Rubriik: Uncategorized @et

Aprilli alguses sai Põhja-Pärnumaal alguse noortele suunatud kultuuriprogramm nimega „Kultuuripomm“, milles teevad kaasa ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased.

Sel kevadel toimub neli kahetunnist programmi, mille eesmärgiks on kokku siduda ühest ajajärgust pärinev kujutav kunst, kirjandus ja muusika. Sündmused on suunatud põhikooli III astme ja gümnaasiumi noortele.

Lüdigi saalis Vändras esinevad kultuuriprogrammi raames Marten Meibaum (tšello ja bariton – tšellariton); Madleen Kristel Alasi (viiul), klaveril Reet Ruubel; Cassandra Herne (kitarr). Kõikide kontsertide kavas kõlab eesti muusika.

Rohkem infot: https://www.pparnumaa.ee/haridus/kultuuripomm

Foto: Arma Koidu

Kutsume esitama kaastöid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikauuringute ja -korralduse osakonna ja  Eesti Muusikateaduse Seltsi aastaraamatusse Res Musica.

16. aastaraamat keskendub popmuusika ja -kultuuri rollile indiviidide ja kogukondade elus. Eriti on oodatud artiklid, mis vaatlevad subkultuursuse tähendust ja subkultuurset kuuluvust 21. sajandil ning keskenduvad n-ö varjus ajalugudele.

Ootame keskmiselt 6000–8000 sõna pikkuseid artikleid nii eesti kui ka inglise keeles, samuti on teretulnud teadlaste ja praktikute koostööd.

Palume saata kuni 300 sõna pikkused abstraktid 1. septembriks 2023 aadressile brigitta.davidjants@eamt.ee. Artiklite tähtaeg on 31. jaanuar 2024.

Res Musica on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav väljaanne (ETISe klassifikaator 1.1.), mille esimene number ilmus 2009. aasta sügisel. 16. numbri koostab EMTA teadur, muusikauuringute ja -korralduse õppekava koordinaator Brigitta Davidjants.

Res Musica on indekseeritud järgmistes andmebaasides:
Scopus (Elsevier)
RILM Abstracts of Music Literature with Full Text
EBSCO (Academic Search)

Muusikaõpetaja õppekava (magistriõpe, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisõppekava) infotund toimub reedel, 28. aprillil kell 16.00 Zoomis.

Infotunnis tutvustame õppekava ja räägime vastuvõtueksamist. Osalejatel on võimalus küsida küsimusi ning arutleda huvipakkuvatel teemadel.

Osalemiseks palume registreeruda siin. Zoomi lingi saadame kõigile registreerunutele meilile.

Rohkem infot õppekava kohta siin.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekursus noortele vask- ja löökpillimängijatele toimub 4.– 8. juulini Noarootsis.

Kursusele on oodatud muusikakoolide trompeti-, metsasarve-, trombooni-, tuuba- ja löökpillide 5. –12. klasside õpilased alates 12. eluaastast. Kursuse programm on suunatud noortele, kes soovivad oma tuleviku siduda klassikalise muusika valdkonnaga.

Kursuse peamine eesmärk on õpilaste interpretatsioonilise ja tehnilise meisterlikkuse individuaalne arendamine ja intensiivne erialaline süvaõpe koos füüsilise aktiivsuse ja vaimsete praktikatega. Tahame luua viieks päevaks õpikeskonna, kus kursusel osalejad saavad täielikult keskenduda ja pühenduda oma erialapilli harjutamisele ja süvendatud koostööle oma juhendajatega.

Tunde viivad läbi EMTA õppejõud Indrek Vau (trompetid), Heigo Rosin (löökpillid), Kreete Jacob (metsasarv), Madis Vilgats (tromboonid, eufooniumid ja tuubad).

Igale õpilasele võimaldatakse 4 individuaaltundi. Kõik erialatunnid on kursusel osalejatele kuulamiseks avatud. Repertuaariga töö toimub erialatunnis koos klaverisaatjaga. Soovi korral võib ette valmistada 1 või 2 pala. Et klaverisaatjad saaksid valmistuda, palume registreerumisel märkida vastavasse lahtrisse lugude autor ja pealkiri. Harjutamisvõimalused tagatakse kursuse toimumisega seotud klassides Noarootsi koolimajas.

