Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Allan Vurma uurimisühma läbi viidud eksperimentide tulemusena selgus, et sulghäälikute puhul parandab laulmisel nende äratuntavust sulufaasi pikendamine. Uuringu tulemused avaldatakse peagi mainekas ajakirjas Music Perception. 

Ooperis on lauldud teksti halb mõistetavus sageli probleemiks, eriti kajavates ruumides ja lauljad peavad sellega teadlikult tegelema juba üksikute häälikute tasemel. Sulghäälikute (k, p, t) hääldamine koosneb mitmest eri faasist: sulu tekitamine (õhu pealevoolu sulgemine), sulu hoidmine ja seejärel sulu vallandamine. Uuringus laulsid professionaalsed ooperilauljad mittetähenduslikke silpe – akaa, ataa ja apaa – erinevatel helikõrgustel. Seejärel neid helinäiteid manipuleeriti arvutiprogrammis, muutes sulufaaside pikkusi ning lisades stiimulitele ka orkestrit meenutavat müra ja matkiti erineva suurustega ruumide kaja.

Taolisel viisil manipuleeritud helinäiteid esitati osadele uuringus osalejatele kõrvaklappidest ja teistele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis (loe rohkem siit). Katses osalejad pidid helinäiteid kuulama ja seejärel valima etteantud sulghäälikute hulgast õige. Nii kõrvaklappide kui ka suure saali eksperimendis ilmnes sulufaasi pikendamise soodne mõju häälikute äratuntavusele kaja tingimustes. Samas mittekajavates tingimustes ei parandanud sulufaasi pikendamine üldiselt äratuntavust.

Häälikute äratundmist mõjutab ka helikõrgus: kõrgematel nootidel on keerulisem häälikuid hääldada ja laulda, mistõttu kannatab ka kuulajatepoolne tuvastamine, millise häälikuga tegu on. Vanematel katseisikutel ning saali tagaridades istunutel oli sulghäälikute äratundmine üldiselt kehvem, soolisi erinevusi sealjuures ei esinenud. Kui võrrelda katsetes kasutatud häälikuid, siis ilmnesid kõige suuremad statistilised erinevused k-hääliku puhul, mida aeti teiste sulghäälikutega segamini kõige harvem.

Uuringu tulemused on kasulikud ooperilaulajate koolitamisel ning aitavad ka ooperisõpradel mõista, miks on mõnikord laulusõnadest arusaamine keerulisem. Teadusartikliga saab tutvuda TÜ digitaalses arhiivis ADA siin.

Uurimisrühma “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – probleemid ja teaduslik baas” kuuluvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast professor Allan Vurma, emeriitprofessor Jaan Ross, teadur Marju Raju, nooremteadur Veeda Kala ja doktorant Tuuri Dede. Tallinna Tehnikaülikoolist osalevad töörühmas vanemteadurid Einar Meister ja Lya Meister. Kõikide ilmunud teaduspublikatsioonidega saab tutvuda siin.

Uurijad tänavad kõiki tajukatsetes osalenuid!

Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat, mis annab ülevaate akadeemia 2024. aasta tegemistest, sealhulgas olulisematest sündmustest ja saavutustest.

EMTA aastaraamatuga saab tutvuda akadeemia kodulehel siin.

Aastaraamatu koostamisel osalesid paljud akadeemia töötajad. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse!

5.–11. maini tähistavad Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid juba teist aastat üheskoos mitmekesisuse nädalat, mis tänavu julgustab märkama ja sekkuma. Nädal pakub nii mõtteainet kui ka praktilisi juhiseid selle kohta, kuidas reageerida kõrvalseisjana õpi- ja töökeskkonnas ette tulevale töökiusule, soopõhisele vägivallale, väärkohtlemisele ning ebavõrdsele kohtlemisele.

Mitmekesisuse nädalat veavad eest Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös Eesti Teadusagentuuri ning mitmekesisuse ja kaasamise valdkonna ekspertidega. Osalema ja kaasa mõtlema on oodatud nii üliõpilased, töötajad kui ka kõik teised teemast huvitatud.

„Kaasatus ja mitmekesisuse väärtustamine algavad end ümbritsevate inimeste märkamisest – isegi väike sekkumine võib anda hääle inimesele, kelle hääl on hetkel vaiki. Kui kõrvalseisja jääb kiusamist ainult pealt vaatama ega sekku, võtab see kannatajalt jõu ja jõustab hoopis kiusajat. Sekkumine ei peagi seejuures olema suur ja formaalne – sageli piisab vaid probleemile tähelepanu juhtimisest. Just kõrvaltvaataja julgus sekkuda võib olla olulise muutuse algus,“ selgitas mitmekesisuse nädala üks eestvedajatest, Tallinna Ülikooli võrdse kohtlemise volinik Monica Klaas-Kütt.

Nädal algab esmaspäeval, 5. mail üliõpilaste ühise videopöördumisega, milles tuuakse esile, miks on sekkumiskultuuri arendamine tähtis ning kuidas saavad ülikoolipere liikmed olla osa turvalise ja hoolivama õpi- ja töökeskkonna loomisest.

