Rubriik: Uncategorized @et
Postimees kuulutas teisipäeval, 6. jaanuaril Postimehe aasta inimeseks 2025 mulluse laulupeo kunstilise juhi, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise vanemlektori Heli Jürgensoni.
Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi sõnul valib Postimehe toimetus iga aasta lõpus aasta inimese, tänavu juba 29. korda, kes väärib toimetuse arvates kõige enam tunnustust oma tegude eest terve möödunud aasta jooksul.
«Postimehel ja laulupidudel on oma eriline, üle aegade ulatuv side, mida pole Eestis ühelgi teisel institutsioonil. Postimees oli juba Johann Voldemar Jannseni isikus laulupeo sünni juures ja sellele hoogu sisse andmas. Sellest ajast saadik oleme «vanema vennana» kirjasõnas ja pildis igal laulupeol kohal olnud,» ütles Hõbemägi.
«Kõik Postimehe inimesed olid mingil viisil osalised ka XXVIII laulupeo ja XXI tantsupeo õnnestumises, nii nagu oleme laulupidudel kaasa löönud kokku juba 156 aastat. Selle tõttu on meil eriline rõõm selle üle, et just XXVIII üldlaulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson meie aasta inimese tunnustava nimetuse pälvis. Oleme ju üheskoos teinud kõik laulupeo õnnestumise nimel!» lisas Hõbemägi.
Heli Jürgenson on õppinud koorijuhtimist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis. Aastatel 1992–2021 oli ta Otsa-koolis koorijuhtimise eriala õpetaja ning sügisest 2020 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise õppejõud. Aastail 2001–2010 töötas ta Rahvusooper Estonia ooperikoori koormeistrina, valmistades ette nii oopereid kui vokaalsümfoonilisi suurvorme. 2011–2020 oli Heli Jürgenson Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Jürgenson oli Estonia Seltsi segakoori peadirigent alates koori loomisest 1993. aastal kuni koori tegevuse lõpetamiseni 2021. aastal. Aastast 2019 on Jürgenson Tallinna Kammerkoori peadirigent ja aastast 2020 on rahvusooperi peakoormeister.
2013. aastal sai ta Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika peastipendiumi ning Eesti Kooriühingu aasta koorijuhi tiitli. 2017. aastal oli Heli 12. noorte laulupeo «Mina jään» peadirigent ja kunstiline juht, pälvides selle eest 2017. aastal Kultuurkapitali aastapreemia. 2019. aastal tunnustas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid Heli Jürgensoni tööd ja panust Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Alates 2002. aastast on Heli Jürgenson olnud mitmete laulupidude dirigent ja liigijuht. Ta oli 2025. aasta laulupeo «Iseoma» kunstiline juht ja dirigent.
Postimehe aasta inimese tiitliga tunnustab Postimehe toimetus millegi olulise poolest silma paistnud inimest. Tava sai alguse 1997. aastal. Mullu pälvis selle tiitli riigikontrolör Janar Holm.
Fotod ja video asuvad siin.
Õnnitleme!
Allikas: Postimees
Ants Soots
19.02.1956–27.12.2025
27. detsembril lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, kooridirigent Ants Soots.
Ants Soots tegi suure töö Eesti koorimuusika tutvustamisel, koorielu edendamisel ja arendamisel, noorte muusikute harimisel ja täiskasvanute täienduskoolitusel.
Ants Soots lõpetas 1978, aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli Alo Ritsingu juhendamisel ning 1983. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Ants Üleoja klassis.
Ants Soots töötas 13 aastat Eesti Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigendina. Aastal 2003 osales ta koormeistrina albumi “Sibelius. Cantatas” salvestusel, mille eest pälvis koos Eesti Rahvusmeeskoori, tütarlastekoor Ellerheina ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Paavo Järvi juhatusel koorimuusika Grammy (2004).
31 aastat (1988–2019) töötas Ants Soots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, õpetades seal noori kooridirigente. Tema õpilased töötavad tänaseks mitmete Eesti kooridega ning neid on tunnustatud preemiate ja stipendiumitega. Ants Sootsi õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Mihkel Kütson, Heli Jürgenson, Jüri-Ruut Kangur, Ave Sopp, Tiiu Sinipalu, Kaie Tanner. Lisaks sellele oli Ants Soots tunnustatud koolitaja, kes viis läbi dirigeerimis- ja hääleseadekursusi, koorimetoodika loenguid ja muud.
