Rubriik: Uncategorized @et
12. detsembril, Gustav Ernesaksa 113. sünniaastapäeval, anti Tallinna lauluväljakul üle Eesti koorimuusika kõrgeima tunnustusena Gustav Ernesaksa fondi stipendiumid.
Peastipendiumi sai rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent Risto Joost, valdkonna edendamise stipendiumi dirigent Jüri-Ruut Kangur ning õppestipendiumi pälvis noor koorijuht ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe II kursuse üliõpilane Leiu Tõnissaar.
Eesti Kooriühingu ettepanekul otsustas Eesti Rahvuskultuuri fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi nõukogu tunnustada dirigent Risto Joosti kõrgetasemelise pühendunud töö eest Eesti muusikaelu edendamisel ja Eesti muusika tutvustamisel üle maailma. Risto Joost on tunnustatud dirigent nii ooperi- kui ka kontserdilavadel ning seisnud dirigendina mitmete maailmas kõrgelt hinnatud kooride ja orkestrite ees. Eesti koorimuusika maastikul on ta tuntust ja tunnustust kogunud kammerkoori Voces Tallinn looja ja kauaaegse peadirigendina. Viimasel kolmel üldlaulupeol on Risto Joost publikut rõõmustanud laulukaare ees valikkoore ja harrastussümfoonikuid juhatades.Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Risto Joosti 2018. aastal aasta muusikuks. 2016. aastal pälvis ta Eesti Muusikanõukogu helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2011. aastal Eesti Vabariigi noore kultuuritegelase preemia.
Gustav Ernesaksa fondi valdkonna edendamise stipendiumi sai haldusnõukogu ettepanekul dirigent Jüri-Ruut Kangur pikaaegse tulemusliku töö eest harrastus-sümfooniaorkestritega. Haldusnõukogu märgib oma teates, et just tänu Jüri-Ruut Kanguri pühendunud tööle on sümfooniaorkestrid saanud alates 2007. aastast laulupeo lahutamatuks osaks.
Gustav Ernesaksa fondi õppestipendiumi pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonna ettepanekul noor koorijuht ja EMTA magistriõppe II kursuse üliõpilane Leiu Tõnissaar, kes lõpetas bakalaureuseõpingud professor Tõnu Kaljuste juures cum laude ja praegu jätkab õpinguid magistriõppes professor Hirvo Surva juhendamisel.
Eesti Meestelaulu Seltsi algatusel antakse peastipendiumiga kaasa Ekke Väli loodud skulptuur “Gustav”, mis on Tallinna lauluväljakul oleva Gustav Ernesaksa kuju jäljend.
Gustav Ernesaksa fond on 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia asutatud fond, mille eesmärk on väärtustada koorimuusikat.
Õnnitleme!
Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Interpreetide Liit tunnustas trompetisti, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia trompeti vanemlektorit Indrek Vaud rikkaliku ja mitmekesise kontserdihooaja, silmapaistva ning kunstiliselt kõrgetasemelise soorituse eest möödunud aastal nii solisti kui ka kammermuusikuna.
„Indrek Vau on erakordselt mitmekülgne muusik, keda hinnatakse kõrgelt solistina, ERSO soolotrompetistina, kammermuusikuna ning pedagoogina,” sõnas Interpreetide Liidu juhatuse esimees, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.
„2021. aastal esitas Indrek nõudlikke kammermuusika kavu kontserdipaikades üle Eesti ning paistis silma rahvusvahelises koostöös Lahti sümfooniaorkestriga ning Helsingi uue muusika ansambliga Defunenensemble. Käesoleva aasta üheks muusikaliseks kõrghetkeks oli kindlasti soleerimine helilooja Tõnu Kõrvitsa esimese trompetikontserdi esiettekandel,” lisas Varema.
Vau on silmapaistev solist, kes on esitanud kõiki Eesti trompetiteoseid ning väsimatu eesti muusika salvestaja, mille eest pärjati ta ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga 2017. aastal. Ta on ka aktiivne eesti uue trompetimuusika tellija, kellele on kirjutanud heliteoseid Veljo Tormis, Ülo Krigul jt. Alates 2000. aastast on Vau ERSO trompetirühma kontsertmeister. Orkestris mängimist alustas ta esimese kursuse üliõpilasena. Lisaks on ta tegev pedagoogina Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
Aasta interpreedi tiitli on varasemalt pälvinud tšellistid Theodor Sink (2020) ja Marcel Johannes Kits (2019).
Õnnitleme!
