Rubriik: Uncategorized @et
Täna, 14. detsembril kell 12.00 esietendus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Benjamin Britteni kogupereooper „Väike korstnapühkija“, mille lavastaja on Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva. Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilased, vilistlased ja väike orkester, Rahvusooper Estonia poistekoori solistid ning Eesti Raadio Laste Laulustuudio solistid.
„Koos laste, tudengite ja ka juba lavaküpsete esinejatega on saanud valmis väga armas teos. Luues selle ooperi karaktereid, on kõik saanud killukese paremaks, osavamaks ja kindlasti suure kogemuse võrra rikkamaks,“ sõnab muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva ning lisab: „Koos Britteni värvika muusikaga rullub kuulajate ette lugu, mis tänapäeva maailmas teeb nii mõnegi hinge tervemaks.“
Solist Mirell Jakobson, EMTA klassikalise laulu magistriõppe üliõpilane: „Lähenemine „mängime ooperit“ annab võimaluse publikul etenduses pisut osaleda, kuid aitab väiksematel ooperikülastajatel ka ehk paremini mõista, et toimub näitemäng ning lapsed ja täiskasvanud laval on näitlejad. Võib-olla äratab see mõnes noores külastajas ka laulmis- või näitlemispisiku.“ Jakobson ei kahtle hetkekski, et lastel, kes etendust vaatama tulevad, on vahva näha eakaaslasi laval laulmas ja lustimas. „Sealjuures arvan ka, et iga täiskasvanu võiks endale vahel meelde tuletada, mis tunne oli olla laps. Lapsed on ju imelised – nad armastavad tingimusteta ja on valmis jagama oma headust kõigiga. Ehk on see tunnike piisavalt lustlik, et enda sees pisut lapselikkust ja rõõmu üles leida ja läbi selle osata veel rohkem hinnata enda ümber neid väikeseid inimesi, kelle sees on suur maailm,“ lisab Jakobson.
„Väike korstnapühkija“ jutustab õnneliku loo 9-aastasest Samist, kelle isa müüb ta korstnapühkijale õpipoisiks, kuna perekond on väga vaene. Õnneks satub ta tööd tehes majja, kus südikad lapsed päästavad ta orjusest, kavaldades üle isegi oma kurja ja võimuka majapidajanna. Sam saab aru, et see, mis temaga toimus, ei ole normaalne, ja saab alustada uut ning paremat elu. Kõik see juhtus umbes 200 aastat tagasi Inglismaal, kus tollal oli palju kaminaid, korstnaid ja korstnapühkijaid, aga ka palju rohkem vaesust ja laste töölesundimist. Siiski on tänapäevalgi maailmas hulganisti lapsi, kes kooliskäimise asemel või selle kõrval peavad tegema oma perele ülalpidamise teenimiseks ränka ja musta tööd. Ja kindlasti ei ole vähe neid lapsi, kelle päevad on lisaks koolile, koduülesannetele ja trennidele-ringidele täidetud koolistressi ja tulevikuhirmudega. Kuhu on jäänud aga lapsepõlv?
Kunstnik on Hannabel Saareli, valguskunstnik Priidu Adlas, liikumisjuht Anu Ruusmaa. Peategelase osatäitjad on RO Estonia poistekoori lauljad Uku Sander Leisalu ja Tobias Tark. Väikesesse orkestrisse kuuluvad Arvo Leibur, Marii Piirsalu, Johanna Vahermägi, Henry-David Varema, Heigo Rosin, Sven-Sander Šestakov ja Ivari Ilja.
Etendused toimuvad 14., 15. ja 16. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ning 11. jaanuaril Vanemuise väikeses majas. Kogupereooper sobib muusika- ja teatrisõbrale alates 6. eluaastast, ülemist vanusepiiri ei ole. Piletid Piletikeskusest!
