Rubriik: Uncategorized @et
14.–23. veebruarini toimub taas klaveriüliõpilastele suunatud projekt Crossing Keyboards ning esimest korda tšelloüliõpilastele suunatud samalaadne ettevõtmine nimega Crossing Bows. Projektid toovad EMTA-sse kokku klaveri- ja tšelloüliõpilased ning -õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Helsingi Sibeliuse Akadeemiast, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Läti Muusikaakadeemia ning Islandi Kunstiülikoolist ja Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast.
Crossing Keyboardsil osaleb neljast eelpool nimetatud akadeemiast kaks õppejõudu ja neli-viis üliõpilast, kes teevad kontserdi- ja õppereisi, külastades järjest kõiki neid akadeemiaid.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindavad õppejõududena Ivari Ilja ja Mati Mikalai, Helsinki Sibeliuse Akadeemiast osalevad projektis Niklas Pokki ja Hui-Ying Liu-Tawaststjerna, Läti Muusikaakadeemiat esindavad Juris Kalnciems ja Toms Ostrovskis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiat Zbignevas Ibelgauptas ja Aidas Puodziukas.
Külalistena saabuvad õppejõud annavad meistriklassitunde võõrustava akadeemia üliõpilastele ning külalistena saabunud klaveriüliõpilased teevad võõrustava akadeemia saalis kontserdi. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimuvad klaverisündmused järgmiselt:
17. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis Helsingi Sibeliuse Akadeemia üliõpilaste kontsert
18. veebruaril õppejõudude meistrikursused
18. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste kontsert
19. veebruaril õppejõudude meistrikursused
22. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis Läti Muusikaakadeemia üliõpilaste kontsert
23. veebruaril õppejõudude meistrikursused.
Sel aastal toimub esmakordselt Crossing Bows, mis on toonud EMTA-sse 16 tšellist ning kaks õppejõudu Islandi Kunstiülikoolist ja Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Kahel tasuta kontserdil, mis toimuvad 18. veebruaril kell 17.00 EMTA kammersaalis ja 19. veebruaril kell 17.00 suures saalis, esitatakse nii soolorepertuaari kui ka tšelloansamblitele loodud teoseid, sealjuures toimub pühapäevasel kontserdil Riho Esko Maimetsa teose „Volta“ esiettekanne (tšellokvartett).
Esimene Crossing Keyboards toimus 2013. aastal, mõtte autor oli tollane EMTA klaveriosakonna juhataja professor Ivari Ilja. Praeguseks on Crossing Keyboardsi idee levinud juba märksa kaugemale esimestest projektis osalenud neljast akadeemiast. Selle nime all on üksteist külastanud muuhulgas Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži ja Islandi Kunstide Akadeemia pianistid ning huvi Crossing Keyboards mõtte ja formaadi vastu laieneb pidevalt.
Crossing Bows toimub sel aastal esmakordselt, selle ellukutsujaks on EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor ja tšello professor Henry-David Varema: „On väga rõõmustav, et sarnaselt pianistidele on ka tšellistidele nüüd sündmus, mis võimaldab ühiselt kokku saada, ammutada kolleegidelt inspiratsiooni ning saada uut kogemust ja teadmist. Usun, et üliõpilased naudivad kindlast ühist musitseerimist ning publik saab nauditavaid kontserdielamusi, muuhulgas pea paarikümnest noorest tšellovirtuoosist koosnevat tšelloansamblit kuulates!“
Videoformes Festival on üks olulisemaid eksperimentaalse video- ja digitaalse kaasaegse kunsti festivale Euroopas, mis on toimunud alates 1984. aastast.
Festival toimub Prantsusmaal Clermont-Ferrandis 15. märtsist 2. aprillini ja pogrammi on valitud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu eriala vilistlaste Edgar Pacheca Ruizi ja Robi Jõelehe tööd, eelmise aasta Erasmus+ vahetusüliõpilase Andrea Pagliara koostööprojekt Vincenzo Madaghielega ning teise kursuse üliõpilase Rebeca Žukovitši looming.
Korraldajate tagasiside EMTA vilistlaste ja üliõpilaste töödele on väga positiivne ning tõstetakse esile kõrget professionaalset taset.
Rohkem infot festivali kodulehelt siit.
Õnnitleme!
