Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teaduskool korraldab ka sel aastal gümnaasiumiõpilastele suunatud ideekonkurssi “Muusika ja mina – mina ja muusika”. Konkursi eesmärk on ergutada noori avaldama oma mõtteid muusikast ja selle rollist ning jagada ideid muusikaelu rikastamiseks.

2025. aastal ootame ideid, mis seostavad muusikat ja muusikaelu ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega. Võimalikud perspektiivid võivad olla näiteks: muusika ja keskkond; muusika ja sooline võrdõiguslikkus; muusika ja hea tervis jne. Säästva arengu eesmärgid leiab näiteks siit.

Palume esitada konkreetne probleemipüstitus ning võimalik lahendusvariandi kirjeldus mitte rohkem kui kolmel lehel. Julgustame lisama ka muid formaate (nt selgitavaid videoklippe, helifaile, fotosid, jooniseid, prototüüpe, ärimudeli lõuendeid vms). Parimad tööd on innovatiivsed, piisavalt spetsiifilised, muusikavaldkonnale olulised või muusika mõjukust avardavad ning arusaadavalt esitatud.

Ootame, et mõtted oleksid esitatud konkreetse struktuuriga ja argumenteeritult. Allikate kasutamise puhul eeldame korrektset viitamist. Lisada tuleb ka töö autori nimi, vanus ja õppeasutus. Juhul, kui töö on valminud juhendaja abiga, lisada ka juhendaja nimi.

Esitatud töid hindab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse, -pedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna komisjon, kuhu kuuluvad osakonna erinevate erialade esindajad ja doktorandid. Parimate tööde autoritele pakutakse võimalust oma tööd esitleda 8. mail toimuval EMTA Tudengikonverentsil. Samuti pälvivad parimad autorid rahalisi auhindu ja eripreemiaid.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 22. aprill 2025. Tööd palume saata aadressile teaduskool@eamt.ee.

Lisainfo:
Kaari Kiitsak-Prikk, muusikateaduse, -pedagoogika ja kultuurikorralduse osakonna juhataja

19. veebruaril anti Tallinnas Rüütelkonna hoones üle riigi kultuuri-, teadus- ja spordipreemiad, samuti Wiedemanni keeleauhind. Teatrivaldkonnas said preemia Rahvusooperis Estonia esietendunud balleti “Valgus maailma lõpust” loojad ja lavaletoojad, nende seas muusika autor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Alisson Kruusmaa.

Kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot, Wiedemanni keeleauhinna suurus on 65 000 eurot.

Keeleauhinnaga tunnustati tänavu keele- ja kirjandusteadlast Tiit Hennostet. Elutööpreemiad pälvisid luuletaja Doris Kareva, kes on lisaks kirjutamisele ka palju luulet tõlkinud ning koostanud mitmesuguseid kogumikke; dirigent Tõnu Kaljuste, kes on kogunud rahvusvahelist tuntust oma muusikalise tegevuse ning mitmepalgelise repertuaariga ning filmirežissöör Peeter Simm, kes on filme lavastanud ligi 50 aastat ning tema tööde kaudu on ekraanile jõudnud Eesti lähiajalugu, lastekirjandust ja kirjandusklassikat.

Aastapreemiaid antakse välja viis, ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot.

Aastapreemia pälvisid Hilkka Hiiop ja Pille Lausmäe plafoonmaali restaureerimise ning rüütelkonna hoone renoveerimisel eest; Kristina Tamm ehk Lilli Luuk romaani “Ööema” eest; Roman Demtšenko Paavli Kultuurivabriku ja Damn.Loud agentuuri juhtimise ning eri festivalide kaaskorraldamise eest; Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas ja Tanel Veenre balleti “Valgus maailma lõpust” eest ning Edith Karlson Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindanud näituse “Hora lupi” eest.

Teadusvaldkonnas anti välja üks 65 000 euro suurune elutööpreemia, mille pälvis pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu. Lisaks anti välja kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud parimate teadustööde eest.

