Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst.

Õppekaval on kaks suunda:
1. muusikateaduslik suund;
2. loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Vastavalt suunale koosneb õppekava teaduslikust doktoritööst ja doktoriõpingutest või loovuurimuslikust projektist ja doktoriõpingutest. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

Sel aastal pakume doktoriõppesse sisseastujatele järgmisi konsultatsiooniaegu (vastavalt vajadusele nii eesti kui ka inglise keeles):

reedel, 14. aprillil kell 11.00–13.00 Zoomis
teisipäeval, 18. aprillil kell 13.00–14.00 ruumis A202 ja Zoomis

Konsultatsioone viib läbi professor Kristel Pappel.

Osalejatel palume registreeruda hiljemalt konsultatsioonile eelneval päeval kell 17.00 telefonil 6675 709 või e-posti aadressil: margit.vosa@eamt.ee.

Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume täiendava info saamiseks vaadata siia: https://eamt.ee/vastuvott-teatrikunsti-doktorioppesse/

Olev Oja
16.12.1935–10.04.2023

Lahkunud on emeriitprofessor Olev Oja – koori- ja orkestrijuht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pikaaegne kooridirigeerimise õppejõud.

Olev Oja lõpetas konservatooriumi 1963. aastal Gustav Ernesaksa juures koorijuhtimise erialal ja 1970. aastal Roman Matsovi juures sümfooniaorkestri dirigeerimise erialal.

Ta töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias alates 1974. aastast. Aastal 1987 valiti Olev Oja kooridirigeerimise professoriks, aastal 2004 nimetati emeriitprofessoriks. Tema õpilaste hulgas on Aavo Ots, Vello Pähn, Arvo Volmer, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Endrik Üksvärav jpt.

Olev Oja tihedad sidemed oma alma materiga kestsid tema elu lõpuaastateni. Temast kujunes paljude akadeemia endiste õppejõudude ja töötajate kokkukutsuja ning erinevate ettevõtmiste – kohtumisõhtute, väljasõitude – eestvedaja.

Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Ärasaatmine toimub 23. aprillil kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, muldasängitamine Metsakalmistul.

EMTA kontserdi- ja teatrimaja uksed avatakse kell 11.15 (sissepääs Sakala tänava poolt).
Lahkunuga hüvastijätt alates kell 11.30.
Ärasaatmine kell 12.00.
Pärjad ja kimbud palume võimaluse korral jätta autodesse. Kui see ei ole võimalik, palume need asetada fuajeesse laudadele ning hiljem kaasa võtta Metsakalmistule. EMTA juurest läheb kalmistule 2 väikest tellitud bussi.
Muldasängitamine Metsakalmistul algab kell 14.00, sissepääs III värava juurest.

—

Igaühel meist on oma elu, igaühel meist on oma aeg, millest kokku moodustub meie igaühe oma lugu – tagasivaade meie ainuomasele elule. See annab meile võimaluse olnut mõtteis läbi elada ja aduda, et polegi asjatult oldud inimene omasuguste hulgas.

Olev Oja, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, omaaegse Riikliku Akadeemilise Meeskoori kauaaegne dirigent ja peadirigent, laulupidude üldjuht, õppejõud ja õpetaja on jätnud Eesti kultuuri mõõtmatu jälje. Ta ise on oma elu lühikokkuvõtteks öelnud, et Mulgimaa karjapoisist sai visa töö ja suure tahtejõu abil Eestimaa lauluvägede ülemjuhataja.

