Rubriik: Uncategorized @et
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Yamaha konkursi võitis ja 1000 euro suuruse stipendiumi pälvis metsasarvemängija, EMTA üliõpilane Nikita Matsuk (erialaõppejõud Kreete Jacob). 5. mail aset leidnud auhinnatseremoonial andis selle võitjale üle Yamaha Eesti, Läti ja Leedu regionaaljuht Gints Dobbermann.
Konkurss oli avatud kõigile EMTA-s täiskoormusega õppivatele vaskpuhkpilli mängijatele. Konkursist võttis osa 10 üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus: Priit Aimla (Rahvusooper Estonia orkestri trompetirühma kontsertmeister) ja Madis Vilgats (ERSO tuubamängija).
Õnnitleme!
30. aprillil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusika interpretatsiooni osakonna VII Lied-duo konkurss. Žürii koosseisus Pille Lill (esimees), Kristi Kapten ja Martti Raide otsustas välja anda järgmised auhinnad:
I preemia Lioneta Roze / Aitana Avilés Marin (juhendaja vanemlektor Kristi Kapten)
I preemia Iida Laura Johanna Kattelus / Ilmari Leopold Soisalon-Soininen (juhendaja vanemlektor Martti Raide)
III preemia Alla Šubina / Darja Kisseljova (juhendaja professor Helin Kapten)
Ergutuspreemiad:
Anastassia Danilenko / Lauren Dellaneira Duque Farias
Laura Olev / Iryna Didyk
Naira Hatšaturjan / Erik Rajamäe
Õnnitleme!
Neljapäeval, 8. mail algusega kell 10.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia neljas muusikauuringute kevadkonverents, kus noored muusikauurijad, nii tudengid kui ka gümnaasiumiõpilased, teevad ettekandeid muusikaga seotud teemadel. Konverents toimub koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga ja on kõikidele kuulajatele tasuta avatud.
“Meil on väga hea meel näha, et soov muusikasse süveneda ei iseloomusta vaid põhiõppes muusikale keskenduvaid noori, vaid muusikat uuritakse üha enam ka seoses teiste valdkondadega,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur ja Eesti Muusikateaduse Seltsi juht Marju Raju.
Tänavune konverents on suunatud just noortele muusikauurijatele – osalemisvõimalus oli avatud kõikidele huvilistele, kelle hulgast valiti välja 13 ettekannet. Esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid ja gümnaasiumiõpilased Tallinna Muusika- ja Balletikoolist, Vanalinna Hariduskolleegiumist, Heino Elleri Muusikakoolist ning Hugo Treffneri Gümnaasiumist.
Konverentsil arutatakse erinevate päevakajaliste teemade üle. Näiteks kuuleb ettekandeid muusikaloost ja -psühholoogiast, aga ka muusikasotsioloogiast ja klassikalisest muusikast. Juttu tuleb näiteks väravavardjatest Eesti metal-skeenes, kummitavatest viisidest, muusika kuulamise harjumustest, esinemisärevusest, aga ka helilooja Kuldar Singi loomingust. Samuti saab tutvuda erinevate posterettekannetega, millest mitmed on muusikapedagoogika teemadel.
Päevakava leiab akadeemia kodulehelt siit. Samuti saab jälgida infot Facebookis.
Lisainfo:
marju.raju@eamt.ee
laura.schotter@eamt.ee
Kuidas näha maailma läbi staatika
Kristiina Malm-Olesk, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikakultuuri üliõpilane
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heli-, visuaali- ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE#7 toimub 8.–16. maini ning kannab alapealkirja „Heaolu“, keskendudes tänavu vaimse tervise teemadele. Festivali raames esietendub 15. mail kell 19 Kanuti Gildi SAALis audiovisuaalse loomingu eriala lõpetaja Hele-Mai Vettiku teos „Static/Static“. Teos uurib Visual Snow Syndrome’i (visuaalse lume sündroom – haruldane neuroloogiline seisund, mille korral tajume ümbritsevat maailma ja vaadeldavaid objekte justkui lumisena – toim) – nähtust, mille puhul inimene näeb pidevat visuaalset müra. Autor on loonud audiovisuaalsete vahendite abil staatilise aegruumi, et edasi anda selle sündroomiga kaasnevat maailmataju. Uurime lähemalt, kuidas ta seda tegi.
