Rubriik: Uncategorized @et

Täna, 8. märtsil ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja esimene number, mille eessõnas võtab sõna loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

Austatud lugejad 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ajakiri avab lugejatele meie loomingut ja inspiratsiooni täis maja ning tutvustab inimesi, kes on oma erialale sügavalt pühendunud.

Ajakirja avanumbrist saab lugeda intervjuud rektori Ivari Iljaga, kes räägib muutunud maailmaga seotud väljakutsetest, kõrghariduse valupunktidest, kuid ka vajadusest kasvatada noorema generatsiooni huvi professionaalse muusikaõppe vastu.

Avanumbri esikaas on pühendatud EMTA lavakunsti osakonda sel kevadel lõpetavale XXXI lennule. Intervjuudest on huvitav teada saada, mida mõtlevad ning millest unistavad oma loometee alguses olevad noored näitlejad. Sõna saab ka lennu juhendaja, näitlejatöö vanemlektor Jaak Prints. 

EMTA ajakiri annab ülevaate mõningatest olulistest sündmustest, mis ootavad akadeemiat ees 2024. aasta kevadel. Koostöös Tallinna linnaga tuleb 9. märtsil Kaarli kirikus ettekandele Benjamin Britteni „Sõjareekviem“, millega meenutame 80 aasta möödumist Tallinna märtsipommitamisest. Britteni kui ühe mõjukama inglise helilooja mõttemaailma avab ajakirja veergudel dirigent, koori- ja orkestridirigeerimise professor Toomas Kapten. Helilooja kirjutas „Sõjareekviemi“ 1961. aastal ning seda peetakse tema sõjavastaste veendumuste manifestiks. Kuigi teose pealkiri on kurjakuulutav ning inimkonnale hoiatuseks hukatuslike sõdade eest, kätkeb see endas ka rahusõnumit ja lootust. 

Samuti saavad sõna varajase muusika õppejuht, klavessiini professor ja vanamuusika festivali Ceciliana kunstiline juht Imbi Tarum, kaasaegsete etenduskunstide juhtiv professor, õppekava koordinaator ja festivali Manifestal kunstiline juht Jüri Nael ning audiovisuaalse loomingu õppejuht ja festivali Commute üks loojatest Einike Leppik. 

Akustik Linda Madalik ja sisearhitekt Aivar Oja räägivad 2019. aastal avatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suure saali ehitamisest ja selle väljakutsetest. Seoses kontserdi- ja teatrimaja avamisega algas akadeemia ajaloos uus ajajärk, mis avas suurepärased võimalused meie üliõpilastele ning muutis maja veelgi avatumaks ka publikule.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võõrustab tänavu kevadel Põhja- ja Baltimaade suurimat pärimusmuusika festivali Nordtrad. Nagu pärimusmuusika eriala õppejuht Karoliina Kreintaal ning pärimusmuusika lektor Leanne Barbo oma intervjuus lausuvad, on see suur au mitte ainult akadeemiale, vaid tervele Eestile. 

Kahtlemata on ajakirja üheks lahutamatuks osaks rubriik, kus räägime teadusest. Sel korral tutvustab doktorinõukogu esimees, doktoriõppe keskuse juhataja ja muusikateaduse professor Kristel Pappel EMTA doktorantide tegevust. 

Oluline on mainida ka seda, et teemasid, mis sel korral ajakirja ei mahtunud, on palju, kuid kindlasti leiavad nad oma koha järgmistes numbrites. 

Tänan ajakirja koostajaid Jaanika Vilipot, Evelin Värvat ja Svea Ideon-Marksi ning kõiki teisi suurepäraseid kolleege, kes panustasid ajakirja valmimisse.

Head lugemist!

Henry-David Varema 
Loometegevuse ja välissuhete prorektor

Ajakiri on tasuta kättesaadav nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Paberkandjal ajakirja leiab nii akadeemia õppehoonetest kui ka kontserdi- ja teatrimajast. Elektroonilist versiooni saab lugeda siit.