Samal päeval tutvustatakse ka uut praktilist juhendit, mis aitab mõista ja harjutada sekkumiskäitumist. Juhendi on välja töötanud ülikoolide võrdse kohtlemise ja personalivaldkonna eksperdid. Selle eesmärk on anda selged ja kasutajasõbralikud juhised, kuidas reageerida väärkohtlemise või ebavõrdse kohtlemise märkamise korral.

Teisipäeval, 6. mail kell 11.00–12.30 toimub Microsoft Teamsis ingliskeelne veebiseminar, kus esineb Uppsala Ülikooli sotsioloogia kaasprofessor ja Göteborgi Ülikooli Rootsi soouuringute sekretariaadi direktor Fredrik Bondestam. Oma ettekandes keskendub ta soopõhise vägivalla lõpetamisele ülikoolides jt teadusasutustes, rääkides nii ülikoolide kui ka teadust rahastavate organisatsioonide rollist ning teiste riikide kogemustest. Üritust salvestatakse ja seda saab hiljem järelvaadata Eesti Teadusagentuuri Youtube’ist.

Kolmapäeval, 7. mail kell 10.00–12.00 toimub Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudis avalik arutelu „Julge sekkuda: miks ja kuidas?“, kus räägitakse sekkumiskultuuri praktilisest poolest. Eksperdid selgitavad, miks ei julge inimesed sekkuda, ning jagavad näpunäiteid, mil viisil seda mõjusalt ja turvaliselt teha. Eesmärk on anda kuulajatele julgust, teadmisi ja konkreetseid juhiseid, kuidas kiusu, ahistamist või ebaõiglust märgates tegutseda. Arutelu juhib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia psühholoog ning võrdse kohtlemise usaldusisik Elina Kivinukk. Osalevad Sihtasutuse Kiusamisvaba Kool endine juht Triin Toomesaar, Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus ning Tallinna Ülikooli külalisõppejõud ja President Kaljulaidi Fondi õpidisainer Helina Loor. Vestlusringi salvestatakse ja seda saab hiljem järelvaadata Eesti Teadusagentuuri Youtube’ist.

Rohkem infot mitmekesisuse nädala kohta leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt: https://etag.ee/tegevused/uritused/mitmekesisuse-nadal/

Lisateave: Monica Klaas-Kütt, Tallinna Ülikooli võrdse kohtlemise volinik ja Eesti ülikoolide mitmekesisuse nädala eestvedaja, monica.klaas-kutt@tlu.ee

Järgnevalt saab lugeda ajalehe Müürileht intervjuud EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuhi ja vanemlektori Einike Leppiku ning heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna juhataja, heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava koordinaatori, lektori Paolo Giroliga. Küsis Mariliis Mõttus.

8.–16. mail toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) 7. heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE (lühend õppekava ingliskeelsest nimest Composition and Music Technology), mis sel korral keskendub vaimsele tervisele. EMTA õppejõud Einike Leppik ja Paolo Girol räägivad programmist ja sellest, kuidas saaks helilooming vaimset tervist toetada.

Miks otsustasite võtta sel aastal COMMUTE’i keskseks teemaks vaimse tervise?

Paolo Girol: Vaimne tervis ja muusikateraapia tuleb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias nii üliõpilaste kui ka õppejõudude seas üha rohkem jutuks. Teadlikkus vaimse tervise osas on tõusnud ja meil on majas ka psühholoog, kes tudengeid nõustab. Mul oli eelmisel aastal kokkupuude ühe üliõpilasega, kes vaimse tervisega kimpus oli ning ka see osutus minu jaoks üheks tõukeks.

Einike Leppik: Kuna ma olen õppinud viimased viis aastat muusikateraapiat, on vaimne tervis ja muusika potentsiaal inimeste vaimse ja füüsilise tervise toetajana minu jaoks väga aktuaalne. Üks aspekt on see, kuidas muusika saab kuulamise perspektiivist aidata ja olla kasulik publikule ning teine pool on see, kuidas loomeprotsess loojatele endile teraapiline on. Need teemad võivad olla ka omavahel seotud: näiteks kui mina autorina loon teose, mille loomise protsess on olnud minu jaoks teraapiline ja tahan, et see mõjuks ka vaatajatele niimoodi. Festivali üks eesmärk on tuua fookusesse muusika erinevad teraapilised mõjud ja pakkuda võimalust nende teemade üle arutleda.

Kas teil on õppejõududena mingeid meetodeid, mis tudengite vaimset tervist toetavad?

Paolo: Ausalt öeldes spetsiaalset väljaõpet meil ei ole. Rääkides aga konkreetselt meie õppekavast, oleme me harjunud tegelema loovuse ja loomeprotsessidega ning need kõik on äärmiselt isiksuse, tunnete, emotsioonide ja mõtetega seotud. Ühest küljest on üliõpilased väga avatud ja ma innustan neid ennast julgelt väljendama. Teisalt näen, et see võib olla keeruline ning püüan neid selles toetada, kuid seda olen õppinud kogemuse, mitte formaalse hariduse kaudu. Mõnikord kogevad nad kriise, sest vahel võib loomine olla raske. Enda kogemusele toetudes olen märganud, et kui õpilased end väljendavad, leiavad nad oma isikupära. Ma ei soovi, et nende õpingute lõppedes komponeeriksid nad nii nagu mina või mõni väga kuulus kunstnik. Ma tahan neil aidata leida ja arendada omaenda väljendusviis. See on minu peamine lähenemine vaimsele tervisele: olla õpilastega aus ja julgustada neid olema iseenda suhtes siirad.