Olev Oja sünni- ja kasvumaa oli Viljandis. Lapsena suviti vanavanemate juures karjas käies kogus ta raha, et osta omale akordion. Sellega õppis ta Viljandi lastemuusikakoolis Ernst Tederi juures pillimängu algtõdesid. Viljandi 2. keskkooli puhkpilliorkestriga jõudis ta esimest korda 1950. aastal üldlaulupeole. Viljandi kultuurimajas tegutses segakoor Koit, milles laulis ka Olev Oja. Tõsine huvi koorilaulu vastu tekkis siis, kui Viljandis esines RAM. RAM-i kontsert Gustav Ernesaksa juhatusel jäi nii meelde ja hinge, et märkamatult tekkis südames soov ka ise kunagi sellist koori juhatada. See soov tõigi Olev Oja Tallinna muusikakooli Gustav Ernesaksa õpilase Laine Karindi koorijuhtimise klassi. Sealt alates hakkas Gustav Ernesaksa isiksus Olev Oja elus üha rohkem ja tähtsamat rolli etendama. Teadmine, et eesmärgini jõudmiseks tuleb teha väga palju tööd, oli juba kodust kaasa antud. Kooliaastad Tallinnas möödusid sõna otseses mõttes tuupimise, uurimise, juurdlemise ja lõputu harjutamise tähe all. Ei seganud kesised elutingimused ega suurlinna ahvatlused. Eesmärk oli kindel – konservatoorium ja Gustav Ernesaksa koorijuhtimise klass. Algas aastakümneid kestnud koostöö ja sõprus oma Maestroga. Temalt sai Olev Oja oma tööks nii vajaliku teadmise: dirigendi põhiomadus on siirus ja usutavus. Tööaastad RAM-is viisid teda kokku faktiga, et tal tuleb juhatada peale koori ka sümfooniaorkestrit. See äratas huvi, aga samas adus ta ka, et tema teadmistest ja oskustest koorijuhina jääb väheseks orkestri ees seismisel. Huvi sümfooniaorkestri dirigeerimise vastu viis ta uuesti konservatooriumi, sedapuhku Roman Matsovi juurde orkestri dirigeerimist õppima. Taskus muusikakõrgkooli kaks diplomit ning oskus toime tulla nii koori kui orkestriga ja mõlemaga korraga, tõi hulgaliselt võimalusi juhatada vokaalsümfoonilisi suurvorme nii siinmail kui ka mujal.

Olev Oja dirigendibiograafias on olnud neli koori: trükikoda Kommunist segakoor, Eesti Energia meeskoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor ja naiskoor Virvik. Kui esimesed kaks koori olid tudengile katselavaks, siis RAM-iga töötades sai Olev Ojast omamoodi epohhilooja eesti koorimuusikas. Just tema oli see, kes hakkas innukalt heliloojatelt tellima uut koorimuusikat RAM-ile. Tänu temale avastas Veljo Tormis meeskoori omapära. Koostöö Olev Oja ja RAM-iga tegi Tormisest koorimuusika omapäraseima looja. Olev Ojast sai Tormise loomingu innukas propageerija-dirigent. Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori suviste seminaride kaudu hakkas Olev Oja uudse helikeelega koorimuusikat levitama üle vabariigi, aidates nii tugevdada meie laulupidude traditsiooni kestvust.

Üldlaulupeo üldjuhipulti jõudis ta 1980. aastal. Laulupidude üldjuhina seisis ta ühendkooride ees kaheksal korral, kolmel noorte laulupeol ning kahel korral Baltimaade üliõpilaste laulupeol „Gaudeamus“. Maakondade ja kooriliikide laulupidusid ta kokku ei lugenudki, neid oli nii palju.

Elus on ikka nii, et iga asi saab kord otsa. Nii lõppes ka dirigenditöö RAM-is. Kuna Olev Oja oli varemgi käinud konservatooriumis asendamas oma õpetajat Gustav Ernesaksa, oli loogiline jätk tööle just seal majas. Temast sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise ja kooripartituuri lugemise õppejõud. Üle kolme aastakümne õpetas ta noori, tulevasi dirigente, tehes ka kateedri juhataja tööd. Olev Oja õpilased ja kolleegid on kogu aeg imetlenud tema fantastilist mälu, eriti muusikalist mälu. Imestades räägitakse sellest, kuidas on võimalik, et ühel inimesel on peas kõik kooripartituurid. Mängleva kergusega võis ta peast öelda, millisel partituuri leheküljel on helilooja ühe või teise opuse oluline märge. Tema ajaloofaktide meelespidamise täpsus oli fantastiline. RAM-i iga laulja, iga tööpäev, iga kontsert, iga fakt on tal üles märgitud ja viimse hetkeni teadis ta täpselt, millisest kladest mida otsida juhul, kui mälusopist kohe ei leidnud. Niisamuti ka oma õpilaste kohta.