Kaanefoto autor: Rene Jakobson

Laupäeval, 9. märtsil möödub Tallinna märtsipommitamisest 80 aastat. Selle traagilise ajaloosündmuse meenutamiseks tuleb Kaarli kirikus algusega kell 20.00 ettekandele inglise helilooja Benjamin Britteni suurteos „Sõjareekviem“ op. 66. Teose toob publikuni ligi 300 muusikust koosnev koosseis dirigent Toomas Kapteni juhatamisel.

Monumentaalne teos „Sõjareekviem“, mida on peetud Benjamin Britteni loomingu üheks kõrgpunktiks, valmis 1962. aastal, et tähistada sõjas hävinud Coventry katedraali taastamist. Väga ulatuslikus ja suurele koosseisule komponeeritud reekviemis on Britten põiminud omavahel ladinakeelse surnumissa tekstid inglise poeedi Wilfred Oweni romantilise sõduriluulega. Teos on helilooja sõjavastane manifest ning hoiatus tulevastele põlvedele, samas ka inimliku lootuse ja armastuse väljendus ning veendumus, et parem, puhtam ja ilusam maailm on võimalik.

„Britteni täpsus inimhinge keerukuse kujutamisel on hämmastav. Tema helikeel on selgelt analüüsitav ja erakordselt kergesti kuulatav. Britteni muusika mõjub esimesest momendist,“ iseloomustab Benjamin Brittenit ja „Sõjareekviemi“ dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koori- ja orkestridirigeerimise professor Toomas Kapten.

9. märtsil kannavad Kaarli kirikus „Sõjareekviemi“ ette solistid Arete Kerge (sopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, sinfonietta ja koor, Rahvusooper Estonia Poistekoor ja dirigent Hirvo Surva, Olga Opryshko (orel), Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ning kammerkoor Collegium Musicale. 

„Suurte kunstiteoste läbi kogevad nende esitajad, kui tähtis on olla inimene selle heas mõttes. See jõuab ka kuulajateni, kes kogevad, et nendes toimus mingisugune sisemine muutus,“ sõnab Kapten. „Sest kõik algab inimesest: ükski relv ei ole kahjulik, kui ta ei ole inimese käes. Inimesed on ise teinud selle maailma ja ükski kõrgem võim ei aita meid sellest vabaneda. Inimesed peavad ise jõudma kurjusest vabanemiseni või me saame hukka.“ Rahuajal sündinud dirigent teab, et muusiku relvaks on muusika: „See ei tee kellelegi haiget, vaid pigem teeb meid tugevamaks. Kõik me tahame rahu ja kõik me tahame ka seda, et lõpeks vägivald. Et inimkond ei hävitaks ennast.“

Kontsert toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna linna koostöös ning see kuulub UNESCO Muusikalinn Tallinn programmi. Kontserti toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Piletid on saadaval Piletikeskuses ja Piletilevis ning tund enne algust kohapealt. Muusikalinna noortepilet hinnaga 6 eurot on saadaval Piletikeskuses ja mõeldud 16–26 aastastele õppivale noorele.

Pikemat intervjuud Toomas Kapteniga saab lugeda siit.

Meediakajastusi:
GALERII. 80 aastat õuduste ööst. Tallinnas mälestati märtsipommitamise ohvreid (Pealinn, 11.03.2024)
Neeme Raua intervjuu Toomas Kapteniga (Kuku raadio, 09.03.2024; intervjuu algab 68. minutil)
Taas kunstiga sõja vastu: märtsipommitamist meenutab Britteni „Sõjareekviem“ (Postimees, 07.03.2024)
Märtsipommitamist meenutatakse Kaarli kirikus Britteni “Sõjareekviemiga” (Pealinn, 07.03.2024)
9. märtsil möödub 80 aastat Nõukogude lennuväe massiivsest õhurünnakust Tallinnale (Klassikaraadio, 06.03.2024)
Laupäeval möödub 80 aastat Nõukogude lennuväe rünnakust Tallinnale (Pealinn, 06.03.2024)
MÄRTSIPOMMITAMISE AASTAPÄEV: Kaarli kirikus kõlab võimas sõda tauniv reekviem (Pealinn, 27.02.2024)

Fotode autor: Vahur Lõhmus

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala magistriüliõpilane Karolin Sigus ja kaasaegse improvisatsiooni magistriüliõpilane Eemeli Solehmainen osalesid edukalt 24. ja 25. veebruaril Antwerpeni Kuninglikus Konservatooriumis toimunud III rahvusvahelisel Rene Aroni nimelisel improvisatsioonikonkursil.