Ants Soots juhatas koore ka mitmetel laulupidudel, oli aastatel 1999 ja 2009 üldlaulupeo kunstiline juht ning aastatel 2004 ja 2009 üldlaulupeol meeskooride üldjuht.
Ants Soots pälvis 1999. aastal Gustav Ernesaksa koorimuusika stipendiumi, 2002. aastal Eesti Kultuurkapitali rahvakunsti sihtkapitali aastapreemia, 2003. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2004. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti ja rahvakunsti sihtkapitali aastapreemia, 2008. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia ning 2021. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte kooridirigentide kasvatamisse.
2004. aastal pälvis Ants Soots Eesti Kooriühingu aasta dirigendi preemia ja 2006. aastal valiti ta Eesti Rahvusmeeskoori audirigendiks.
Jääme tänutundega mäletama head sõpra ja kolleegi. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.
Ants Sootsi ärasaatmine toimub laupäeval, 10. jaanuaril kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Uksed avatakse hüvastijätuks kell 11.00. Muldasängitamine Metsakalmistul kell 14.00.
Lilled ja pärjad saab jätta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suure saali fuajeesse. Talituse ajal toimetatakse lilled ja pärjad Metsakalmistule haua juurde, kust saab need hauale asetamiseks kätte. Pärast ärasaatmist läheb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast Metsakalmistule buss, mis tuleb ka akadeemia juurde tagasi.
—
Pärast surma ma saan oma laeva,
mille tulesid ise ei näe.
/Juhan Smuul/
Igavikku lahkus emeriitprofessor ja koorijuht Ants Soots.
See on suur kaotus Eesti koorimuusikale.
Ants Soots oli meie valdkonna suurmees. Tammepuu, millele toetusime, kellelt ammutasime jõudu ja teadmisi koorimuusika põllu harimisel.
Lisaks pikaajalisele ja suurele tööle Eesti Rahvusmeeskoori peadirigendina ning laulupidude juhina, pühendas Ants Soots suure osa oma elust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale, kooridirigeerimise üliõpilasi õpetades.
Me kõik hindasime kõrgelt Ants Sootsi musikaalsust, õpetamisoskust, põhjalikku analüüsivõimet, sõnastamisoskust, töökust, süvenemist, aga ka erakordset huumorimeelt ja lahedat vaimu. Ants Soots oli kõigi oma üliõpilaste tähelepanelik toetaja ning muusikalistele saavutustele kaasaelaja ka siis, kui tudengiaeg seljataha jäi. Tema sõnumid, kirjad ja telefonikõned on olnud meie kõigi saatjateks koorimuusika töös.
Meie ühised kokkusaamised kõigi Sootsi tudengitega kandsid koolkonna vaimu.
Me langetame leinas pea. Meile jääb Sinu elutöö, hea Õpetaja!
Meile jäävad armsad, ilusad, aga ka lahedad mälestused meie ühisest ajast.
Ants Sootsi õpilaste nimel
Heli Jürgenson
Jüri Plink
07.03.1938–22.12.2025
22. detsembril 2025 lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kauaaegne õppejõud, muusikapedagoogika professor Jüri Plink. Alates 1968. aastast oli ta Tallinna Konservatooriumi üldklaveri õppejõud ning aastatel 1971–1972 ja 1975–1983 üldklaveri kateedri juhataja. 1983-1987 oli ta konservatooriumis interpretatsiooni teaduskonna dekaan ja 1989. aastast muusikapedagoogika professor.
Jüri Plink oli tihedalt seotud ka Tallinna Muusikakeskkooliga, mille ülesehitamises ta aktiivselt osales. Ta oli Tallinna Muusikakeskkooli direktor aastatel 1964–1968 ja 1987–1991.
Jüri Plink tegeles ka Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudis muusikutest koosneva rühma juhendamisega. Ta osales Eesti Haridusseltsi taasloomisel ja Haridusnõukogu tegevuses. Alates 1991. aastast oli ta klaveriõpetaja Soomes Kouvolas Pohjois-Kymen Musiikkiopistos ning uuris võrdlevalt Eesti ja Soome kooliprobleeme.