Peaproovi fotode autor: Rene Jakobson
Meediakajastusi:
Pildid: EMTA suures saalis esietendus kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 14.12.2023)
EMTA suures saalis esietendub kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 13.12.2023)
Intervjuu Kuku raadiole. Saatejuht Neeme Raud (Raadio Kuku, 10.12.2023)
Galerii: muusika- ja teatriakadeemias valmib kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 05.12.2023)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teaduskool kutsub gümnaasiumiõpilasi osalema esseekonkursil „Muusika ja mina – mina ja muusika“. Parimatele kirjutajatele pakutakse võimalust oma ideed esitada ja mõtet edasi arendada töötoas. Lisaks on välja pandud rahalised auhinnad ning eri- ja üllatuspreemiad.
„Ootame põnevusega noorte mõtteid muusikast ja sellest, millist rolli see nende elus mängib. Loodan, et essee kirjutamine tekitab nii mõnelgi õpilasel soovi näha muusikat kui oma kutsumust ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat kui paika, kus kunagi professionaaliks saada ja oma elukutse leida,“ sõnab akadeemia rektor Ivari Ilja.
Sel korral oodatakse esseekonkursile töid järgmistel teemadel:
Kui ma oleksin muusikaõpetaja…
Kui ma oleksin muusikateadlane…
Kui ma oleksin muusikaminister…
Miks ma ometi peaksin õppima muusikat?
Kuidas saada muusikaga ruttu rikkaks?
Milline on minu tulevikumuusika?
Muusika roll ühiskonnas.
Muusika kui suhtlusvahend.
Esseede esitamise tähtaeg on 19. aprill 2024. Täpsed juhised töö kirjutamiseks ja esitamiseks leiab siit.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esseekonkurss „Muusika ja mina – mina ja muusika“ toimub neljandat korda. 2023. aastal laekus konkursile töid nii Tallinnast, Harjumaalt, Hiiumaalt, Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist, Valgast, Võrust, Tartust kui ka Raplast. Esimese preemia pälvis Mia Martina Sarapuu Tallinna Muusika- ja Balletikoolist (MUBA).
Kontakt:
teaduskool@eamt.ee
12. detsembril, Gustav Ernesaksa 115. sünniaastapäeval, anti Estonia kontserdisaalis üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi stipendiumid.
Tänavuse peastipendiumi pälvis helilooja ja dirigent Pärt Uusberg.
Koorimuusika edendamise stipendiumi sai Eesti Meestelaulu Seltsi aastaid juhtinud Marika Kuusik.
Õppestipendium anti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe esimese aasta üliõpilasele Kristin Pintsonile.
Kristin Pintson on olnud kogu akadeemias õppimise aja prof Hirvo Surva õpilane. Teda iseloomustab ääretult tõsine töössesuhtumine, korrektsus, täpsus, sügav huvi kõige vastu, mida ette võtab. Ta on edukalt osalenud koorijuhtimise osakonna konkurssidel, 2023. aasta sügisel jõudis ta Rudolf Tobiase laulude konkursil kuue parema sekka. Lisaks õpingutele töötab Kristin sellest sügisest uues Tõnismäe Riigigümnaasiumis muusikaõpetajana.
Stipendiumid anti üle Estonia kontserdisaalis toimunud meeskooride galakontserdil. Esinesid Meeskoor Sakala, Saaremaa meeskoor SÜM, Inseneride Meeskoor, Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor, Rahvusooper Estonia noormeestekoor ning Eesti Rahvusmeeskoor. Kontserdist tegi ülekande ka Klassikaraadio.
Õnnitleme!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala korraldab teist aastat järjest heliloomingu konkurssi „EMTAHK“ (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Heliloomingu Konkurss), kuhu on oodatud osalema kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata erialast.
Konkursile oodatakse teoseid pikkusega 7–10 minutit, mis on kirjutatud koosseisule flööt (alt ja pikolo võivad olla kasutusel vahetatavate pillidena), klaver ja tšello.
Osalemiseks palume saata teose partituur ning partiid hiljemalt 4. märtsil 2024 (kell 23.59) aadressile emtahk@eamt.ee.
