Rubriik: Uncategorized @et

25. märtsist kuni 3. juunini 2023 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tasuta ettevalmistuskursus muusikateoorias 2023. aasta sisseastujatele. Lektorid on professor René Eespere (solfedžo) ja vanemlektor Toomas Trass (harmoonia). Kursuse maht on 16 tundi (8 tundi solfedžot ja 8 tundi harmooniat).

Registreerimine on avatud 22. märtsini aadressil tkk@eamt.ee (kirjas palume märkida: telefoninumber, millises tasemegrupis soovite osaleda ning millisele erialale soovite sisse astuda).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisseastumisel on eksamid solfedžos ja harmoonias asendatud ühtse muusikateooria katsega, mis hõlmab nii muusikalise kuulmise ja muusikateooria testi kui ka solfedžeerimist ja harmooniajärgnevuste mängimist klaveril. Katse viiakse läbi kahes tasemes (kõrgem ja madalam tase).

Kõrgemat taset eeldatakse järgmistel erialadel: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, kannel, kooridirigeerimine, helilooming, instrumentaalpedagoogika.

Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema tulemuseks madalaim positiivne hinne ja sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid.

Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, elektroakustiline looming, helirežii.

Muusikateaduse erialal valivad keskastme muusikakooli muusikateoreetiliste ainete tsükli läbinud üliõpilaskandidaadid kõrgema taseme katse, teised madalama taseme katse.

AJAKAVA

Laupäev, 25. märts

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215. Madalam tase: harmoonia, ruum B-217

12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215. Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 22. aprill

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215. Madalam tase: harmoonia, ruum B-217

12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215. Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 20. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215. Madalam tase: harmoonia, ruum B-217

12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215. Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 3. juuni

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215. Madalam tase: harmoonia, ruum B-217

12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215. Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Ettevalmistuskursuse läbimine loob eeldused muusikateooria katse edukaks sooritamiseks.

21. veebruaril toimus Tallinnas, Proto Avastustehases Tallinna konverentsisaadikute tänuüritus, kus aasta konverentsiteo auhinnale kandideeris ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud rahvusvaheline hääleteemaline konverents PEVoC14, mis tõi kokku 409 inimest 39 riigist. Rohkem infot siit.

Sündmusel andis Tallinna linn üle tänukirja konverentsi korraldajatele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professorile Allan Vurmale ning häälearstile dr Kristel Kallingile Ida-Tallinna Keskhaiglast.

Aasta konverentsiteo auhinna pälvis Mindvalley University, korporatiivse ürituse auhinna Wise ning innovatiivseima konverentsilahenduse preemia sai konverentsiseeria „Evolving Challenges in European Economies“.

Õnnitleme!

Pühapäeval, 26. veebruaril kell 15.00 annab Kristi Mühling Narva linnuse Reconditoriumi saalis
 soolokontserdi, milles kava põhiosa moodustavad Malle Maltise kandleteosed.

Kontserdil kõlavad 2014. aastal kandlele loodud soolotsükkel „Kandlekirjad“ ja 2022. aastal loodud rahvamuusikaseadete tsükkel „Tulehoidja”, mille esiettekanne toimus oktoobris 2022 Usedomi Muusikafestivalil Saksamaal. 
Kontserdil kuuleb lisaks Maltise muusikale ka eesti rahvamuusika seadeid ja J. S. Bachi seadet lautotsüklist.



Kristi Mühling on Eesti kromaatilise kandle interpreet, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on klassikaline- ja nüüdismuusika. Ta on paljude kandlele loodud teoste esmaettekandja nii solisti kui ka kammermuusikuna ning kuulub ansamblitesse Resonabilis ja Una Corda.
 Tänavu pälvis Kristi Mühling olulise riikliku tunnustuse – Valgetähe V klassi teenetemärgi. 
Kristi Mühling on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kandle ja kandlepedagoogia külalisõppejõud.

Malle Maltis on aktiivne helilooja, kes kasutab oma muusikas lisaks akustilistele pillidele tihti ka elektroonikat. Oluliseks inspiratsiooniallikaks tema muusikale on ka erinevate rahvaste muusika, keeled ja pärimus. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektroakustilise loomingu õppejuht ja vanemlektor.

