Rubriik: Uncategorized @et
Eesti Näitlejate Liit, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia sõlmisid omavahelise lepingu kaitsmaks tööturule sisenevaid etenduskunstide tudengeid.
Lepingu järgi saavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonna näitlejatudengid juba kolmandast kursusest alates astuda Eesti Näitlejate Liidu noorliikmeteks.
Vajadus noorliikme staatuse järgi tuleneb vanema kursuse tudengite aktiivsest osalemisest tööturul, omamata seejuures veel õiguslikku kaitset, mida ENL erialaliidu ja kollektiivse esindamise organisatsioonina hiljem kvalifitseeritud näitlejatele pakub. Seega otsustas ENL välja töötada noorliikme staatuse, et vajadusel abistada ja esindada ka juba erialast tööd tegevaid tudengeid.
Eesti Näitlejate Liidu esimees Reimo Sagor kommenteerib: “Mul on selle ühistööna sündinud koostööleppe üle ülimalt hea meel. See oli järgmine loogiline samm näitleja õiguste ja elukutse kaitsmisel ning väärtustamisel ja tugevama liidu ehitamisel.”
Leping allkirjastati ENLi esimehe Reimo Sagori, EMTA rektor Ivari Ilja ja TÜ VKA direktori kohusetäitja Kadri Steinbach poolt, lepingu väljatöötamisel osalesid ka EMTA lavakunsti osakonna juhataja ja lavakunsti õppekava koordinaator Mart Koldits ning TÜ VKA etenduskunstide õppekava programmijuht Tiiu Tamm.
Allikas: Eesti Näitlejate Liit
Raadioteater tunnustas 97. sünnipäeva eel näitlejapreemiaga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti professorit Anu Lampi ja Leino Reid meeldejääva partnerluse eest populaarses lühikuuldemängusarjas “Reis loomariigis”.
“Reis loomariigis” ehk “Bestioles” on lastele suunatud teaduslik lühikuuldemängusari loomade elust, mis on valminud ERR-i Raadioteatri, raadio France Inter ja Prantsusmaa Rahvusliku Loodusloomuuseumi koostöös. Sarjast on salvestatud 20 osa ja see on kujunenud paljude kuulajate lemmikuks – 2024. aasta veebruaris esimest korda raadioeetrisse jõudnud lühikuuldemängusarja on aasta jooksul järelekuulatud rohkem kui pool miljonit korda.
“Reis loomariigis” iga osa keskendub ühele elusolendile, tema igapäevaelu toimetustele ja olelusvõitlusele. Anu Lamp loob ilmekate häälevarjunditega paarkümmend erinevat looma ja putukat: hiirest haugini, kiilist peatäini, metsseast lepatriinuni jne. Leino Rei läbivaks rolliks on olla jutustaja, kes igas osas suhtleb erineva olevusega, teda uudishimulikult ja taktitundeliselt usutledes. Mõnusa terviku loob just kahe näitleja partnerlus ja dialoog.
Raadioteatri näitlejapreemia anti esmakordselt välja 24. veebruaril 1998, kui Raadioteater tähistas 70. sünnipäeva. Esimene laureaat oli Aarne Üksküla. Näitlejapreemia antakse möödunud hooaja parima osatäitmise eest kuuldemängus või järjejutu lugemise eest. Preemia eesmärk on jäädvustada kuuldemängude pikka traditsiooni eesti kultuuris ja väärtustada avalikkuse silmis näitlejate tööd kunstilise sõnaga raadios.
Senised laureaadid on Aarne Üksküla, Kalju Orro, Helene Vannari, Rein Oja, Jan Uuspõld, Ines Aru, Liina Olmaru, Tarmo Tagamets, Üllar Saaremäe, Arvo Kukumägi, Anu Lamp, Ülle Kaljuste, Andrus Vaarik, Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Hans Kaldoja, Liivika Hanstin, Ines Aru, Tambet Tuisk, Andres Raag, Ursula Ratasepp, Märt Avandi, Piret Laurimaa, Peeter Tammearu, Terje Pennie.