Olev Oja oli väga hea suhtleja. Tema suur lugemus, huvi ajaloo ja kultuuri vastu tegi temast suurepärase seltskonnainimese. Talle oli väga oluline korraldada kord aastas oma endiste kolleegide, EMTA õppejõududega kokkusaamisi. Ikka selleks, et olla elus toimuvaga kursis, et teada, millised uued suunad on akadeemia töös ja et mitte kaotada omavahelist sidet endiste kolleegidega. Sageli kutsus ta õppejõud-veteranid ja RAM-i lauljad oma juurde Pedaspeale. Iga kord oli tal nende jaoks ette valmistatud ka ekskursioon lähiümbrusesse, Lahemaa kaunitesse paikadesse. Olev Oja ise oli suur rännumees. Reisikihk viis teda koos kooridega maailma erinevatesse paikadesse.

Pensionipõlve ei lastud tal pikalt nautida. Kuusalu Hugo Lepnurme Kunstide Kool suutis ta ära rääkida nii, et temast sai kaheteistkümneks aastaks muusikaajaloo õpetaja.

„Olen kogu elu teinud seda, mida olen suutnud. Olen andnud endale aru, et pean olema rahul sellega, mida olen õppinud. Kogu elu on mind saatnud laul. Laul on aidanud mul elada ja toime tulla teel olnud raskustega. Laul on aidanud mul võita. Laul on aidanud saada ja jääda nii minul, mu perel ja ka mu rahval eestlasteks. Laul on pakkunud mulle palju rõõmu, on aidanud mul olla õnnelik,“ ütles ühes oma viimases intervjuus Olev Oja ise.

Teenete eest Eesti koorimuusika hoidmisel ja edendamisel, noorte dirigentide kasvatamisel-õpetamisel autasustati Olev Oja Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Tema teeneid märgiti mitmete kultuurialaste preemiatega. Olev Oja on mitmete organisatsioonide auliige.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Rahvusmeeskoor
Eesti Kooriühing
Estonia Selts

Eesti Muusikaettevõtluse auhindadel pälvis aasta muusikaajakirjaniku tiitli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur, muusikauuringute ja -korralduse õppekava koordinaator Brigitta Davidjants.

Hindamisel arvestas žürii, kas ajakirjanik on 2022. aasta jooksul:
– silmapaistvalt kajastanud ja analüüsinud muusikavaldkonnas toimuvat (sh kajastuse sisukus, kvaliteet, originaalsus, uuenduslik teemapüstitus või formaat jmt);
– tõstnud muusikavaldkonda ajakirjanduses järjepidevalt esile.
Töödeks võisid olla nii plaadi-, kontserdi-, festivali- jm arvustused, reportaažid, intervjuud, saatesarja kureerimine, muusikavaldkonda analüüsivad artiklid, muusikastiili või -nähtust kaardistavad ülevaatelood, rahvusvahelised koostööd jmt.

Õnnitleme!

Märtsikuus tähistas rahvusvahelise Delta Kappa Gamma (DKG) ühingu Eesti osakond oma viieteistkümnendat tegevusaastat. Tavapärasest pidulikumal aastakonverentsil pälvisid tunnustuse need, kes on organisatsiooni arengusse ja hariduse edendamisse nii Eestis kui ka laiemalt enim panustanud. 

Delta Kappa Gamma tänukiri anti ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Kristi Kiilule, kelle professionaalne ning innustunud tegevus rahvusvaheliste konverentside korraldamisel (Hilda Taba konverentsid 2012. aastal EMTA-s ja 2022. aastal TLÜ Akadeemilises Raamatukogus, DKG Euroopa regionaalne konverents 2017. aastal Tallinnas) on saanud ühingukaaslaste ja kolleegide heakskiidu. Kõrgelt hinnatakse ka Kristi Kiilu tööd koolimuusika uuringute töögrupi juhtimisel alates 2010. aastast praeguseni. Töögrupi uuringud on jõudnud rahvusvahelistele konverentsidele ning väljaannetesse (nt Rezekne, Läti jm).

Õnnitleme!

Tule EMTA tugitudengiks, et sügisel saabuvate vahetustudengite sisseelamisele kaasa aidata! Ootame osalema tudengeid kõikidest EMTA osakondadest. Kui oled ise kogenud uue olukorra või välismaale õppima suundumisega kaasnevat elevust ning soovid uusi kaasüliõpilasi aidata, siis see pakkumine on just Sulle!