Konkursil jagati preemiaid erinevates kategooriates (soolo-, tonaalne-, vabaimprovisatsioon, improvisatsioon teemale, partimento jne). Karolin Sigus kogus žüriilt 1. ja 2. vooruga kõige enam punkte ning sai lisaks vabaimprovisatsiooni preemiale ka peaauhinna – René Aronsi karika (pronksist lilleõis), mis jääb alatiseks Antwerpenisse, kuid sellele lisatakse võitja nimi ja foto. Konkursi peakorraldaja Yves Senden võitjast: „Žüriile avaldas suurt muljet Karolin Siguse tugeva narratiiviga ja intensiivne mäng läbi kõigi kolme vooru.“

Eemeli Solehmainen osales konkursil koos Šoti Kuningliku Konservatooriumi üliõpilaste Jack Halforty (saksofon) ja Khalil Johnsoniga (tšello). Trio esitus kogus 1. ja 2. voorus züriilt suuruselt kolmanda punktisumma ja neid premeeriti Wildcard preemiaga. Suuruselt teise punktisumma kogus Guildhalli Muusika- ja Draamakooli kvartett Ensemble+, kes pälvis samuti Wildcard preemia. Kolmandat vooru hindas publik, preemia sai Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Gregory Khoronenko (saksofon).

Konkursil osalesid muusikud Euroopast, USA-st ja Austraaliast.

Õnnitleme!

Stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire.

EMTA Fond annab välja ühe stipendiumi summas 3200 eurot.

Kandideerima on oodatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Selleks tuleb esitada e-posti aadressile fond@eamt.ee vabas vormis taotlus, kus palume ära tuua oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2024. aastaks.

Taotluste laekumise tähtaeg on 11. märts 2024 kell 12.00.

Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.

Varasemalt on Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Rasmus Puur, Ode Pürg ja Alisson Kruusmaa.

Lisainfo:
Marko Lõhmus
marko.lohmus@eamt.ee

1944. aasta 9. märtsi ööl satub Tallinn vaenlase rünnaku alla – hävivad tuhanded hooned, sealhulgas kultuuri- ja pühakojad. Sellest meie ajaloo ühest süngemast ajast kirjutab Voldemar Panso oma päevikus. Tol ajal 24-aastane, alles oma kunstnikuteed alustav Eesti teatri suurmeister kirjeldab, kuidas tugevate läbielamistega kaasnes lõpuks apaatia ja ükskõiksus kõige suhtes. Selle kõrval kasvas aga noore inimese hinges jõud edasi liikuda: „Oli mis oli, sellest pole isegi kahju. Aga elu peab kuidagi edasi minema.“ Just need mõtted Panso päevikust andsid tõuke Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koori- ja orkestridirigeerimise professorile Toomas Kaptenile tuua tänavu 9. märtsil ettekandele inglise helilooja Benjamin Britteni suurteos „Sõjareekviem“ op. 66, mis on ühest küljest kui hoiatus inimkonnale sõja hukutava tee valimise eest. Samas andes ka lootust ja energiat – seda, mida kannab endas muusika, ka ajaloo kõige trööstitumatel hetkedel. 

Nii paradoksaalne kui see ka pole, võime läbi ajaloo näha, kuidas inimkannatused ja valu on andnud kunstnikele impulsi millegi suure loomiseks. Nii ka Britteni „Sõjareekviem“ op. 66, mida peetakse helilooja, aga ka Inglismaa üheks olulisemaks ja suurejoonelisemaks teoseks. Suures osas 1961. aastal komponeeritud teos, mis on kirjutatud sopranile, tenorile, baritonile, kahele orkestrile, neljale koorile ja orelile, tuli esmaettekandele 1962. aasta 30. mail Coventry uue katedraali pühitsemisel. Britten kui veendunud patsifist otsustas teose pühendada kõigile esimeses ja teises maailmasõjas hukkunuile. Üle viiekümne aasta erinevaid orkestreid ja koorikollektiive juhatanud, sealhulgas Vanemuise ooperis aastaid peadirigendina töötanud Toomas Kapten nimetab Brittenit üheks oma lemmikheliloojaks, kellele tegi omal moel kummarduse Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetamisel, esitades selleks enda loodud orkestriga Benjamin Britteni „Halastusaja kantaadi“ op. 69 („Cantata misericordium“ op. 69). „Olen õppinud seda heliloojat sügavalt tundma. Britten on selline geenius, kes suudab haarata muusikaajaloo kõik etapid ja saavutused muusikakunstis. Ühendades kirjanduse ja kujutava kunsti ning viia need teatud ühe kunstilise idee suunas,“ lausub dirigent.