Züriid:
1. Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Liisa Hirsch, Talvi Hunt, Theodor Sink ja Maria Luisk;
2. Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere ja Liisa Hirsch.
Konkursi auhinnad: 1. koht: diplom ja 400 eurot , 2. koht: diplom ja 200 eurot, 3. koht: diplom ja 100 eurot, 4. ja 5. koht: diplom. Võiduteosed esitab ja salvestab ansambel koosseisus Talvi Hunt, Maria Luisk ja Theodor Sink, kontsert toimub 17. mail 2024 EMTA suures saalis.
Reglemendid:
1. Konkurss on avatud kõigile EMTA bakalaureuse- ja magistriõppe tudengitele.
2. Heliloojad võivad esitada ühe oma kompositsiooni, mis tähendab, et teos ei tohi olla varem avaldatud, esitatud, salvestatud ega edastatud ning lisada tuleb lühike biograafia.
3. Teos peab olema kirjutatud ettemääratud ansamblile: flööt (alt ja pikolo võivad olla kasutusel vahetatavate pillidena), klaver ja tšello.
4. Kompositsioon peab jääma ajavahemikku 7–10 minutit.
5. Teoste esitamise tähtaeg on 4. märts 2024, kell 23:59. Partituurid tuleb saata aadressile: emtahk@eamt.ee. Pärast tähtaega saadetud tööd diskvalifitseeritakse.
6. Heliloomingu autori nimi ei tohi olla ühelgi konkursile esitatud partituuril ega partiil. Teosed esitatakse žüriile anonüümselt.
7. Žürii, kuhu kuuluvad Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Liisa Hirsch, Talvi Hunt, Theodor Sink ja Maria Luisk, valib esmalt välja viis teost. Valitud kompositsioonid esitatakse ning salvestatakse (otseülekandes) 17. mail 2024 toimuval kontserdil. Pärast esmaettekandeid, kontserdi vaheajal, valib žürii koosseisus Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere ja Liisa Hirsch välja kolm teost, mis pälvivad peapreemiad. Seejärel toimub auhinnatseremoonia.Tulemused avaldatakse hiljem akadeemia kodulehel.
8. Salvestusi jagatakse valitud teoste autoritega ning kolm võiduteost avaldatakse EMTA YouTube’i kanalis.
9. Konkursi auhinnad:
1. koht: diplom ja 400 eurot
2. koht: diplom ja 200 eurot
3. koht: diplom ja 100 eurot
4. ja 5. koht: diplom
Loetud päevad enne jõule, 14. detsembril esietendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Benjamin Britteni kogupereooper „Väike korstnapühkija“. Ooperi lavastaja on Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent Hirvo Surva. Laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala üliõpilased ja vilistlased, Rahvusooper Estonia poistekoori solistid, Eesti Raadio Laste Laulustuudio solistid ning väike orkester. Jaanuaris toimuvad etendused Vanemuise väikeses majas.
„Töö „Väikese korstnapühkijaga“ on pakkunud avastamisrõõmu ja äratundmist, et see üle seitsmekümne aasta vana ooper on jätkuvalt tänapäevane, lapsed on ikka lapsed ja täiskasvanud on vahel imelikud. Moesõna kasutades peaks see teatrielamus mõjuma lastele jõustavalt,” sõnab lavastaja Liis Kolle ja lisab: „Olen väga õnnelik, et noortest ja veel noorematest lauljatest koosnev trupp töötab üksmeelselt ja kollegiaalselt vanusest hoolimata. Lapsed on distsiplineeritud ja fantaasiarikkad koostööpartnerid, kes väga rikastavad akadeemia ooperistuudiot.“
„Väike korstnapühkija“ jutustab õnneliku loo 9-aastasest Samist, kelle isa müüb ta korstnapühkijale õpipoisiks, kuna perekond on väga vaene. Õnneks satub ta tööd tehes majja, kus südikad lapsed päästavad ta orjusest, kavaldades üle isegi oma kurja ja võimuka majapidajanna. Sam saab aru, et see, mis temaga toimus, ei ole normaalne, ja saab alustada uut ning paremat elu. Kõik see juhtus umbes 200 aastat tagasi Inglismaal, kus tollal oli palju kaminaid, korstnaid ja korstnapühkijaid, aga ka palju rohkem vaesust ja laste töölesundimist. Siiski on tänapäevalgi maailmas hulganisti lapsi, kes kooliskäimise asemel või selle kõrval peavad tegema oma perele ülalpidamise teenimiseks ränka ja musta tööd. Ja kindlasti ei ole vähe neid lapsi, kelle päevad on lisaks koolile, koduülesannetele ja trennidele-ringidele täidetud koolistressi ja tulevikuhirmudega. Kuhu on jäänud aga lapsepõlv?