Raadioteatri sünnipäeva tähistatakse 12. aprillil, Raadioteatri rajaja Felix Moori (1903–1955) sünniaastapäeval. Hetki näitlejapreemiate üleandmisest kuuleb Vikerraadios laupäeval, 12. aprillil kell 17.05 ja Klassikaraadios pühapäeval kell 16.15.
Sarja “Reis loomariigis” leiab Raadioteatri kodulehelt Jupiteris, Lasteekraanis ja Eesti Raadio mobiiliäpis.
Õnnitleme!
Allikas ja foto: ERR
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst.
Õppekaval on kaks suunda:
1. muusikateaduslik suund;
2. loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.
Vastavalt suunale koosneb õppekava teaduslikust doktoritööst ja doktoriõpingutest või loovuurimuslikust projektist ja doktoriõpingutest. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/
Sel aastal pakume doktoriõppesse sisseastujatele järgmisi konsultatsiooniaegu:
16. aprill
14.30–16.00 A-202 (eesti ja inglise keeles)
21. aprill
18.00–19.30 Zoomis (eesti ja inglise keeles)
22. aprill
12.30-14.00 A–202 (eesti ja inglise keeles)
Konsultatsioone viib läbi doktoriõppe keskuse juhataja, muusikateaduse professor Kristel Pappel.
Osalejatel palume registreeruda hiljemalt konsultatsioonile eelneval päeval kell 17.00 telefonil 6675 709 või e-posti aadressil: margit.vosa@eamt.ee
Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume tutvuda infoga siin.
Euroopa muusikakõrgkoolide tähtsaim teaduslik üritus, Euroopa muusikaalase loovuurimuse platvorm (EPARM), leiab seekord 3.–5. aprillini aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). Tallinna on tulnud 178 osavõtjat 23 riigist (Itaalia, Põhjamaad, Belgia, Holland, Leedu, Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Suurbritannia, Kanada jt).
Loovuurimus on loometegevuses väljenduv ja sellel põhinev uurimistöö, mille eesmärk on luua uusi teadmisi ja kultuurivorme ning seeläbi panustada ühiskonda ja majandusse. Eestis on selle valdkonna teerajaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Esimene loovuurimuslik doktoritöö kaitsti EMTA-s 2004. aastal ja sealt alates on doktorikraadini jõudnud 58 muusikut, heliloojat ja teatritegijat. Paljudes Euroopa maades on loovuurimus aga veel uus asi ja huvi meie kogemuste vastu on suur.
Seekordse konverentsi põhiteemad on eri muusikavaldkondade uus suhestumine (näiteks elektronmuusika ja varajane muusika), uuringute eetiline külg, publiku kaasamine, loovuurimuse panus muusikaharidusse jms. Konverentsil esinevad ka EMTA nooremteadurid ja doktorandid.
Rohkem infot konverentsi kohta siit.
Esmaspäeval, 7. aprillil viib Stuttgardi Muusikakõrgkooli professor Matthias Hermann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias läbi kaks eriseminari uuest muusikast:
10.45–12.15 “Conducting of New Music” (ruum A202)
14.30–16.00 “Helmut Lachenmann and Rebecca Saunders” (ruum A202)
Dirigent, muusikateoreetik ja helilooja Matthais Hermann on saksa muusika elava legend, ka Tallinna külastanud Helmut Lachenmanni õpilane ja oma mentori muusika spetsialist. Peale selle on Hermannil tihedad kontaktid Rebecca Saundersi jt nüüdisheliloojatega. Äsja dirigeeris ta Hamburgi Elbphilharmonie’s Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestri ees Christian Masoni ja Lachenmanni teoseid, maikuus tulevad Münchenis Baieri Raadio Sümfooniaorkestriga ettekandele Claude Vivier’, Lachenmanni ja Saundersi helitööd. Suur edu on Hermanni saatnud ka Lachenmanni lavateose “Tütarlaps tuletikkudega” dirigeerimisel Berliinis Saksa Ooperis ja Zürichi ooperis.
