leida uusi koostöövõimalusi. Seekord saab nominatsiooni 16 Eesti teadlast, kelle hulgas on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Kristel Pappel. Nominendid on Kersti Pärna, Hedvig Tamman, Riina Rammo, Janika Leoste, Daria Miliaieva, Lill Sarv, Laura Piho, Pia Tikka, Piret Veerus, Kristel Pappel, Kaire Põder, Rutt Hints, Sirje Sildver, Pirjo Spuul, Agne Velthut-Meikas, Mari-Klara Stein. Õnnitleme!

Kõiki teadlasi ja üliõpilasi kutsutakse 8.–11. veebruarini kaasa lööma sotsiaalmeediakampaanias. Päeva „Naised teaduses“ kajastamisel saab sotsiaalmeediakanalites kasutada teemaviiteid #naisedteaduses, #womeninscience ja #minauurin.

Rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“ hakati ÜRO eestvedamisel tähistama 2015. aastal.

Allikad: Tartu Ülikool, Eesti Teadusagentuur

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 151 inimest, kelle hulgas pälvivad Valgetähe V klassi teenetemärgi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakõne vanemlektor Indrek Sammul ning kauaaegne pianist-kontsertmeister Meeli Ots.

Iseseisvuspäeva eel annab Eesti Vabariik oma kõrgeima tänu – riigi teenetemärgi – inimestele, kelle igapäevane tegevus laob järjest uusi kihte Eesti hoolivuse, märkamise ja kaitstuse seina, kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.

“Neid kõiki liidab ustavus põhimõtetele, millele me tahame näha Eestit toetumas: demokraatiale, õiglusele, tarkusele, järjekindlusele, headusele, ettevõtlikkusele, mõistmisele,” rõhutas riigipea.

President annab riiklikud teenetemärgid üle 21. veebruaril Eesti Rahva Muuseumis ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.

Info riiklike teenetemärkide saajate kohta leiab siit.

Õnnitleme!

Allikas: ERR

Kutsume teid osalema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna Tehnikaülikooli ühise teadusprojekti “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – probleemid ja teaduslik baas” uuringus 13. veebruaril kell 16.30–18.00 EMTA suures saalis (Tatari 13).

Uuringu eesmärgiks on testida reaalses akustilises situatsioonis sulghäälikute tuvastamist lauldud tekstis. Osalejad istuvad saalis, kuulavad salvestatud helistiimuleid ja märgivad üles kuuldud häälikud. Taustainfona küsime inimese vanust, sugu ja emakeelt. Praktilistel eesmärkidel kogume ka osalejate kontaktandmeid. Analüüsi käigus kõik andmed anonümiseeritakse.

Osalema on oodatud inimesed vanuses 16–70. Pärast uuringu lõppu ootab osalejaid kohvilaud.

Uuringut rahastab Eesti Teadusagentuur ja sellele on väljastatud eetikakomitee luba. Kõigi osalejate vahel loositakse välja 20 piletit AHHAA teaduskeskusesse ja 20 piletit Eesti Ajaloomuuseumisse, mille üks osa on ka Teatri- ja Muusikamuuseum. Teatri- ja Muusikamuuseum tähistab 22. märtsil 100. sünnipäeva ja Ajaloomuuseum 19. veebruaril lausa 160. sünnipäeva.

Palun eelregistreerige end siin.

Lisainfo:
Muusikateaduse professor Allan Vurma
allan.vurma@eamt.ee

Reedel, 2. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemias toimunud konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaalgalal selgusid viis parimat, kelle hulka kuulub ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Sten Heinoja.

Konkursi laureaadid on:

• Martin Haamer, Tartu Ülikool, „Kas bussisõit peabki aeglane olema?“
• Sten Heinoja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, „Interpreedi rollist Mart Saare klaveriprelüüdide kujundamisel“
• Katriin Kristmann, Tallinna Tehnikaülikool, „Kassikullast päikesepatareidega Maalt Kuule“
• Hanna Britt Soots, Tartu Ülikool, „Matemaatika aitab maailmast paremini aru saada“
• Inge Varik, Tallinna Tehnikaülikool, „Munasarja saladused“