Allikas: Eesti Interpreetide Liit
Foto: Kaupo Kikkas
Oktoobri lõpust detsembri alguseni külastasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava tudengid Karl Korts, Otto Iivari, Rebeca Žukovitš, Triin Brigitta Heidov, Aleksei Epifanov ning õppejõud Einike Leppik erinevaid koole üle Eesti ja tutvustasid loeng-kontserdiga „Nähtavad helid“ noortele elektroakustilist ja audiovisuaalset loomingut.
Projekt oli suunatud eelkõige gümnasistidele, et ühendada kaasaegse loomingu teema gümnaasiumis õpetatava 20. sajandi muusikaajalooga, laiendada noorte silmaringi muusikatehnoloogia vallas ning inspireerida neid ka ise katsetama ja looma.
Loeng-kontsertidel esitleti EMTA audiovisuaalse loomingu eriala tudengite Áki Frostasoni, Edgar Pacheca Ruizi, Triin Brigitta Heidovi ja Rebeca Žukovitši loomingut, samuti tulid ettekandele vilistlaste Martin Kirsiste, Paul Klooreni, Robi Jõelehe ja Svetlana Mari teosed. Elektroakustiliste teoste valikus kõlas Karl Kortsi, Otto Iivari, Andreas Kalveti ja Aleksei Epifanovi helilooming.
Projektis osalesid Elva Gümnaasium, Väike-Maarja Gümnaasium, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Narva Keeltelütseum, Narva Soldino Gümnaasium, Holstre Kool, Pärnu Koidula Gümnaasium, Saku Gümnaasium ja Saue Gümnaasium ning loeng-kontsertidest sai osa ligikaudu 530 õpilast.
„Nähtavad helid“ oli oluline väljund ka muusika- ja teatriakadeemia üliõpilastele, sest andis hea võimaluse oma loomeprotsessi tutvustada ja publikult vahetut tagasisidet saada. Nii mõneski koolis tekkis autorite ja noorte kuulajate-vaatajate vahel põnev dialoog.
Koolide suur huvi ja õpilaste positiivne tagasiside annavad lootust, et kaasaegsele muusikale ning kunstile on aktiivset publikut ka tulevikus.
30. novembril toimus Lätis noortele heliloojatele suunatud konkursi Big Band Composition Contest For Baltic Young Composers finaalkontsert. Võidu tõi Eestisse hetkel Hamburgis resideeruv Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia džässmuusika eriala magistrant Karl Madis Pennar oma teosega “Strawberry Fields” (“Maasikmäed”), mille sõnade autoriks on eesti laulja Jana Kütt.
Kolme finalisti teoseid esitas läti laulja Daumants Kalniņš koos Latvian Radio Bigbandiga, Kārlis Vanagse juhendamisel.
Teise koha pälvis Svens Wilsons (Läti) ning kolmandaks jäi Mārča Lipska (Läti). Lisaks auväärsele poodiumikohale premeeritakse esikoha pälvinud Pennarit 700-eurose peaauhinnaga, mille on välja pannud Läti Kultuurkapitali Fond.
Züriisse kuulusid kolme Balti riigi esindajad, mainekad heliloojad ning õppejõud – Raul Sööt (Eesti), Jievaras Jasinskis (Leedu) ja Rolands Kronslaks (Läti).
Jāzepa Vītola nimelise Läti Muusikaakadeemia korraldatud konkurss leidis aset teist korda. Esimese aasta võitjaks oli samuti Eestist pärit noor helilooja ning dirigent Kristina Bianca Rantala.
Võiduloo live-esitust saab vaadata siit.
Õnnitleme!
Detsembris 2021 möödub 100 aastat Ilmar Laabani sünnist. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus tähistavad seda rahvusvahelise konverentsiga, mis toimub 9. ja 10. detsembril 2021 hübriid-sündmusena Eesti Kirjandusmuuseumis ja voogedastusena üle interneti.
EMTA lavakunsti osakonna XXXI lend esineb konverentsil lavakõne kavaga “Ma laaban, sa laabad, ta laabab” 9. detsembril kell 17.10.
Laval: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Kristina Preimann, Rasmus Vendel.
Juhendaja: Anu Lamp.
Lavakava on järelvaadatav Kirjandusmuuseumi lehel (videos alates 7:36:36)
Konverentsi korraldab Eesti-uuringute Tippkeskus koostöös Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega ja seda toetab EL Regionaalarengu Fondi kaudu.
Eile leidis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis aset IV Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi teine finaalvooru kontsert, mille järel selgitas žürii välja konkursi tulemused. Esimese preemia pälvis David Munk-Nielsen, teine preemia omistati prantsuse pianistile Théotime Gillot’le ja kolmanda preemia sai pianist Jaapanist, Misora Ozaki.