Kunstnik on Hannabel Saareli, valguskunstnik Priidu Adlas, liikumisjuht Anu Ruusmaa. Peategelase osatäitjad on RO Estonia poistekoori lauljad Uku Sander Leisalu ja Tobias Tark. Väikesesse orkestrisse kuuluvad Arvo Leibur, Marii Piirsalu, Johanna Vahermägi, Henry-David Varema, Heigo Rosin, Sven-Sander Šestakov ja Ivari Ilja. Rohkem infot siit.
Etendused toimuvad 14., 15. ja 16. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ning 11. jaanuaril Vanemuise väikeses majas. Kogupereooper sobib muusika- ja teatrisõbrale alates 6. eluaastast, ülemist vanusepiiri ei ole. Piletid Piletikeskusest!
Fotode autor: Rene Jakobson
Meediakajastusi:
EMTA suures saalis esietendub kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 13.12.2023)
Intervjuu Kuku raadiole. Saatejuht Neeme Raud (Raadio Kuku, 10.12.2023)
Galerii: muusika- ja teatriakadeemias valmib kogupereooper “Väike korstnapühkija” (ERR, 05.12.2023)
9. detsembril allkirjastavad Tartu Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektorid koostöölepingu, mis paneb alguse kontserdisarjale „Harmonia Universitatis“. Avakontserdil kõlav Tõnu Kõrvitsa teos „Islands“/„Saared“ tuleb Tartus esmaettekandele.
Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul on värske kontserdisari kahe ülikooli kingitus kõigile Eesti üliõpilastele. „Tartu Ülikool pakub kontsertide korraldamiseks peahoone suurepärast aulat ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia toob Tartusse tipptasemel interpreedid, kes esitavad nii aegadeülest klassikat kui ka Eesti heliloojate kõige uuemat loomingut. Kuna ülikooliharidus on märksa avaram kui pelgalt erialateadmiste omandamine, siis oli meie kindel soov, et üliõpilaskonnale oleksid kontserdid tasuta,“ ütles Asser.
„Uue kontserdisarja ja koostöö üle on erakordselt hea meel. Tartu Ülikooli aula, mis on oma pika ajaloo vältel olnud märgilise tähendusega kontserdipaik, annab meie institutsioonide koostööle erilise väärtuse,“ märkis EMTA rektor Ivari Ilja. Idee sünnile andis tõuke 2022. aasta märtsis toimunud pidulik kontsert, millega Tartu Ülikool ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tähistasid ühiselt 180 aasta möödumist Ferenc Liszti esinemisest TÜ aulas. „Loodan, et kontserdisari pakub huvi nii tartlastele, ülikooli õppejõududele kui ka tudengitele ning see saab akadeemilise koostöö ja sõpruse traditsiooniks,“ lisas Ilja.
Sarja „Harmonia Universitatis“ kontsertidel viivad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased ja õppejõud publiku muusikalisele avastusretkele, esinedes nii soolokavadega kui ka eri koosseisudes. 9. detsembril kell 18 algaval avakontserdil astub publiku ette trio Poll-Varema-Poll. Sel hooajal jõuab ülikoolilinna veel kaks kontserti, mis toimuvad 29. veebruaril ja 28. märtsil.