Kolmapäeval, 9. aprillil kell 12.30 kohtub loengu “Eesti popmuusikaelu” raames üliõpilastega muusik ja kirjanik Riste Sofie Käär, kellel on tänaseks ilmunud kaks luulekogu, sooloalbum ja bändi Avemaria EP. Sel aastal on tal oodata ka täispikka albumit ansambliga Avemaria ja uut luulekogu. Samuti on Käär kirjutanud Elo Valneriga kahasse ja mänginud Von Krahli teatriga koostöös lavastatud etendust “Nälg”.
Herzi toas (A202) toimuvale kohtumisele on oodatud kõik huvilised. Palun andke osalemisplaanist teada aadressil brigitta.davidjants@eamt.ee.
9.–14. aprillini leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset rahvusvaheline konkurss „Noor Muusik – Tallinn 2025“, mis pakub kuni 15-aastastele klaveri-, viiuli- ja tšellomängijatele võimaluse end proovile panna. Kõik konkursi voorud, samuti EMTA suures saalis toimuv lõppkontsert ja auhinnatseremoonia on tasuta ning avatud kõikidele kuulajatele.
„Rahvusvaheline konkurss „Noor Muusik“ toimub aastast 1997 ning on saanud oluliseks teetähiseks noortele klaveri-, viiuli- ja tšellomängijatele Eestist ja mujalt. Sündmus toob Tallinnasse rahvusvahelisel tasemel noored interpreedid paljudest riikidest, kes astuvad publiku ette nii soolokavaga kui solistina orkestri ees. Loodan, et konkurss pakub meeldejäävaid muusikaelamusi kuulajatele ning inspiratsiooni osalejatele nende muusikuteel,“ sõnab pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning konkursi kunstiline juht Mihkel Poll. Sel aastal juba 14. korda toimuvale sündmusele panid 1997. aastal aluse Reet ja Märt Hunt.
Osalejad jagunevad vanuse järgi kahte kategooriasse: kuni 12-aastased ning 13–15-aastased. Kõik Tallinnas üles astuvad noored interpreedid on juba läbinud videovooru, kohapeale on kutsutud 61 muusikut 16 riigist. Siin võisteldakse kahes voorus – I voorus esitavad kõik võistlejad soolokava ning finaalis saavad noored muusikud võimaluse musitseerida koos EMTA Sinfoniettaga dirigent Toomas Vavilovi juhatusel.
Igat pillirühma hindab rahvusvaheline kolmeliikmeline žürii. Pianistide žüriisse kuuluvad Ivari Ilja, Aidas Poudžiukas (Leedu) ja Carlos Juris (Soome). Viiuldajaid hindavad Arvo Leibur, Chris Duindam (Holland) ja Marta Spārniņa (Läti). Tšelliste Mart Laas, Ramutė Kalnėnaitė (Leedu) ja Erkki Lahesmaa (Soome).
Traditsiooniliselt on vanema vanuseastme iga pillirühma kavas uudisteos Eesti heliloojalt. Seekordsete uudisteoste autor on helilooja Tauno Aints.
Lõppkontserdil, mis toimub 14. aprillil kell 18.00 EMTA suures saalis, esinevad kõigi kolme eriala mõlema vanusegrupi võitjad EMTA Sinfonietta solistidena dirigent Toomas Vavilovi juhatusel. Lõppkontsert ja auhinnatseremoonia on avatud tasuta kõikidele muusikasõpradele. Finaale ja lõppkontserti saab jälgida ka otseülekande vahendusel akadeemia Youtube’i kanalil.
Konkursi „Noor Muusik“ patroon on Tallinna linnapea, sündmus kuulub UNESCO Muusikalinn programmi.
