Jäta navigatsioon vahele
Jäta mobiili navigatsioon vahele
KONTAKTID KONTSERDID JA ETENDUSED

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Yamaha konkursi võitis ja 1000 euro suuruse stipendiumi pälvis löökpillimängia Elias Gustafsson. 16. mail aset leidnud auhinnatseremoonial andis selle võitjale üle Yamaha Eesti, Läti ja Leedu regionaaljuht Gints Dobbermann.

Sel aastal oli konkurss avatud kõigile EMTA-s täiskoormusega õppivatele löökpilliüliõpilastele. Konkursist võttis osa 2 üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus puhkpillide ja löökpillide õppejuht, klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor Toomas Vavilov, löökpillide vanemlektor Vambola Krigul, külalisõppejõud Rein Roos ning nooremteadlane-doktorant Heigo Rosin.

Käesoleval ajal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuris Vambola Kriguli ja Heigo Rosina juures õppivat Elias Gustafssoni on iseloomustatud kui väga musikaalset ning kuulajaid inspireerivat löökpillimängijat, kellel on kirg vallutada uut publikut ja enneolematuid esinemispaiku. Tema mängustiil on üsna teatraalne, pakkudes võrdselt naudingut nii noorele kui ka juba kogenud kuulajale. Elias on pälvinud mitmeid Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia stipendiume ning ta on ka 2020. aasta Pas Web konkursi (Itaalia) võitja. 2023. aastal valiti ta maailma ühe prestiižseima löökpilliansambli World Percussion Groupi liikmeks.

Elias on eelnevalt õppinud Daniel Bergi, Anders Åstrandi, Johan Bridgeri, Fredrik Duvlingi, Joakim Anteroti, Søren Monradi, Niklas Larssoni ja Paul Goobari käe all Örebro Ülikoolis, Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias ja Taani Rahvuslikus Muusikaakadeemias.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogrammi infotund toimub veebis 1. juunil kell 15.00.

Otseülekannet saab jälgida EMTA Youtube’i kanalil ja Facebooki ürituse lehel.

Eriala infotunnis peatume põgusalt sellel, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid vajab professionaalne kultuurikorraldaja täna ja homme. Kultuurikorralduse eriala õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk arutleb, millele eriala praktik võiks keskenduda, mida õppida ning milliseid küsimusi süvitsi uurida, sest just need teemad on ka meie õppekava kujundamise aluseks.

Otse-eetris tutvustame kultuurikorralduse õppekava sisu, mooduleid ja õppekorraldust. Oma kogemust jagavad ka praegused tudengid ning selgitame vastuvõtutingimusi ja -protsessi.

Küsimused on oodatud juba enne infotundi Facebooki ja Instagrami sõnumite vahendusel ning ka meili teel aadressile culturalmanagement@eamt.ee. Samuti vastame küsimustele, mis tulevad otse-eetri ajal vestlusaknasse.

Rohkem infot eriala kohta: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrandi Otto Iivari ambisooniline teos „Weightless“ tuli Itaalias Pesaros toimunud rahvusvahelisel Sonosfera ambisoonika konkursil 2. kohale. Konkursi lõppkontsert ja auhinnatseremoonia toimuvad 9. juunil Pesaros, Sonosfera spetsiaalses, kerakujuliselt paigutatud kõlarisüsteemiga kontserdisaalis.

ISAC-i (International Sonosfera Ambisonic Competition 2023) konkursist võttis osa heliloojaid 26 riigist. Žürii tõi esile tööde silmapaistvat kunstilist ja tehnilist kvaliteeti ning võidutööde valik oli äärmiselt raske ja konkurentsitihe. Tulemused jagunesid järgmiselt:

I koht – Nikos Stravropoulos „Khemenu“
II koht – Otto Iivari „Weightless“
III koht – Wey Yang „ní nán“
Lisaks leidsid äramärkimist kaks teost – Jean Marc Duchenne’i „Scène aux champs“ ja Jakob Gille’i „La porta nel dado“