Mari Poll, Henry-David Varema ja Mihkel Poll on rahvusvahelise haardega interpreedid ning hinnatud pedagoogid. Triona on nad tegutsenud 2013. aastast alates ja esinenud selle aja jooksul nii Euroopas, Venemaal kui ka Hiinas. Ansambli repertuaar hõlmab laia valikut muusikat Mozartist, Beethovenist ja Brahmsist kuni nüüdisheliloojate teosteni. Trio repertuaaris on erilisel kohal eesti helikunst, sealhulgas klassikute Artur Lemba ja Heino Elleri teosed, aga ka meie kaasaegsete Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi ning Riho Esko Maimetsa looming. Kontserdil kõlav Tõnu Kõrvitsa teos „Islands“/„Saared“ on kirjutatud spetsiaalselt triole ja selle esmaettekanne oli 29. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. 2023. aastal pälvis trio Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia laiahaardelise ja rahvusvahelise kammermuusika-aasta eest.
Piletid on saadaval Piletikeskuses siin ja tund enne algust kohapealt. Õpilastele ja üliõpilastele on sissepääs tasuta!
Riho Pätsi Koolimuusika Fondi 2023. aasta laureaadid on vokaalpedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hääleseade lektor Vilja Sliževski, muusikaõpetaja Eda Heinaste (Põlva Kool) ja instrumendiõpetaja Karmen Kääramees (Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakool, Eesti Suzuki Ühing). Laureaaditunnistuse juurde kuulub ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ja stipendium 1000 eurot.
Vilja Sliževski on tunnustatud vokaalpedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hääleseade õppejõud. Tema pedagoogiline töö tulevaste muusikaõpetajate vokaaltehnika arendamisel algas 1990. aastate algul ning kestab praeguseni. Alates 2005. aastast on ta juhtinud hääleseade õpetamist EMTA-s. Väga paljud tema juures hääleseadet õppinud üliõpilased on praeguseks edukad muusikaõpetajad, koorijuhid ja ka professionaalsed lauljad. Aastast 1997, kui avati EMTA täienduskoolituskeskus, on Vilja Sliževski läbi viinud lugematul arvul vokaaltehnika täienduskoolituskursusi muusikaõpetajatele ja kooride dirigentidele. Selle töö põhjal valmis ka tema käsiraamat „Hääleseade ABCˮ, mis ilmus EMTA väljaandena 2012. aastal. Lisaks on Vilja töötanud Tallinna VHK muusikakooli Püha Miikaeli poistekoori hääleseadjana, tütarlastekoori Ellerhein vokaalpedagoogina ning teinud koostööd mitmete laulukollektiividega, sealhulgas vanamuusika ansambel Linnamuusikud, Tallinna Tehnikaülikooli naiskoor ja mitmed teised.
Eda Heinaste on 45-aastase staažiga muusikaõpetaja, kes on oma töös põhjalik, hooliv, arenev ja kaasamõtlev. Oma positiivse hoiaku ja optimistliku ellusuhtumisega innustab ta kõiki enda kõrval, võttes aktiivselt osa koolis toimuvatest sündmustest. Ta annab häid ideid ja on abiks ürituste korraldamisel. Kolleegid iseloomustavad Eda Heinastet kui õiglast, nõudlikku ja järjekindlat õpetajat, kes märkab ja tunnustab õpilaste edusamme ning innustab ja motiveerib neid.
Põlvamaa muusikaõpetajate ja koolikooride ainesektsiooni vedajana on ta korraldanud mitmeid maakondlikke sündmusi, viimaste tegemiste hulgas on näiteks 2023. aastal EMLS-i poiste-solistide võistulaulmise Põlvamaa vooru korraldamine, samuti oli ta Põlvamaa I noorte laulu- ja tantsupeo „Olõs mul üts …“ (2022) toimkonna liige ja koolikooride liigijuht. 2023. aasta laulupeo ettelaulmisel kiitis komisjon tema kooride head esitust ja lauljate särasilmsust, tema juhendatud mudilas- ja poistekoorile omistati I kategooria.