Osalema on oodatud ka muusikakoolide vask- ja löökpillide õppejõud, kes saavad tunde kuulata pedagoogilise täiendkoolituse raames. Programmis osalemiseks peaks kuulatavate erialatundide maht olema minimaalselt 15 tundi. Muusikakoolide õppejõule kursuse hind 20 eurot. Kui õpetaja osaleb kursusel koos oma õpilas(t)ega, siis on kursuse programm talle tasuta. Mõlemal juhul palume registreeruda.

Kõigile kursuse õppeprogrammis osalenud õpilastele ja õpetajatele väljastatakse Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia tunnistus.

Kursuse oluline osa on füüsiline aktiivsus ja kehaline treening. Anname kõigile osalejatele võimaluse alustada juba hommikuid võimlemisega koos spetsiifiliste hingamist toetavate harjutustega. Lisaks toimub iga päev eritreening kus koos juhendaja Heigo Rosinaga omandatakse teadmisi võitluskunstides kasutusel olevate printsiipide kasutamisest pillimängus. Kõikidel õhtutel toimuvad üritused – õpilaste ja õppejõudude kontserdid, eriloengud, kohaliku kultuurieluga tutvumine.

Kursuse maksumus õpilasele on kokku 196 eurot, millest õppeprogramm maksab 100 eurot ning toitlustamine ja majutus 96 eurot. Pakume sooja toitu kolm korda päevas – hommikul, lõunal ja õhtul. Hinna sees on ka kohvi ja tee. Erimenüü korral palume anda meile sellest eelnevalt teada.

Osalejad majutatakse Noarootsi Kooli õpilaskodudesse (köök, dušš, Wifi). Vaba aja sisustamiseks on kasutada suurepärased võimalused puhkamiseks ja sportimiseks – staadion ja pallimängud (korvpall, võrkpall, tennis ja jalgpall).

Registreerumine on avatud kuni 1. juunini siin. Pärast registreerumist saadetakse Teile kinnitus kursusele vastuvõtmise kohta ja täpne ajakava.

Suvekursusega seotud infot saab jälgida ka spetsiaalsel Facebooki lehel siin.

Lisainfo
Karin Vau
Kursuse koordinaator
Tel 566 76 276
karinvau@hotmail.com

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kolmas muusikauuringute kevadkonverents leiab aset 31. mail algusega kell 12.00.

Konverentsile ootame kõnelema kõiki, kes on oma teadustöös või uurimisprojektis käsitlenud muusikat. Samuti on oodatud ettekanded pooleliolevatest uuringutest, eriti õppuritelt ja alustavatelt teadlastelt. 

Palume kandideerimiseks saata kuni ühe lehekülje pikkuse suulise või posterettekande abstrakti ja lühikese biograafia meiliaadressile muusikateadus@eamt.ee. Tähtaeg on 3. mai. Osalemisotsuse saadame hiljemalt 10. mail.

Lisainfo:
Greta-Liisa Aro, gretaliisaaro@gmail.com
Brigitta Davidjants, brigitta.davidjants@eamt.ee
Muusikauuringute ja -korralduse osakond

17.–21. aprillini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Nordplusi Teacher Education Networki (TEN) intensiivnädal, mis keskendub kliimaprobleemidele ja nende väljendamisele kunstiliste vahendite kaudu. Nädala jooksul võõrustame 40 Põhja- ja Baltimaade õpetajakoolituse kunstiainete üliõpilast ning õppejõudu.

TEN-i intsensiivnädala avasõnad lausuvad EMTA rektor professor Ivari Ilja, Teacher Education Networki peakoordinaator Aslaug Furholt ja EMTA muusikapedagoogika õppejuht, professor Kristi Kiilu. Avaettekande teeb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Lisaks EMTA-s toimuvatele loengutele ja töötubadele külastatakse nädala raames ka Arvo Pärdi Keskust ning Reet Ausi stuudiot.