Kust tuli mõte luua teos „Static/Static“ ja miks otsustasid selle siduda just Visual Snow Syndrome’iga?
Istusin oma kaaslasega kodus ja mingi hetk pani ta Spotify’st taustaks õppimismuusikat – loo pealkiri oli „Static mind“ – ja mul hakkas kohe mõte jooksma. Mõtlesin, kas „static“ tähendab staatilist ehk liikumatut või hoopis selle vastandit – sahisevat ja mürarohket. Imestasin, kuidas ühel sõnal saab olla nii palju tähendusi.
Toona oli mul vaja hakata ka lõputööle mõtlema. Teadsin, et vaimne tervis on festivali teema, ja olin juba mõned aastad varem uurinud sellist müraga seotud nähtust nagu Visual Snow Syndrome. Nii tekkiski mõte teha teos selle kohta – selline, kus „Static/Static“ viitaks staatikale, mis on ühelt poolt püsiv ja teisalt mürane.
Kuidas selle sündroomiga juba varem kokku puutusid?
Sattusin YouTube’is vaatama ühte videot, mis rääkis sellest sündroomist, ja see hakkas mind kohe huvitama. Mind ei ole küll diagnoositud, kuid olen kogenud mõningaid sümptomeid ning hakkasin selle kohta ise rohkem uurima ja lugema.
Kas tead, kui palju on Eestis selle sündroomiga inimesi?
Mõnede artiklite kohaselt esineb seda sündroomi 2-3% inimestest üle maailma, kuid kuna tegemist on vähetuntud ja -uuritud valdkonnaga, siis võib selle esinemissagedus olla märksa suurem. Väga paljud tuttavad, kellega olen rääkinud, imestavad, kas see ei olegi siis tavaline, et nad näevad ka midagi sarnast visuaalse lume sündroomile. Usun, et sümptomite tugevus võib inimeseti varieeruda ning seda esineb tõenäoliselt palju rohkem, kui me arvame – me pole lihtsalt veel piisavalt teadlikud.
Kuidas intervjueeritavad leidsid?
Saatsin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilasesinduse kaudu välja päringu, milles palusin, et inimesed, kes on sellest seisundist kuulnud või seda kogenud, võtaksid minuga ühendust.
Kuidas valisid esituskoosseisu (oboe ja kolm telerit)?
Oboe on olnud mu lemmikinstrument juba pikemat aega. Käisin paar aastat tagasi ühe kooliprojektiga seoses Leedus, kus ühel kontserdil esines selline koosseis nagu oboe ja elektroonika. Oboe oli veidi moondatud – sellele oli pandud reverb’i (kajasarnane efekt, mida lisatakse helile (vokaalile või pillile), et see kõlaks ruumilisemalt, sügavamalt või õhulisemalt – toim) peale – ja see kõlas nii ilusasti, et sellest ajast peale olen olnud lummatud sellest koosseisust.
Teleritega on otsene seos – neilt tuleb sahisev müra. Olen juba ammu huvitatud vanadest teleritest ja sellest, kuidas nende kaudu pilt välja näeb. Nad annavad ägedat karakterit juurde. Kasutasin ka eelmise aasta festivalil telerit, kuid siis rekvisiidina – nüüd kasutan neid meediumitena.
Mida sümboliseerib teoses oboe?
Oboe lisab teosele filmilikkust ja emotsionaalsust. Võibki mõelda nii, et see justkui väljendab intervjueeritavate emotsioone, näiteks rahulikkust ja ärevust.
Kuidas nägi välja loomeprotsess ja kaua see kestis?
