Rubriik: Uncategorized @et

14. märtsist kuni 30. maini 2026 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tasuta ettevalmistuskursus muusikateoorias 2026. aasta sisseastujatele. Õppejõud on professor René Eespere (solfedžo) ja vanemlektor Toomas Trass (harmoonia).

Kursus koosneb neljast koolituspäevast, kokku 16 tundi (sh 8 t solfedžot ja 8 t harmooniat).

Registreerumine on avatud 9. märtsini e-posti teel aadressil kaja.taht@eamt.ee. Kirjas palume märkida järgmised andmed: telefoni number, millises tasemegrupis soovite osaleda ning millisele erialale soovite sisse astuda.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisseastumisel on eksamid solfedžos ja harmoonias asendatud ühtse muusikateooria katsega, mis hõlmab nii muusikalise kuulmise ja muusikateooria testi kui ka solfedžeerimist ja harmoonia-järgnevuste mängimist klaveril. Katse viiakse läbi kahes tasemes (kõrgem ja madalam tase).

Kõrgemat taset eeldatakse järgmistel erialadel: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, kannel, kooridirigeerimine, helilooming, instrumentaal-pedagoogika.

Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema tulemuseks madalaim positiivne hinne ja sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid.

Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, multimeedia, helirežii ja muusikaproduktsioon.

Muusikakultuuri erialal muusikateooria katse kohustuslik ei ole, kuid selle edukas sooritamine võimaldab muusikakultuuri eriala õppekava läbida muusikateoreetiliste ainete mooduli osas lihtsustatud korras.

Ajakava

Laupäev, 14. märts

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 11. aprill

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 9. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 30. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Ettevalmistuskursuse läbimine loob eeldused muusikateooria eksami edukaks sooritamiseks.

Neile, kel muusikateoreetilised teadmised nõrgad või ununenud, soovitame iseseisvalt uurida prof Kerri Kotta muusikateooria e-õpiku esimesi peatükke. Õpik on vabalt kättesaadav SIIT.

Tasuta ettevalmistuskursus heliloomingu ja multimeedia õppekava 2026. aasta sisseastujatele toimub 23. maist kuni 6. juunini 2026.

Õppejõud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemlektor ja õppejuht Einike Leppik. Maht on 8 tundi.

Registreerimine on avatud kuni 10. maini e-posti aadressil kaja.taht@eamt.ee.

Kursus on suunatud neile, kel on huvi kaasaegse heliloomingu ja multimeedia vastu ning mõtteis asuda õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uuele heliloomingu ja multimeedia õppekavale.

Kolme kohtumise jooksul antakse ülevaade uuest õppekavast ja erinevatest võimalustest ning tutvutakse põgusalt arengutega 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis. Fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia.

Kuulatakse-vaadatakse erinevaid teoseid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid. Kursuse raames tehakse ka sisseastumiseks ettevalmistavaid loomingulisi harjutusi ning soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate varasemaid loomingulisi töid.

Ajakava

23. mai kell 12.00–14.00
24. mai kell 12.00–14.00
25. juuni kell 12.00–14.00

Kõik kohtumised toimuvad akadeemia multimeediakeskuses (ruum D501).

4. veebruaril anti Ukuaru muusikamajas üle Eesti Kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad, samuti kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.

Rein Rannap pälvis helikunsti valdkonna elutööpreemia: žanrite vahel ristlev muusik, unustamatute meloodiate meister, kuulajaid sütitav pianist – seda rohkem kui pool sajandit.

Heliloomingu professor Tõnu Kõrvits pälvis helikunsti valdkonna peapreemia erakordse loominguaasta ja uute helitööde “Aroha” ja “The Seasons” eest.

Lavakunsti osakonna õppejõule Merle Karusoole anti üle näitekunsti valdkonna peapreemia terava, täpse ja empaatilise töö eest, mis hoiab elavana mälus ja mõttes seda, mida ei tohi unustada. Dokumentaalsarja “Kes ma olen?” kuuluvad lavastused “Ma jätsin Ukraina 2022” Südalinna Teatris ja “Ma ei jätnud Ukrainat” Vabaduse festivalil.