Kavaga saab tutvuda siin.

Intensiivnädal oleks pidanud toimuma juba 2020. aastal, kuid koroonaviiruse ja Ukrainas toimuva sõja tõttu saab see teoks alles nüüd.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE peab sel aastal viiendat sünnipäeva. Tudengite ja elukutseliste kunstnike loomingut ühendav festival võõrustab seekord mitmeid väliskülalisi: kaasaegse muusika ansambel Azione_Improvvisa Itaaliast, heliloojad Wayne Siegel USAst/Taanist, Azer Haciaskerli Azerbaidžaanist, muusikaprodutsent Ars Dada Norrast ning kümned noored kuuest Euroopa muusikaakadeemiast.

„BIP „Monteverdi Mosaik“ pakub hea võimaluse kõrgkoolidevaheliseks rahvusvaheliseks koostööks ning aitab noortel muusikutel ning heliloojatel luua uusi erialaseid kontakte, mis loodetavasti püsivad ja kasvavad ka peale selle projekti lõppu. Vähem oluline pole ka projekti „Monteverdi Mosaik” kunstiline eesmärk – erinevate ajastute muusika süntees, kus Monteverdi 350 aasta vanune looming vaheldub just festivalinädalal valmivate uute, paljuski noorte loojate ühisteostega,“ räägib EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuht Einike Leppik Erasmus+ BIP projektist, milles on akadeemia esimest korda juhtpartneri rollis ja mis kulmineerub 21. aprillil kontserdiga festivali COMMUTE raames. 

Neljapäevase „Monofoobi“ kontserdi uudisteoste partituurid on loodud, kasutades nii graafilisi vahendeid kui ka teksti, liigutusi ja filmitud videomaterjali.  „Et näitlikustada, kuidas saab muusikat kirja panna ilma klassikalist noodikirja kasutamata, oleme lisanud festivali kavasse kontserdieelse selgitava pisiloengu, kuhu on oodatud kõik huvilised. See on hea võimalus ka kooliõpilastel uudistama tulla, sest kontserdi teosed on umbes 5–6 minutit pikad, need on mängulised, vahelduvad ja erinevate karakteritega,“ selgitab Leppik.

Festival jõuab seitsmesse Tallinna saali, kus antakse kokku seitse kontserti ja näeb ühte näitust. Pühapäeval kuuleb EMTA kolmes saalis Viktoria Grahvi, Merilyn Jaeski, Sofia Zaizeva ja Karl Kortsu audiovisuaalset loomingut, esmaspäeval esitab Ansambel U: kompositsioonitudengite Alise Bērziņa, Francesco Ciarmatori, Alireza Farajianhamedani, Doğaç İşbileni, Gregor Kulla ja Ren Yangi uudisteoseid ning õhtul toimub näituse „The Odd one Out“ avamine ARS Kunstilinnakus, kus on esindatud Rebeca Žukovitši, Gregor Kulla, Hele-Mai Vettiku, Kenneth Flaki ja Uku Õunapuu teosed. Teisipäeval annab BiPi raames festivalil osalev Azione_Improvvisa (Itaalia) oma enda repertuaariga kontserdi ning kolmapäeval audiovisuaalset loomingut esitleval kontserdil on kohal kõik autorid, sh väliskülalised: Wayne Siegel (USA/Taani), Azer Haciaskerli (Azerbaidžaan), Uku Õunapuu, Hele-Mai Vettik, Artjom Jurov ja Rebeca Žukovitš; teoseid esitavad ka Joonas Neumann (baritonsaksofon) ning Kärt Pihlap ja Monica Vejgaard (flöödid). Neljapäeval esitavad duo Orro & Fleitz peamiselt teoseid, mis on valminud EMTA õppeaine „Visuaalne kompositsioon“ raames (autorid  Hele-Mai Vettik, Uku Õunapuu, Rebeca Žukovitš, Kenneth Flak ja Monica Vejgaard). Festivali viimasel päeval on kaks kontserti: BiP programmi lõppkontsert „Magus piin“ (rohkem infot siit) ning 13 välis- ja kodumaist artisti esitlev „Glitch, please“. 

Heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE toimub 16.–21. aprillini. COMMUTE on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldatav festival, mis pakub publikule EMTA heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna uudisteoseid, mis on seotud publiku jaoks terviklikeks kontsertideks. Festivali idee on olnud algusest peale ühendada olemasolev literatuur, professionaalne kogemus ja noorte värsked loomesähvatused, tekitada pinnas ja väljund sünergiaks. Lisaks tudengitöödele kaasatakse festivalile nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt silmapaistvate muusikute-kunstnike loomingut. 

Festivali kava ja lisainfo: https://emtasaalid.ee/commute-5/

Meediakajastusi:
Algab EMTA heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival Commute (ERRi kultuuriportaal, 16.04.2023)
Festival COMMUTE – briis akadeemia päikese all (Müürileht, 10.05.2023)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst.

Õppekaval on kaks suunda:
1. muusikateaduslik suund;
2. loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Vastavalt suunale koosneb õppekava teaduslikust doktoritööst ja doktoriõpingutest või loovuurimuslikust projektist ja doktoriõpingutest. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

Sel aastal pakume doktoriõppesse sisseastujatele järgmisi konsultatsiooniaegu (vastavalt vajadusele nii eesti kui ka inglise keeles):

reedel, 14. aprillil kell 11.00–13.00 Zoomis
teisipäeval, 18. aprillil kell 13.00–14.00 ruumis A202 ja Zoomis

Konsultatsioone viib läbi professor Kristel Pappel.

Osalejatel palume registreeruda hiljemalt konsultatsioonile eelneval päeval kell 17.00 telefonil 6675 709 või e-posti aadressil: margit.vosa@eamt.ee.

Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume täiendava info saamiseks vaadata siia: https://eamt.ee/vastuvott-teatrikunsti-doktorioppesse/

Olev Oja
16.12.1935–10.04.2023

Lahkunud on emeriitprofessor Olev Oja – koori- ja orkestrijuht, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pikaaegne kooridirigeerimise õppejõud.

Olev Oja lõpetas konservatooriumi 1963. aastal Gustav Ernesaksa juures koorijuhtimise erialal ja 1970. aastal Roman Matsovi juures sümfooniaorkestri dirigeerimise erialal.

Ta töötas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias alates 1974. aastast. Aastal 1987 valiti Olev Oja kooridirigeerimise professoriks, aastal 2004 nimetati emeriitprofessoriks. Tema õpilaste hulgas on Aavo Ots, Vello Pähn, Arvo Volmer, Tarmo Vaask, Aivo Välja, Endrik Üksvärav jpt.

Olev Oja tihedad sidemed oma alma materiga kestsid tema elu lõpuaastateni. Temast kujunes paljude akadeemia endiste õppejõudude ja töötajate kokkukutsuja ning erinevate ettevõtmiste – kohtumisõhtute, väljasõitude – eestvedaja.

Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Ärasaatmine toimub 23. aprillil kell 12.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, muldasängitamine Metsakalmistul.

EMTA kontserdi- ja teatrimaja uksed avatakse kell 11.15 (sissepääs Sakala tänava poolt).
Lahkunuga hüvastijätt alates kell 11.30.
Ärasaatmine kell 12.00.
Pärjad ja kimbud palume võimaluse korral jätta autodesse. Kui see ei ole võimalik, palume need asetada fuajeesse laudadele ning hiljem kaasa võtta Metsakalmistule. EMTA juurest läheb kalmistule 2 väikest tellitud bussi.
Muldasängitamine Metsakalmistul algab kell 14.00, sissepääs III värava juurest.

—

Igaühel meist on oma elu, igaühel meist on oma aeg, millest kokku moodustub meie igaühe oma lugu – tagasivaade meie ainuomasele elule. See annab meile võimaluse olnut mõtteis läbi elada ja aduda, et polegi asjatult oldud inimene omasuguste hulgas.