Ainsa eesti pianistina astus finaalis üles Klassikatäht Tähe-Lee Liiv. Finalisti diplomid pälvisid Liiv, Genki Takai Jaapanist ja Jiyoung Kim Korea Vabariigist. 31 osaleja seast pürgis läbi kahe vooru finaali 6 pianisti, kes esitasid klaverikontserte koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri juhatusel.
Žürii esimees Eteri Andjaparize (USA/Gruusia) avaldas heameelt, et konkurss sai kõikide osalejatega koos füüsiliselt ühes saalis ilma videoesinemisteta üldse toimuda, kuivõrd pandeemial on olnud ka konkursikultuurile räsiv mõju. Samuti kiitis ta esinejate tugevat taset ja žürii ladusat tööd. „Arutelud olid nii mõistlikud ja sujuvad, et kulgesid lausa igavalt,“ muigas Andjaparidze.
Žüriiliige Itaaliast, Igor Cognolato tõstis esile ERSO ja dirigent Volmeri professionaalsust: „Osalejatel oli võimalus repertuaari valida mitmekümnete suurepäraste ja ka keeruliste klaverikontsertide seast. See tähendab, et orkestril ja dirigendil on ka valmisolek neid kõiki konkursil mängida ning see on kahtlemata ebatavaline.“
Konkursi esimesed kolm kohta ja finalistid pälvisid rahalised preemiad: 10000 eurot, 7000 eurot ja 4000 eurot esikolmikule, diplomiga kaasnes 1500 eurot. Pianistidele pandi välja ka arvukalt eripreemiaid. Parim Eesti muusika esitaja oli sel korral pärit Korea Vabariigist. Auhinna sai Shinyoung Lee Heino Elleri teose Moderato assai silmapaistva esituse eest.
ERSO liikmed valisid välja oma lemmiklavapartneri, kes saab taas orkestriga soleerida. Valituks osutus Misora Ozaki. Eesti Kontsert andis soolokontserdi Estonia kontserdisaalis pianist Jiyoung Kimile. Théotime Gillot astub üles kontserdil Mustpeade Majas Tallinna Filharmoonia auhinna raames.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia preemia õppereisi kujul saab Evita Lohu. ERSO ja EMTA panid välja ka ühisauhinna. Tuleva aasta veebruaris astub orkestrite ühisprojekti solistina üles EMTA üliõpilane Hyewon Chung. Eesti Interpreetide Liidu loomingulise preemia sai Leedust pärit EMTA üliõpilane Mantas Šernius. Koha „Lossimuusika“ kontserdisarjas sai Tähe-Lee Liiv. Samuti Eesti Klaveriõpetajate Ühingu perspektiivikale pianistile mõeldud „Tulevikulootuse“ preemia.
Konkursi võitja David Munk-Nielsen (1998) on sündinud Kopenhaagenis ja alustas klaveriõpingutega 5-aastaselt. Praegu õpib ta Helsingis Sibeliuse akadeemias klaveriprofessor Erik T. Tawaststjerna käe all.
Võistlejaid hindas rahvusvaheline pianistidest ja klaveripedagoogidest koosnev žürii, kuhu kuulusid Eteri Andjaparidze (esimees, Gruusia/USA), Igor Cognolato (Itaalia), Ivari Ilja (Eesti), Juris Kalnciems (Läti) ja Antti Siirala (Soome).
Konkurss toimus 25. novembrist 3. detsembrini. Seda korraldasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit. Konkurssi toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Tallinna linn.
Rohkem infot: tipc.eamt.ee
Kõikide voorude ja auhinnatseremoonia salvestused on saadaval YouTube’is siin
Fotoalbumid Facebookis siin. Fotode autorid: Rene Jakobson, Vahur Lõhmus
Meediakajastus:
Ajalehes Sirp ilmunud artikkel „Hiilgavate esitustega tippkonkurss” siin
ERRi Kultuuriportaalis siin
Intervjuu Tähe-Lee Liiviga Klassikaraadio saates „Must klahv, valge klahv” siin
29. novembril esitleti Eesti Muusikateaduse Seltsi traditsioonilisel Leichteri päeval ajakirja Res Musica 13. numbrit.