Einike: Ma hoian enda jaoks need rollid selles mõttes lahus, et kui ma olen akadeemias, olen ma õppejõud, aga tänu muusikateraapia õpingutele olen ma õppinud märkama ka oma tudengite puhul selliseid asju, mida ma varem ei märganud. Ma olen teadlikum ning loodan, et ka parem kuulaja ja peegeldaja.

Teie üks peamisi küsimusi on, kuidas loominguga tegelemine aitab ennetada vaimse tervise probleeme. Kuidas see programmis väljendub? 

Einike: Meil on sellel aastal audiovisuaalse loomingu õppesuunal viis lõpetajat ja kuna nad on algusest peale olnud teadlikud selleaastase festivali teemast, on nende tööd päris tihedalt sellega seotud. Kui COMMUTE ise toimub tervikuna mais, saab juba aprillis näha Tartus Rebeca Žukovitši ja Marion Selgalli installatsiooni „Veri si veereb merena, arm si haiseb hallikunna”, mis uurib hoole ja hüljatuse temaatikat. Samamoodi esitleb meie magistritudeng Adla Cameselle Barbosa Riia lähedal kunstiresidentuuris Sound Manor oma installatsiooniprojekti, milles ta käsitleb iseenda emotsioonide muutumist erinevatel eluhetkedel. COMMUTE’i avaüritusel kõlab aga Gian Carlo Menotti ooper „Meedium”, mida etendatakse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis 8. ja 9. mail. Selle kesksed tegelased on kõik eluga ummikusse sattunud, sest nad on kaotanud oma lähedase ning üritavad läbi meediumiseansside leida mingit tasakaalu ja kontakti oma minevikuga. See lavastus on küll kohati inspireeritud film noir’ist ning on tume ja sünge, aga selle sisu on väga seotud inimese toimetulekuga ja toob välja, missuguseid mehhanisme inimesed traumajärgselt kasutavad, et iseendaga hakkama saada ja toime tulla. Lisaks on meil kavas kontsert, kus vokaalansambel Nordic Voices esitab norra helilooja Henrik Hellsteniuse teost „Together”, mis põhineb Richard Sennetti raamatul „Together. The Rituals, Pleasures and Politics of Cooperation”. See raamat räägib inimestevahelistest suhetest, mis on vajalikud selleks, et me koos ühiskonnana toimiksime.

Kuidas tudengid oma konkreetsete teemadeni jõudsid? Jäi silma, et näiteks Hele-Mai Vettiku teos uurib visuaalse lume seisundit (Visual Snow Syndrome)?

Einike: Hele-Mai ise küll seda seisundit kogenud pole, aga talle pakkus see teema huvi. Ta leidis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast inimesed, kellel päriselt see sündroom on, intervjueeris neid ning kasutab nende intervjuude fragmente ka oma teoses. Tudengid on vaimse tervise teemale lähenenud väga erinevalt – võimalus on jälgida ja uurida ühte nähtust, aga mitmed autorid on võtnud aluseks just oma isikliku kogemuse.

Paolo: Meie roll on nendest asjadest rääkida. Üks tudeng oli näiteks harjunud koos teistega esinema, pakkusime välja, et seekord võiks ta kogemuse mõttes olla laval üksinda. Selle käigus avastas ta, et tahab arendada suhet omaenda häälega. See protsess üllatas teda ennastki. Sellised tulemused on olulised, sest nende kaudu tuleb autori  isiksus esile.

COMMUTE on lühend teie õppekava ingliskeelsest nimest Composition and Music Technology. Seoses tehnoloogia ja tehisintellektiga tuuakse esile hirme, kuidas see meie loovust mõjutama hakkab. Kuidas te heliloojate ja õppejõudedena tehnoloogia võidukäiku suhtute?

Einike: Ma arvan, et ülepakkumine eksisteerib igal pool, mitte ainult muusikatehnoloogias. Mulle tundubki, et kogu seda infomüra, mis meieni läbi sotsiaalmeedia, linnaruumi ja igasuguste ekraanide jõuab on liiga palju ja mõnes mõttes võib see olla ohumärk või -tunne. Kui noor inimene tuleb õppima muusikatehnoloogiat ja talle tundubki, et ta saab teha kõike, võib see tekitada päris suure kaose. Aga kõik algab sellest, kui defineerida enda jaoks teekonna alguspunktis, kes ma praegu olen ja mida ma tahan. Kui see esialgne teadlikkuse raam on loodud, siis muusikatehnoloogia võib olla abistav tööriist enesearengu teel. Ma isiklikult ei usu eriti, et kõiges selles AI-maailmas ise muusika loomine kuhugi kaob. See ei ole võimalik. Inimene oma olemuselt on loominguline, see on sisemine vajadus ning küsimus pole selles, kuidas võimalikult lihtsalt või tööd tegemata tulemuseni jõuda. See pole nagu puude raiumine, et ma nüüd võtan masina, see masin raiub minu eest puud ära ja kõik on hästi.