Karmen Kääramees on Vanalinna Hariduskolleegiumi tunnustatud ja armastatud viiulipedagoog. Tema muusikaline haridustee viiuldaja ja pedagoogina algas 1987. aastal Tartu H. Elleri nimelises Muusikakoolis, jätkus Eesti Muusikaakadeemias, mille lõpetas 1996. aastal bakalaureuseõppes ning 2012. aastal magistriõppes cum laude. Sellest ajast alates on Karmen Kääramees uurinud viiuliõppe metoodikaid ja eriliselt pühendunud Suzuki-metoodika omandamisele ning rakendamisele. Karmen on Eesti Suzuki Ühingu asutajaliige, pikaaegne juhatuse liige, rahvusvaheliste suhete ekspert. Alates 1999. aastast töötab Karmen Kääramees Suzuki-pedagoogina, ta on arendanud ja koolitanud ennast rahvusvaheliselt kõrgema taseme õpetajaks (2002 ESA certification Level 5) ning sealt edasi pedagoogide koolitajaks (2009 ESA Teacher Trainer). Karmeni juhendamisel on Eestis juba 11 õpetajat läbinud koolituse ja edukalt andnud eksami rahvusvahelisel komisjonile.
Riho Pätsi Koolimuusika Fondi asutasid 26. juunil 2002. aastal institutsioonide esindajad, kellega R. Päts (1899-1977) oli eluajal tihedalt seotud: Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Ülikool, Koolibri Kirjastus, Eesti Raadio ja Eesti Muusikaõpetajate Liit. Fondi tegevuse sihiks on koolimuusika rajaja, helilooja, uurija, publitsisti ja dirigendi prof Riho Pätsi mälestuse jäädvustamine ning tema elutöö teadvustamine tänapäeval.
Eesti Interpreetide Liidu algatatud ja tänavu juba viiendat korda välja antav preemia aasta interpreet laureaadid on pianist Age Juurikas, tenor Mati Turi, organist Aare-Paul Lattik ja löökpillimängija Heigo Rosin.
Eesti Muusika Nädala raames toimunud Eduard Oja autorikontserdil selgusid Eesti Interpreetide Liidu preemia aasta interpreet laureaadid. Tänavu tunnustas Eesti Interpreetide Liit nelja interpreeti, kes kõik on 2023. aastal silma paistnud kunstiliselt kõrgetasemeliste esinemiste ja särava ning mitmekesise kontserttegevusega.
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema: „Kõik tänavused laureaadid on erakordsed interpreedid, igaüks eristudes oma alal. Neid ühendab kõrgetasemeline professionaalsus ja sügav pühendumus kunstilisele eneseväljendusele.”
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse aseesimees Mihkel Poll lisab: „Aasta interpreedid on kõik oma eriala väljapaistvad esindajad, kes tegutsevad aktiivselt nii Eestis kui ka välismaal. Möödunud aasta on olnud auhinna saajatele loominguliselt väga viljakas, see on toonud palju meeldejäävaid kontserdielamusi publikule ning pakkunud inspiratsiooni kolleegidele.”
Pianist Age Juurikas on sugestiivse esitluslaadiga soolopianist ja kammermuusik, kes ühendab Euroopa ja Vene klaverimängu traditsioone. Ta on esinenud soolokontsertidega ja kammerkoosseisudes pea kõikjal Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas ning soleerinud mitmete orkestrite ees. Samuti on ta teinud koostööd dirigentidega nagu Neeme Järvi ja Kaspars Putniņš. Tema lemmikrepertuaar pärineb 20. sajandi esimesest poolest, samuti huvitab pianisti kaasaegse muusika esitamine. Nii ei piirdu tema kontserdikavad ainult paljumängitud klassikaga, vaid alati leidub seal ruumi ka värskemale muusikale. Viimastel aastatel on Juurikas osalenud mitmes suuremahulises kaasaegse muusika projektis, nagu Grisey’ „Vortex temporum“, Stockhauseni „Mantra“ ja Toivo Tulevi „Nada“. 2018. aasta alguses ilmus tema debüütplaat „The Soul of Fire“, mis sai aasta kammermuusikaalbumi auhinna. Age Juurikas on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri vanemlektor.