Kõik algas detsembris mõtetest sõna „static“ tähenduse üle. Jaanuaris hakkasin salvestama erinevaid müraallikaid enda ümber, näiteks külmkappi, õhuniisutaja surinat ja vee vulinat, ning hakkasin neid moonutama. Filtreerisin tavalisest valgest mürast välja ülemhelid, millest sai huvitava flöödikõlalise helikihi.
Kui olin elektroonilise osa valmis saanud, tekkis mõte kaasata oboe. Seejärel hakkasin videoga tegelema ja panin kõik kolm komponenti kokku.
Milline roll on videol?
Ta annab samuti filmilikkust edasi. Ma ei soovi videos nii üks ühele staatikat teha, pigem jäljendan seda erinevate kihtidega. Lisaks on videos palju Tallinna linna tänavaid ja inimesi, mis paneb vaatajat tundma, et ta siseneb justkui staatikat täis maailma ja kogeb elu läbi visuaalse lume sündroomiga inimese silmade. Kogeda saab selle kõiki külgi: on ärevust, kuid on ka rahulikke hetki. Lõpuks väljud sealt täiesti uue arusaamaga.
Kuidas on teos seotud festivali teemaga (vaimne tervis) lisaks sellele, et see on seotud ühe vaimse häirega?
Üritan näidata visuaalse lume sündroomi teist külge, et lisaks ebameeldivale on sellel ka hea pool, mis teeb elu huvitavamaks. Mõni intervjueeritav ütles ka, et ei kujutaks elu selleta ettegi ja et seda ei panegi alati tähele.
Lisaks teadlikkuse tõstmisele lähenen sellele ka poeetiliselt. Mulle meeldib enda väljavaateid kunstiliselt väljendada – kuidas tajun mina ja kuidas tajuvad teised maailma. Kui minevikus olen loonud täielikult introspektiivseid teoseid, siis nüüd otsustasin, et tahan laiendada oma haaret ja lisada ka teiste vaateid.
8. mail algusega kell 10.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias traditsiooniline muusikauuringute kevadkonverents, mida korraldab akadeemia koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga.
Kevadkonverentsil esinevad noorema põlvkonna muusikauurijad keskkooliõpilastest doktorantideni välja, kelle teadustöö või uurimisprojekt käsitleb muusikat.
PÄEVAKAVA
9.45 Kogunemine, ettekannete tehniline kontroll, posterettekannete ülespanek, kohv
10.20 Avasõnad – EMTA muusikateaduse õppesuuna juht Kerri Kotta
10.30 Maria Helena Saar (MUBA) – Noorte muusika kuulamise harjumused Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilaste näitel
11.00 Tuuli Põhjakas (EMTA) – Nimeta kolm laulu: väravavardjaks olemine ja teadvustamata seksism Eesti metal-skeenes
11.30 Jessica Marie Elken (MUBA) – Muusikute esinemisärevusest MUBA põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste näitel
12.00 LÕUNA (omal käel)
12.45 Postrite autorid tutvustavad postreid
13.30 Mia Kukk (VHK) – Teose teekond helilooja töölaualt avaliku ettekandeni 1970. aastatel Kuldar Singi ja Raimo Kangro klaverisonaatide näitel
14.00 Greta-Liisa Aro (EMTA) – Kuldar Singi elu, looming ja helikeele muutumine
14.30 Kohvipaus
14.45 Säde Einasto (Elleri kool) – Kuulaja suhestumine akadeemilise nüüdismuusikaga
15.15 Marje Ingel (EMTA) – Tahtmatu muusikalise kujutluse esinemissageduse ja sisu kaardistamine Eesti elanike hulgas
15.45–16.00 Lõpusõnad, Eesti Muusikateaduse Seltsi juht Marju Raju
Kontaktid:
Marju Raju, marju.raju@eamt.ee
Brigitta Davidjants, brigitta.davidjants@eamt.ee
Laura Schotter, laura.schotter@eamt.ee
Esmaspäeval, 5. mail kell 18.00 avatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja galeriis Kai-Mai Olbri näitus „Muusikast leitu“, mille kuraator on Harry Liivrand. Näituse avamisel esineb Vox Clamantis.