Kes võidab võitluse selle ilmaelu eest? 

„„Mul on sõja pärast kahju ja poeesia pärast on kahju. Mul on kahju elamata jäänud aastate pärast. Need, mis on ees, sest meid ootab ees ainult suur katastroof“,“ tsiteerib Kapten inglise poeedi Wilfred Oweni luulet, mida Britten on kasutanud „Sõjareekviemi“ tekstides. Dirigendi arvates on helilooja suurepäraselt välja toonud essentsi Oweni sõduripoeesiast. „„Sõjareekviem“ on justkui hoiatus, et maailm on tegelikult kurjal teel. Teose alguses kõlavad sõnad „Issand, halasta“ ning taustal motiivina kuuldav tritoon ehk saatana motiiv on kui võitlus hea ja kurja vahel. Siin pannakse jumalik ja saatanlik kokku. Nüüd on küsimus, kes jääb peale? Kes võidab võitluse selle ilmaelu eest? Britten annab siiski lootust. Me peame hoidma ja kaitsma, et nende ilusate valgete pilvede asemel ei oleks raketipilved.“

Kui Rahmaninov on öelnud, et tema muusika on kõik see, mida ta on elus kogenud – armastus, pettumised, vihkamine, rõõm, ängistused, siis sama lai väljendusskaala on ka Brittenil. „Ta on väga harmooniline. Ometi oma keerukuses ja kaasaegses helikeeles ilus ja selge. Tema muusikaliste kujundite selgus on võrreldav Leonardo da Vinci või Michelangelo kujunditega kunstis või Dante „Jumalikus komöödias“ põrgu ja paradiisi kujutamises.“ Kapten kirjeldab Britteni loomingut kui kontsentraati kõigest sellest, mis varem kirjutatud ning mis ajahetkel helilooja ise toimetas. „Sõjareekviem“ valmis ajateljel, mil teine maailmasõda oli läbi ning algas Vietnami sõda. Kuigi dirigenti ennast paneb muretsema see, kuhu maailm sõdadega on liikumas, siis tuletab ta endale meelde, kui oluline roll on muusikal. „Meil, muusikutel, on tegelikult ainuke võimalus väljendada ennast läbi muusikaliste teoste. Britteni „Sõjareekviem“ on kahtlemata tänaseni kirjutatud teostest kõige võimsam. See on tohutu muusikaline fresko, mis on võrreldav Sixtuse kabeli Michelangelo suurteostega nagu „Maailmaloomine“ ja „Viimnepäev“,“ ei jää ta kirjeldusega tagasihoidlikuks. Vaatamata sellele, et Kapten tunneb ühe oma lemmikhelilooja loomingulisi väljendusvorme peensusteni, tunnistab ta, et lõpuni ei suuda Britteni „koodi“ keegi lahti murda. „See teos on lihtsalt niivõrd rikas oma tundeskaalal, tohutult emotsionaalne, nii otse- kui ka kõrvalträäkiv.“ Viidates siinkohal Britteni reekviemi tekstikäsitlusele, mis on kohati irooniline, teatud kõvernurga all: Oweni tekstis räägib üks stseen Abrahamist, kes Piibliloo järgi peab Jumalale annetama lamba. Oweni tekstis aga ohverdatakse lamba asemel hoopis Abrahami poeg IIsak, mille tõttu läheb pool maailmasugu kaotsi. „See on justkui protest vägivalla ja inimese kui inimese vaenlase vastu. Selle tegutsemise ja ebaõigluse vastu, mida kohtame paraku järjest rohkem,“ lausub Kapten.