Aare-Paul Lattik alustas oreliõpinguid Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis Urmas Taniloo juures, seejärel jätkas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus lõpetas magistrantuuri. Aare-Paul Lattik on täiendanud end Prantsusmaal Lille’i konservatooriumis prof Aude Heurtematte’i ja Lyoni konservatooriumis prof Louis Robilliard’i juhendamisel. Aare-Paul Lattik on olnud Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku organist ning EMTA õppejõud. Ta on konkurss-festivali „Con brio 2000“ ja rahvusvahelise Tariverdijevi-nimeliste organistide konkursi laureaat (2005). Ta on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal, salvestanud mitmeid CD-sid. Tallinna Rahvusvahelise orelifestivali „Reval“ ning Rahvusvahelise Uusaastafestivali „Bachfesti“ kunstiline juht. Aare-Paul Lattiku mitmekesises repertuaaris on eriline koht prantsuse orelimuusikal.
Mati Turi on nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel nõutud tenor. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumide soolosid, samuti on ta armastatud kammerlaulja ning pikaajaline Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige, muuhulgas solist. Tema ääretult lai repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni. Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere ooperis. Vabakutselise lauljana on ta astunud üles ka Soome rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Rahvusooperis Estonia jm. Kammermuusikuna on tema kauaaegne partner olnud pianist Martti Raide ning igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Aastate jooksul on Turi pälvinud korduvalt ka Kultuurkapitali preemiaid. Mati Turi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu külalisõppejõud.
Heigo Rosin on Eesti esimene löökpillimängija, kes on spetsialiseerunud soolo- ja kammermuusikale. Ta on esinenud soolokavadega ja orkestrite ees Euroopa ja Ameerika kuulsates kontserdisaalides, alates Carnegie Hallist New Yorgis ja lõpetades Gewandhausiga Leipzigis. 2015. aastal valiti Rosin World Percussion Group’i kontsertmeistriks, millega kaasnes viie nädala pikkune tuur USAs. Löökpillisolistina on ta korduvalt esinenud koos nimekate orkestritega nagu Riga Sinfonietta, Baltic Sea Philharmonic, ERSO, Tallinna Kammerorkester ja Vanemuise sümfooniaorkester. Hetkel õpib Rosin doktoriõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning õpetab löökpille Heino Elleri nimelises muusikakoolis. Enam kui kümme aasta pikkused karatetreeningud on Rosinat inspireerinud kombineerima võitluskunsti liikumist löökpillimängu omaga. Tänu sellele iseloomustab teda unikaalne mängutehnika, mida on lisaks kuulamisele ka huvitav vaadata. Heigo Rosin on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nooremteadlane-doktorant.
Õnnitleme!
Meediakajastusi:
Aasta interpreedid on Juurikas, Lattik, Turi ja Rosin (ERR, 21.11.2023)
Selgusid 2023 „Aasta interpreet” preemia laureaadid (Sirp, 21.11.2023)
Erik Alalooga kaitseb 21. detsembril kell 16.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (teater) kraadi taotlemiseks tööd:
„Meisterdamise süsteemse meetodi väljatöötamine objektiteatrile“.
Juhendaja: Madli Pesti, PhD (EMTA)
Oponent: Raivo Kelomees, PhD (EKA)
Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.
Kokkuvõte (katkend):
Oma loovuurimuslikus doktoritöös pealkirjaga „Meisterdamise süsteemse meetodi väljatöötamine objektiteatrile“ analüüsisin olukorda, milles etendaja meisterdab endale isiklikud lavalised mängupartnerid. Uurisin ka, kuidas taoline mudel mõjutab dramaturgialoomet ning kuidas isevalmistatud objekt ja etendaja interaktsioon sellega kaasaegsele teatrimaastikule asetuvad.