Kooridirigeerimise vanemlektor Heli Jürgenson sai rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia koorimuusika aastapreemia aktiivse kontserttegevuse ja koorimuusika arendamise eest nii kodu- kui rahvusvahelisel tasandil ning silmapaistva panuse eest XXVIII üldlaulupeo “Iseoma” kunstilise juhina.

Kõikide laureaatidega saab tutvuda siin.

Õnnitleme!

Allikas: ERR

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) avab kõigile huvilistele uksed reedel, 27. veebruaril kell 10.30–15.00.

Päeva jooksul saab osaleda erialasid ja õppimisvõimalusi tutvustavates infotundides, avastada akadeemia õppehoonet ning kontserdi- ja teatrimaja ning nautida noorte interpreetide lühikest kontserti.

Lisaks on avatud messiala, kus on võimalus tutvust teha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialade ning akadeemia tegevustega lähemalt.

Päeva juhib klaveri eriala 1. kursuse magistrant Tiit Tomp.

PROGRAMM

Infotunnid ja erialade tutvustused toimuvad EMTA kontserdi- ja teatrimaja fuajees (sissepääs kontserdi- ja teatrimaja uksest). Lisaks infotundidele on kogu ürituse vältel avatud messiala, kus saab lähemalt uurida nii õppimisvõimaluste kui ka sisseastumistingimuste kohta ja kuulda ka üliõpilaste endi muljeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppimisest.

Samuti on kõik huvilised oodatud EMTA suurde saali kontserdile, kus esinevad EMTA Noorteakadeemia liikmed.

10.30 Rektor Ivari Ilja tervitus

10.35 Muusika interpretatsiooni osakonna erialade tutvustus

Muusika interpretatsiooni osakonnas on võimalik õppida kõiki tähtsamaid klassikalise- ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba), löökpille, samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel ja saateklass.
Osakonna juhataja prof Mihkel Poll annab lühiülevaate õppimisvõimalustest ja vastab huviliste küsimustele.

11.00 Muusikapedagoogika eriala infotund

Muusikapedagoogika koorimuusika suuna üliõpilane Karoliina Kask ja muusikaõpetaja eriala magistrant Kerttu Saagpakk tutvustavad infotunnis muusikapedagoogika õppekava lähemalt ning kuulata saab nende endi vahetuid kogemusi ja muljeid õpingutest.

Esinevad Kerttu Saagpakk ja muusikapedagoogika rütmimuusika suuna üliõpilane, praegune jazzmuusika magistrant Vladimir Todurov.

11.30 Pärimusmuusika eriala infotund

Pärimusmuusika eriala üliõpilane Kertu-Liis Õnnis tutvustab pärimusmuusika eriala õppekava, valikaineid ning siinseid õppejõude. Räägime tulevikuperspektiividest pärimusmuusiku, õpetaja ja miks mitte ka valdkonna sündmuste korraldajana.

12.00 Heliloomingu ja multimeedia ning helirežii ja muusikaproduktsiooni õppekavade infotund

Infotunnis tutvustavad helirežii õppejuht Mait Visnapuu ja audiovisuaalse loomingu eriala vilistlane Hele-Mai Vettik heliloomingu ja multimeedia ning helirežii ja muusikaproduktsiooni õppekavade erinevaid õppesuundasid ja tulevikuperspektiive ning selgitavad põhjalikumalt, millistes valdkondades erialaste teadmistega tegutseda saab.

12.30 Muusikakultuuri ja muusikateaduse erialade infotund

Infotunnis jagavad muusikateaduse ja muusikakultuuri õppejuht, professor ja õppekava koordinaator prof Kerri Kotta ning teaduseetika nõustaja, muusikakultuuri õppekava koordinaator ja teadur Marju Raju ning muusikakultuuri üliõpilane Anna Neutal infot nii bakalaureuseõppe muusikakultuuri kui ka magistriõppe muusikateaduse erialade kohta. Varasema muusikahariduse kõrval on õpingute eeldusena tähtis eelkõige sügav huvi ja soov muusikat mõista. Omandatud teadmised avavad uksi erinevates töövaldkondades, kus on vajalik muusika ja muusikakultuuri põhjalik tundmine – näiteks muusikakorralduses, -uuringutes ja -meedias.