Kontsert toimub Narva kammerkontsertide sarjas „Talv“. Rohkem infot siit.

14.–23. veebruarini toimub taas klaveriüliõpilastele suunatud projekt Crossing Keyboards ning esimest korda tšelloüliõpilastele suunatud samalaadne ettevõtmine nimega Crossing Bows. Projektid toovad EMTA-sse kokku klaveri- ja tšelloüliõpilased ning -õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Helsingi Sibeliuse Akadeemiast, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Läti Muusikaakadeemia ning Islandi Kunstiülikoolist ja Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast.

Crossing Keyboardsil osaleb neljast eelpool nimetatud akadeemiast kaks õppejõudu ja neli-viis üliõpilast, kes teevad kontserdi- ja õppereisi, külastades järjest kõiki neid akadeemiaid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindavad õppejõududena Ivari Ilja ja Mati Mikalai, Helsinki Sibeliuse Akadeemiast osalevad projektis Niklas Pokki ja Hui-Ying Liu-Tawaststjerna, Läti Muusikaakadeemiat esindavad Juris Kalnciems ja Toms Ostrovskis ning Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiat Zbignevas Ibelgauptas ja Aidas Puodziukas.

Külalistena saabuvad õppejõud annavad meistriklassitunde võõrustava akadeemia üliõpilastele ning külalistena saabunud klaveriüliõpilased teevad võõrustava akadeemia saalis kontserdi. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimuvad klaverisündmused järgmiselt:

17. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis Helsingi Sibeliuse Akadeemia üliõpilaste kontsert
18. veebruaril õppejõudude meistrikursused
18. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilaste kontsert
19. veebruaril õppejõudude meistrikursused
22. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis Läti Muusikaakadeemia üliõpilaste kontsert
23. veebruaril õppejõudude meistrikursused.

Sel aastal toimub esmakordselt Crossing Bows, mis on toonud EMTA-sse 16 tšellist ning kaks õppejõudu Islandi Kunstiülikoolist ja Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. Kahel tasuta kontserdil, mis toimuvad 18. veebruaril kell 17.00 EMTA kammersaalis ja 19. veebruaril kell 17.00 suures saalis, esitatakse nii soolorepertuaari kui ka tšelloansamblitele loodud teoseid, sealjuures toimub pühapäevasel kontserdil Riho Esko Maimetsa teose „Volta“ esiettekanne (tšellokvartett).

Esimene Crossing Keyboards toimus 2013. aastal, mõtte autor oli tollane EMTA klaveriosakonna juhataja professor Ivari Ilja. Praeguseks on Crossing Keyboardsi idee levinud juba märksa kaugemale esimestest projektis osalenud neljast akadeemiast. Selle nime all on üksteist külastanud muuhulgas Stockholmi Kuningliku Muusikakolledži ja Islandi Kunstide Akadeemia pianistid ning huvi Crossing Keyboards mõtte ja formaadi vastu laieneb pidevalt.

Crossing Bows toimub sel aastal esmakordselt, selle ellukutsujaks on EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor ja tšello professor Henry-David Varema: „On väga rõõmustav, et sarnaselt pianistidele on ka tšellistidele nüüd sündmus, mis võimaldab ühiselt kokku saada, ammutada kolleegidelt inspiratsiooni ning saada uut kogemust ja teadmist. Usun, et üliõpilased naudivad kindlast ühist musitseerimist ning publik saab nauditavaid kontserdielamusi, muuhulgas pea paarikümnest noorest tšellovirtuoosist koosnevat tšelloansamblit kuulates!“

Videoformes Festival on üks olulisemaid eksperimentaalse video- ja digitaalse kaasaegse kunsti festivale Euroopas, mis on toimunud alates 1984. aastast.

Festival toimub Prantsusmaal Clermont-Ferrandis 15. märtsist 2. aprillini ja pogrammi on valitud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu eriala vilistlaste Edgar Pacheca Ruizi ja Robi Jõelehe tööd, eelmise aasta Erasmus+ vahetusüliõpilase Andrea Pagliara koostööprojekt Vincenzo Madaghielega ning teise kursuse üliõpilase Rebeca Žukovitši looming.