Töö isiklik lähtepunkt oli vajadus pikaajalist meisterdamis- ja õpetamiskogemust süsteemselt ja analüütiliselt uurida ning kogunenud teadmisi loometegevuses rakendada. Kuigi olen oma uurimistöös pidevalt rõhutanud meisterdamise toimimist minimaalse sõnastuse toel, on regulaarsed tervikprotsessi ja tulemite analüüsid kvalitatiivse arengu seisukohalt vajalikud. Samuti tundsin, et minu taust skulptori ja installatsioonikunstnikuna pakub uusi lähenemisvõimalusi objektiteatri materjalikäsitlusele.
Uurimisprobleemid tõukusid kogetud tõsiasjast, et meisterdamine kui loominguline suhestumine ümbritseva materiaalse keskkonnaga on haridusprotsessis endiselt hõredalt kaetud ala. See omakorda mõjutab loominguliste huvidega noorte suhtumist tehnika kasutamisesse kunstiprotsessis. Reaalainete liigne teoreetilisus suurendab distantsi praktilise igapäevaeluga. Inimesed ei saa materiaalse ruumiga opereerimise isiklikust võimekusest teadlikuks ning selle asemele konstrueeritakse vaenulik suhe või õpitud abitus. Kunstiteose kontseptuaalset ideed peetakse levinud klišee järgi ikka veel „kõrgemaks“ kui „madalat“ tehnilist teostust. Sellest omakorda tõukub järgmine probleem: kunstiobjektide valmistamise liiga kergekäeline usaldamine spetsialistile tehniliseks teostamiseks. Sellega läheb tihti kaotsi kunstniku isikupärane käekiri. Kirjeldatud probleemid võivad uurimistöö jaoks kõlada spekulatiivsetena, kuid kinnitan, et need on kujunenud pikaajalise vaatluse tulemusena. Nägin meisterdamise süsteemses käsitluses potentsiaali viia praktiline suhe materiaalse keskkonnaga senisest adekvaatsemale baasile.
Püstitasin uurimistöö eesmärgiks luua meisterdamisest kui intuitiivsena käsitletavast tegevusest süsteemne meetod objektiteatri lavastusprotsessi jaoks. Meetod peab võimaldama varasema kogemuseta etendajal luua endale isiklikud mängupartnerid, milleks antud uurimistöös on mehhaanilised helimasinad.
13. novembril esitleti Eesti Muusikateaduse Seltsi (EMTS) traditsioonilisel Leichteri päeval ajakirja Res Musica 15. numbrit, mille koostaja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) teadur Marju Raju.
Res Musica uus number koondab artikleid Theodor W. Adornost, muusikapsühholoogiast ning muusikaloost (peamiselt nõukogudeaegsest).
Seekordne väljaanne on pühendatud EMTA emeriitprofessorile ja akadeemikule Jaan Rossile, kelle uurimisteemasid number suures osas peegeldab. Adornole ja temaga seotud muusikaloole keskenduvad oma tekstides Toomas Siitan, Aare Tool ja Kristel Pappel. Marju Raju võtab kokku vestlusringi Adorno „Uue muusika filosoofiast“ (ilmus Rossi tõlkes 2020), mis toimus muusikateaduslikul ettekandepäeval Tartus 2022. aastal. Tõnu Tannbergi, Meeta Morozovi ja Anu Veenre artiklid käsitlevad muusikaloo eri tahke nõukogude ajal ja Risto Paju varast muusikalugu. Rossi tegevust teadlase ja vene kirjanduse tõlkijana vaatavad lähemalt Jane Ginsborg ja Irina Belobrovtseva. Lisaks sisaldab väljaanne kolme raamatuarvustust ning EMTSi sündmuste kroonikat.
Number on eestikeelne, artiklitel on ingliskeelsed kokkuvõtted.
Res Musica värsket numbrit saab lugeda siit. Pabereksemplar on kättesaadav EMTA e-poest siit.
Res Musica on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi aastaraamat.