Teaduse aastapreemia laureaadid on Valdis Laan (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel “Poolrühmad, ringid ja kategooriad”; Joosep Pata (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel “Masinõppel põhinev suurandmete rekonstrueerimine osakestefüüsikas”; Marina Semtšenko (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel “Taimede ja mullaorganismide interaktsioonide mitmekesisus ja roll ökosüsteemide toimimises”; Ilona Oja Acik, Malle Krunks, Nicolae Spalatu, Atanas Katerski (Tallinna Tehnikaülikool), tehnika ja tehnoloogia valdkond, tööde tsükkel “Anisotroopsetel õhukesekilelistel absorbermaterjalidel põhinevad päikeseelemendid: disain ja säästlike tehnoloogiate arendus”; Elin Org (töörühma juht), Kreete Lüll, Oliver Aasmets, Kertu Liis Krigul (Tartu Ülikool), arsti- ja terviseteaduste valdkond, tööde tsükkel “Soole mikrobioomi seosed tervisega – uus perspektiiv terviseuuringutes”; Kerli Mõtus (Eesti Maaülikool), põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkond, tööde tsükkel “Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring”, René Mõttus (Tartu Ülikool), sotsiaalteaduste valdkond, tööde tsükkel “Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele”; Kristi Viiding, Martin Klöker (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, tööde tsükkel “Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiiriline rekonstrueerimine, kontekstualiseerimine ja mõtestamine”.

Spordi elutööpreemiaid anti välja kaks ning kummagi preemia suurus on 64 000 eurot. Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditraumatoloog Eldur Annus on andnud hindamatu panuse Eesti spordimeditsiini ning sportlaste õnnestumistesse. Kergejõustiklane ja odavisketreener Heino Puuste on Eesti üks edukamaid kergejõustiklasi läbi aegade.

Riiklikke spordi aastapreemiaid anti välja kuus, ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot. Preemia pälvisid Eneli Jefimova, kes sai Pariisi olümpiamängudel 7. koha, lühiraja MM-i pronksmedali, EM-i kuldmedali, juunioride EM-i kuldmedali ning oli aasta nais- ja noorsportlane; Harri Lill ja Marie Kaldvee, kes said kurlingu MM-il segapaaride arvestuses hõbemedali ning pälvisid aasta võistkonna tiitli; Henry Hein eduka treeneritöö eest, olles ühtlasi aasta treener; Holger Peel eduka treeneritöö eest; Johannes Erm, kes sai Pariisi olümpiamängudel 6. koha, kergejõustiku EM-il kuldmedali, sise-MM-il pronksmedali ning oli aasta meesportlane ja Nelli Differt, kes sai Pariisi olümpiamängudel 4. koha.

Õnnitleme!

Allikas: ERR

Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktorant-nooremteadur Sveta Grigorjeva 2023. aastal ilmunud luulekogu “Frankenstein” eest.

Jaan Krossi auhinna asutasid kirjaniku pärijad 2010. aastal. Auhinda, mis määratakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud teose eest, annab välja Eesti Kirjanike Liit.

Viieliikmeline žürii koosseisus Linda Kaljundi, Eneken Laanes, Raili Marling, Sirje Olesk ja Tõnis Vilu (esimees) otsustas, et sel aastal pälvib Jaan Krossi auhinna Sveta Grigorjeva 2023. aastal ilmunud luulekogu “Frankenstein” eest.

Žürii sõnul on Grigorjeva uuendanud eesti luulet ja algatanud tuliseid arutelusid kirjanduse vastuvõtu üle, nii nagu Krossi looming sütitas 1960. aastatel diskussiooni vabavärsi ümber.

“Grigorjeva loomingut iseloomustab eetiline nõudlikkus, missioonitunne ja sotsiaalne närv, mis ei jää kunagi formaalseks. Ta osutab ühiskonnas tihti tähelepanuta jäävatele, haavatavatele inimestele ja muredele. Nii nagu Jaan Krossile oli oluline mõelda ajaliselt ja ruumiliselt kaugemale ning asetada Eesti suuremasse pilti, on ka Grigorjeva kodanikujulgusel rahvusvaheline haare. Ta seob Eesti ühiskonna murekohad meie pööristest kantud aja ja seda mõtestada püüdvate globaalsete ideede konteksti,” tõi žürii välja.

Grigorjeva on seni noorim autor, kes on auhinna pälvinud.

Õnnitleme!

Allikas: ERR

19. veebruaril toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis Toompeal juba kümnendat korda doktorantide lühiloengute galaõhtu “Teadus 3 minutiga”, eesmärgiga populariseerida teadust.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindasid edukalt doktorandid-nooremteadurid Veeda Kala ja Valle-Rasmus Roots. Lisaks loengute ettevalmistamisele tuli kirjutada populaarteaduslik artikkel, mis avaldati ERR-i portaalis Novaator. Valle-Rasmus Rootsi artikkel valiti kolme parema hulka. Väärib märkimist, et esimesel galaõhtul 2015. aastal osales konkursil Veeda Kala juhendaja teadur Marju Raju, kes oli siis veel ise doktorant.