Jüri Plink juhtis pikalt südamega Tallinna Muusikakeskkooli veteranide gruppi, korraldades erinevaid kohtumisi, arutelusid ja koosviibimisi. Samuti oli ta aktiivne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlaskogus. Kolleegid ja õpilased mäletavad Jüri Plinki ka kui väga hea huumorimeelega ja džentelmenliku käitumisega härrasmeest.
Jääme mäletama teenekat kolleegi. Avaldame kaastunnet lähedastele.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Tallinna Muusika- ja Balletikool (Tallinna Muusikakeskkooli õigusjärglane)
Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures tegutsev Elfrida ja Erik Rämmeldi mälestusfond toetab stipendiumidega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilasi. Stipendiumikonkurss toimus akadeemias 18. detsembril 2025. Elfrida ja Erik Rämmeldi fondi stipendiumi pälvisid:
Viktoriya Lykova (õp Nadia Kurem)
Alla Šubina (õp Perrine Madoeuf)
Julija Vaitoškaitė (õp Nadia Kurem)
Perla Guasti (õp Arete Kerge)
2012. aastal allkirjastasid Eri Klas ja Erich Rämmeld lepingu, millega Erich Rämmeld asutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi. Lepingujärgselt alustas fond oma tegevust pärast Erich Rämmeldi testamendi jõustumist.
Erich Rämmeld sündis 1923. aastal Tallinnas. II maailmasõja ajal võitles ta vabatahtlikuna Soome mereväes. Pärast teenistusest vabastamist 1944. aastal liikus ta edasi Rootsi, kus töötas Karlstadis Nyströmi klaveri- ja orelivabrikus ja õppis Stockholmis laulmist. 1951. aastal asus elama Kanadasse, Torontosse. Kogu oma elu harrastas Erich aktiivselt koori-, ooperi- ja operetilaulu. 2018. aastal suri Erich Rämmeld Torontos.
2022. aasta novembris jõudis tema pärand summas 422 759 eurot Eestisse ning Eesti Rahvuskultuuri fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond eesmärgiga toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori ooperilauljaid. Esimesed stipendiumid Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondist eraldati 2023. aastal. Stipendiumikonkursi stipendiaatide leidmiseks korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Õnnitleme!
14. detsembril toimus Tallinnas Mustpeade Majas Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert.
Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontserdil Mustpeade Majas andis nõukogu esimees Olav Ehala üle traditsioonilise eristipendiumi, mille pälvis sellel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, pianist ja pedagoog ning Eesti Pillifondi eestvedaja Marje Lohuaru. Stipendiumiga tunnustatakse tema panust eesti kultuurilukku ja innustamaks jätkuvalt pühenduma oma valdkonnas eesti kultuuri hüvanguks.
Ühtlasi kuulutati välja STIPENDIUM ESTONICUM ERI KLAS laureaat 2025, kelleks on eesti video-, performance‘i- ja teatrikunstnik, Eesti Kunstiakadeemia professor Ene-Liis Semper.
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu eraldas käesoleval aastal kokku 350 stipendiumi ja toetust 122 allfondist ligi 430 tuhande euroga.
Tänu kultuuri austavatele annetajatele on Eesti Rahvuskultuuri Fond oma 34 tegevusaja jooksul stipendiumideks ja toetusteks eraldanud juba üle 7 miljoni euro.
Õnnitleme!
Allikas: Eesti Rahvuskultuuri Fond
Traditsiooniliselt jagati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori ja ametiühingu jõuluvastuvõtul kolleegitunnustusi. Vastuvõtt toimus EMTA kontserdi- ja teatrimaja fuajees neljapäeval, 18. detsembril.
Rektor Ivari Ilja andis tunnustused üle järgmistele kolleegidele:
AASTA UUS TULIJA – AKADEEMILINE TÖÖTAJA 2025: muusikapedagoogika õppejuht ja õppekava koordinaator, muusikapedagoogika lektor Kadi Kaja
AASTA UUS TULIJA – TUGITÖÖTAJA 2025: turunduskommunikatsiooni spetsialist Laura Reiter
AASTA TEADUSSAAVUTUS 2025: akadeemilise ülevaateteose „Eesti muusikalugu“ esimese köite väljaandmine
AASTA TEGU – AKADEEMILINE VALDKOND 2025: konverentsi „Heino Kaljuste 100” korraldamine
AASTA TEGU – TUGIVALDKOND 2025: raamatu „90 aastat kogutud muusikat. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatukogu lugu“ ilmumine
AASTA KOLLEEG 2025: teenindusjuht Maret Hook
Õnnitleme!