Korraldajate tagasiside EMTA vilistlaste ja üliõpilaste töödele on väga positiivne ning tõstetakse esile kõrget professionaalset taset.

Rohkem infot festivali kodulehelt siit.

Õnnitleme!

Laupäeval, 18. veebruaril kell 15.30 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaldauditooriumis (A402) kooridirigeerimise ümarlaud, mille eesmärk on arutada eriala tulevikuvisioone ning mitmekesiseid õppevorme- ja meetodeid. Ümarlaud on suunatud eelkõige kooridirigeerimisega seotud inimestele, EMTA üliõpilastele ja õppejõududele ning vilistlastele.

Moderaator on Jorma Sarv, käsitletavad teemad on jagatud kolme paneeli:

1. EMTA ja välisülikoolide kooridirigeerimise õppekavade ja -protsessi võrdlus. Plussid ja miinused
Eestkõnelejad Ingrid Roose ja Leiu Tõnissaar

2. Nägemus EMTA kooridirigeerimise õppekavast ja -protsessist. Mis on vajalik, mis jäi puudu
Eestkõnelejad Ode Pürg ja Kaur Pennert

3. Koduülikooli ja EMTA dirigeerimisõppe võrdlus välisüliõpilase pilgu läbi
Eestkõnelejad Lodewik van der Ree ja Stijn Claerhoudt

Paneelidele järgneb ajurünnak gruppides ning tulemuste/ettepanekute tutvustamine.

Ümarlauale registreerimine on avatud kuni 16. veebruarini kell 16.30 ja selleks palume ühendust võtta Katrin Puuriga: katrin.puur@eamt.ee

Zoomi teel liitumiseks palume samuti ühendust võtta Katrin Puuriga.

15. ja 16. veebruaril toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents „Dialoogid Eestiga. Uus algus“, kus peavad ettekandeid ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateadlased.

Eesti-uuringute Tippkeskus on alates 2015. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi juures töötav teadusühendus, mis tegeleb Eesti etniliste rühmade keele- ja kultuurinähtuste erialadevaheliste uuringutega. Konverentsi eesmärk on teha kokkuvõtteid seitsme aasta tegevusest, esitada ühtlasi kõige silmapaistvamad tulemused ja paljutõotavad suunad edasisteks uuringuteks.

Eesti-uuringute Tippkeskuse juhi Mare Kõiva sõnul on tippkeskus pakkunud head institutsioonideülest rahvusvahelist koostööd ning sündmusel arutletakse ka selle üle, millised võiksid olla ühistöö jätkamise võimalused. Konverentsisarja „Dialoogid Eestiga“ peab Kõiva oluliseks just seetõttu, et koostöö erinevate valdkondade teadlastega pakub uusi vaateid, meetodeid ja lahendusmudeleid. „Konverents on mõtlema ärgitav, mitte punktipanev või „õige lähenemise standardeid“ kehtestav. Ühiskonna aktuaalsed protsessid, kasvõi praegused tervise-, keskkonna-, julgeolekukriisid on saanud humanitaaride suure tähelepanu osaliseks. Elusolendeid võrdsustav liikumine on näiteks seitsme aasta jooksul saanud uue suuna ja nii on see paljudes valdkondades.“

Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Liisi Laineste lisab: „Konverentsil on avalikkusele suunatus suurem kui varasematel konverentsidel. Enamik paneele on eestikeelsed ja tutvustatakse mitte ainult süvitsi minevaid juhtumiuuringuid või konkreetsete uurimuste tulemusi, vaid arutletakse, kuidas ühiskonnas suuremat mõju avaldada.“

Konverentsist teeb ülekande Kirmus-TV.

Seitsme aasta jooksul on olnud põhirõhk kaheteistkümnel valdkondadeülesel uurimissuunal: ajalooliste väljendus- ja kultuuripraktikate uuringud; biograafika; digitaalhumanitaaria ja keeletehnoloogia; eetika, keele- ja vaimufilosoofia; kirjakultuur ja kirjandusuuringud; korpuspõhised keele-, kirjanduse ja folklooriuuringud; kõne- ja muusikauuringud; migratsiooni- ja diasporaauuringud; narratiiviuuringud; nüüdiskultuuri (sh meedia)uuringud; soouuringud ning usundi- ja müüdiuuringud.