Tugitudeng ehk buddy saab saabuvaid vahetustudengeid toetada ja nõustada semestri eel ja ajal ning korraldada põnevaid ühisüritusi siinse elu tutvustamiseks ja üksteisega tutvumiseks. Mais-juunis korraldatakse tugitudengitele koolitusprogramm, et olulisemad teemad läbi arutada ja omavahel tuttavaks saada. Kõik juhised nõustamiseks ja ürituste korraldamiseks saab tugitudengitele suunatud infotunnist ja koolituselt ning kogu perioodi vältel on tugitudengitele tagatud EMTA-poolne tugi (välissuhete osakond ja psühholoog).

SINA SAAD:

– aidata vahetustudengitel EMTA ellu paremini sisse sulanduda, et vähendada välismaale õppima suundumisel tekkivat ärevust ja segadust;
– panna proovile oma organiseerimisvõime, korraldada ühisüritusi ja väljasõite ning ise sellest osa saada;
– arendada oma suhtlemisoskust kultuuriliselt mitmekesises seltskonnas;
– palju uusi kogemusi, kontakte ja sõpru üle maailma;
– olla abiks igapäevaelu puudutavates küsimustes, arendades seeläbi oma probleemide lahendamise oskusi;
– parandada võõrkeelte oskust;
– märkida tugitudengiks olemise kogemus oma CV-sse;
– EMTA meeneid;
– stipendiumi.

MEIE OOTAME:

– valmisolekut panustada ja olemasolu oma välistudengitele kogu 2023/2024. õppeaasta vältel (algusega juuli 2023) – augustis-septembris saabuvad vahetustudengid + jaanuaris alustavad vahetustudengid;
– piisaval tasemel eesti keele valdamist;
– osavõttu kõikidel välissuhete osakonna poolt korraldatavatel kohtumistel;
– initsiatiivikust korraldamaks ühisüritusi nii oma välistudengitele kui ka kogu grupil;
– positiivset ja sõbralikku meelt

Tugitudengitele tuleb kasuks välismaal õppimise kogemus.

Esita taotlus hiljemalt 30. aprilliks SIIN.

Pärast tähtaja saabumist tehakse valik EMTA välissuhete osakonnas, konsulteerides eelnevalt õppeosakonna ja EMTA psühholoogiga. Valik põhineb taotluses välja toodud motivatsioonikirjal ning vajadusel küsitakse tagasisidet ka erialaosakonnast. Vastus osalenud tudengitele saadetakse mai keskel. Tegemist on pilootprojektiga. Kui projekt osutub edukaks, loodame tugitudengite programmiga jätkata ka tulevikus.

Küsimuste korral võta ühendust:
erasmus@eamt.ee
+372 667 5760

23.–24. märtsini Sloveenias toimunud III rahvusvahelisel kooridirigentide konkursil „Aegis carminis“ pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlane, EMTA koori koormeister Hyonah Song järgmised tunnustused:

B-kategooria 1. koht
A-kategooria 2. koht

Eripreemiad mõlemas kategoorias kohustusliku teose esitamise eest:
Ambroz Čopi „Arise my love, my beautiful one“
Ambroz Čopi „Skozi Noč Srebrno Hitta“

Samuti sai Hyonah Song Sloveenia Filharmoonialt kutse tulla külalisdirigendiks.

Õnnitleme!

13.–18. märtsini toimus Balti riikide muusikakõrgkoolide kammermuusika festival, mis seekord  leidis aset Riias. Lisaks kontsertidele ja meistrikursustele olid programmi lülitatud ka loengud.

Enam kui 50 aasta pikkuse ajalooga festivalil osalesid seekord külalistena Budapesti Liszti Akadeemia ja Varssavi Chopini nim Muusikaülikooli professorid ning üliõpilased. Festivali aukülaline oli Adrian Brendel Londonist, kes lisaks meistrikursustele andis ka kontserdi.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindasid Susanna Liisa Onoper, Triin Veismann, Oliver Vilu,  Andres Alexander Metspalu ja Marii Piirsalu, kes astusid üles klaverikvarteti ja keelpillikvarteti koosseisus. Kavas olid Tubina, Mahleri ja Šnittke kammerteosed. Professor Marje Lohuaru andis meistrikursusi Läti, Leedu, Budapesti ja Varssavi muusikakõrgkoolide ansamblitele.