Konkursi laureaadid on:

• • Aljona Gineiko, Eesti Kunstiakadeemia, „Varastatud varandus“
  • Liis Lutter, Eesti Maaülikool, „Leivajuuretis – mikroobide salapärane maailm“
  • Natjan-Naatan Seeba, Tallinna Tehnikaülikool, „Vererasvade lagundamise protsess“
  • Indrek Seire, Tartu Ülikool, „Soolevähi must kast“

Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma rõhutas teaduse populariseerimise ja selges eesti keeles seletamise tähtsust. „Üheks teadlaste väga tähtsaks ülesandeks on teenida riiki ja isamaad. Mis tähendab seda, et me peame suutma oma tööd ja tegemised lahti seletada ka tavalistele inimestele.“ Ta tõi esile, et teadusliku tõe selgitamine teadlaste poolt on oluline ka seetõttu, et üha enam ja enam levivad pseudoteaduslikud sõnumid. Žürii otsust välja kuulutades ütles Mart Saarma, et ettekannete tase oli suurepärane ja konkurents finalistide vahel oli väga tihe.

Viis laureaati saavad võimaluse osaleda 27.–29. mail 2025 ülemaailmsel teaduskommunikatsiooni konverentsil PCST (Public Communication of Science and Technology) Aberdeenis Šotimaal.

Samuti valisid teadusportaali Novaator toimetajad oma lemmikud teadusartikli kirjutajate seast. Kolme esile tõstetu hulka said Aljona Gineiko (Eesti Kunstiakadeemia, „3D-printimine annab ajaloolistele materjalidele uue elu“), Valle-Rasmus Roots (Eesti muusika- ja teatriakadeemia, „Kuidas otsustab dirigent, mida oma kätega teha?“) ja Jaan Vihalemm (Tartu Ülikool, „Bakterid saadavad e-romus leiduvad metallid uuele ringile“).

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Žüriisse kuulusid Mart Saarma, teleajakirjanik Heleri All, Inclusive Financial Technology Foundationi juhatuse liige Kristjan Järve, haridus- ja teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler, Tallink Grupi juht Paavo Nõgene, strateegia- ja juhtimisnõustaja ning innovatsiooniekspert Indrek Tammeaid ja Eesti noorte teaduste akadeemia president Toomas Vaimann.

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatoris avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.

Kõigi finalistidega saab tutvuda siin.
Galaõhtu otseülekanne on järelvaadatav akadeemia Youtube’i kanalis.
Finaalürituse fotod (pildistas Reti Kokk) leiab siit.

Konkursi korraldas Eesti teaduste akadeemia ja seda toetas mittetulundusühing Inclusive Financial Technology Foundation (InFTF). Kolme minuti loengute koostööpartner on Eesti rahvusringhääling.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

Austatud akadeemia pere, head külalised, sõbrad

Mõne päeva pärast tähistame taas üheskoos Eesti Vabariigi sünnipäeva, millest on viimase, peaaegu 35 aasta jooksul saanud meie elu loomulik osa, rõõmupäev, mis tähistab meile priiust, iseseisvust ning usku, et tahame ning suudame olla vastutustundlikud peremehed oma maal.

24. veebruar on sillaks, mis ühendab meid kauge, 1918. aastaga, mil sajandite pikkune unistus vabadusest ja iseolemisest õnnestus lõpuks ellu viia ja meie rahva jaoks algas täiesti uus ajaarvamine, iseolemise, oma keele, kultuuri ja riikliku ülesehituse ajastu, mida ei suutnud enam maha kustutada isegi õnnetust ja kannatusi külvanud vahepealne nõukogude okupatsioon.

Tänasel pidulikul aktusel on meil taas võimalus kõige muu kõrval kuulata Ivo Linna esituses Alo Mattiseni legendaarseid „Viit ärkamisaegset laulu”. Need pole lihtsalt laulud, vaid midagi palju enamat. Nii mõnigi meist saab veel mäletada aega, mil raadiost, kassettmagnetofonidest, peaaegu igast koduaiast kostsid need laulud ja kõlas Ivo Linna hääl, süstides meisse julgust, optimismi, usku ja veendumust, et me suudame taastada oma riigi ja iseseisvuse.