Eesti-uuringute Tippkeskus on praegu üheksast tippkeskusest ainus humanitaaria tippkeskus ja koondab üle saja teadustöötaja ja doktorandi Eesti Keele Instituudist, Eesti Kirjandusmuuseumist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist ning Tartu Ülikoolist. Kõige distsipliinideülesem tippkeskus ühendab väga erineva ettevalmistusega humanitaare – keeleteadlasi, muusikateadlasi, teatriteadlasi, filosoofe, folkloriste, kirjandusteadlasi, kultuuriuurijaid, ka loodusteadlasi. Assotsioneerunud üksikuurijad ja töörühmad esindavad Euroopa innovaatilisi uurimissuundasid, mis muudab tippkeskuse töö Eestile keskendunuks ja samas rahvusvaheliseks.

Konverentsi kava ja ettekannete lühikokkuvõtetega saab tutvuda siin. Osalemine on tasuta!

Neljapäeval, 16. märtsil esinevad ettekannetega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateadlased:

9.30 Žanna Pärtlas „Seto etnogeneesist etnomusikoloogia andmete alusel“

13.30 Eerik Jõks, Marju Raju „Eesti keel ja muusika kognitiivse muusikateaduse huvikeskmes“

13.40 Allan Vurma, Tuuri Dede, Veeda Kala, Einar Meister, Lya Meister, Marju Raju, Jaan Ross „Vokaalide ja klusiilide intensiivsussuhted laulmisel teksti arusaadavuse mõjutajana“

13.50 Anu Schaper „Johann Valentin Meder (1649–1719) ehk kuidas uurida muusikat, mida pole (eriti) säilinud“

14.00 Brigitta Davidjants „Postsovetlike fännikogukondade narratiivid Eesti Depeche Mode’i fännklubi näitel“

Sündmust toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu, samuti Eesti Kirjandusmuuseumi uurimisprojekt „Folkloori narratiivsed ja uskumuslikud aspektid“.

Allikas: Eesti-uuringute Tippkeskus, Eesti Kirjandusmuuseum

Sel pühapäeval, 12. veebruaril kell 17.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is ja kammersaalis „Treffpunkt“, mis on EMTA ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) koostöös elektroakustilisele muusikale ja helilisele kunstile pühendatud kohtumiskontsert.

Kuuendat korda toimuval sündmusel „Treffpunkt“, mis on oma nime saanud saksa helilooja ja elektroonilise muusika ühe pioneeri, Karlheinz Stockhauseni samanimelise tekstikompositsiooni järgi, kõlab Norra, Rootsi, Soome ja Eesti autorite muusika, sealhulgas uudisteosed EMTA ning Tallinna Ülikooli BFMi üliõpilastelt. Sündmuse muudab eriliseks 3D heliformaat, mis on maailma elektroonilises muusikas suhteliselt uus nähtus.

„See on väga suur asi, et me praktiseerime Eestis sellist uudset tehnilist võtet nagu 3D heliformaat ning saame seda ka publikuga jagada. Seda suures osas tänu Hans-Gunter Lockile, kes on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektroakustilise loomingu lektor ja selle valdkonna üks eestvedaja,“ sõnab elektroakustilise loomingu õppejuht, vanemlektor Malle Maltis ja lisab: „Kui küsida, millega on 3D heliformaadi puhul tegu, siis seda võib võrrelda kuulaja asetamisega ruumilisse sonoorilisse keskkonda, kus helid ümbritsevad teda igast suunast: eest, tagant, vasakult, paremalt, ülevalt, lähedalt, kaugelt. Just seda saab pühapäeval toimuval kontserdil kuulda ja kogeda.“

Kontserdi esimeses pooles, mis algab kell 17.00 EMTA black box’is, on kavas ruumilised ehk ambisioonilised helitööd. Teises pooles, mis algab kell 18.30 EMTA kammersaalis, tulevad ettekandele ansambliteosed, Tallinna Ülikooli BFMi integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia õppekava üliõpilaste eksperimentaalsed videod ja kolm stop motion animafilmi, millele EMTA Foley-art grupp ja improviseerijad loovad reaalajas nii heli- kui ka muusikalise kujunduse.