Kontserdid toimusid Läti Muusikaakadeemia saalis, lõppkontsert Riia Väikese Gildi saalis.

Festival toimus ERASMUS+ BIP (Blended Intensive Project) raames.

Täna ja homme leiavad aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantide Fabrizio Nastari, Vittoria Ecclesia ja Ilana Makarina kontserdid, mis toovad publikuni mitme teose esmaettekanded.

Reedel, 31. märtsil kell 18.00 saab Mustpeade majas kuulata Fabrizio Nastari kahe teose esmaettekannet: „Nostra Ignuda Natura” (2022) koorile ja „Elogio della Caduta” (2023) akordionile ja viiulile. Laval on Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Lodewijk van der Ree ning Momir Novaković (akordion) ja Kaija Lukas (viiul).

Fabrizio Nastari on itaalia helilooja, kes on  lisaks klassikalisele kitarrile ja klaverile õppinud kompositsiooni, elektroakustilist kompositsiooni ning koorijuhtimist Ottorino Respighi nimelises konservatooriumis. Magistrikraadi omandas ta EMTA-s heliloomingu alal professor Toivo Tulevi ja professor Helena Tulve käe all. Nastari doktoritöö teema on „Irony as Creative Element for Music Composition”, tööd juhendab emeriitprofessor Jaan Ross.

Kell 19.00 toimub EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis klarnetimängija Vittoria Ecclesia doktorikontsert, kus on laval ka pianist Kristi Kapten ja löökpillimängija Elias Gustavsson. Kavas on Fabrizio Nastari teose esmaettekanne, samuti Stockhauseni ja Nielseni looming.

Vittoria Ecclesia alustas klarnetiõpinguid G. Cantelli konservatooriumis Itaalias, Sandro Tognatti käe all. Hiljem omandas ta magistrikraadi (cum laude) EMTA-s klarneti interpretatsiooni alal professor Toomas Vavilovi klassis. Praegu on ta omandamas doktorikraadi, uurides ajaloolise klarneti kasutusvõimalusi interpreedi praktikas. Ecclesia väitekirja teema on „Iwan Müller’s legacy: a reflection on virtuosity based on his quartets for clarinet and strings”, tööd juhendavad professorid Toomas Siitan ja Peeter Sarapuu. Vittoria Ecclesia töötab ka klarnetimängijana Rahvusooper Estonia orkestris.

Laupäeval, 1. aprillil kell 19.00 astub publiku ette EMTA doktorant Ilana Makarina (klaver), kes esitab Beethoveni, Rahmaninovi, Ligeti, Chini teoseid.

Ilana Makarina õppis Jāzeps Vītols’i nimelises Läti Muusikaakadeemias professor Jānis Maļeckise juures. Õpinguid jätkas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Ivari Ilja juures klaveri erialal ning hiljem vokaalkammermuusika erialal professor Helin Kapteni juures. Makarina kirjutab väitekirja teemal „Unsuk Chin’s piano concerto: the pianist’s creative processes in relation to the preparation of the piano score”, juhendavad vanemlektor Sten Lassmann ja lektor Maksim Štšura.

Kontserdid on publikule tasuta.

Meediakajastusi:
Täna ja homme toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kolm tasuta doktorikontserti (Postimees, 31.03.2023)
Täna ja homme toimub kolm Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorikontserti (Pealinn, 31.03.2023)

Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil, kuulutati Narva Vaba Laval välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2022. aasta loomingu eest. Tunnustuse pälvisid teiste seas mitmed Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga seotud inimesed.

Reet Neimari nimelise kriitikaauhinna pälvis muusikateooria professor Kerri Kotta artiklite „Ühest õnnestunud klassikatõlgendusest: Ardo Ran Varrese „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 7-8), „Üks lõbus düstoopia“ (Teater. Muusika. Kino 2022, nr 11) ning „Ääremaa tõmbetuules“ (Muusika 2022, nr 11) eest.