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõi žürii otsust välja kuulutades esile, et konkursil osalejad on läbinud olulise murdekoha: „Kui eelmisel kahel konkursil domineerisid tehniliselt absoluutselt perfektsed esitlused, kus sisu oli minimeeritud, siis nüüd on liigutud tagasi tehniliselt – võib-olla taotluslikult – krobelisemate esitluste juurde. Mis on aga väga empaatilised ja kuhu on lisatud isiklik dimensioon – just see, mis tegelikult ühiskonda kõnetab.“

Viis laureaati saavad võimaluse osaleda EuroScience Open Forumil (ESOF) Katowices, Poolas. ESOF on iga kahe aasta tagant toimuv festival, konverents ja mess valdkondade vaheliseks aruteluks teaduse, innovatsiooni ja ühiskonna seoste üle, teaduse ja ühiskonna kokkusaamiskoht. ESOF2024 teema on: Elu muudab teadust.

Samuti valisid teadusportaali Novaator toimetajad oma lemmikud teadusartikli kirjutajate seast. Kolme esile tõstetu hulka said Katriin Kristmann, Mark Mets (Tallinna Ülikool, „Ukraina globaalne tähtsus Twitteris“) ja Jane Remm (Eesti Kunstiakadeemia, „Koosloome paneb kõlama teiste liikide hääled“).

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast jõudis lisaks Sten Heinojale finaali ka Kadi Kaja.

Žüriisse kuulusid Tarmo Soomere, riigikogu liige Kadri Tali, lavastaja ja näitleja Karl Laumets, ajakirjanik Urmas Jaagant, koolijuht Pille Kaisel, ettevõtja Hannes Tamjärv ning Eesti Energia juht Andrus Durejko.

Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatoris avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.

Kõigi finalistidega saab tutvuda siin.
Galaõhtu otseülekanne on järelvaadatav akadeemia Youtube’i-kanalis.
Finaalürituse fotod (autor Reti Kokk) leiab siit.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuses on lõikuspidu: muusikateraapia põhikursuse ja koos sellega 3-aastase muusikateraapia väljaõppe on lõpetanud järjekordsed 9 inimest.

Soovime pühendumust ja motivatsiooni vastsetele lõpetajatele muusikaterapeudi teel jätkamiseks! Täname kõiki õppejõude, kes koolitusse oma hindamatu panuse andsid!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on olnud muusikateraapia väljaõppe baasiks juba 15 aastat. Uute muusikateraapia koolitustega alustame juba eeloleval sügisel: käivituvad nii 1-aastane muusikateraapia algkursus kui ka 2-aastane muusikateraapia põhikursus (osalemise taotlemise eelduseks on algkursuse või vastavas mahus muusikateraapia koolituste läbimine). Info uutest koolitustest on tulekul õige pea.

Lisainfo:
Ene Kangron, täienduskoolituskeskuse juht
ene.kangron@eamt.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 105. aastapäevale pühendatud heliloomingu konkursi akadeemia klassikalise heliloomingu üliõpilastele.

Heliloomingu konkursile oodatakse 7–8 minuti kestusega teost sümfooniaorkestrile.

Võidutöö tuleb ettekandele EMTA 105. aastapäeva pidulikul kontserdil 28. septembril 2024 akadeemia suures saalis. Preemia suurus on 1000 eurot.

Konkursi žürii koosneb järgmistest liikmetest:

• rektor professor Ivari Ilja
• professor Paul Mägi
• professor Toivo Tulev
• professor Helena Tulve
• professor Toomas Vavilov

Võidutöö autoril palume viibida orkestri ettevalmistavates proovides ajavahemikul 23.–28.09.2024.

Konkursi ja võistlustööde esitamise tingimused leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit.

Pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri vanemlektor Sten Lassmann pälvis Eesti Muusikaauhinna aasta klassikaalbumi kategoorias „Heino Eller. Complete Piano Music, Volume Nine“ eest.

Juba alates 16. veebruarist on võimalik Sten Lassmanni näha Eesti erinevates paikades, kui algab tema Heino Elleri terviksalvestust esitlev kontserttuur „Kodumaised viisid“. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimub kontsert 7. märtsil kell 20.00 ning sellele eelneb tutvustus kammersaalis kell 19.00. Lisainfo siin. Tartu Ülikooli aulas leiab kontsert aset EMTA ja TÜ ühise kontserdisarja „Harmonia Universitatis“ raames 29. veebruaril kell 18.00. Lisainfo siin.