„Treffpunktil“ saab kuulata Thorvald Bugge Helle, Louisa Palmi, Alejandro Olarte, Otto Iivari, Alejandro Montes de Oca, Jürgen-Kristoffer Korstniku, Sofia Zaiceva, Adrian Paemurru, Francesco Ciarmatori, Rebeca Vilpuu, Valerio Galadini, Merili Küti, Nele Lillemäe, Birgit Tomsoni, Paul Gete Gleni, Jana Liisa Johannsoni, Malle Maltise loomingut.

Ühtlasi kutsume üles noori osalema digitaalse audiovisuaalse loomingu konkursil DAVK, mille kohta leiab rohkem infot siit. Konkursitööde esitamise tähtaeg on 14. aprill.

Piletid „Treffpunktile“ on saadaval Fientas. Tasuta sissepääs on (üli)õpilastele (palume võtta Fientast tasuta pileti).

Kolmapäeval, 8. veebruaril anti Viimsi Artiumis pidulikult üle Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Ene Üleoja pälvis helikunsti valdkonna elutööpreemia pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest.

EMTA doktorandile Erik Alaloogale anti üle kujutava ja rakenduskunsti valdkonna peapreemia Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis korraldatud isikunäituse “Vabastatud masinad” ja kohaliku helilise kunsti edendamise eest, millest viimasena olulisim 2022. aasta suvel Tartus Ajuokse Avangaaris tehtud festival Mäo Rist.

9. veebruari õhtul kell 20.00 on ETV eetris erisaade elutöö- ja peapreemia laureaatidest, kus avatakse pikemalt Eesti kultuurielu säravamate inimeste mõttemaailma ja tegude tagamaid.

Kõikide laureaatidega on võimalik tutvuda siin.

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengitel on taas võimalik oma meeskonnaga kandideerida EMTA tudengite projektikonkursil, mille idee on julgustada üliõpilasi katsetama oma äriideedega, arendama neid spetsiaalses Tallinna kõrgkoolidevahelises eelinkubatsiooniprogrammis STARTERtallinn ning need ka ellu viia.

Konkursi esimene etapp on kirjeldada oma ideed ja meeskonda ning esitada see kas eesti või inglise keeles hiljemalt 14. veebruaril kell 12.00 aadressile projektikonkurss@eamt.ee. 

Projekti esialgne ideekavand peab sisaldama järgmist infot:

projekti (töö)pealkiri ja eesmärk;
projekti lühikirjeldus, sihtrühm ja esialgne eelarve;
oodatavad tulemused;
projekti vastutav korraldaja (CV, kontaktandmed), meeskond ja eeldatavad partnerid;
kontaktid (e-post, telefon, arveldusarve number).

Eelistatud on jätkusuutlikud, konkreetse väljundiga äriideed ja kultuuriprojektid. Konkursil võivad osaleda kõigi tasemete (bakalaureuse-, magistri- või doktortoriõppe) üliõpilased.

EMTA žürii (esimees loometegevuse ja välissuhete prorektor, prof Henry-David Varema) valib esitatud ideekavanditest potentsiaalikamad välja ja nende ideede meeskonnad saavad alates 20. veebruarist osaleda tasuta 3-kuulises loomeettevõtluse äriideede arendusprogrammis STRATERtallinn.

Arendusprogrammi läbinud projekte hindab EMTA žürii taas mai lõpus ning annab välja kuni kolm stipendiumi (auhinnafond on 800 €).

Konkursi komisjon valib võitjad vastavalt konkursi eeskirjas määratud kriteeriumidele. Stipendiumi saanud projektid tuleb ellu viia kuni ühe kalendriaasta jooksul pärast konkursi toimumist, neid tuleb tutvustada avalikult EMTA egiidi alt.

Lisainfo:
Marko Lõhmus
marko.lohmus@eamt.ee

Programmi „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ tegevusi toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.