Spetsiaalselt EMTA kontserdi- ja teatrimaja saali galeriisse loodud ja kureeritud näitus on erakordne sündmus ‒ Eesti akvarellikunsti klassik ja luuletaja Kai-Mai Olbri (s 1943) käsitleb visuaalselt muusikat. Muusika teemat on eesti kujutavas kunstis maalitud harva ja põhiliselt üksiktöödena, kuid Olbril pole see esimene kord: paarkümmend aastat tagasi maalis ta seeria „Foliahulllus”, mis oli inspireeritud kitarrist Heiki Mätliku mängitud foliapaladest. Toimus mitmeid etendusi Eestimaa lavadel, kus Mätlik mängis kitarri ja Olbri maalis kuuldut akvarellitehnikas sealsamas paberile. Üks meeldejäävamaid esinemisi toimus Estonia talveaias ja Paides „Hispaania päevadel.” Olbri on rohkem kui üks kord maalinud muusikat sarjana ‒ näiteks on tal olemas ka kolm seeriat tangotantse. EMTA näitusel on akvarellid vormiliselt abstraktsed, sisuliselt aga konkreetse kuulamismulje väljendused. Siin peab arvestama sulatustehnika omapära – nii nagu muusika sünnib vaid ühel konkreetsel hetkel, saab mõlemalt poolt niisutatud ja plastmassplaadile kleepunud paberile maalida akvarellvärvidega üknes nii kaua, kuni paber plaadi küljes püsib ehk siis kui paber veel märg on ‒ seda kutsutakse „märjalt-märga” tehnikaks. Maalida tuleb väga kiirelt ja spontaanselt, mis enamasti tagab tööle ka värskuse. Sellist tehnikat kasutades on maalitule omane, et paber jääb värvi alt läbi paistma.
„Märjalt-märga“ tehnikat õpitakse tavaliselt kolm aastat, enne kui tuleb arusaam, millal saab veel värve lisada ja millal need enam teiste värvidega ei sulandu. Tänu õpingutele nimeka eesti akvarellikunstniku Aleksander Pilari stuudios valdab Kai-Mai Olbri eelpool kirjeldatud maalimisviisi perfektselt, organiseerides dünaamilise pildiruumi nii suuremate intensiivsete puhaste värvilaamadega kui ka kiirete joonetaoliste kujunditega. Kujunev visuaalne mulje on fantaasiarikas, täpselt vastates üheksale kuuldud muusikateosele. Sama võib öelda ka tekstide kohta, mille kunstnik ja kirjanik ise on nimetanud luuleks proosas. Antud kontekstis on maalil ja tekstil võrdväärne kaal ‒mõlema lähtepunktiks on üks ja see sama muusika, mis on transformeeritud kunstiks ja kirjanduseks, köites ja rõõmustades erinevaid meeli.
Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini 2025.
Meediakajastusi:
GALERII ⟩ EMTA galeriis saab näha, kuidas helid värvideks muutuvad (Postimees, 05.05.2025)
FOTOD | Kai-Mai Olbri maalib muusikat. Spetsiaalselt EMTA galeriisse loodud näitus on erakordne sündmus (Eesti Päevaleht, 06.05.2025)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Allan Vurma uurimisühma läbi viidud eksperimentide tulemusena selgus, et sulghäälikute puhul parandab laulmisel nende äratuntavust sulufaasi pikendamine. Uuringu tulemused avaldatakse peagi mainekas ajakirjas Music Perception.
Ooperis on lauldud teksti halb mõistetavus sageli probleemiks, eriti kajavates ruumides ja lauljad peavad sellega teadlikult tegelema juba üksikute häälikute tasemel. Sulghäälikute (k, p, t) hääldamine koosneb mitmest eri faasist: sulu tekitamine (õhu pealevoolu sulgemine), sulu hoidmine ja seejärel sulu vallandamine. Uuringus laulsid professionaalsed ooperilauljad mittetähenduslikke silpe – akaa, ataa ja apaa – erinevatel helikõrgustel. Seejärel neid helinäiteid manipuleeriti arvutiprogrammis, muutes sulufaaside pikkusi ning lisades stiimulitele ka orkestrit meenutavat müra ja matkiti erineva suurustega ruumide kaja.