13.00 Kontsert (EMTA suur saal)
Esinevad EMTA Noorteakadeemia liikmed Nelis Vernik (klaver), Peeter Kivistu (klaver) ja Gerli Roost (viiul), klaveril Jelena Fomina.

13.30 EMTA lavakunstikooli infotund

Järgmise, XXXIV lennu juhendaja prof Elmo Nüganen tutvustab näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuundi.

14.00 MAJATUURID (eelregistreerimisega)
Majatuurid toimuvad:
kell 14.00
kell 14.15

Palume registreeruda majatuurile hiljemalt 25. veebruaril SIIN.

VIDEOINSTALLATSIOON (5. korrus, ruum D501)

11.00–15.00 Static/Static on audiovisuaalne teos oboele ja kolmele kineskooptelerile, mis uurib maailma läbi visuaalse lume sündroomi kogevate inimeste, kutsudes publikut kogema ilu, mis võib ilmneda moonutatud maailmas navigeerimisel. Tegemist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlase Hele-Mai Vettiku bakalaureusetöö salvestisega.

—

Erivajadusega külastajale

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone välisukseni viib kaldtee, mis jätkub fuajees.

EMTA black box’i, kammersaali ja orelisaali pääseb liftiga.

EMTA kontserdi- ja teatrimaja juures (Tatari tn) on kaks parkimiskohta, mida saavad kasutada ka liikumispuudega inimesed. NB! Vajalik on parkimiskoha broneerimine vähemalt 1 tööpäev enne ürituse toimumist telefonil 5855 8459.

Loe erivajadustega üliõpilaste toetamisest lähemalt siit.

—

Grupibroneeringuteks palume ühendust võtta: laura.reiter@eamt.ee

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel oma teenetemärkidega inimesi, kes oma töö ja pühendumisega on aidanud Eestil saada vaimult suuremaks ja paremaks, targemaks ja hoolivamaks, kindlamaks ja ettevõtlikumaks. Sel aastal saavad riigi teenetemärgi 203 inimest Eestist ja välismaalt.

„Teenetemärgid on tunnustus erinevate elualade inimestele kodumaal ja meie sõpradele ning toetajatele välisriikides sihikindluse ja hoole eest nende kutsetööl või kogukonnas,“ kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.

Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvivad muusikateadlane, pikaaegne muusikahariduse edendaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Margus Pärtlas ning pianist, klaveripedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor Arbo Valdma. Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvib jazzmuusik, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia jazzmuusika lektor Mart Soo.

Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 14. veebruaril Rakveres Ukuaru muusikajamas algusega kell 13.00 ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.

Info riiklike teenetemärkide saajate kohta leiab siit.

Õnnitleme!

Neljapäeval, 5. veebruaril kell 15.00–17.30 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kõigile avatud foorum „Kontserdikorraldus kui interpretatsioonikunsti lahutamatu osa“.

Otseülekannet saab jälgida akadeemia YouTube’i kanalilt SIIT.

KAVA

Eesti Vabariigi valitsus määras F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2026. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorile, näitlejale ja tõlkijale Anu Lambile pikaajalise mõjuka panuse eest eesti keele kõlakultuuri ja selge väljenduse väärtustamisel.

Jaan Ross
05.04.1957–18.01.2026

18. jaanuaril lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, akadeemik Jaan Ross.

Jaan Ross sündis 5. aprillil 1957. aastal Tartus matemaatik Maimo Rossi ning Eesti nüüdisaegse atmosfäärifüüsika rajaja akadeemik Juhan Rossi peres. Omandanud Tartus põhihariduse ning lõpetanud ka Tartu Lastemuusikakooli klaveriklassi, jätkas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateooria alal, mille lõpetas 1975. aastal. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas ta 1980. aastal cum laude muusikateadlase ja pedagoogina. 1988. aastal kaitses Jaan Ross kunstiteaduste kandidaadi väitekirja „Konsonantsuse objektiivsed eeltingimused muusikas“ Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias ning 1992. a psühholoogiadoktori väitekirja Turu Abo Akadeemias.