Paolo: Minu jaoks isiklikult on tehnoloogial olnud loomingulisusele alati positiivne efekt. Kui me mõtleme ajaloo peale, siis hetk, mil leiutati fotograafia, põhjustas suure skandaali – kardeti, et maalijaid ei ole enam vaja…

Einike: …ja see hirm ei saanud kunagi tõeks.

Paolo: Me leiutasime iseennast uuesti. Ma arvan, et me peaksime tehnoloogia omaks võtma – just seda kutsun ma üles ka oma üliõpilasi tegema ja see toob kaasa väga huvitavaid tulemusi. Mõned tudengid pöörduvad tagasi hoopis analoogtehnoloogia juurde.

Einike: Nad kasutavad vahel ka tehisintellekti, kuid viisil, kus AI-d kombineeritakse muude meetoditega. See ei tähenda, et keegi loob midagi nende eest, vaid AI aitab lihtsalt luua mõne sisulise fragmendi.

Paolo: See on osa protsessist. Miks ma peaksin veetma kümme tundi Exceli failis numbreid korrastades, kui ma saan AI-lt küsida, kuidas seda teha? Tudengid on ilmselt isegi vastutustundlikumad kui meie (naerab).

EMTA heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE toimub 8.–16. maini ning kannab alapealkirja „Heaolu“. Festivali kavaga saab tutvuda siin. 

Euroopa Kammermuusika Õpetajate Assotsiatsioon (European Chamber Music Teachers Association ehk ECMTA) on asutatud 2007. aastal Euroopa Liidu õppekava arendusprojekti tulemusena. ECMTA juht on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia instrumentaalkammermuusika õppejuht professor Marje Lohuaru. 

ECMTA korraldab konverentse kaks korda aastas. Seekordne kevadkonverents leiab 2.–4. maini aset Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) ning Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA).

ECMTA konverentside peamiseks mõtteks on kammermuusika tulevikku puudutavad arutelud, mis käsitlevad kammermuusikat nii hariduse kui ka karjääri vaatepunktist – kuidas suurendada kammermuusika kuulajaskonda või milline on muusiku ettevalmistus edukaks rahvusvaheliseks karjääriks, millest jääb vajaka ja kuidas vastavad globaalsele tööturule meie praegused õppekavad? Põhiküsimus on ikka ja jälle, kuidas tuua haridusse sisse uut ning ühtlasi toetada ja arendada juba toimivat õpetust? Ansamblimängu nõudliku repertuaari ja põhioskuste omandamine on pikaajaline protsess ja hariduse vältimatu osa. Seetõttu õpitakse tulevikuski orienteeruma ja mõistma meie kaasaja muusika väärtusi tänu repertuaarile, mille interpreteerimine nõuab laia silmaringi. ECMTA-l on loodud töögrupid, mis käsitlevad suunatult erinevate liikmete teemasid. Hästi on käivitunud keskastme koolide temaatikat käsitlev töögrupp.

Kuna rahvusvaheliste kohtumiste väärtuseks on vahetud impulsid, informatsioon ja uued kogemused, toimuvad konverentsi raames ka kammermuusika meistrikursused. Nii EMTA kui ka partnerkoolide noortel muusikutel (mõned ECMTA õppejõud toovad kaasa oma ansamblid, kokku 9 tudengit) on võimalus osaleda meistrikursustel, mida viivad läbi tunnustatud kammermuusika pedagoogid Euroopast. Lisaks astuvad nii EMTA kui külalistudengiansamblid üles kontsertidel, mis toimuvad vastavalt 2. ja 4. mail EMTA kammersaalis.

Seekordse kogunemise peakõnelejateks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemlektor Mari Poll-Novakovic (“An insight into Estonian contemporary chamber music”) ja Genfi Rahvusvahelisest Keelpilliakadeemiast Roland Bialobroda (“Geneva International String Academy: Pedagogic approach and artistic goals”).

KAVA

Reede, 2. mai
EMTA, ruum A-402

12.30–13.30  Registreerimine
13.30 ECMTA kevadkonverentsi ametlik avamine
14.00–15.00 Peaesineja: Mari Poll-Novakovic „Pilguheit Eesti nüüdisaegsesse kammermuusikasse“
15.15–16.15 Peaesineja: Roland Bialobroda „Genfi Rahvusvaheline Keelpilliakadeemia: pedagoogiline lähenemine ja kunstilised eesmärgid“
16.15–17.00 Kohvipaus ja võrgustike loomine
17.00–19.00 Meistriklassid (erinevates ruumides)
19.00 Kontsert: Läti Jāzeps Vītolsi muusikaakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengid (EMTA kammersaal)
20.30 EMTA poolt korraldatud õhtusöök