11. detsembril tutvustas dirigent ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia külalisteadur Mihhail Gerts Tartu Tamme Gümnaasiumi abiturientidele oma uurimisobjekti Eduard Tubina loomingut ning esitles käesoleval aastal läbiviidud loovuurimusliku projekti tulemusena valminud joonisfilmi “Tubina palett”, mille eesmärgiks oli visualiseerida Eduard Tubina esimese sümfoonia esimese osa vormidramaturgilist arengut.
Animatsiooni on loonud Eesti Kunstiakadeemia doktorant Martinus Klemet, kes kuulus koos prof Kerri Kottaga Gertsi juhitud uurimisrühma. Esitluse lõppedes oli soovijatel võimalik täita küsimustik, mille tulemused osutusid väga positiivseks. Enam kui 100 vastaja hulgast leidsid 97,2 protsenti, et animatsioon aitas neil muusikalise materjali arengut jälgida. 76,2 protsenti vastanutest ei oleks enda sõnul teost ilma animatsioonita sama keskendunult kuulanud.
Joonisfilmi treilerit saab vaadata siit.
Loovuurimuslikust projektist on võimalik lähemalt lugeda ajakirja Muusika veebruari numbris.
Tänavused Eesti Interpreetide Liidu (EIL) aastapreemia laureaadid on pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Ivari Ilja ja laulja, EMTA vilistlane Karis Trass. Preemiad antakse pidulikult üle uue aasta alguses, 3. veebruaril toimuval galakontserdil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimehe Henry-David Varema sõnul on preemiate väljaandmise eesmärk tõsta esile Eesti interpreete ja avaldada tunnustust nende erakordsete loominguliste saavutuste eest, mis rikastavad meie kultuuriruumi ja inspireerivad kuulajaid.
„Aasta interpreedi laureaatide väljakuulutamine on juba traditsiooniks saanud sündmus, mis annab võimaluse tunnustada meie väljapaistvaid helikunstnikke. Hindame kõrgelt loomingulist pühendumust, mis on viinud eesti interpreedid rahvusvahelisele tipptasemele. Laureaate on kaks, kuid kandidaatide ring oli lai, mis kinnitab eesti muusikute erakordselt kõrget taset,“ rääkis Varema.
Pianist Ivari Ilja on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti interpreete, kes on aastakümnete vältel regulaarselt esinenud maailma mainekaimatel lavadel, sealhulgas New Yorgi Carnegie Hallis, Tokyo Suntory Hallis, Milano La Scalas ja Londoni Wigmore Hallis jm ning teinud koostööd maailmakuulsate lauljatega, nagu Irina Arhipova, Dmitri Hvorostovski, Maria Guleghina, Jelena Zaremba jt. Ivari Ilja on teist ametiaega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor ning pikaajaline klaveriprofessor, kelle õpilased on pälvinud tunnustust nii Eestis kui rahvusvahelisel areenil. Ta on pälvinud mitmeid kõrgeid tunnustusi, sealhulgas Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia ning Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Ivari Ilja on esimene Eesti interpretatsioonivaldkonna esindaja, kes 2025. aastal valiti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks.
Metsosopran Karis Trass on Eesti üks silmapaistvamaid noori lauljaid, kes on alates 2021/2022. hooajast Rahvusooper Estonia solist. Tema repertuaari kuuluvad Mélisande (Debussy „Pelléas ja Mélisande“), Stephano (Gounod’ „Romeo ja Julia“), Siébel (Gounod’ „Faust“), Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Laps (Raveli „Laps ja lummutised“), Valencienne (Lehári „Lõbus lesk“), Flora (Verdi „La traviata“), Kate Pinkerton (Puccini „Madama Butterfly“), Mercédѐs (Bizet’ „Carmen“) jt. Ühtlasi on Karis Trass osalenud solistina suurvormides ja ta on ka aktiivne kammermuusik. Teda seob muusikaline partnerlus Sten Lassmanni, Rasmus Andreas Raide ja Jaanika Rand-Sirbiga ning varasemalt oli tal viljakas koostöö Peep Lassmanniga. 2025. aastal pälvis Trass Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia säravate esinemiste eest ooperi- ja kontserdilaval.