ISAC-i konkursi algataja on Pesaro G. Rossini konservatooriumi elektroakustilise kompositsiooni emeriitprofessor Eugenio Giordani, kes kavandas konkursi Sonosfera jaoks 2020. aasta alguses, vahetult enne pandeemia esimest lainet. Eugenio Giordani suri Covid-19 tõttu 4. aprillil 2020, olles üle 40 aasta tegutsenud Eksperimentaalse Muusika Elektroakustilise Labori (LEMS) direktorina ning olles eeskuju ja inspireerija mitmele põlvkonnale elektroakustilistele heliloojatele. Koos David Monacchiga oli ta ka SPACE’i (Soundscape Projection Ambisonic Control Engine) asutaja. Tegemist on esimese 21.1 täisperifoonilise stuudio ja kuulamissaaliga Itaalias, mis on ehitatud spetsiaalselt 3D-heliga töötamiseks ja muusika loomiseks ning see avati laiemale üldsusele 2013. aastal. Rohkem infot: https://isac-pesaro.github.io/

Otto Iivari töid on rahvusvaheliselt tunnustustatud mitmel korral: 2022. aasta sügisel tunnistati „Thở“ VI Euroopa üliõpilaste 3D audio konkursil kuldmedali vääriliseks, konverentsil „Audio mostly“ saavutas sama teos publiku lemmiku tiitli. Sama aasta kevadel märgiti teos „Dunes“ ära 15. rahvusvahelisel Destellose elektroakustilise heliloomingu konkursil Argentiinas.

Otto Iivari helitöid „Thở“ ja „Weightless“ saab ambisoonilises helikeskkonnas kuulata elektroakustilise loomingu lõpetajate kontserteksamil 2. juunil kell 19.00 EMTA black box’is.

4.–5. maini leidis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis aset IV klaverikammermuusika konkurss EMTA üliõpilasansamblitele. Konkursil osales 34 üliõpilast: 7 duot, viis triot, klaverikvartett ja klaverikvintett. Züriisse kuulus professor Janis Maleckis (Läti Muusikaakadeemia).

I kohtklaverikvartett MOSSO koosseisus Triin Veissmann (viiul), Oliver Vilu (vioola), Andres Alexander Metspalu (tšello) ja Susanna Liisa Onoper (klaver). Juhendaja emeriitprofessor Natalia Sakkos.

II koht – trio koosseisus Annelize Vlasenko (viiul), Tatiana Gashimova (tšello), Piret Mikalai (klaver). Juhendaja professor Marje Lohuaru.

III koht – trio koosseisus Selina Lauha (klarnet), Nuria Díaz (viiul), Nariman Amiraslanov (klaver). Juhendaja vanemlektor Marrit Gerretz-Traksmann.

Žürii tõstis esile trio: Valeri Leviand (klarnet), Ruta Kuļikovska (vioola), Hyewon Chung (klaver). Juhendaja lektor Maksim Štšura.

Žürii tõstis esile duo: Marten Meibaum (tšello), Rusudan Chuntishvili (klaver). Juhendaja professor Henry-David Varema.

Õnnitleme!

Teisipäeval, 20. juunil kell 19.00 toimub EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2023. aasta lõpetajate gala, kus esinevad selle aasta lõpetajad: Piret Mikalai (klaver), Filipp Varik (tenor), Selina Lauha (klarnet), Nariman Amiraslanov (klaver), Teodor Juko Hiiemaa (tšello), Alexey Savinkov (oboe), Medeiné Mickevičiute (klaver), Yichenzi Zhou (metsosopran), Ingrid Rabi (vokaal), Liisa-Maria Marrandi (klaver), Henri Zibo (akordion), Aleksei Epifanov (elektroonika), Gon Muruaga Olguin (elektrikitarr, elektroonika), Otto Iivari (elektroonika), Jürnas Rähni (metsasarv). Piletid hinnaga 10 eurot on saadaval Fientas siin. (Üli)õpilastele ja pensionäridele on sissepääs tasuta, kuid selleks palume võtta tasuta pileti Fientast.

Lõpetajate gala fotoalbum asub siin.

Kolmapäeval, 21. juunil kell 19.00 esineb XXVI Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis EMTA sümfooniaorkester. Solistid on 2023. aasta lõpetajad, dirigeerib Toomas Vavilov. Piletid hinnaga 15 ja 12 eurot on saadaval Fientas siin.

Neljapäeval, 22. juunil kell 14.00 leiab EMTA suures saalis aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2023. aasta lõpetajate kontsertaktus, kus esinevad lõpetajad ja EMTA sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele pääseb kutsetega, otseülekannet saab jälgida EMTA YouTube’i kanalist siit ja suurel ekraanilt kammersaalis.

21.–24. augustini leiab Pärnu Kunstide Koolis aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekool kooliteatrite ja teatriringide juhendajatele.