Laupäev, 3. mai
EMTA / MUBA

09.00–10.00 Töörühm: Muusikaõpe keskhariduses, EMTA C-405
10.00–11.00 Meistriklassid (EMTA-s)
11.00–13.00 ECMTA Members’ Forum, EMTA C-405
13.00–13.30 Kohvipaus (EMTA-s)
14.00–14.45 Ekskursioon: Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA)
15.00–17.00 Meistriklasside jätk (MUBA-s)
17.00–18.00 Kohvipaus / saaliproovid MUBA suures kammersaalis
18.00 Kontsert: Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Varaždini muusikakooli, Kaunase Juozas Naujalis’e muusikagümnaasiumi ja Heino Elleri muusikakooli õpilased (MUBA-s)
20.00 Õhtusöök restoranis Lendav Maaler (Kentmanni tn 4)

Pühapäev, 4. mai
EMTA

10.00–12.00 General Assembly, ruum A-402
12.30–13.00 Kohvipaus
13.00–14.00 Meistriklassid
14.15–15.15 Kontsert: Guildhalli Muusika- ja Teatrikooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Jāzeps Vītolsi Läti Muusikaakadeemia tudengid, kammersaal

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub võimalust õppida muusikapedagoogikat, muusikapsphühoogiat ning muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamist aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad.

Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.

MUUSIKAPEDAGOOGIKA

Mikrokraadiprogramm koosneb muusikapedagoogika eriala õppekava ainetest, mis keskenduvad muusika õpetamisele lasteaias ning I–II kooliastmes.

Programm on suunatud muusikutele, kes soovivad alustada muusikaõpetaja eriala omandamist või muusikaõpetajatele, kes soovivad värskendada varasemalt omandatud erialaseid teadmisi või täiendada ning süvendada teadmisi muusikapedagoogika eriala põhiainetes.

Õppekeel on eesti keel.

Kandideerimise tähtaeg on 25. juuni 20205. Rohkem infot siit.

MUUSIKAPSÜHHOLOOGIA

Muusikapsühholoogia mikrokraadiprogramm annab osalejale suurepärase võimaluse arendada oma teadmisi muusika taju, õppimise ja mõtestamise kohta.

Mikrokraadiprogramm sobib kõigile, kes tunnevad huvi muusika ja psühholoogia vastu, soovivad end tulevikus siduda või juba puutuvad ühe, teise või mõlema teemaga kokku oma töös (muusikaõpetajad, teadlased, muusikud, psühholoogid). Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, pakub mikrokraad head võimalust ka kunagi omandatud teadmiste värskendamiseks. Oodatud on ka kõik, kes sooviksid siduda oma tulevased kraadiõpingud muusikauuringute valdkonnaga.

Kursused on erinevad – alates muusikapsühholoogia teoreetilistest käsitlustest kuni muusika praktilise rakendamiseni psüühika toetamisel muusikateraapias. Mikrokraadiprogrammis moodustavad terviku EMTA bakalaureuse ja magistriõppe loengud ning seminarid, millele lisandub mikrokraadiõppurite eriseminar, kus saab väiksemas ringis õpitut kinnistada ning seostada oma praktilise töö või uurimisplaanidega. Kursuste raames tutvustatakse ka EMTA-s käimasolevaid teadusprojekte ning muusikateaduse, interpretatsiooni ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna erialasid.

Õppetöö toimub eesti keeles, kuid lugemismaterjalid (artiklid ja raamatud) võivad olla inglise keeles.

Kandideerimise tähtaeg on 25. juuni 2025. Rohkem infot siit. 

MUUSIKAPRODUKTSIOON JA LAULUKIRJUTAMINE

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise mikrokraadiprogramm annab osalejale ideaalse võimaluse arendada loovust ning omandada teadmisi ning tehnilisi oskusi oma kunstiliste ideede realiseerimiseks.

Olenemata sellest, kas oled alustav laulukirjutaja, kes soovib arendada oma oskuseid, või muusikaprodutsent, kelle eesmärgiks on laiendada erialast ampluaad – mikrokraadiprogrammi läbimine annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused edukaks toimetulekuks tänapäevases konkureerivas muusikatööstuses.

Praktilise õppe ning põhjalike kontseptsioonide ja teooriate kombinatsiooni kaudu omandatakse vajalikud teadmised ja oskused professionaalsel tasemel helisalvestuste ning mikside produtseerimiseks. Mikrokraadiprogrammis käsitletakse muusikaproduktsiooni kunstilisest vaatenurgast. Produtsent on kui loomejuht – helidisainer, kes kujundab enda isikupärase kõlakarakteri ja artistliku stiili, st enda helilise sõrmejälje (ingl sonic fingerprint). Õppijaid juhendatakse õppetöös igal sammul – alates muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise baasteadmistest kuni põhjalike signaalitöötlustehnikateni. Õppetöö käigus on võimalik tutvuda tipptasemel tehnoloogiate ja stuudiotega. Õpitakse tundma ja kasutama vajalikke töövahendeid, mis aitavad realiseerida muusikalist visiooni. Käsitletavad teemad on üksteisega seotud nii grupi- ja kodutööde kui ka individuaalsete ülesannete puhul.

Õppekeel on inglise keel.

Kandideerimise tähtaeg on 5. juuni 2025. Rohkem infot siit.

Täiendav info EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefonil 6675 757.