Rohkem infot: https://youngmusiciantallinn.com
Meediakajastusi:
Noorte muusikute konkurss meelitab Tallinna maailma kõige andekamad lapsed (Postimees, 08.04.2025)
8. mail algusega kell 10.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias traditsiooniline muusikauuringute kevadkonverents, mida korraldab akadeemia koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga.
Kevadkonverentsile on oodatud esinema noorema põlvkonna muusikauurijad keskkooliõpilastest doktorantideni välja, kelle teadustöö või uurimisprojekt käsitleb muusikat.
Oma osalemissoovist palume teada anda hiljemalt 7. aprillil siin, esitades kuni ühe lehekülje pikkuse suulise või posterettekande abstrakti.
Konverentsil esinejad selguvad hiljemalt 21. aprillil.
Kontaktid:
Marju Raju, marju.raju@eamt.ee
Brigitta Davidjants, brigitta.davidjants@eamt.ee
Laura Schotter, laura.schotter@eamt.ee
10. aprillil kell 15.00 kaitseb ruumis A-207 muusikateaduse magistritööd Carolin Krajňák teemal “Pianist Hilja Saarne kontserttegevus Eestis aastatel 1933–1944 ja Rootsis 1944–1999”. Töö juhendaja on Anu Kõlar ning oponent Hain Rebas.
Magistritöö eesmärk on käsitleda pianist Hilja Saarne kontserttegevust Eestis aastatel 1935–1944 ning Rootsis perioodil 1944–1995. Magistritöö põhineb põhjalikel allikauuringutel ning selle käsitlusviis on peamiselt muusikabiograafiline. Hilja Saarne oli Eestis tunnustatud muusik, kes pärast Tallinna Konservatooriumi lõpetamist esines nii avalikel kontsertidel ka Riigi Ringhäälingus. Jõudes põgenikuna Rootsi, jätkas ta erialast tegevust, esialgu põhiliselt rahvuskaaslaste kultuurisündmustel. Alates 1952. aastast said järjest olulisema rolli kontserdid Rootsi lavadel ja koosmusitseerimine kohalike muusikutega. Sealjuures eelistas Hilja Saarne kogu oma professionaalse pianistikarjääri vältel musitseerida kammeransamblites.
Tööga saab tutvuda siin ja EMTA raamatukogus.
2. aprillil on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Arvo Pärdi Keskuse kutsel Tallinnas Harvardi Ülikooli emeriitprofessor, väljapaistvaim Bachi ja Mozarti muusika uurija Christoph Wolff. Kell 15.00 esineb ta EMTA kammersaalis avaliku loenguga “News about J. S. Bach’s Life and Works: Recent Advances in Bach Scholarship”. Sellele järgneb vestlusring Bachi esituskunsti teemadel, mida juhib klaveri ja instrumentaalkammermuusika lektor Maksim Štšura.
Christoph Wolff (s. 1940), Harvardi Ülikooli emeriitprofessor on tuntud eelkõige kui üks silmapaistvamaid Bachi ja Mozarti muusika uurijaid. Ta õppis muusikateadust ja kirikumuusikat Berliinis, Freiburgis ja Erlangenis, omandas 1963 interpreedi diplomi ajalooliste klahvpillide alal ja doktorikraadi uurimusega Bachi hilisest stiilist. Ta on õpetanud Erlangenis, Torontos, New Yorgis, Princetonis ning valiti 1976. aastal Harvardi Ülikooli muusikaprofessoriks ja on olnud tegev ka New Yorgi Juilliardi doktorikooli juures. 2001–2013 oli ta Leipzigi Bachi-Arhiivi president ja direktor ning on paljude akadeemiliste ühingute ja ülikoolide auliige.
Paljud Wolffi uurimused on pälvinud valdkonna kõrgeimaid auhindu. Temalt on ilmunud üks hinnatumaid Bachi-monograafiaid „Johann Sebastian Bach: The Learned Musician“, mis on nomineeritud Pulitzeri preemiale ja tõlgitud üheksasse keelde. Wolffi värskeimaks raamatuks on „Bach’s Musical Universe: The Composer and His Work“ (2020).