Õnnitleme!

Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös on sündinud kuuest videost koosnev Eesti loovuurijaid tutvustav kogumik.

Projektijuht Pille Epneri sõnul tutvustatakse portreelugude kaudu kuut andekat ja omanäolist Eesti loovuurijat ning nende mitmekesiseid praktikaid, mille ühiseks jooneks loomingu ja uurimistöö ühendamine: „Loovuurimuse arendamise eestvedajatena näeme Eesti haridus- ja teadusväljal teravat vajadust selgitada, tutvustada ja populariseerida loomevaldkondade võimalusi uudsete teadmisteni jõudmisel ning olemasoleva mõtestamisel“.

Oma loovuurimuslikke projekte tutvustavad muusik Juhan Uppin, dramaturg Piret Jaaks, kunstnikud Kärt Ojavee, Jaanus Samma ja Liina Keevallik ning filmioperaator Elen Lotman.

Elen Lotmani sõnul seisneb loovuurijate suurim väärtus just praktilise kogemuse toomises akadeemilisse maailma: „Mulle tundub, et tänapäeval on inimkonna kõige suurem vajadus tuua palju erinevaid teadmisi kokku ühte ühisesse mõistmisesse. Nii neuroteadusest, loovuuringutest, inseneeriast kui ka füüsikast. Kui tuua need ühised teadmised kokku, siis sealt saab sündida täiesti uus teadmine. Ja seetõttu mulle tundub, et loovuurija kõige suurem väärtus ei ole mitte see, et olla looja, kes läheb üle akadeemiasse, vaid just jätkata praktikuna. Loovuurija toit on ikkagi praktiline tegevus ja oluline on tegeleda oma erialaga ja tuua sealt teadmisi akadeemilisse maailma. Just praktikast tekivad need küsimused, mis loojat vaevavad ja mille uurimine tekitab uut väärtust.“

Tegemist on esimese osaga loovuurimuslikke praktikaid ja Eestis tegutsevaid loovuurijaid tutvustavast videolugude seeriast, mida on plaanis iga-aastaselt täiendada.

Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi, kultuurivorme, loome- ja uurimismeetodeid või -tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade, ühiskonna ja majanduse arengusse. Loovuurimus seob loomevaldkondi laiemate ühiskondlike protsesside ja probleemidega ning teadvustab kriitiliselt loometegevuse rolli maailmas.

Portreelugude sarjaga „Loov teadus“ jätkavad EKA, EMTA ja BFM kui Eesti olulisimad loovuurimuse keskused oma missiooni arendada ja tutvustada loovuurimuslike meetodite väärtust ühiskonna ees seisvate väljakutsete lahendamisel. Projekti toetas Eesti Teadusagentuur.

Lisainfo: projektijuht Pille Epner, pille.epner@artun.ee

22.–25. jaanuarini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötajate koolitus- ja arutelunädal „Arenev akadeemia“, mis leiab traditsiooniliselt aset iga aasta talvisel õppevaheajal.

Sel korral esinesid ettekannetega Tallinna Ülikooli rektor, filosoof Tõnu Viik, Aalto Ülikooli professor Tapio Lokki, Tartu Ülikooli raamatukogu teadusandmete peaspetsialist Tiiu Tarkpea ja digikogude peaspetsialist Liisi Tõnisson, Civitta soolise võrdsuse ja mitmekesisuse ekspert Helen Biin, Tartu Ülikooli kaasprofessor Mari Karm, Stockholmi Södertörni Ülikooli professorid Ann Werner ja Cecilia Ferm-Almqvist, Sibeliuse Akadeemia professor Tuire Kuusi, Budapesti Ferenc Liszti Akadeemia professor Gergely Fazekas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Kristi Kiilu, haridustehnoloog Piret Lehiste, psühholoog ja võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk ning kvaliteedijuht Marion Mang.

„Areneva akadeemia“ kavaga saab tutvuda siin.

Galeriis on valik fotosid „Areneva akadeemia“ kolmandalt päevalt (24.01). Autor: Vahur Lõhmus