Aastail 1993–1996 oli Jaan Ross Eesti Keele Instituudi teadusdirektor, 1996–1999 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan, 2003–2006 TÜ kunstide osakonna juhataja. 1993–2015 oli ta TÜ professor ning 1995–2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. 2021. aastal emeriteerus Ross Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Jaan Ross 2003. aastal. Akadeemik Rossi peamiseks uurimisvaldkonnaks oli muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemid.

Jaan Ross oli mitmete Eesti ja välismaa teadusühingute liige. 2009–2018 oli ta Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM) juhatuse liige ning 2009–2015 Eesti ülikoolidevahelise kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli juht. Samuti oli ta ajakirjade Musicae Scientiae, Journal of Interdisciplinary Music Studies, Res Musica, Studia Metrica et Poetica ja Akadeemia ning Proceedings of the Estonian Academy of Sciences toimetuskolleegiumi liige.

Jaan Ross avaldas umbes 200 teaduspublikatsiooni, oli mitmete magistri- ja doktoritööde juhendajaks, oponeerinud ja eelretsenseerinud doktoriväitekirju Cambridge’i, Yorki, Tartu, Tallinna, Tampere ja Helsingi ülikoolis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Jaan Ross on tõlkinud eesti keelde erialast ja vene kaasaegset ilukirjandust (Vladimir Voinovitš, Andrei Gelassimov, Jevgeni Griškovets, Mihhail Šiškin, Andrei Ivanov, Marina Palei, Viktor Pelevin ja Vadim Bžegovski). 2023. aastal ilmusid Jaan Rossi memuaarid „Inimesed muutuvas ajas“.

Akadeemik Rossi tööd on tunnustatud Eesti Heliloojate Liidu muusikateaduse aastapreemiaga (1992), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga (2001 ja 2020) ning Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga (2007). 2001. aastal autasustati teda Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Jääme tänutundega mäletama head sõpra ja kolleegi. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Jaan Rossi ärasaatmine toimub laupäeval, 31. jaanuaril kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Uksed avatakse hüvastijätuks kell 11.30. Lilli ja pärgi palutakse mitte tuua.

—

Selle nädala algus tõi kurva sõnumi, et raskete terviseprobleemide tõttu on lahkunud hea kolleeg akadeemik Jaan Ross. Viimastel aastatel küll aktiivsest õppetööst taandunud emeriitprofessorina panustas Jaan endiselt teadusprojektidesse, kirjutas memuaare, tõlkis, osales Zoomi koosolekutel ja käis kolleegide sünnipäevadel. Loomulikult külastastas ka kontserte (ei pidanud paljuks sõita hea kontserdi nimel mõnda teise riiki), mille muljeid jagas sotsiaalmeedias. Täieliku ülevaate kõigist tema sadadest teaduspublikatsioonidest, preemiatest ja saavutustest leiab kergesti internetist.

Jaan Ross oli muusikapsühholoog. Mis aga on muusikapsühholoogia, ei ole paari sõnaga vastatav. Raamatukogu riiulitel on mitmeid teoseid, kus sõnad “muusika” ja “psühholoogia” on pealkirjas toodud, ent juba sisukord reedab erinevusi, mis eelkõige tulenevad raamatu autori akadeemilisest taustast, huvidest ja muidugi isikust endast. Jaan Ross ei ole kunagi teinud saladust sellest, et tema 2007. aastal ilmunud raamatu “Kaksteist loengut muusikapsühholoogiast” pealkiri parafraseerib Adorno teost “Kaksteist teoreetilist loengut muusikasotsioloogiast”. Kuigi mitmekülgset Adornot peetakse muusikaga seoses eelkõige filosoofiks, oli just Ross Adorno seisukohtade eestindajaks esmalt läbi oma psühholoogiakursuste ja nimetatud õpiku ning seejärel tõlkides 2019. aastal eesti keelde Adorno “Uue muusika filosoofia”. Südamelähedased olid talle keele ja muusika seoseid käsitlevad uurimisküsimused. Pooleli jäigi töö prof. Allan Vurma töörühmas, mis keskendub klassikalises stiilis laulmise tekstiselgusele.