Eesti Muusika-­ ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogramm pakub rahvusvahelist haridust, mis ühendab praktilised oskused ja akadeemilise teaduspõhise lähenemise. Kuigi õpe toimub inglise keeles ja on seetõttu tasuline, teeb stipendiumi­süsteem selle motiveeritud üliõpilastele kättesaa­davaks. Programm on suunatud neile, kes soovivad kujundada kultuurivaldkonna tulevikku, ühendades teooria ja praktika ning arendades oskusi, mis on vajalikud kiiresti muutuvas maailmas edukaks tegut­semiseks. „Me ei eristu ainult sellega, et õpe toimub inglise keeles, vaid meie õppekava profiil on täiesti erinev,“ sõnab Eesti Muusika­ ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse eriala õppejuht ja õppe­kava koordinaator, lektor ning välissuhete spetsialist Kai Kiiv.

Kultuurikorralduse õppekava akadeemiline juht professor Annukka Jyrämä on õppekava tutvustuses öelnud, et kultuurikorralduse õpe põhineb probleemi- või väljakutsepõhisel pedagoogikal ja topeltteemanti mudelil. See aitab üliõpilastel siduda teooria juba algusest peale praktikaga ning mõista, kuidas teoreetilised tööriistad ja raamistikud aitavad analüüsida ning suunata erialaseid muutusi ja uuendusi. Teisisõnu – kuidas rakendada õpitut reaalses tööelus, et lahendada kultuurivaldkonna praktilisi väljakutseid. Kiivi sõnul on EMTA magistriprogramm selles mõttes ainulaadne.

Rätsepatööna valminud õppekava

Kultuurikorralduse õppekava uuendati põhjalikult neli aastat tagasi. Õppekava arengut mõjutavad ka värsked üliõpilased. „Me suudame üsna kiiresti aru saada, kes akadeemiasse sisse astuvad ja millised on nende vajadused. Selle põhjal kujuneb ka õppekava täpsem sisu,“ selgitab Kiiv. Õppekava koosneb üheksast suurest moodulist, mille all on erineva kaaluga õppeained. Näiteks kui õppegrupis on inimesi, kes tunnevad suuremat huvi turunduse vastu, kohandatakse vastavalt sellele nende õppeainete osakaalu. „Kultuurikorralduse õppekavale on lähenetud õppijakeskselt,“ lisab Kiiv. Lisaks sellele, et tegemist on ingliskeelse õppega, annab omaette väärtuse see, et tegemist on ühisõppekavaga – lõpetajad saavad nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ka Estonian Business School’i (EBS) diplomi. „EBS-is omandatakse majanduse ja organisatsioonikäitumise alaseid teadmisi ning kultuuridevahelisi suhtlemisoskusi. Kõik need kompetentsid lisavad meie ühisõppekavale kaalu juurde. Lisaks asuvad koolid üksteisele väga lähedal, mis muudab õppimise mugavamaks.“Õpe on üles ehitatud tsüklitena, iga tsükkel kestab neli nädalat. Tsükkel algab 4-päevase sessiooniga, kestes kolmapäevast laupäevani. Sellele järgneb iseseisev töö. Kolmandal nädalal toimub veebipõhine õpe. Neljandal nädalal keskendutakse iseseisvale või grupitööle. Seega on iseseisva töö maht suur, mistõttu on hea ajajuhtimine ja enesedistsipliin Kiivi sõnul eduka õppe aluseks. Õppekava üheks oluliseks märksõnaks on rahvusvahelisus. Kultuurikorralduse 35 õppejõu seas on palju välisõppejõude, mis annab üliõpilastele laia vaate kultuurikorralduses toimuvale. „Üliõpilastel on võimalus saada ülevaade kultuurikorralduse rahvusvahelistest trendidest – meil on käsi kogu aeg pulsil. See on meie tugev külg,“ sõnab Kiiv.

Kes peaks tulema kultuurikorraldust õppima?

Üheks õppekava oluliseks printsiibiks on see, et kultuurikorraldust õppima tulles on inimesel juba olemas aimdus, millise probleemiga ta tahab tegeleda. Sageli tuleb inimene otse mõnest töökohast, kus ta on kokku puutunud probleemiga, mille lahendamiseks tal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused. „Astudes meie programmi, hakkab ta süvitsi tegelema just selle küsimusega, saades juhendajatelt vajalikku tuge ja suunamist. Paljudel juhtudel areneb see teema ka magistritööks. Meie eesmärk on aidata üliõpilasel arendada süsteemset mõtlemisoskust, mis võimaldab mõista probleemi algpõhjuseid, seda analüüsida ja leida tõhus lahendus,“ räägib Kiiv.

Kultuurikorralduse kursusele tuleb kokku erinevate valdkondade ja kultuurilise taustaga üliõpilasi, kuid probleemide püstitused võivad olla samad – näiteks nii kontserdiorganisatsiooni kui ka tantsuvaldkonna üliõpilane on küsimuse ees, kuidas kaasata noort publikut. Sellest tekib omavahelise võrdlemise ja õppimise võimalus ning ka valdkondade ülesed ühendused. „Kultuurikorraldust õppima asudes tuled oma elulise probleemiga ning lähed sellega kõikidest õppeainetest läbi. Igal üliõpilasel on oma väljakutse. Liikudes ühest õppeainest teise oma konkreetse probleemiga ning lähenedes igale ülesandele just oma vaatenurgast, tekib hoopis teistsugune tunnetus,“ kirjeldab Kiiv kultuurikorralduse õppeprogrammi eripära.