Olev Oja, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, omaaegse Riikliku Akadeemilise Meeskoori kauaaegne dirigent ja peadirigent, laulupidude üldjuht, õppejõud ja õpetaja on jätnud Eesti kultuuri mõõtmatu jälje. Ta ise on oma elu lühikokkuvõtteks öelnud, et Mulgimaa karjapoisist sai visa töö ja suure tahtejõu abil Eestimaa lauluvägede ülemjuhataja.

Olev Oja sünni- ja kasvumaa oli Viljandis. Lapsena suviti vanavanemate juures karjas käies kogus ta raha, et osta omale akordion. Sellega õppis ta Viljandi lastemuusikakoolis Ernst Tederi juures pillimängu algtõdesid. Viljandi 2. keskkooli puhkpilliorkestriga jõudis ta esimest korda 1950. aastal üldlaulupeole. Viljandi kultuurimajas tegutses segakoor Koit, milles laulis ka Olev Oja. Tõsine huvi koorilaulu vastu tekkis siis, kui Viljandis esines RAM. RAM-i kontsert Gustav Ernesaksa juhatusel jäi nii meelde ja hinge, et märkamatult tekkis südames soov ka ise kunagi sellist koori juhatada. See soov tõigi Olev Oja Tallinna muusikakooli Gustav Ernesaksa õpilase Laine Karindi koorijuhtimise klassi. Sealt alates hakkas Gustav Ernesaksa isiksus Olev Oja elus üha rohkem ja tähtsamat rolli etendama. Teadmine, et eesmärgini jõudmiseks tuleb teha väga palju tööd, oli juba kodust kaasa antud. Kooliaastad Tallinnas möödusid sõna otseses mõttes tuupimise, uurimise, juurdlemise ja lõputu harjutamise tähe all. Ei seganud kesised elutingimused ega suurlinna ahvatlused. Eesmärk oli kindel – konservatoorium ja Gustav Ernesaksa koorijuhtimise klass. Algas aastakümneid kestnud koostöö ja sõprus oma Maestroga. Temalt sai Olev Oja oma tööks nii vajaliku teadmise: dirigendi põhiomadus on siirus ja usutavus. Tööaastad RAM-is viisid teda kokku faktiga, et tal tuleb juhatada peale koori ka sümfooniaorkestrit. See äratas huvi, aga samas adus ta ka, et tema teadmistest ja oskustest koorijuhina jääb väheseks orkestri ees seismisel. Huvi sümfooniaorkestri dirigeerimise vastu viis ta uuesti konservatooriumi, sedapuhku Roman Matsovi juurde orkestri dirigeerimist õppima. Taskus muusikakõrgkooli kaks diplomit ning oskus toime tulla nii koori kui orkestriga ja mõlemaga korraga, tõi hulgaliselt võimalusi juhatada vokaalsümfoonilisi suurvorme nii siinmail kui ka mujal.

Olev Oja dirigendibiograafias on olnud neli koori: trükikoda Kommunist segakoor, Eesti Energia meeskoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor ja naiskoor Virvik. Kui esimesed kaks koori olid tudengile katselavaks, siis RAM-iga töötades sai Olev Ojast omamoodi epohhilooja eesti koorimuusikas. Just tema oli see, kes hakkas innukalt heliloojatelt tellima uut koorimuusikat RAM-ile. Tänu temale avastas Veljo Tormis meeskoori omapära. Koostöö Olev Oja ja RAM-iga tegi Tormisest koorimuusika omapäraseima looja. Olev Ojast sai Tormise loomingu innukas propageerija-dirigent. Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori suviste seminaride kaudu hakkas Olev Oja uudse helikeelega koorimuusikat levitama üle vabariigi, aidates nii tugevdada meie laulupidude traditsiooni kestvust.

Üldlaulupeo üldjuhipulti jõudis ta 1980. aastal. Laulupidude üldjuhina seisis ta ühendkooride ees kaheksal korral, kolmel noorte laulupeol ning kahel korral Baltimaade üliõpilaste laulupeol „Gaudeamus“. Maakondade ja kooriliikide laulupidusid ta kokku ei lugenudki, neid oli nii palju.