Britten kui oma aja rokkmuusik

„Sõjareekviemi“ ettevalmistusperioodil ja tudengite projektinädalal märkas Kapten, kuidas noored partiisid õppisid – õhinal, inspireeritult: „Selles muusikas endas on niivõrd palju kõigi jaoks, ta haarab sind jäägitult kaasa,“ sõnab ta. „Arvan, et noored peavad seda teost tegema, et saada kogemus sellise suure kunstiga kokkupuutest.“ Kaarli kirikus toimuvat „Sõjareekviemi“ kannavad ette solistid Arete Kerge (sopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (bariton), Rahvusooper Estonia Poistekoor, dirigent Hirvo Surva. Orelil Olga Opryshko, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koor, Rahvusooper Estonia noormeestekoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor, Kammerkoor Collegium Musicale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester ja sinfonietta. „Arvan, et koos jõuame millegi väga tähtsa äratundmisele. Reegleid ei ole, sest see teos üllatab ja avaneb justkui iga päev uuesti. Kuna Britten pidas seda teost oma kõige tähtsamaks, siis on ta ka selle kirjutamisel tõepoolest püüdnud nii-öelda uuesti luua kõik selle salvestatu, mida oma elus kogenud: puutudes kokku varase inglise muusikaga, gregoriuse lauluga, võtnud elemente Indiast ja Jaapanist. Selles teoses kohtame otseseid viiteid Verdi reekviemile, Mozarti reekviemile, Bachi passioonidele ning Stravinski paljudele leidudele,“ räägib Kapten, kellel on au dirigeerida Britteni „Sõjareekviemi“ esmakordselt. „Aga ma usaldan seda heliloojat jäägitult! Tema täpsus inimhinge keerukuse kujutamisel on hämmastav. Võib-olla oskas seda keelt veel Dmitri Šostakovitš, kes puudutas väga teravalt ja isegi julmalt kogu seda maailmaelu oma muusikalise helikeelega.“ Kui dirigent sukeldub kaleidoskoopilise Britteni loomealgesse, siis tuletab ta meelde, et tegemist on kaasaegse klassikalise muusika esindajaga, kes õppis modernmuusika suurkujudelt, eelkõige Igor Stravinskilt, ning valdas dodekafoonilist helikeelt, mida kasutab ka „Sõjareekviemis“. „Britteni helikeel on selgelt analüüsitav ja erakordselt kergesti kuulatav. Tema muusika ei eelda teadikumat kuulajat. See muusika mõjub esimesest momendist.“ Siin toob dirigent näite oma esmakordsest kokkupuutest Britteni „Sõjareekviemiga“, olles tol ajal Tallinna Muusikakeskkooli (praegune MUBA) üheksanda klassi õpilane. „Need motiivid on kohe haaratavad, jäädes terveks eluks meelde.“ Kapten võrdleb Brittenit rokkmuusikaga, mille saatel ta ise üles kasvas. „Kui me nimetame barokki ja mõtleme selle all Bachi ja Händelit, siis Britten on kirjutanud sümfoonilises oratoriaalses muusikavormis rokkmuusikat.“

Kas aeg ja ruum mõjutavad meie kunstilisi väljendamisi? 

„Ta ei mõjuta küll otseselt, kui ma mängin, kujutlen või leian endas selle muusika. Muusika – see on elav organism. Aga paratamatult aeg ja ruum muudavad – iga moment, mida olen öelnud, on minevik. Järgmine on juba tulevik.“ Muusika, aga just „Sõjareekviem“, vaatamata selle süngele nimele ja sünniloole, võiks Kapteni sõnul puudutada igaüht. „Ma tahan, et tunnetaksime läbi selle muusika ühist jõudu ja saaksime sellest vaimset energiat, mida võiksime jagada laiali. Vaimne energia ei jää ühte kohta. Ta hakkab kuskil siin ilmaruumis levima, sest energia on igal pool – terves universumis.“ Kapten meenutab paari aasta tagust ettevõtmist, kui toodi EMTA kontserdi- ja teatrimaja lavale Carl Orffi ooper „Kuu“, mis oli samuti tugevate emotsioonidega laetud ettekanne. Viimased tööaastad ongi dirigent pühendanud just selliste suurvormide ettekandmisele. „Et tuua kõige parem teos meie tudengitele tegemiseks.“ Tema sõnul on Britteni muusika kvaliteet niivõrd kõrge, et see muudab iga selles osaleva muusiku professionaaliks. „Kas ta on vähem või rohkem õppinud, pole oluline. See muusika ise tõstab tema kui muusiku kvaliteeti kohe, seades niivõrd kõrge nivoo, et kui sa teda puudutad, siis oled juba tõusnud kõrgemale tasemele.“