EMTA lavakunsti osakonna õppejõudude Tiit Ojasoo, Mart Kolditsa, Tiina Tauraite ja Külli Teetamme töötubades saab keskenduda näitlejaõppe põhielementidele: tähelepanu, kujutlus, loovus, spontaansus ja kokkumäng. Õpitakse tundma meetodeid tegelaskujude ja stseenide loomiseks ning arendamiseks.

Koolitusel tutvustatakse oskusi ja vahendeid õpilaste näitlejaannete avastamiseks ja arendamiseks ning nende toetamiseks nii tegelaskujude kui ka stseenide loomisel lavastuse tööprotsessis.

Täpsem info koolituse kohta siit.

Registreerimine on avatud 20. maini.

7.–12. augustini 2023 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia VII suvekursus noortele pianistidele Haapsalus.

Kursusele kutsume osalema õpetajaid ja muusikakoolide 5.–12. klasside õpilasi. Tundide kuulamine on kõikidele õpilastele tasuta.

Avatud tunde viivad läbi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud professor Ivari Ilja, professor Peep Lassmann, vanemlektor Kai Ratassepp, vanemlektor Mati Mikalai, vanemlektor Marko Martin ja vanemlektor Mihkel Poll.

Osalejaid ootavad ees:
– avakontsert;
– osalejate kontserdid;
– ühistegevused;
– täiendkoolitus pedagoogidele: kõik näidistunnid ja kontserdid on avatud täiendusõppeks.

Suvekursus toimus koostöös C. Kreegi nim Haapsalu Muusikakooliga.

Täpne info kursuse kohta siit.

Registreerimine on avatud 1. juunini.

Sel pühapäeval, 7. mail kell 17.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kontsert „Ruhnu lood ja laulud“, mis keskendub Ruhnus kõlanud viiulimuusikale ja pulmatraditsioonidele ning pakub sekka saare elanike humoorikaid ja tõsisemaid seiku ja lugusid.

Kontserdil esinevad Karoliina Kreintaal (viiul, laul), Sänni Noormets (viiul, laul), Lee Taul (viiul, laul) ja Kairi Leivo (jutuvestmine, laul). Erikülaliseks on EMTA pärimusmuusika erialal õppiv rahvamuusik Enrik Visla.

EMTA pärimusmuusika eriala õppejuht, lektor Karoliina Kreintaal avastas ruhnurootsi muusika enda jaoks üle kümne aasta tagasi läbi juhuse. Sellest rikkast ajaloolisest muusikapärandist on tänu ansambli korraldatud menukatele Ruhnu viiulilaagritele ja repertuaari levimisele osa saanud sajad muusikasõbrad. On tähelepanuväärne, et traagiliste ajaloolsündmuste järel kõlab aastakümneteks unustusehõlma jäänud ruhnurootsi muusika taas selle kodusaarel. Ansambli kiindumus ja austus Ruhnu saare looduse, selle elanike ja kultuuripärandi vastu peegeldub ehedalt ka nende kontserdis. Kairi Leivo värvikad lood ja külakroonika saare elust ning olust liidavad kava üheks tervikuks – kuulaja saab reisida mööda mõttelist ajatelge läbi saare ajaloo, saateks seal kõlanud muusika.

„Seda muusikat kuulates satud korraga vanale ja uuele Ruhnu saarele, mida ühendavad laineloks, männid, valge rannaliiv, kurjad sääsed, kaks kirikut ja Ruhnu viiulilaager Karoliina Kreintaali ja sõprade eestvõttel. Ruhnu tundub kauge ja eraldatud lõunameresaarena, kuhu sattumine on juba iseenesest märkimist väärt,“ on öelnud muusik Leanne Barbo ajakirjas Muusika.

„Karoliina, Lee, Sänni ja Kairi vaatavad oma muusikaga mööda Ruhnu karust ja kilusõjast Lätiga, hoopis sügavamale Ruhnu saare ja sealse rahva traditsioonidesse ja igapäevaellu. Nii toovad kolm muusikut ja jutuvestja meieni väga rikka kultuuripärandiga saare, mis kannab endas põnevat sümbioosi Rootsist ja Eestist ning vaid sellele saarele omaseid lugusid ja laule,“ sõnab Eesti Pärimusmuusika Keskuse juht Tarmo Noormaa.