EMTA kultuurikorralduse lõpetanute hulgas on olnud teatri-, muuseumi- ja kontsertasutuste juhte, spetsialiste, kultuurivaldkonna suunajaid-otsustajaid, õppejõude, produtsente, toimetajaid ja paljusid teisi nii avalikus, äri- kui ka kolmandas sektoris tegutsevaid inimesi. Need on inimesed, kes soovivad mõista kas korralduslikku poolt või on otsustanud vahetada eriala. „Maailm muutub kiiresti ning rajal püsimiseks tuleb pidevalt muutustega kohaneda. Need mudelid, kui sa oled väljapaistev artist ja sul on agentuur, toimivad edasi. Aga paljud müügimudelid on muutunud, kuna sissetulek tuleb CD-plaadi või video müügi asemel voogedastusplatvormidelt. Üles on kasvanud terved põlvkonnad, kes võtavad tasuta muusikat ja informatsiooni kui inimõigust ning ei ole valmis enam selle eest maksma. Kui sa tahad muusikuna ellu jääda, on kasulik juurde õppida – kuidas sellel maastikul navigeerida ning millised võimalused selleks on,“ arutleb Kiiv.

Kultuurikorralduse üliõpilane peab eelkõige olema uudishimulik – tal peab olema sisemine soov õppida ja areneda. „Kui ta on mingil hetkel „eksinud“, siis see ei heiduta meid. Vastupidi – need inimesed on väga teretulnud.“ Kultuurikorraldajal peab olema kompetents tegeleda turunduse ja avalike suhetega. Kui varem võis kultuurikeskustel olla valdav mõtlemine, et meie oleme siin ja teie tulge meie juurde, siis nüüd ei saa enam ükski kultuuriasutus selliselt eksisteerida. „Me oleme osa ühiskonnast ja kui me saame oma eelarve maksumaksjatelt, siis tuleb mõelda, mida me vastu anname,“ räägib Kiiv. Kultuurimaastik on elav organism, mille liikumisi ja protsesse on huvitav mõtestada ja analüü-sida. See on ka üks peamisi ülesandeid, millega kultuurikorraldaja tegeleb. Kultuur ei ole enam pelgalt üksikute tegevuste kogum, vaid osa laiemast sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist. Kõik need muutused, millega täna silmitsi seisame, avavad aga uusi võimalusi. Kultuurikorraldaja ülesanne on neid võimalusi märgata, neid sujuvalt ühendada ja leida tasakaal, et kultuur oleks jätkusuutlik ning samas ka elav osa meie igapäevaelust.

Motiveeriv stipendiumisüsteem

Kultuurikorralduse programmil on võimalik õppeedukuselt silmapaistvaid ja ühiskondlikult aktiivseid üliõpilasi toetada seitsme stipendiumiga:

• 1 stipendium, mis katab 100% aastasest õppeteenustasust;
• 4 stipendiumit, mis katavad 50% aastasest õppeteenustasust;
• 2 EMTA sihtstipendiumit, mis katavad 90% aastasest õppeteenustasust muusika- või teatrikorralduse spetsiifikale keskenduvale Eesti kodanikust üliõpilasele.

Esimesel õppeaastal tehakse stipendiaatide valik vastavalt vastuvõtu tulemustele, teise õppeaasta üliõpilastele määrab stipendiumid osakonna kolleegium esimese õppeaasta õpitulemuste ja motivatsiooni alusel.

Kaari Kiitsak­-Prikk
muusikateaduse, -pedagoogika ja kultuurikorralduse osakonna juhataja, vanemlektor

Mul oli au ja rõõm õppida kultuurikorralduse magistriõppe esimeses lennus. Alustasime 2002. aastal ja meie õppegrupp on täiesti fenomenaalne: käime koos vähemalt korra aastas siiani, ligi 25 aastat! Julgen öelda, et ka järgnevatest lendudest on moodustunud meie kultuurimaastikku ühel või teisel moel mõjutav kogukond.

EMTA kultuurikorralduse magistriprogramm on algusest peale olnud rahvusvaheline – välisõppejõududega, piiriüleste õppe- ja praktikavisiitidega. Täna õpivad õppekaval valdavalt rahvusvahelised üliõpilased paljudest riikidest. Pingutame järjepidevalt õppe sisuga, mis kataks nii kohalikke praktikaid kui ka globaalseid teemasid ja näiteid.

Kultuurikorraldus on oma olemuselt nii interdistsiplinaarne, erinevate väljade kokkutooja, et mitme valdkonna kompetents on hädavajalik. Paljudes teistes riikides on kultuurikorralduse eriala kas kunsti- või muusikakõrgkooli või siis juhtimissuuna tiiva all. Meil on õnnestunud tõestada erandit, et valdkondadeülene koostöö toimib viljakalt ja pikalt.