Taolisel viisil manipuleeritud helinäiteid esitati osadele uuringus osalejatele kõrvaklappidest ja teistele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis (loe rohkem siit). Katses osalejad pidid helinäiteid kuulama ja seejärel valima etteantud sulghäälikute hulgast õige. Nii kõrvaklappide kui ka suure saali eksperimendis ilmnes sulufaasi pikendamise soodne mõju häälikute äratuntavusele kaja tingimustes. Samas mittekajavates tingimustes ei parandanud sulufaasi pikendamine üldiselt äratuntavust.
Häälikute äratundmist mõjutab ka helikõrgus: kõrgematel nootidel on keerulisem häälikuid hääldada ja laulda, mistõttu kannatab ka kuulajatepoolne tuvastamine, millise häälikuga tegu on. Vanematel katseisikutel ning saali tagaridades istunutel oli sulghäälikute äratundmine üldiselt kehvem, soolisi erinevusi sealjuures ei esinenud. Kui võrrelda katsetes kasutatud häälikuid, siis ilmnesid kõige suuremad statistilised erinevused k-hääliku puhul, mida aeti teiste sulghäälikutega segamini kõige harvem.
Uuringu tulemused on kasulikud ooperilaulajate koolitamisel ning aitavad ka ooperisõpradel mõista, miks on mõnikord laulusõnadest arusaamine keerulisem. Teadusartikliga saab tutvuda TÜ digitaalses arhiivis ADA siin.
Uurimisrühma “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – probleemid ja teaduslik baas” kuuluvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast professor Allan Vurma, emeriitprofessor Jaan Ross, teadur Marju Raju, nooremteadur Veeda Kala ja doktorant Tuuri Dede. Tallinna Tehnikaülikoolist osalevad töörühmas vanemteadurid Einar Meister ja Lya Meister. Kõikide ilmunud teaduspublikatsioonidega saab tutvuda siin.
Uurijad tänavad kõiki tajukatsetes osalenuid!
Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat, mis annab ülevaate akadeemia 2024. aasta tegemistest, sealhulgas olulisematest sündmustest ja saavutustest.
EMTA aastaraamatuga saab tutvuda akadeemia kodulehel siin.
Aastaraamatu koostamisel osalesid paljud akadeemia töötajad. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse!
5.–11. maini tähistavad Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid juba teist aastat üheskoos mitmekesisuse nädalat, mis tänavu julgustab märkama ja sekkuma. Nädal pakub nii mõtteainet kui ka praktilisi juhiseid selle kohta, kuidas reageerida kõrvalseisjana õpi- ja töökeskkonnas ette tulevale töökiusule, soopõhisele vägivallale, väärkohtlemisele ning ebavõrdsele kohtlemisele.
Mitmekesisuse nädalat veavad eest Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös Eesti Teadusagentuuri ning mitmekesisuse ja kaasamise valdkonna ekspertidega. Osalema ja kaasa mõtlema on oodatud nii üliõpilased, töötajad kui ka kõik teised teemast huvitatud.
„Kaasatus ja mitmekesisuse väärtustamine algavad end ümbritsevate inimeste märkamisest – isegi väike sekkumine võib anda hääle inimesele, kelle hääl on hetkel vaiki. Kui kõrvalseisja jääb kiusamist ainult pealt vaatama ega sekku, võtab see kannatajalt jõu ja jõustab hoopis kiusajat. Sekkumine ei peagi seejuures olema suur ja formaalne – sageli piisab vaid probleemile tähelepanu juhtimisest. Just kõrvaltvaataja julgus sekkuda võib olla olulise muutuse algus,“ selgitas mitmekesisuse nädala üks eestvedajatest, Tallinna Ülikooli võrdse kohtlemise volinik Monica Klaas-Kütt.