Piletid hinnaga 5 eurot on saadaval Fientas: https://fienta.com/et/ruhnu-saare-lood-ja-laulud

Neljapäeval, 4. mail andis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja akadeemia suures saalis koolikontserdi raames üle EMTA esseekonkursi „Muusika ja mina – mina ja muusika“ preemiad. Ajakirja Muusika eripreemiad andis üle peatoimetaja Ia Remmel.

Konkursile laekus sel korral esseesid nii Tallinnast, Harjumaalt, Hiiumaalt, Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Valgast, Võrust, Tartust kui ka Raplast.

Esseekonkurssi viib läbi EMTA muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond. Esitatud töid hindas žürii koosseisus professor Toomas Siitan, professor Kristi Kiilu ja lektor Kaari Kiitsak-Prikk.

Žürii hinnangul pakkus konkurss hea sissevaate noorte arusaamistesse muusikast ja selle rollist. Akadeemia jaoks on noorte arvamus muusikast väga oluline, sest seeläbi õpime me tundma tulevaste muusikapedagoogide, muusikauurijate ja -korraldajate ning muusikute mõttemaailma.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia andis välja kolm preemiat ja neli eripreemiat.

I preemia (150 eurot) – Mia Martina Sarapuu, Tallinna Muusika- ja Balletikool
II preemia (100 eurot) – Liisi Kauber, Kohtla-Järve Gümnaasium
III preemia (50 eurot) – Andreas Sutt, Tartu Rakenduslik Kolledž

Eripreemiad:
Muusikapedagoogika eripreemia ideede eest, kuidas muusikaõpetust koolides edenedada saab – Eke Egor, Valga Gümnaasium
Tänuväärsete muusikakorralduslike aspektide eest – Annette Nahkur, Tallinna Muusika- ja Balletikool
„Minu muusikaelamus“ – Rute Trochynskyi, Tallinna Muusika- ja Balletikool
Loo-jutustamise eripreemia – Pipi Õun, Tallinna Muusika- ja Balletikool

Täname juhendajaid Tiina Taltsi Tallinna Muusika- ja Balletikoolist ning Timo Liget Hiiumaa Gümnaasiumist õpilaste arvukate tööde eest!

Ajakirja Muusika eripreemiad:
Sandra Liisa Leigri, Hiiumaa Gümnaasium
Anette Nahkur, Tallinna Muusika- ja Balletikool
Katrin Mirtel Tutt, Rapla Gümnaasium

Õnnitleme laureaate!

Aitäh kõikidele osalejatele, õpetajatele ja juhendajatele!

Preemia saajatega, kes ei saanud kohal viibida, võetakse ühendust.

Meediakajastusi:
Selgusid EMTA esseekonkursi Muusika ja mina – mina ja muusika võitjad (ERR, 08.05.2023)
Selgusid EMTA esseekonkursi Muusika ja mina – mina ja muusika võitjad (Õpetajate Leht, 08.05.2023)

Neljapäeval, 4. mail algusega kell 14.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis avalik arutelu interpreedi töö õiglase tasustamise teemal. Arutelu, mis on ajendatud kultuuriministeeriumi tellimusel koostatud uuringu tulemustest, korraldavad Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Pianistide Liit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Käesoleva aasta märtsis esitleti kultuuriministeeriumi tellimusel Civitta poolt koostatud loometöö tasustamise uuringut. Uuring toob välja loometöötajate ebakindla olukorra sissetulekute, toimetuleku ja sotsiaalsete garantiide osas, mis on kultuurisektori suurim probleem. Töötasud on sageli madalad, ebaregulaarsed ning neil puuduvad sotsiaalsed garantiid. Eesti väike turg ja maksejõulise kliendi puudumine muudavad olukorra veel keerulisemaks.

„Uuring ütleb väga selgelt, et Eesti professionaalsete loometöötajate loometööst saadavad kogutulud on tööturul väikesed ja need jäävad isegi suurima tuluga loomevaldkonnas alla riiklikule keskmisele palgale. Eesti kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on tarvis väga selgelt riigi suuremat tuge,“ sõnab Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema. „Me teeme suuri investeeringuid tipptasemel loovisikute koolitamiseks, kuid oleme jätnud aastaid tähelepanuta keskkonna, kus nad saaksid professionaalselt tegutseda. Meie eesmärk on sellele kitsaskohale tähelepanu juhtida, selgitada täpsemalt praegust olukorda ning liikuda ühiselt lähemale võimalikele lahendustele.“

Arutelu alguses annab Henry-David Varema ülevaate uuringu tulemustest, sellele järgneb diskussioon, milles osalevad Eesti Muusikanõukogu president, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, pianist Ivari Ilja, Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, Riigikogu kultuurikomisjoni liige, muusikamänedžer ja -produtsent Kadri Tali, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille, organist Aare Paul Lattik, trompetist Indrek Vau ja pianist Marko Martin.