Laupäeval, 18. veebruaril kell 15.30 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaldauditooriumis (A402) kooridirigeerimise ümarlaud, mille eesmärk on arutada eriala tulevikuvisioone ning mitmekesiseid õppevorme- ja meetodeid. Ümarlaud on suunatud eelkõige kooridirigeerimisega seotud inimestele, EMTA üliõpilastele ja õppejõududele ning vilistlastele.
Moderaator on Jorma Sarv, käsitletavad teemad on jagatud kolme paneeli:
1. EMTA ja välisülikoolide kooridirigeerimise õppekavade ja -protsessi võrdlus. Plussid ja miinused
Eestkõnelejad Ingrid Roose ja Leiu Tõnissaar
2. Nägemus EMTA kooridirigeerimise õppekavast ja -protsessist. Mis on vajalik, mis jäi puudu
Eestkõnelejad Ode Pürg ja Kaur Pennert
3. Koduülikooli ja EMTA dirigeerimisõppe võrdlus välisüliõpilase pilgu läbi
Eestkõnelejad Lodewik van der Ree ja Stijn Claerhoudt
Paneelidele järgneb ajurünnak gruppides ning tulemuste/ettepanekute tutvustamine.
Ümarlauale registreerimine on avatud kuni 16. veebruarini kell 16.30 ja selleks palume ühendust võtta Katrin Puuriga: katrin.puur@eamt.ee
Zoomi teel liitumiseks palume samuti ühendust võtta Katrin Puuriga.
15. ja 16. veebruaril toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents „Dialoogid Eestiga. Uus algus“, kus peavad ettekandeid ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateadlased.
Eesti-uuringute Tippkeskus on alates 2015. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi juures töötav teadusühendus, mis tegeleb Eesti etniliste rühmade keele- ja kultuurinähtuste erialadevaheliste uuringutega. Konverentsi eesmärk on teha kokkuvõtteid seitsme aasta tegevusest, esitada ühtlasi kõige silmapaistvamad tulemused ja paljutõotavad suunad edasisteks uuringuteks.
Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi Mare Kõiva sõnul on tippkeskus pakkunud head institutsioonideülest rahvusvahelist koostööd ning sündmusel arutletakse ka selle üle, millised võiksid olla ühistöö jätkamise võimalused. Konverentsisarja „Dialoogid Eestiga“ peab Kõiva oluliseks just seetõttu, et koostöö erinevate valdkondade teadlastega pakub uusi vaateid, meetodeid ja lahendusmudeleid. „Konverents on mõtlema ärgitav, mitte punktipanev või „õige lähenemise standardeid“ kehtestav. Ühiskonna aktuaalsed protsessid, kasvõi praegused tervise-, keskkonna-, julgeolekukriisid on saanud humanitaaride suure tähelepanu osaliseks. Elusolendeid võrdsustav liikumine on näiteks seitsme aasta jooksul saanud uue suuna ja nii on see paljudes valdkondades.“
Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Liisi Laineste lisab: „Konverentsil on avalikkusele suunatus suurem kui varasematel konverentsidel. Enamik paneele on eestikeelsed ja tutvustatakse mitte ainult süvitsi minevaid juhtumiuuringuid või konkreetsete uurimuste tulemusi, vaid arutletakse, kuidas ühiskonnas suuremat mõju avaldada.“
Konverentsist teeb ülekande Kirmus-TV.
Seitsme aasta jooksul on olnud põhirõhk kaheteistkümnel valdkondadeülesel uurimissuunal: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud; biograafika; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia; eetika, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuur ja kirjandusuuringud; korpuspõhised keele-, kirjanduse ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiiviuuringud; nüüdiskultuuri (sh meedia)uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdiuuringud.
Eesti-uuringute Tippkeskus on praegu üheksast tippkeskusest ainus humanitaaria tippkeskus ja koondab üle saja teadustöötaja ja doktorandi Eesti Keele Instituudist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Kõige distsipliinideülesem tippkeskus ühendab väga erineva ettevalmistusega humanitaare – keeleteadlasi, muusikateadlasi, teatriteadlasi, filosoofe, folkloriste, kirjandusteadlasi, kultuuriuurijaid, ka loodusteadlasi. Assotsioneerunud üksikuurijad ja töörühmad esindavad Euroopa innovaatilisi uurimissuundasid, mis muudab tippkeskuse töö Eestile keskendunuks ja samas rahvusvaheliseks.
Konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtetega saab tutvuda siin. Osalemine on tasuta!