Kõik me tahame, et lõpeks vägivald – et inimkond ei hävitaks ennast

„Suurte kunstiteoste läbi kogevad nende esitajad, kui tähtis on olla inimene selle heas mõttes. See jõuab ka kuulajateni, kes kogevad, et nendes toimus mingi sisemine muutus,“ sõnab Kapten. „Sest kõik algab inimesest: ükski relv ei ole kahjulik, kui ta ei ole inimese käes. Inimesed on ise teinud selle maailma ja ükski kõrgem võim ei aita meid sellest vabaneda. Inimesed peavad ise jõudma kurjusest vabanemiseni või me saame hukka.“ Rahuajal sündinud dirigent teab, et muusiku relvaks on muusika: „See ei tee kellelegi haiget, vaid pigem teeb meid tugevamaks. Kõik me tahame rahu ja kõik me tahame ka seda, et lõpeks vägivald. Et inimkond ei hävitaks ennast.“

„Sõjareekviem“ tuleb ettekandele 9. märtsil kell 20.00 Tallinna Kaarli kirikus. Lisainfo siin. Piletid on saadaval Piletikeskuses ja Piletilevis.

Toomas Kaptenit intervjueeris Jaanika Vilipo. Intervjuu ilmub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja esimeses numbris (märts 2024), rohkem infot siit.

Euroopa Liidu Noorteorkestri (European Union Youth Orchestra) konkursil osalenud üheksateistkümnest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ning Heino Elleri Muusikakoolis õppivast noorest instrumentalistist valiti orkestri põhikoosseisu EMTA üliõpilased Mia Ruubel (viiul) ja Oliver Vilu (vioola). Lisaks EMTA üliõpilastele mängivad orkestris ka Helsingi Kunstide Ülikooli Sibeliuse Akadeemias vioolat õppiv Hanna Maria Semper ja tšellist Brendan Tarm.

Eesti noorte muusikute saavutusi tuleb kõrgelt hinnata, kuna EUYO konkursisõel on ülitihe – Euroopa Liidu 27 riigist osales kokku 3386 instrumentalisti, kellest lõppkokkuvõttes pääses EUYO 2023/2024 hooaja põhikoosseisu 150.

1976. aastal Claudio Abbado initsiatiivil asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, tema kõrval ka endised peadirigendid Valdimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Kevadsessioon 2024 toimub seoses Belgia eesistumisega Brüsselis, Brügges ja Charlerois, suvesessioon leiab aset orkestri residentsis Grafeneggis, Austrias, millele järgnevad kontserdid Bolzanos, Lucerne’is, Berliinis ja Carnegie Hallis New Yorgis.

Orkestri aupresident on Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, aupatroonide juht Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, patroonid Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Josep Borrell ning Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel. Orkestri patroon Eestis on peaminister Kaja Kallas.

Õnnitleme!