Jaan Ross on nende seas, kes aitasid viia Eesti teaduse maailma mõjukuse tippu tehes koostööd maailma tippteadlastega, kelle seas torkab Ilse Lehiste eriti silma. Jaan oli ka mitmete tänaste muusikateadlaste väitekirjade juhendaja. Seda tööd tegi ta põhjalikult ja südamega, märkas tudengite teadlasepotentsiaali nii mõnigi kord enne teisi, panustas nende töösse ja oli olemas.

Kuuludes Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM) juhatusse, oli Jaanil võimalus suunata ka muusikapsühholoogia institutsionaalset arengut, rõhutades sealjuures valdkonna interdistsiplinaarsust ja rahvusvahelisust. Eesti siseselt oli ta hea koostööde looja ja hoidja, algatades näiteks kultuuri- ja kunstiteaduste doktorikooli ning tuues EMTA võrdse partnerina Eesti-uuringute tippkeskusesse suurte ülikoolide kõrvale.

Jaan rõhutas, et teadust tuleb teha rõõmuga  ja kahe jalaga maa peal, mitte ülemäärase sõnavahuga. Ajalooline kohamälu oli talle oluline. Kes Jaani tundsid, kogesid kindlasti seda, et ükskõik, millisel teemal temaga juttu alustasid, pani ta selle esmalt paika geograafiliselt, reeglina mainides ära, kas ja millal täpselt on ta isiklikult kõnealust kohta külastanud, mida seal nägi ja koges ja millises seisukorras on teed, mis sinna viivad (Jaan, muuseas, nautis ka autojuhtimist).

Jaan elab edasi mälestustes.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Muusikateaduse Selts
Eesti Teaduste Akadeemia
Tartu Ülikool

2025. aasta oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadlastele projektirahastuse taotlemisel taas edukas – alustamas on kaks uut granti ning jätkurahastus on tagatud viiele uuringule.

Uue projektiga alustas jaanuaris tööd uurimisrühm prof Margus Pärtlase juhtimisel, meeskonda kuuluvad ka külalisteadur Mihhail Gerts ja muusikateaduse doktorant Carolin Krajnak. Projekt kannab peakirja  “Eduard Tubina Drottningholmi pärand: 17. ja 18. sajandi lavateoste rekonstruktsioonid ja nende seosed originaalloominguga”, koostööpartneriteks Eesti Ajaloomuuseum ja Drottningholmi lossiteater, kus Tubin töötas aastatel 1945–72. Uurimuse tulemusel tehakse interpreetidele ja uurijatele kättesaadavaks praktilise väärtusega materjal ja täidetakse oluline lünk Tubina Rootsi perioodi elu ja loomingu uuringutes. Projekti toetab Kultuuriministeerium.

Jaanuaris sai alguse ka teine Eduard Tubina loomingu tutvustamisele keskenduv loovuurimusprojekt “Millest räägib absoluutne muusika? Dirigendi võimalused selgitada sümfoonia narratiivi eelteadmisteta kuulajale ettekande vältel”, mille vastutav täitja on külalisteadur Mihhail Gerts. Uurimuse eesmärgiks on luua Tubina 10. sümfoonial põhinev uus muusikalis-sõnaline performatiivne tervikvorm – sümfoonia ettekandel on dirigeerimisse põimitud sõnaline osa muusikaliste sündmuste avamiseks. Projektis osalevad prof Kerri Kotta, lavastajatöö ja dramaturgitöö vanemlektor Siret Campbell ja partnerina dotsent Kerli Kirch Schneider Tallinna Ülikooli BFM-ist.