Programm areneb iga uue õppegrupiga, igal teisel aastal. Oleme suunanud õpet küll ettevõtluse, küll ühiskondliku mõjukuse poole, tehnoloogilise kirjaoskuse ning mentorluse suunas jne. See on väga põnev ja arendav teekond, mis ei lõpe iial, sest valdkond on kiiresti arenev, muutuv ja kohanev. See pidev muutuses olemine, kasvamine, areng ja erakordsed inimesed on mind hoidnud selle programmi juures. Mul on väga eriline õnn olnud olla tänase kultuurimaastiku tegijate arengu kaasteeline läbi aegade, küll üliõpilasena, koordinaatorina, õppekava nõukogu liikme või õppejõuna ning nüüd ka osakonna juhatajana. Olen täiesti kindel, et nii nagu mina, on iga õppija saanud EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammist midagi, mis kannab läbi muutuste ja annab neile hoogu.

Kultuurikorralduse magistriõppekava vastuvõtuinfoga saab tutvuda siin. Avalduste esitamise tähtaeg on 28. aprill 2025.

Intervjuu autor on Jaanika Vilipo. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja kolmandas numbris (kevad 2025).

Giacomo Veronesi kaitseb 23. mail kell 13.00 ruumis A-402 filosoofiadoktori (teatrikunst) kraadi taotlemiseks tööd:

“Care and Shared Agency in Actor Training: a New Transformative Departure (sets of practices)” 

Juhendaja prof Luule Epner, PhD

Oponent: prof Esa Kirkkopelto, Tampere Ülikool

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Katkend töö lühikokkuvõttest:

Loovuurimuslikus doktoritöös „Care and Shared Agency in Actor Training: a New Transformative Departure (sets of practices)“ („Hool ning jagatud agentsus näitlejatreeningus: uus transformatiivne lähtepunkt (praktikate kogum)”) uuritakse näitlejate uuenduslikke treeningstrateegiaid, mis on raamistatud post-psühhofüüsilise näitlemise kontekstis. Uurimuse esmane eesmärk on vaidlustada ajaloolisi paradigmasid, mis on reguleerinud näitlejate koolitust, eriti neid, mis keskenduvad inimese tegutsemisele kui ainukesele etendustegevusele. Kaasaegsete uusmaterialismi ja posthumanismi teooriate abil rõhutan vajadust integreerida näitlejakoolituse praktikasse sotsiaal-materiaalset suhtlusdünaamikat. Praktikapõhise uurimistöö, kirjandusülevaate ja autoetnograafilise refleksiooni kombinatsiooni abil visandan praktikate kogumi, mis mitte ainult ei suurenda näitleja enese- ja tegutsemistunnet, vaid edendab ka kriitilisi seoseid keskkonnaga ning viib lõppkokkuvõttes terviklikuma treeningkogemuse saavutamiseni.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) I kursuse kromaatilise kandle üliõpilane Miia Polding saavutas koos oma pikaajalise ansambli partneri, Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) kutseõppe IV kursuse õpilase Paulina Andrejevaga XVII rahvusvahelisel konkursil “Giovani Musicisti – Città di Treviso” Itaalias F-kategoorias I koha.

Ansambli juhendaja on Anna-Liisa Eller.

Õnnitleme!

Veel kuni 28. aprillini saab esitada avaldusi sisseastumiseks Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppesse. Küsisime meie kahelt vilistlaselt ja ühelt üliõpilaselt, kuidas nad leidsid tee akadeemiasse, mida on kultuurikorralduse magistriõpe neile andnud ning millised väljavaated ja võimalused ootavad eriala lõpetanuid ees. Oma mõtteid jagavad Kertu Raja, Gerli Aet Arras ja Priit Mikk.

Priit Mikk: magistriõpingutest saadud kontaktid ja sõbrad on jäänud kogu eluks

Priit Mikk on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe vilistlane, kes on valdkonnas tegutsenud juba üle 20 aasta. Ta juhib üritusturundusagentuuri ning on üle kümne aasta andnud kultuurikorralduse alaseid loenguid mitmes Eesti kõrgkoolis, sealhulgas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks on Priit juhtinud Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 ettevalmistusi.

Gerli Aet Arras: kultuurikorralduse magistriharidus andis suurepärase aluse muusikavaldkonnas professionaalina tegutsemiseks

Gerli Aet Arras lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kultuurikorralduse magistriõppe 2023. aastal. Tema haridustee sai alguse Tallinna Muusikakeskkoolis, jätkus EMTA-s kooridirigeerimise erialal ning viis sealt edasi kultuurikorralduse magistrisse. Juba magistriõpingute ajal asus Gerli tööle Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskusesse kontserte korraldama

Kertu Raja: kultuurikorralduses paeluvad mind võimalused rikastada kogukondi ja pakkuda väärtuslikke elamusi

Kertu Raja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe üliõpilane, kelle senine tegevus on tihedalt seotud kultuurivaldkonna edendamisega. Ta on töötanud tantsuõpetajana mitmetes huvikoolides üle Eesti ning pühendanud suure osa oma elust noorte tantsu õpetamisele ja muusikalitantsu arendamisele.

Loe intervjuusid kultuurikorralduse eriala blogist siit.

Täpse info sisseastumise kohta leiab siit. Järgmine vastuvõtt toimub kahe aasta pärast, 2027. aastal.