Lisainfo:
Kai Kiiv, välissuhete spetsialist
kai.kiiv@eamt.ee

Austatud akadeemia pere, lugupeetud külalised

Tähistame homme üheskoos Eesti Vabariigi sünnipäeva. Võtame seda tähtpäeva juba enesestmõistetava, harjumuspärase, iga aasta korduva pidupäevana, kuid tulenevalt sünniaastast mäletavad paljud meist ka aega, kui Eesti Vabariiki, vabadust ja iseolemist ei tohtinud avalikult isegi mainida. Meie 20-aastast vabaduse aega nimetati nõukogulikus kõnepruugis, kooliõpikutest ajalehtede ja raadioni põlglikult – kodanlikuks perioodiks. Kuid meil olid õnneks vanemad ja vanavanemad, kes kodus tõtt rääkisid. Oma lapsepõlve suved veetsin ma Kadrinas, kus vanaemal oli sahtlis hoiul suurepärane 1939. aastal väljaantud raamat „20 aastat Eesti iseseisvust sõnas ja pildis“, lehitsesin seda lapsena tihti. Tallinlasena oli suur osa seal kujutatud ehitisi mulle tuttav, kuid neist mustvalgetest piltidest ja tuntud vaadetest õhkuv tunnetus oli midagi sellist, mida mul päris elus polnud seni olnud võimalik kogeda. Selles raamatus peituv saladus oli köitev ja sundis ikka ja jälle enda juurde tagasi pöörduma. Tagantjärele olen mõelnud, et küllap see oligi just vabadus, mis nendele piltidele oli jäänud ja kiirgas sealt välja veel aastakümnete järelgi. Täna võime taas tunda uhkust oma riigi ja vabaduse üle, arendada oma kultuuri ja haridust, kuulata muusikat siin, selles suurepärases saalis, pidada kõnesid ja nautida luulet keeles, mida mõistab vaid umbes miljon inimest üle 8-miljardilisest inimkonnast.

Kuid kõike seda poleks olnud ilma Vabadussõja ja 1918. aasta 24. veebruarita kui Maanõukogu Vanematekogu võttis vastu „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“, mis tähistas meile vabadust, sõltumatust, vastutust ja meie oma ajaloo algust, sest sinnani, kui ehk muinasaeg välja arvata, olime olnud vaid tegelased võõrastes ajalugudes. Vabadussõda oli aga päris sõda, kus paljudel tuli priiuse nimel oma elu anda. Tõeline sõda käib ka praegu – Ukrainas, kus tegelikult on kaalul ka meie vabadus ja meile nii tuttav impeerium külvab taas surma, kannatusi ja meeleheidet. Jean-Jacques Rousseau on öelnud: „Rahulikult nautida saab ainult seda, millest võib kahetsust tundmata loobuda.”. Nautigem siis oma vabadust, kuid mitte rahulikult. Mõistkem, et vabaduse eest tuleb iga päev hoolitseda, seda tuleb kaitsta ja valvata, sest alati võib leiduda keegi, kes selle ära tahaks röövida… kuid kes on korra vabadust tundnud, ei tahaks sellest kindlasti enam kunagi, ammugi kahetsuseta loobuda.

Olgem siis tänulikud võimsatele, tarkadele ja kaugelenägevatele Eesti Vabariigi loojatele 106 aastat tagasi ning hoidkem hellalt nendelt saadud pärandust.

Ilusat Eesti Vabariigi sünnipäeva!
Elagu Eesti Vabariik! Aitäh teile kõigile.

Reedel, 23. veebruaril kell 12.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis pidulik Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertaktus.

Esinevad EMTA lavakunsti osakonna üliõpilased XXXII lennust Mari-Liis Lille juhendamisel ning EMTA puhkpilliorkester Toomas Vavilovi juhatamisel.

Sissepääsuks on vajalik võtta tasuta pääse Piletikeskusest. NB! Tasuta piletid on otsas!

Akadeemia üliõpilased ja töötajad ei pea tasuta piletit Piletikeskusest võtma.

Ilusat Eesti Vabariigi 106. aastapäeva!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) on 17.–22. veebruarini toimumas rahvusvaheline tšellofestival „Crossing bows“, mis toob kokku tšello õppejõud ja üliõpilased kuuest riigist – Brasiiliast, Islandilt, Taanist, Leedust, Lätist ning Eestist. Festivali lõppkontserdil, mis leiab aset sel neljapäeval, 22. veebruaril EMTA suures saalis, astub publiku ette ligi 40 tšellistist koosnev orkester ning solistina Brasiilia päritolu sopran Alzeny Pereira Nelo de Farias.

Festival „Crossing bows“ toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias teist aastat järjest. Sel korral osaleb festivalil üle 30 üliõpilase, kellele jagavad oma teadmisi õppejõud ja mitmekülgsed muusikud Henrik Brendstrup Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Sigurður Bjarki Gunnarsson Islandi Kunstiülikoolist, Ēriks Kiršfelds Läti Muusikaakadeemiast, Gleb Pyšniak Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast, Fabio Presgrave Rio Grande do Norte Riiklikust Ülikoolist ning Henry-David Varema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, kes on festivali ellukutsuja ja eestvedaja.