Neljapäeval, 16. märtsil esinevad ettekannetega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateadlased:
9.30 Žanna Pärtlas „Seto etnogeneesist etnomusikoloogia andmete alusel“
13.30 Eerik Jõks, Marju Raju „Eesti keel ja muusika kognitiivse muusikateaduse huvikeskmes“
13.40 Allan Vurma, Tuuri Dede, Veeda Kala, Einar Meister, Lya Meister, Marju Raju, Jaan Ross „Vokaalide ja klusiilide intensiivsussuhted laulmisel teksti arusaadavuse mõjutajana“
13.50 Anu Schaper „Johann Valentin Meder (1649–1719) ehk kuidas uurida muusikat, mida pole (eriti) säilinud“
14.00 Brigitta Davidjants „Postsovetlike fännikogukondade narratiivid Eesti Depeche Mode’i fännklubi näitel“
Sündmust toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, samuti Eesti Kirjandusmuuseumi uurimisprojekt „Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid“.
Allikas: Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Kirjandusmuuseum
Sel pühapäeval, 12. veebruaril kell 17.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is ja kammersaalis „Treffpunkt“, mis on EMTA ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) koostöös elektroakustilisele muusikale ja helilisele kunstile pühendatud kohtumiskontsert.
Kuuendat korda toimuval sündmusel „Treffpunkt“, mis on oma nime saanud saksa helilooja ja elektroonilise muusika ühe pioneeri, Karlheinz Stockhauseni samanimelise tekstikompositsiooni järgi, kõlab Norra, Rootsi, Soome ja Eesti autorite muusika, sealhulgas uudisteosed EMTA ning Tallinna Ülikooli BFMi üliõpilastelt. Sündmuse muudab eriliseks 3D heliformaat, mis on maailma elektroonilises muusikas suhteliselt uus nähtus.
„See on väga suur asi, et me praktiseerime Eestis sellist uudset tehnilist võtet nagu 3D heliformaat ning saame seda ka publikuga jagada. Seda suures osas tänu Hans-Gunter Lockile, kes on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektroakustilise loomingu lektor ja selle valdkonna üks eestvedaja,“ sõnab elektroakustilise loomingu õppejuht, vanemlektor Malle Maltis ja lisab: „Kui küsida, millega on 3D heliformaadi puhul tegu, siis seda võib võrrelda kuulaja asetamisega ruumilisse sonoorilisse keskkonda, kus helid ümbritsevad teda igast suunast: eest, tagant, vasakult, paremalt, ülevalt, lähedalt, kaugelt. Just seda saab pühapäeval toimuval kontserdil kuulda ja kogeda.“
Kontserdi esimeses pooles, mis algab kell 17.00 EMTA black box’is, on kavas ruumilised ehk ambisioonilised helitööd. Teises pooles, mis algab kell 18.30 EMTA kammersaalis, tulevad ettekandele ansambliteosed, Tallinna Ülikooli BFMi integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia õppekava üliõpilaste eksperimentaalsed videod ja kolm stop motion animafilmi, millele EMTA Foley-art grupp ja improviseerijad loovad reaalajas nii heli- kui ka muusikalise kujunduse.
„Treffpunktil“ saab kuulata Thorvald Bugge Helle, Louisa Palmi, Alejandro Olarte, Otto Iivari, Alejandro Montes de Oca, Jürgen-Kristoffer Korstniku, Sofia Zaiceva, Adrian Paemurru, Francesco Ciarmatori, Rebeca Vilpuu, Valerio Galadini, Merili Küti, Nele Lillemäe, Birgit Tomsoni, Paul Gete Gleni, Jana Liisa Johannsoni, Malle Maltise loomingut.
Ühtlasi kutsume üles noori osalema digitaalse audiovisuaalse loomingu konkursil DAVK, mille kohta leiab rohkem infot siit. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 14. aprill.
Piletid „Treffpunktile“ on saadaval Fientas. Tasuta sissepääs on (üli)õpilastele (palume võtta Fientast tasuta pileti).
Kolmapäeval, 8. veebruaril anti Viimsi Artiumis pidulikult üle Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Ene Üleoja pälvis helikunsti valdkonna elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest.
EMTA doktorandile Erik Alaloogale anti üle kujutava ja rakenduskunsti valdkonna peapreemia Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse “Vabastatud masinad” ja kohaliku helilise kunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim 2022. aasta suvel Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist.
9. veebruari õhtul kell 20.00 on ETV eetris erisaade elutöö- ja peapreemia laureaatidest, kus avatakse pikemalt Eesti kultuurielu säravamate inimeste mõttemaailma ja tegude tagamaid.