Ants Lauteri nimelise auhinnaga, mis antakse kuni kümme aastat teatritööd teinud noorele näitlejale ja/või lavastajale (alates esimesest lavastusest), tunnustati lavakõne lektorit Mari-Liis Lille lavastuste „Varesele valu…“ ja „Harakale haigus…“ (2014, koos Paavo Piigiga, mõlemad Eesti Draamateater ja Tallinna Linnateater), „Teisest silmapilgust“ (2016, koos Paavo Piigiga, Tallinna Linnateater ja Vene Teater), „Väljast väiksem kui seest“ (2017, Endla Teater), „Teises toas“ (2021, Eesti Noorsooteater) ning „Samad sõnad, teine viis“ (2021, Eesti Draamateater) eest.

Muusikaauhinna pälvis laulu eriala külalisõppejõud Mati Turi järgmiste osatäitmiste eest: Tristani osatäitmine Richard Wagneri ooperis „Tristan ja Isolde“ (Teater Vanemuine), doktor S-i osatäitmine Michael Nymani kammerooperi „Mees, kes ei teinud vahet oma naisel ja kaabul“ kontsertettekandes, Tuura osatäitmine Veljo Tormise ja Rasmus Puuri ooperis „Lalli ehk Mere keskel on mees“ (mõlemad Tallinna Filharmoonia), Oidipuse osatäitmine Igor Stravinski ooper-oratooriumis „Oedipus Rex“ (Narva Ooperipäevad) ning Aristaiose/Pluto osatäitmine Jacques Offenbachi operetis „Orpheus põrgus“ (Rahvusooper Estonia).

Kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) üliõpilane Sofia Filippou sai koos Eline Selgisega tantsuauhinna „About us – kallistamise koreograafiad“ koreograafia ja esituse (Eesti Tantsuagentuur) eest.

Õnnitleme kõiki laureaate!

Rohkem infot ERRi kultuuriportaalist siit.

Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.

Sel neljapäeval, 23. märtsil saab alguse nädala lõpuni kestev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia VIII vanamuusikafestival Ceciliana, mis toob kuulajateni oma ala professionaalid ja muusikaüliõpilased nii Eestist kui ka välisriikidest. Sel aastal astuvad üles külalisesinejad Hispaaniast, Saksamaalt, Poolast ja Soomest.

„Vanamuusikafestivalil Ceciliana saab nelja päeva jooksul EMTA saalides kuulda üliõpilasi ja oma ala professionaale, nii soliste kui ka ansambleid ning lõppkontserdil barokkorkestrit. Külalistena esinevad orelikunstnik Samuel Maillo de Pablo Hispaaniast, Poola barokktrompeti solist Pawel Hulisz ja Soome-Eesti-Saksamaa ansambel Nylandia Matias Häkkineni juhatusel. Kontsertide kõrval toimuvad meistrikursused ja loengud,“ tutvustab festivali kunstiline juht, EMTA varajase muusika keskuse juht ja klavessiini professor Imbi Tarum.

Festivali avaõhtul esinevad Madleen Kristen Alasi (barokkviiul), Villu Vihermäe (barokktšello) ja Reinut Tepp (klavessiin). Reedel toimub loeng-kontsert ibeeria varase orelimuusikaga Samuel Maillo de Pablo (Hispaania) esituses. Laupäeval on kavas kaks kontserti – päeval astuvad üles Andres Uibo oreliüliõpilased, õhtul saab kuulda ansamblit Nylandia (Soome-Eesti-Saksamaa). Pühapäevasel lõppkontserdil kõlavad EMTA barokkorkestri ja Nylandia koostöös Händeli aariad, Torelli trompetikontsert ja mitmed orkestriteosed. Barokktrompeti solist on Pawel Hulisz.

Vanamuusikafestival Ceciliana toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia saalides 26. märtsini, kõik sündmused on publikule tasuta.

Rohkem infot: https://emtasaalid.ee/ceciliana-2023/

Meediakajastusi:
Elamusenäljas publiku rõõmuks (Sirp, 31.03.2023)
Vanamuusikafestivalil Ceciliana saab kuulda nii üliõpilasi kui ka oma ala professionaale (ERR, 23.03.2023)
Täna algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vanamuusikafestival Ceciliana (Klassikaraadio, 23.03.2023)
Täna algab VIII vanamuusikafestival Ceciliana (Postimees, 23.03.2023)