„Väga hea meel on tervitada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias suurepäraseid partnerülikoolide kolleege ja üliõpilasi. Alates möödunud laupäevast on akadeemias toimunud meistriklassid ja ettevalmistused kontsertideks. Lisaks üliõpilaste poolt ettekantavale soolorepertuaarile tulevad festivali lõppkontserdil esitamisele teosed ligi 40 tšellistist koosneva ansambli esituses. Eriline rõõm on Eestis tervitada Brasiilia sopranit Alzeny Pereira Nelo de Fariasit, kes esineb muuhulgas Brasiilia helilooja Heitor Villa-Lobose „Bachianas Brasileiras“ nr 5 ettekandes,“ sõnab Henry-David Varema ja lisab: „Festivalil osalevad õppejõud on suurte kogemustega pedagoogid, kes paistavad silma ka muljetavaldavate saavutusega erialases loomingulises töös. Juba praegu oleme saanud üliõpilastelt väga positiivset tagasisidet sellise rahvusvahelise koostööprojekti kohta.“

Festivali lõppkontsert toimub 22. veebruaril kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, sissepääs on tasuta.

Rohkem infot siin.

Lõppkontserdi fotoalbum asub siin.

Meediakajastusi:
Tšellofestivalil astub lavale neljakümnest muusikust koosnev orkester (ERR, Aktuaalne Kaamera, 21.02.2024)
Sel nädalal toimub Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias teist korda rahvusvaheline tšellofestival „Crossing bows“ (Klassikaraadio, 20.02.2024)

20. veebruaril allkirjastasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektor Ivari Ilja ja Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) direktor Piret Voolaid koostöölepingu. Lepingus rõhutatakse soovi süvendada ja arendada EMTA ja EKM-i koostöösidemeid kultuuriteoreetiliste ning eesti ja teiste soomeugri rahvaste pärimuse, sealhulgas traditsioonilise muusika uuringute vallas ning etnomusikoloogia, pärimusmuusika ja etenduskunstide õpetamisel, toetades loovust ja innovatsiooni ning kultuuripärandi kaasaegset keskkonnahoidlikku kasutust.

“Erakordselt suur rõõm on allkirjastada koostööleping Eesti Kirjandusmuuseumiga. Usun, et meie nüüdsest veelgi tihedam koostöö kujuneb viljakaks ja annab olulisi tulemusi nii teaduse- kui kultuurivallas,” sõnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

„Kindlasti tugevdab see leping meie senist väga head koostööd, meie ühiseid tegemisi. Mina isiklikult meenutan tõhusat sisulist koostööd EMTA teadlastega äsjases Eesti-uuringute Tippkeskuses (2015–2023), kus muusika- ja kõneuuringute töörühm saavutas suurepäraseid tulemusi Jaan Rossi ja Marju Raju juhtimisel. Praegu rõõmustame Kultuuriministeeriumi finantseeritud koostööprojekti üle, mida juhib EMTA vanemteadur Žanna Pärtlas ja millesse on kaasatud meie vanemteadurid Janika Oras ja Andreas Kalkun, projekti uurimismaterjal (seto laulude helisalvestised) pärineb valdavalt kirjandusmuuseumi kogudest. Koostöökohti on mitmeid ja kindlasti soovime panustada lähiajal ühise doktorandi-nooremteaduri leidmisele teadmussiirde meetme raames,“ rõhutab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid.

Koostöölepingu üldised suunad hõlmavad õppetööd, teadus-, arendus- ja loometööd ning üldist kultuurialast koostööd. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kirjandusmuuseumi vahelises koostöös on oluline osa üliõpilaste praktikal EKM-is, lõputööde juhendamisel ning ühiste koostööprojektide korraldamisel vastavalt mõlemapoolsele huvile. Ühisprojektid toetavad mõlema poole teadus- ja arendustegevusi ning loovad aluse pikaajaliseks ja tähendusrikkaks partnerluseks.