Nädal algab esmaspäeval, 5. mail üliõpilaste ühise videopöördumisega, milles tuuakse esile, miks on sekkumiskultuuri arendamine tähtis ning kuidas saavad ülikoolipere liikmed olla osa turvalise ja hoolivama õpi- ja töökeskkonna loomisest.
Samal päeval tutvustatakse ka uut praktilist juhendit, mis aitab mõista ja harjutada sekkumiskäitumist. Juhendi on välja töötanud ülikoolide võrdse kohtlemise ja personalivaldkonna eksperdid. Selle eesmärk on anda selged ja kasutajasõbralikud juhised, kuidas reageerida väärkohtlemise või ebavõrdse kohtlemise märkamise korral.
Teisipäeval, 6. mail kell 11.00–12.30 toimub Microsoft Teamsis ingliskeelne veebiseminar, kus esineb Uppsala Ülikooli sotsioloogia kaasprofessor ja Göteborgi Ülikooli Rootsi soouuringute sekretariaadi direktor Fredrik Bondestam. Oma ettekandes keskendub ta soopõhise vägivalla lõpetamisele ülikoolides jt teadusasutustes, rääkides nii ülikoolide kui ka teadust rahastavate organisatsioonide rollist ning teiste riikide kogemustest. Üritust salvestatakse ja seda saab hiljem järelvaadata Eesti Teadusagentuuri Youtube’ist.
Kolmapäeval, 7. mail kell 10.00–12.00 toimub Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis avalik arutelu „Julge sekkuda: miks ja kuidas?“, kus räägitakse sekkumiskultuuri praktilisest poolest. Eksperdid selgitavad, miks ei julge inimesed sekkuda, ning jagavad näpunäiteid, mil viisil seda mõjusalt ja turvaliselt teha. Eesmärk on anda kuulajatele julgust, teadmisi ja konkreetseid juhiseid, kuidas kiusu, ahistamist või ebaõiglust märgates tegutseda. Arutelu juhib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog ning võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk. Osalevad Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool endine juht Triin Toomesaar, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus ning Tallinna Ülikooli külalisõppejõud ja President Kaljulaidi Fondi õpidisainer Helina Loor. Vestlusringi salvestatakse ja seda saab hiljem järelvaadata Eesti Teadusagentuuri Youtube’ist.
Rohkem infot mitmekesisuse nädala kohta leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt: https://etag.ee/tegevused/uritused/mitmekesisuse-nadal/
Lisateave: Monica Klaas-Kütt, Tallinna Ülikooli võrdse kohtlemise volinik ja Eesti ülikoolide mitmekesisuse nädala eestvedaja, monica.klaas-kutt@tlu.ee
Järgnevalt saab lugeda ajalehe Müürileht intervjuud EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuhi ja vanemlektori Einike Leppiku ning heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna juhataja, heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava koordinaatori, lektori Paolo Giroliga. Küsis Mariliis Mõttus.
8.–16. mail toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 7. heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE (lühend õppekava ingliskeelsest nimest Composition and Music Technology), mis sel korral keskendub vaimsele tervisele. EMTA õppejõud Einike Leppik ja Paolo Girol räägivad programmist ja sellest, kuidas saaks helilooming vaimset tervist toetada.
Miks otsustasite võtta sel aastal COMMUTE’i keskseks teemaks vaimse tervise?
Paolo Girol: Vaimne tervis ja muusikateraapia tuleb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias nii üliõpilaste kui ka õppejõudude seas üha rohkem jutuks. Teadlikkus vaimse tervise osas on tõusnud ja meil on majas ka psühholoog, kes tudengeid nõustab. Mul oli eelmisel aastal kokkupuude ühe üliõpilasega, kes vaimse tervisega kimpus oli ning ka see osutus minu jaoks üheks tõukeks.