Kandidaate aasta interpreediks saavad esitada kõik Eesti Interpeetide Liidu liikmed. Laureaatide väljavalimisel arvestatakse nende professionaalsust, pühendumist ning saavutusi viimase aasta kontserttegevusel. Preemiat antakse välja alates 2019. aastast ja tänavu tunnustab EIL eesti parimaid interpreete juba seitsmendat korda. Varasemalt on aasta interpreedi tunnustuse pälvinud teiste seas Marcel Johannes Kits, Hans Christian Aavik, Ingely Laiv ja Heigo Rosin.
Pääsmed 3. veebruaril kell 19 toimuvale “Aasta interpreet” galakontserdile on saadaval Piletikeskuses.
Eesti Interpreetide Liit on mittetulundusühinguna tegutsev loomeliit, mille liikmeteks on muusika alal tegutsevad loovisikud. EIL asutati 3. detsembril 1998. aastal ja on muusikute vabatahtlikkusel põhinev organisatsioon. Eesti Interpreetide Liidu liikmed võivad olla kõik Eestis ja ka väljaspool Eestit tegutsevad professionaalsed interpreedid – solistid, kammermuusikud, orkestrandid ja dirigendid. Eesti Interpreetide Liidu eesmärk on loomeala edendamine ja oma liikmeks olevate loovisikute loometegevuse toetamine; eesti klassikalise interpretatsioonikunsti arendamine ja väärtustamine; eesti interpreetide loominguliste huvide kaitsmine; sidemete tugevdamine eesti interpreetide vahel; rahvusvahelise koostöö arendamine.
Allikas: Eesti Interpreetide Liit
Ilmunud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi teadusajakirja Res Musica 17. number, mis käsitleb muusikateatrit ja muusikat teatris ning kajastab seeläbi olulisi nihkeid teatri- ja muusikateaduse paradigmas. Numbri koostasid Kristel Pappel ja Madli Pesti. Ajakirja elektrooniline versioon on kättesaadav tasuta.
Res Musica 17 põhineb suuresti Eesti Teatriuurijate ja ‑kriitikute Ühenduse novembris 2023 toimunud aastakonverentsi ettekannetel. Suundumused nüüdisteatris nõuavad teatriteadlastelt järjest rohkem tegelemist muusikaliste mõistetega, muusikateadlased omakorda leiavad töövahendeid teatriteaduse tööriistakastist. Uued kesksed mõisted on muusikalisus, helimaastik ja muusikaliseks muutmine.
Muusikalisust, muusika ja helide toimimist sõnateatris käsitlevad oma artiklites Hedi-Liis Toome, Anneli Saro, Luule Epner ja Piret Kruuspere. Liis Kibuspuu vaatleb performance’i-kunsti muusikateatri võtmes. Kerri Kotta uurib muusika ja teatri suhet Semperi-Ojasoo-Eltsi lavastuses „Macbeth“ ning Madli Pesti ja Kristel Pappel käsitlevad muusika funktsioone Eesti Draamateatri lavastuses „Vend Antigone, ema Oidipus“. Veeda Kala ja Marju Raju kirjutavad ooperilauljate tekstiselgusest. Numbrit raamistavad Aurora Ruusi artikkel heliteose autonoomia ideest ning Aleksandra Dolgopolova tekst 17.–18. sajandi muusiku David Kellneri tegevusest ja temaga seotud erilisest pillist cembal d’amour’ist. Numbris leidub ka intervjuu heliloojate Helena Tulve ja Tatjana Kozlova-Johannesega.
Lisaks sisaldab aastaraamat järelehüüet kauaaegsele kolleegiumi liikmele Avo Sõmerile, seitset raamatuarvustust ning Eesti Muusikateaduse Seltsi sündmuste kroonikat. Artiklid on eesti keeles ingliskeelsete resümeedega.
Ajakirja saab tasuta lugeda veebist ja füüsilisel kujul osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia e-poest.