Elus on ikka nii, et iga asi saab kord otsa. Nii lõppes ka dirigenditöö RAM-is. Kuna Olev Oja oli varemgi käinud konservatooriumis asendamas oma õpetajat Gustav Ernesaksa, oli loogiline jätk tööle just seal majas. Temast sai Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise ja kooripartituuri lugemise õppejõud. Üle kolme aastakümne õpetas ta noori, tulevasi dirigente, tehes ka kateedri juhataja tööd. Olev Oja õpilased ja kolleegid on kogu aeg imetlenud tema fantastilist mälu, eriti muusikalist mälu. Imestades räägitakse sellest, kuidas on võimalik, et ühel inimesel on peas kõik kooripartituurid. Mängleva kergusega võis ta peast öelda, millisel partituuri leheküljel on helilooja ühe või teise opuse oluline märge. Tema ajaloofaktide meelespidamise täpsus oli fantastiline. RAM-i iga laulja, iga tööpäev, iga kontsert, iga fakt on tal üles märgitud ja viimse hetkeni teadis ta täpselt, millisest kladest mida otsida juhul, kui mälusopist kohe ei leidnud. Niisamuti ka oma õpilaste kohta.

Olev Oja oli väga hea suhtleja. Tema suur lugemus, huvi ajaloo ja kultuuri vastu tegi temast suurepärase seltskonnainimese. Talle oli väga oluline korraldada kord aastas oma endiste kolleegide, EMTA õppejõududega kokkusaamisi. Ikka selleks, et olla elus toimuvaga kursis, et teada, millised uued suunad on akadeemia töös ja et mitte kaotada omavahelist sidet endiste kolleegidega. Sageli kutsus ta õppejõud-veteranid ja RAM-i lauljad oma juurde Pedaspeale. Iga kord oli tal nende jaoks ette valmistatud ka ekskursioon lähiümbrusesse, Lahemaa kaunitesse paikadesse. Olev Oja ise oli suur rännumees. Reisikihk viis teda koos kooridega maailma erinevatesse paikadesse.

Pensionipõlve ei lastud tal pikalt nautida. Kuusalu Hugo Lepnurme Kunstide Kool suutis ta ära rääkida nii, et temast sai kaheteistkümneks aastaks muusikaajaloo õpetaja.

„Olen kogu elu teinud seda, mida olen suutnud. Olen andnud endale aru, et pean olema rahul sellega, mida olen õppinud. Kogu elu on mind saatnud laul. Laul on aidanud mul elada ja toime tulla teel olnud raskustega. Laul on aidanud mul võita. Laul on aidanud saada ja jääda nii minul, mu perel ja ka mu rahval eestlasteks. Laul on pakkunud mulle palju rõõmu, on aidanud mul olla õnnelik,“ ütles ühes oma viimases intervjuus Olev Oja ise.

Teenete eest Eesti koorimuusika hoidmisel ja edendamisel, noorte dirigentide kasvatamisel-õpetamisel autasustati Olev Oja Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Tema teeneid märgiti mitmete kultuurialaste preemiatega. Olev Oja on mitmete organisatsioonide auliige.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Rahvusmeeskoor
Eesti Kooriühing
Estonia Selts

Eesti Muusikaettevõtluse auhindadel pälvis aasta muusikaajakirjaniku tiitli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur, muusikauuringute ja -korralduse õppekava koordinaator Brigitta Davidjants.

Hindamisel arvestas žürii, kas ajakirjanik on 2022. aasta jooksul:
– silmapaistvalt kajastanud ja analüüsinud muusikavaldkonnas toimuvat (sh kajastuse sisukus, kvaliteet, originaalsus, uuenduslik teemapüstitus või formaat jmt);
– tõstnud muusikavaldkonda ajakirjanduses järjepidevalt esile.
Töödeks võisid olla nii plaadi-, kontserdi-, festivali- jm arvustused, reportaažid, intervjuud, saatesarja kureerimine, muusikavaldkonda analüüsivad artiklid, muusikastiili või -nähtust kaardistavad ülevaatelood, rahvusvahelised koostööd jmt.

Õnnitleme!