Einike Leppik: Kuna ma olen õppinud viimased viis aastat muusikateraapiat, on vaimne tervis ja muusika potentsiaal inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetajana minu jaoks väga aktuaalne. Üks aspekt on see, kuidas muusika saab kuulamise perspektiivist aidata ja olla kasulik publikule ning teine pool on see, kuidas loomeprotsess loojatele endile teraapiline on. Need teemad võivad olla ka omavahel seotud: näiteks kui mina autorina loon teose, mille loomise protsess on olnud minu jaoks teraapiline ja tahan, et see mõjuks ka vaatajatele niimoodi. Festivali üks eesmärk on tuua fookusesse muusika erinevad teraapilised mõjud ja pakkuda võimalust nende teemade üle arutleda.
Kas teil on õppejõududena mingeid meetodeid, mis tudengite vaimset tervist toetavad?
Paolo: Ausalt öeldes spetsiaalset väljaõpet meil ei ole. Rääkides aga konkreetselt meie õppekavast, oleme me harjunud tegelema loovuse ja loomeprotsessidega ning need kõik on äärmiselt isiksuse, tunnete, emotsioonide ja mõtetega seotud. Ühest küljest on üliõpilased väga avatud ja ma innustan neid ennast julgelt väljendama. Teisalt näen, et see võib olla keeruline ning püüan neid selles toetada, kuid seda olen õppinud kogemuse, mitte formaalse hariduse kaudu. Mõnikord kogevad nad kriise, sest vahel võib loomine olla raske. Enda kogemusele toetudes olen märganud, et kui õpilased end väljendavad, leiavad nad oma isikupära. Ma ei soovi, et nende õpingute lõppedes komponeeriksid nad nii nagu mina või mõni väga kuulus kunstnik. Ma tahan neil aidata leida ja arendada omaenda väljendusviis. See on minu peamine lähenemine vaimsele tervisele: olla õpilastega aus ja julgustada neid olema iseenda suhtes siirad.
Einike: Ma hoian enda jaoks need rollid selles mõttes lahus, et kui ma olen akadeemias, olen ma õppejõud, aga tänu muusikateraapia õpingutele olen ma õppinud märkama ka oma tudengite puhul selliseid asju, mida ma varem ei märganud. Ma olen teadlikum ning loodan, et ka parem kuulaja ja peegeldaja.
Teie üks peamisi küsimusi on, kuidas loominguga tegelemine aitab ennetada vaimse tervise probleeme. Kuidas see programmis väljendub?
Einike: Meil on sellel aastal audiovisuaalse loomingu õppesuunal viis lõpetajat ja kuna nad on algusest peale olnud teadlikud selleaastase festivali teemast, on nende tööd päris tihedalt sellega seotud. Kui COMMUTE ise toimub tervikuna mais, saab juba aprillis näha Tartus Rebeca Žukovitši ja Marion Selgalli installatsiooni „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna”, mis uurib hoole ja hüljatuse temaatikat. Samamoodi esitleb meie magistritudeng Adla Cameselle Barbosa Riia lähedal kunstiresidentuuris Sound Manor oma installatsiooniprojekti, milles ta käsitleb iseenda emotsioonide muutumist erinevatel eluhetkedel. COMMUTE’i avaüritusel kõlab aga Gian Carlo Menotti ooper „Meedium”, mida etendatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis 8. ja 9. mail. Selle kesksed tegelased on kõik eluga ummikusse sattunud, sest nad on kaotanud oma lähedase ning üritavad läbi meediumiseansside leida mingit tasakaalu ja kontakti oma minevikuga. See lavastus on küll kohati inspireeritud film noir’ist ning on tume ja sünge, aga selle sisu on väga seotud inimese toimetulekuga ja toob välja, missuguseid mehhanisme inimesed traumajärgselt kasutavad, et iseendaga hakkama saada ja toime tulla. Lisaks on meil kavas kontsert, kus vokaalansambel Nordic Voices esitab norra helilooja Henrik Hellsteniuse teost „Together”, mis põhineb Richard Sennetti raamatul „Together. The Rituals, Pleasures and Politics of Cooperation”. See raamat räägib inimestevahelistest suhetest, mis on vajalikud selleks, et me koos ühiskonnana toimiksime.