 

AJAKAVA

14.00–14.30
„Loometöö tasustamine – lõpparuanne ja interpretatsiooni osa selles. Kas uuring täitis ootusi ja kus on ilmnenud vead. Interpreetide õiglased tasud“

Henry-David Varema, tšellist, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

14.30–16.30
Paneeldiskussioon: „Millised  võimalused on Eestis interpreedil, kes ei tööta orkestris, kooris või ooperis, esineda ja interpretatsioonilise tegevuse eest õiglast tasu saada“

Panelistid: Ivari Ilja (pianist, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Indrek Vau (trompetist, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Aare Paul Lattik (organist, vabakutseline interpreet), Marko Martin (pianist, Eesti Pianistide Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Kadri Tail (Riigikogu kultuurikomisjoni liige,  muusikamänedžer ja -produtsent), Margus Allikmaa (Eesti Kultuurkapitali juhataja), Ivo Lille (saksofonist, kultuuriministeeriumi muusikanõunik)

Moderaator: Henry-David Varema

16.30–17.00
Diskussioon ja kokkuvõtted

 

Panelistidest:

Ivari Ilja, pianist, EMN-i president, EMTA rektor. Esinenud aastakümnete jooksul peamiselt rahvusvahelisel areenil. Tema kontserdid on toimunud maailma mainekamades kontserdisaalides nagu Milano La Scalas, Londoni Wigmore Hallis ja Queen Elizabeth Hallis, Moskva Suures Teatris ja konservatooriumi Suures saalis, Peterburi Filharmoonia Suures saalis, Hamburgi Staatsoperis, Berliini Deutsche Operis, Tokyo Suntory Hallis, New Yorgi Carnegie Hallis ja Lincoln Center’is, Washingtoni Kennedy Center’is, Viini Musikvereinis ja Salzburgi Mozarteumis.

Indrek Vau, tompetist, EIL-i esindaja. ERSO trompetirühma kontsertmeister. On nõutud trompetist erinevatesse koosseisudesse nii Eestis, Soomes, Saksamaa kui ka mujal. Solistina on esitanud ja salvestanud enamuse trompetile kirjutatud eesti heliteosed.

Aare-Paul Lattik, vabakutseline muusik. Aktiivselt tegutsev organist, kes on esinenud ja andnud soolokontserte Euroopas, Skandinaavias ja Venemaal. Bachi festivali kunstiline juht.

Marko Martin, pianist, Eesti Pianistide Liidu esindaja. Võitnud maineka Esther Honensi nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi ning on Gina Bachaueri nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat. Marko Martin on soleerinud The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja paljude teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis, Glenn Gould Studios Torontos ja mujal.

Margus Allikmaa, Eesti Kultuurkapitali juhataja. Kultuuri eestseisja, kultuurisündmuste, sealhulgas klassikalise muusika kontsertide sage külastaja ja läbi erinevate ametite puutunud kokku loovisikute kui ka kultuuri rahastamise teemadega. On meedias öelnud, et loomeinimeste tasud on kohati naeruväärsed ning et me tasustame oma kultuuri- ja spordiinimesi nagu hooajalisi võõrtöölisi, sest rohkemaks ei jätku.

Kadri Tali, Riigikogu kultuurikomisjoni liige, on loonud mittetulundusühingu Hea Muusika Seltsi ja on selle tegevjuht ja Põhjamaade sümfooniaorkestri ning on selle mänedžer ja produtsent. Olnud Eesti Kontserdi projektijuht ja ERSO direktor ning Soome Rahvusooperi koori direktor.

Ivo Lille, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik, saksofonist, helilooja, produtsent. Ta on mänginud mitmes orkestris ja ansamblis, muuhulgas näiteks ERSO, NYYD Ensemble, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, saksofonikvartett SaxEst, Ka-Funky, Lament, James Werts World Project, Ivo Lille Group, Science of Silence jt.

Meediakajastusi:
Täna toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias avalik arutelu interpreedi töö õiglase tasustamise teemal. Räägib Henry-David Varema (Klassikaraadio, 04.05.2023)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis arutati interpreedi töö õiglast tasustamist (ERR, 04.05.2023)

Fotod: Rene Jakobson