Optimismi ja kindlust vajame ka tänapäeval, sest võrreldamatult paremaks muutunud elule vaatamata oleme olukorras, kus tõepoolest olulistelt asjadelt kaob järjest enam fookus, avalik ruum on täis verbaalset virvendust, hüsteerialaineid ja asendustegevust, mis raiskab meie energiat, tähelepanu ja kõige väärtuslikumat – meile siin maailmas antud aega.

Olgu meil tarkust, julgust ja otsustavust oma riiki edasi ehitada, mõeldes tänutundes neile, kes 1918. aastal meile selle võimaluse kätte võitlesid.

Soovin teile kogu südamest ilusat peagi saabuvat Eesti Vabariigi 107. aastapäeva!

Elagu Eesti Vabariik! Aitäh teile kõigile.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskus osales 2024. aasta lõpus Haridus- ja Teadusministeerium (HTM)  poolt välja kuulutatud täiendusõppe riigihankes. Kõik hankesse esitatud 22 kursust said positiivse vastuse ning 2025. aasta jaanuaris sõlmiti HTM-iga leping kursuste finantseerimiseks.

Koolitused viiakse läbi Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine“ raames (programm VÕTI). VÕTI programm on ESF-ist toetatav tegevus, mis keskendub täiskasvanuharidusele ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumisele.

EMTA täiendusõppes on võimalik riikliku koolitustellimuse toel osaleda tasuta kursustel kolme semestri vältel – 2025. aasta kevadsemestrist kuni 2026. aasta kevadsemestri lõpuni. Kursused on suunatud kõigile muusikat õpetavatele õpetajatele nii lasteaedades, üldhariduskoolides kui ka muusikakoolides.

Registreerimine avaneb järk-järgult kokku 22 tasuta kursusele, sh klaveri-, keelpilli-, flöödi- ja vaskpilli ning akordionimängu õpetamise didaktika, vokaaltöö ja improvisatsiooni arendamine, tänapäevased vaated didaktikas nii kooli kui lasteaia muusikaõpetajatele, aga ka noodigraafika, digitehnoloogia ja muusikatehnoloogia ning kaasaegset lähenemist pakkuvad muusikateooria- ja muusikaloo teemalised kursused.

Osalejate arv on piiratud.

Rohkem infot koolituste sisu ja registreerimise kohta: https://eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/

Stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire.

EMTA Fond annab välja ühe stipendiumi summas 3300 eurot.   

Kandideerima on oodatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Selleks tuleb esitada e-posti aadressile fond@eamt.ee vabas vormis taotlus, kus palume ära tuua oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2025. aastaks.

Taotluste laekumise tähtaeg on 27. veebruar kell 12.00.

Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.

Varasemalt on Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Rasmus Puur, Ode Pürg, Alisson Kruusmaa ja Sten Heinoja.

Lisainfo:
Marko Lõhmus
marko.lohmus@eamt.ee

Valminud on uus veebirakendus „Seto leelo noodikiri“, mis tutvustab ja õpetab seto leelo mitmehäälsust. Tegemist on kõigile avatud rakendusega, kus saab alternatiivses noodikirjas viise ühe või mitme hääle kaupa kuulata ja ka ise kirjutada. Rakendus sisaldab juba ligi sadat  viisi, enamasti koos arhiivisalvestuse ja sõnadega.

Seto noodikiri on alternatiivne noodikiri, mis visualiseerib seto erilist arhailise pooltoon-poolteistoon-laadi süsteemi märksa paremini kui läänelik 5-jooneline noodikiri. Ühtlasi on see tavalisest noodikirjast märksa lihtsam ega eelda kasutajalt nooditundmist. Seto leelo, nagu traditsiooniline muusika üldse, ei ole loodud lääne tempereeritud muusikasüsteemis. Seepärast on rakenduses võimalik noote mikrotonaalselt madaldada ja kõrgendada.

Õppekeskkonnas võib õppida algtõdesid, et saada kätte julgus leelot kaasa laulda või täiendada oma viisivaru. Veebirakenduse kaugem eesmärk on taaselustada vanemat laulmisstiili – traditsioonist tasapisi kaduvaid helilaade ja viisivarieerimist, mis loob leelo erilise rikkaliku kõlamustri. Seto noodikiri aitab aru saada viisi aluspõhimõtetest, stiili detailide omandamiseks tuleb edasi õppida arhiivisalvestustelt või kogenud lauljatelt.