Kuidas tudengid oma konkreetsete teemadeni jõudsid? Jäi silma, et näiteks Hele-Mai Vettiku teos uurib visuaalse lume seisundit (Visual Snow Syndrome)?
Einike: Hele-Mai ise küll seda seisundit kogenud pole, aga talle pakkus see teema huvi. Ta leidis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast inimesed, kellel päriselt see sündroom on, intervjueeris neid ning kasutab nende intervjuude fragmente ka oma teoses. Tudengid on vaimse tervise teemale lähenenud väga erinevalt – võimalus on jälgida ja uurida ühte nähtust, aga mitmed autorid on võtnud aluseks just oma isikliku kogemuse.
Paolo: Meie roll on nendest asjadest rääkida. Üks tudeng oli näiteks harjunud koos teistega esinema, pakkusime välja, et seekord võiks ta kogemuse mõttes olla laval üksinda. Selle käigus avastas ta, et tahab arendada suhet omaenda häälega. See protsess üllatas teda ennastki. Sellised tulemused on olulised, sest nende kaudu tuleb autori isiksus esile.
COMMUTE on lühend teie õppekava ingliskeelsest nimest Composition and Music Technology. Seoses tehnoloogia ja tehisintellektiga tuuakse esile hirme, kuidas see meie loovust mõjutama hakkab. Kuidas te heliloojate ja õppejõudedena tehnoloogia võidukäiku suhtute?
Einike: Ma arvan, et ülepakkumine eksisteerib igal pool, mitte ainult muusikatehnoloogias. Mulle tundubki, et kogu seda infomüra, mis meieni läbi sotsiaalmeedia, linnaruumi ja igasuguste ekraanide jõuab on liiga palju ja mõnes mõttes võib see olla ohumärk või -tunne. Kui noor inimene tuleb õppima muusikatehnoloogiat ja talle tundubki, et ta saab teha kõike, võib see tekitada päris suure kaose. Aga kõik algab sellest, kui defineerida enda jaoks teekonna alguspunktis, kes ma praegu olen ja mida ma tahan. Kui see esialgne teadlikkuse raam on loodud, siis muusikatehnoloogia võib olla abistav tööriist enesearengu teel. Ma isiklikult ei usu eriti, et kõiges selles AI-maailmas ise muusika loomine kuhugi kaob. See ei ole võimalik. Inimene oma olemuselt on loominguline, see on sisemine vajadus ning küsimus pole selles, kuidas võimalikult lihtsalt või tööd tegemata tulemuseni jõuda. See pole nagu puude raiumine, et ma nüüd võtan masina, see masin raiub minu eest puud ära ja kõik on hästi.
Paolo: Minu jaoks isiklikult on tehnoloogial olnud loomingulisusele alati positiivne efekt. Kui me mõtleme ajaloo peale, siis hetk, mil leiutati fotograafia, põhjustas suure skandaali – kardeti, et maalijaid ei ole enam vaja…
Einike: …ja see hirm ei saanud kunagi tõeks.
Paolo: Me leiutasime iseennast uuesti. Ma arvan, et me peaksime tehnoloogia omaks võtma – just seda kutsun ma üles ka oma üliõpilasi tegema ja see toob kaasa väga huvitavaid tulemusi. Mõned tudengid pöörduvad tagasi hoopis analoogtehnoloogia juurde.
Einike: Nad kasutavad vahel ka tehisintellekti, kuid viisil, kus AI-d kombineeritakse muude meetoditega. See ei tähenda, et keegi loob midagi nende eest, vaid AI aitab lihtsalt luua mõne sisulise fragmendi.
Paolo: See on osa protsessist. Miks ma peaksin veetma kümme tundi Exceli failis numbreid korrastades, kui ma saan AI-lt küsida, kuidas seda teha? Tudengid on ilmselt isegi vastutustundlikumad kui meie (naerab).
EMTA heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE toimub 8.–16. maini ning kannab alapealkirja „Heaolu“. Festivali kavaga saab tutvuda siin.