Kõikide laureaatidega on võimalik tutvuda siin.
Õnnitleme!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengitel on taas võimalik oma meeskonnaga kandideerida EMTA tudengite projektikonkursil, mille idee on julgustada üliõpilasi katsetama oma äriideedega, arendama neid spetsiaalses Tallinna kõrgkoolidevahelises eelinkubatsiooniprogrammis STARTERtallinn ning need ka ellu viia.
Konkursi esimene etapp on kirjeldada oma ideed ja meeskonda ning esitada see kas eesti või inglise keeles hiljemalt 14. veebruaril kell 12.00 aadressile projektikonkurss@eamt.ee.
Projekti esialgne ideekavand peab sisaldama järgmist infot:
projekti (töö)pealkiri ja eesmärk;
projekti lühikirjeldus, sihtrühm ja esialgne eelarve;
oodatavad tulemused;
projekti vastutav korraldaja (CV, kontaktandmed), meeskond ja eeldatavad partnerid;
kontaktid (e-post, telefon, arveldusarve number).
Eelistatud on jätkusuutlikud, konkreetse väljundiga äriideed ja kultuuriprojektid. Konkursil võivad osaleda kõigi tasemete (bakalaureuse-, magistri- või doktortoriõppe) üliõpilased.
EMTA žürii (esimees loometegevuse ja välissuhete prorektor, prof Henry-David Varema) valib esitatud ideekavanditest potentsiaalikamad välja ja nende ideede meeskonnad saavad alates 20. veebruarist osaleda tasuta 3-kuulises loomeettevõtluse äriideede arendusprogrammis STRATERtallinn.
Arendusprogrammi läbinud projekte hindab EMTA žürii taas mai lõpus ning annab välja kuni kolm stipendiumi (auhinnafond on 800 €).
Konkursi komisjon valib võitjad vastavalt konkursi eeskirjas määratud kriteeriumidele. Stipendiumi saanud projektid tuleb ellu viia kuni ühe kalendriaasta jooksul pärast konkursi toimumist, neid tuleb tutvustada avalikult EMTA egiidi alt.
Lisainfo:
Marko Lõhmus
marko.lohmus@eamt.ee
Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ tegevusi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
Kolmapäeval, 8. veebruaril kell 19.00 astuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis üles viiuldaja Arvo Leibur ja pianist Johan Randvere. Kontsert „Naiste maailm“ toimub EMTA uue kammermuusikasarja „Meistrid laval“ raames. Kavas on Agnes Tšetšulini, Laura Netzeli, Ingeborg von Bronsarti, Ester Mägi, Alisson Kruusmaa, Lili Boulangeri, Florence Price’i, Clara Schumanni ja Anna Veismane looming.
„Meie kontserdi kava algab teostega, mida tõenäoliselt ei ole keegi Eestis veel kuulnudki. Nende autoriteks on Laura Netzel, Agnes Tšetšulin, Ingeborg von Bronsart – naised, kes olid eelmise sajandi alguses ja üle-eelmise lõpus suurepärased interpeedid, kunstnikud, loomeinimesed, muusikategelased ning ka heliloojad,“ tutvustab kontserdil esitatavaid naisheliloojaid Arvo Leibur.