Jätkurahastuse Kultuuriministeeriumilt said ka kaks 2025. aastal alanud projekti: prof Toomas Siitani juhtimisel ja koostöös Arvo Pärdi Keskusega läbi viidav uurimus helilooja Arvo Pärdi loometeed analüüsiva esimese eestikeelse tervikmonograafia kirjutamiseks. Uuringus osalevad külalisteaduritena Anneli Kivisiv ja Karin Rõngelep. Samuti jätkub töö Heino Elleri loomingu temaatilis-bibliograafilise kataloogi koostamisel ja rahvusvaheliselt kättesaadavaks tegemisel. Uurimisrühma juht on vanemlektor Sten Lassmann, meeskonda kuuluvad ka emeriitprofessor Mart Humal, lektor Maksim Štšura, lektor Aare Tool ja doktorant Carolin Krajnak.

Eesti Teadusagentuuri toetusega jätkuvad kolm varasemat teadusgranti: prof Allan Vurma juhitav ja 2026. aastal lõppev lõppev rühmagrant “Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel — probleemid ja teaduslik baas”, mille uuringupartneriks on Tallinna Tehnikaülikool; vanemteadur Brigitta Davidjantsi stardigrant Subkultuurse (pop)muusika mõjust 21. sajandi Eesti noorte ideologiseerumisele ja vaimse tervise näitajatele (2023–2027) ja vanemteadur Žanna Pärtlase ja Eesti Kirjandusmuuseumi uurijate koostöös läbi viidav Setode etnogenees ja kultuurilised suhted idapoolsete soomeugrilastega etnomusikoloogia uurimisandmete valguses (2025–2029).

Novembrist 2025 alustas tööd uus loovuurimusprojekt lektor Jaak Siku juhtimisel: „Isemääramisel põhinev vaimne loominguruum improvisatsiooni kaudu“.

Rohkem infot kõigi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadusprojektide kohta leiab siit.

Sellest aastast jätkub 2025. aasta sügisel alguse saanud populaarne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi. Mõlemasse poolaastasse on planeeritud neli kohtumist. Igal kohtumisel on fookuses üks akadeemiline teos (originaal- või tõlketeos), mille autorid, toimetajad, koostajad ja tõlkijad on eesti muusikateadlased.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad kord kuus esmaspäeviti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ruumis A-402 kell 16.15–17.45 ning soovi korral on võimalik osaleda ka Zoomi vahendusel. Enne iga kohtumist on soovitav teos läbi lugeda, kuid arutelule on oodatud ka need, kes alles planeerivad raamatut lugeda.

Esimesel kohtumisel, mis toimub esmaspäeval, 26. jaanuaril, arutletakse teadusajakirja Methis 2025. aastal ilmunud kunstide ja vaimse tervise erinumbri sisu üle, mis sisaldab ka viit muusika-alast artiklit. Ajakirja annab välja Tartu Ülikool koos Eesti Kirjandusmuuseumiga. Nimetatud erinumbri koostajad on muusikaajaloolased Anu Kõlar ja Meeta Vardja, kes juhivad ka raamatuklubi kohtumist. Ajakiri on tasuta lugemiseks kättesaadav siit.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad järgmistel aegadel ja teemadel:

26.01.26 Teadusajakirja Methis (2025) kunstide ja vaimse tervise erinumber, koostajad Anu Kõlar ja Meeta Vardja.
Kohtumist juhivad: Anu Kõlar ja Meeta Vardja

02.03.26 Teadusajakirja Res Musica (2025) muusikateatri uuringutele pühendatud number, koostajad Kristel Pappel ja Madli Pesti
Kohtumist juhivad: Kristel Pappel ja Madli Pesti

30.03.26 Tõlkeraamat: Alessandro Baricco “Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklus süvamuusikast ja modernsusest” (2025)
Kohtumist juhivad: Toomas Siitan, Anu Schaper ja Aare Tool

27.04.26 Mihhail Gerts “Eduard Tubina kujunemisaastad” (2025)
Kohtumist juhib: Mihhail Gerts

Eelregistreerimine raamatuklubisse ei ole vajalik, kuid kui on soov osaleda Zoomi vahendusel, palume registreeruda: teadur Marju Raju, marju.raju@eamt.ee