Rakendus asub siin: https://www.folklore.ee/setonoot

Seto noodikirja tutvustab “Leelokool” Seto laulupärimuse keskkonnas, kus saab noodirakenduse abil samm-sammult õppida viise ja mitmehäälsuse põhimõtted: https://laul.setomaa.ee/leelokool/

Veebirakendus valmis Kultuuriministeeriumi rahastatud loovuurimusprojekti “Seto mitmehäälse laulu õpetamine alternatiivse noodikirja abil” tulemusena. Projekti kureeris Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) pärimusmuusika külalisõppejõud Janika Oras, projektiliikmete seas olid EMTA vanemteadur Žanna Pärtlas ja elektroakustilise loomingu lektor Hans-Gunter Lock. Veebirakenduse tehniline teostaja oli Tartu Ülikooli magistrant Tanel Torn. Projekti loominguline partner oli Meel Valgu juhendamisel tegutsev Lummo Kati leelopark Setomaalt, keda projektis esindas Mari Palolill. Paljude lauljate seas, kes aitasid keskkonda testida ja arendada, olid ka EMTA pärimusmuusika eriala üliõpilased.

Noodirakenduse tutvustus toimub 4. märtsil kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (ruumis A402). 

Pühapäeval, 16. veebruaril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias viis päeva kestev rahvusvaheline tšellofestival “Crossing Bows”, pakkudes suurepärast võimalust näha maailma tipptasemel tšelloõpetust ning tutvuda nii kohalike kui välismaiste noorte talentidega. Festivali külastajad saavad osa nii avatud meistrikursustest kui ka õppejõudude ja üliõpilaste kontsertidest.

Tšellofestival, mis toimub juba kolmandat korda, toob Tallinnasse silmapaistvad tšelllstid ja üliõpilased Islandi Kunstiülikoolist, Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemiast, Läti Muusikaakadeemiast, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Rio Grande do Norte Riiklikust Ülikoolist.

“On hea meel tervitada taas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias häid kolleege. Festivalist on nüüdseks saanud juba iga-aastane traditsioon ning oodatud kohtumispaik. Suur rõõm on pakkuda üliõpilastele võimalust kohtuda inspireerivate tšellokunstnikega ning võimalust luua elukestvaid rahvusvahelisi kontakte. Publikul on aga suurepärane võimalus osa saada kontsertidest, kus esinevad nii meistrikursusi läbiviivaid õppejõud kui ka neil osalenud üliõpilased,” sõnab festivali ellukutsuja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello professor Henry-David Varema ja lisab: “Sel korral tervitame festivalil ka erakordselt mitmekülgset Brasiilia muusikut Rafaele Andradet, kes muuhulgas tutvustab meile enda loodud elektroakustilist instrumenti knurl.”

Meistrikursusi viivad läbi Fabio Presgrave (Rio Grande do Norte Riiklik Ülikool), Henrik Brendstrup (Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia), Sigurgeir Agnarsson (Islandi Kunstiülikool), Guna Šnē (Läti Muusikaakadeemia), Ēriks Kiršfelds (Läti Muusikaakadeemia), Erkki Lahesmaa (Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia) ja Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

Festivali avapäeval, 16. veebruaril kell 19.00 esineb EMTA black box’is Rafaele Andrade. Õppejõudude kontsert toimub kolmapäeval, 19. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis. Festivali lõpetab neljapäeval, 20. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis üliõpilaste kontsert.

Meediakajastusi:
Rahvusvaheline tšellofestival toob Tallinnasse tšellomeistrid ja noored talendid (ERR, 17.02.2025)

Meie akadeemias töötab edukaid naisi teadlaskarjääri kõgil astmetel. Ka akadeemia ajaloos on mitmed juhtivad muusika- ja teatriteadlased olnud naised. Seetõttu ei ole meil loodetavasti välja kujunenud stereotüüpi, et teadustöö on eeskätt meeste pärusmaa. Siiski ei saa eitada, et mitmel põhjusel on naistel teadusmaailmas läbi lüüa raskem kui meestel. “Naised teaduses” päev ongi ellu kutsutud sellele tähelepanu juhtimiseks ning teadusest huvitatud tüdrukute ja teaduses tegutsevate naiste toetamiseks ja innustamiseks.

Eesti Teadusagentuuri värske statistikaga saab tutvuda siin.