Johan Randvere lisab: „Ajalooliselt on tähtis fakt, et Florence Beatrice Price oli esimene Ameerika tumedanahaline naishelilooja ning ühtlasi sümfonist. Lili Boulanger, kuulsa Nadia Boulangeri õde, võitis aga esimese naisena Grand Prix de Rome heliloomingu preemia. Kontserdil kõlab ka eesti helilooja Alisson Kruusmaa looming ning seekord on see eriline sellepärast, et just meie esitame tema loomingut esimest korda Universali kirjastuse nootidest.“
„Meil on rõõm kutsuda kuulajaid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajja osa saama uuest kammermuusikasarjast „Meistrid laval”, mille eesmärk on pakkuda kuulajatele kõrgetasemelisi ja eriilmelisi kontserdikavu, mida esitavad meie akadeemia õppejõud ja külalised,“ sõnab EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ning lisab: „Hea meel on, et sarja avavad just need kaks suurepärast interpreeti – Arvo Leibur ja Johan Randvere, kes toovad publikuni väga omanäolise kava.“
Arvo Leibur on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpillide õppejuht ning viiuli professor. Ta on olnud üle kahekümne aasta Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister. 2005. aastal omistati talle Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia panuse eest ERSO kõlapildi kujundamisse ja silmapaistva solistitegevuse eest. Leibur on lisaks töötanud 12 aastat Hollandis erinevate orkestrite kontsertmeistrina. 2008. aastal omistati talle Hollandi Kuningriigi Oranje-Nassau orden. 2015. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kaaluka panuse eest Eesti muusikaellu ja keelpillikultuuri arengusse ning 2023. aastal tunnustab Eesti Vabariigi president Arvo Leiburit Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
Solisti ja kammermuusikuna on Leibur andnud kontserte kogu Euroopas. Ta on salvestanud sooloplaadi „Euroopa virtuoosid“ Corelli, Paganini, Handoškini, Kuulbergi, Bulli ja Wieniawski muusikaga, Tubina viiuliteostega albumi firmale BIS koos pianist Vardo Rumesseniga, lisaks mitmeid CD-plaate („Viva España“, „Tango King Astor Piazzolla“, „Drama“) koos Terje Terasmaa ja Heiki Mätlikuga.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Johan Randvere on arvukate tunnustustega pärjatud pianist. Tema lavakogemus hõlmab ülesastumisi mainekates saalides nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Milano Puccini nim saal jt, ning soleerimist paljude orkestrite ees, sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester ja Vanemuise Sümfooniaorkester. Randvere on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia „Ela ja sära“ (2017) ning Eesti Interpreetide Liidu stipendiumi.
Kontsert on õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele tasuta.
Fotogalerii asub EMTA Facebookis.
3. veebruaril tegid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorandid Peeter Margus, Mantas Šernius ning Maila Laidna koos Kölni Muusika- ja Tantsukõrgkooli üliõpilastega esimese digitaalse ansambliproovi Mozarti klaverikvartetiga g-moll KV 478 ja Riho Esko Maimetsa teosega „Sinikõrgustele“ kahele klaverile.
Avalik proov sai teoks LoLa (Low Latency Audio Visual Streaming) süsteemi vahendusel, mida EMTA poolt koordineeris tehnoloogiakeskus Nikita Shishkovi juhtimisel. Edaspidi kohtutakse veel nii virtuaalselt kui ka Kölnis kohapeal ning 12. mail on kavandatud teoste esitamine pidulikul virtuaalsel kontserdil LoLa süsteemi vahendusel.
Virtuaalne ansamblimäng on loovuurimuse üks potentsiaalseid valdkondi, nagu märkis diskussioonil sellise koostöö idee autor prof Evelyn Buyken Kölnist. Sama rõhutas ka Tallinnas mõttevahetust suunanud EMTA õppejõud Kristi Kapten.
LoLa-alane koostöö on osa ERASMUS+ programmi Strategic Partnership projekti RAPP Lab – Reflection-based Artistic Professional Practice (Refleksioonipõhine professionaalne loomepraktika) uurimistegevusest. Projekti RAPPLab kuulub kuus Euroopa muusikakõrghariduse asutust ning EMTA-s vastutavad selle eest Theodore Parker, prof Kristel Pappel ja Hanneleen Pihlak.
13.–17. märtsini 2023 tähistatakse Eestis unenädalat ning sellega seoses otsitakse 5. märtsini uusi unelaule ja suigutavaid meloodiaid, mis on lõõgastavad, helged ning viivad eemale muremõtted. Väljavalitud lauludel on võimalus unenädala jooksul Instagrami jälgijaskonda magama uinutada, parimaid viise esitatakse Klassikaraadios.
Unelaulu tingimused on järgmised:
– tekitab rahulikku, lõõgastavat ja helget meeleolu
– pikkus 3–4 minutit
– peamiselt suunatud noortele ja täiskasvanutele
– kuigi unelaul viitab vokaalile, võib esitatav muusika olla ka instrumentaalne
Laul tuleb saata kvaliteetse helifailina koos lühikese kirjaliku selgituse ning autorite tutvustusega teele vormi kaudu, mis asub siin.
Esitatud unelaule kasutatakse ainult unenädala raames, edasise huvi korral täpsustatakse kasutamise õigusi autoritega.
Unelaulu esitamise tähtaeg on 5. märts 2023 kell 22.00. Tulemused tehakse teatavaks hiljemalt 13. märtsil.
Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee
Unenädalat korraldavad vaimse tervise portaal Peaasi.ee ning psühholoogid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist ning Tartu Ülikoolist. Konkursi koostööpartner on Klassikaraadio.