Ajakirja number on pühendatud Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevale. Kompositsiooniõpetus ja muusikaanalüüs toetub paljuski Beethoveni teostele, mis ei ole oma etalonistaatust kaotanud ka tänapäeval. Ka on suur osa klassikalisele muusikale keskenduvatest analüütilistest teooriatest ja mõistestikust välja kujunenud just Beethoveni teoseid eritledes ja tõlgendades. Res Musica uue numbri kuuest artiklist viis keskenduvadki Beethoveni teostele või nendega mõnel muul viisil seotud teemadele, puudutades ka François Couperini ja Anton Bruckneri muusikat (autorid Stephen Slottow, Poundie Burstein, Ildar Khannanov, Vadim Rakochi ja Edward Jurkowski). Ingliskeelsetel uurimustel on ulatuslikud eestikeelsed kokkuvõtted. Üks eestikeelne artikkel keskendub eesti keele seotusele koraaliviiside rütmiga (autor Eerik Jõks). Res Musica nr 13 sisaldab ka nelja raamatuarvustust ning muusikateadusliku elu kroonikat. Numbri koostas Kerri Kotta.
Ostusoovist saab teada anda: resmusica@eamt.ee.
Numbri hind on 7 €, üliõpilastele 3,5 €.
Täpsem info: resmusica.ee/res-musica-13-2021/
Res Musica on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi ühine väljaanne, mille peatoimetaja on Toomas Siitan.
1. detsembril algas vastuvõtt nüüdismuusika ja loome magistriõppekavale (Contemporary Performance & Composition, CoPeCo). Vastuvõtuperiood kestab 31. jaanuarini 2022.
CoPeCo hõlmab nelja muusikakõrgkooli: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (Rootsi), Lyoni konservatoorium (Prantsusmaa), Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkool (Saksamaa). Muusikamagistritest on see ainus rahvusvaheline õpe Eestis. Juba vormiliselt on tegemist eristuva programmiga – iga semester toimub erinevas ülikoolis.
CoPeCo on suunatud nii heliloojatele kui nüüdismuusika esitajatele, elektronmuusikutele, helikunstnikele, aga ka neile, kes ei oska ennast sellel skaalal nii täpselt defineerida. Üheks programmi eeliseks ongi see, et püüame ennast paindlikult vormida konkreetsete üliõpilaste vajaduste ja soovide järgi. Suurt tähelepanu pöörame improvisatsioonile, muusikatehnoloogiale, anname algteadmisi kultuurikorralduses, samuti muusikaanalüüsi osas. Erinevad workshop‘id toimuvad koostöös teatri-, tantsu- või filmiala professionaalidega.
Õppekava kaasjuht on nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.
Rohkem infot: copeco.net
Eesti Interpreetide Liidu ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös on sündinud uus, eesti heliloomingule pühendatud muusikafestival „Eesti muusika nädal”. Hinnatud interpreetide esituses kõlavad Artur Lemba, Erkki-Sven Tüüri, Eino Tambergi ja Ester Mägi teosed. Kontserdid toimuvad 5.–11. detsembrini muusika- ja teatriakadeemia suures saalis.
„Uus festival pakub publikule suurepärase võimaluse saada osa mitmekülgsest eesti heliloomingust, sealhulgas teostest, mida nii hästi ei teata või mis on unustusehõlma vajunud,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prorektor, Eesti Interpreetide Liidu esimees ja tšellist Henry-David Varema ning lisab: „EMTA suures saalis toimuvad kontserdid toovad lavale tunnustatud interpreedid, kellest paljud on oma erialase hariduse omandanud muusika- ja teatriakadeemias ning mitmed jätkavad siin ka oma teadmiste ja oskuste edasiandmist õppejõududena. Loodan, et teiste seas tulevad festivalinädala raames meie kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga tutvuma noored, kes kaaluvad oma õpingute jätkamist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.”
„Eesti muusika nädalal“ esitab kodumaist muusikat arvukas hulk eesti parimaid interpreete. Teiste seas astuvad üles tenorid Oliver Kuusik ja Juhan Tralla, sopran Arete Kerge, viiuldajad Mari Poll, Hans Christian Aavik, Arvo Leibur, tšellistid Theodor Sink, Indrek Leivategija, pianistid Ivari Ilja, Sten Heinoja, oboemängija Ingely Laiv-Järvi, trompetist Indrek Vau, klarnetist Toomas Vavilov, löökpillimängija Heigo Rosin ja paljud teised.
Eesti Interpreetide Liidu juhatus on festivalil kõlavad teosed valinud mõttega, et nende esitamine kujuneks interpreetidele põnevaks ja meeldivaks ning publikule elamusterohkeks. Kontserdikavas leidub nii tuntud lemmikuid kui ka vähem teada või sootuks mängimata teoseid, mille puhul tuleb noodipartiid helilooja käsikirjaliste materjalide põhjal elustada. „Vähemängitud teoste esitamine annab interpreedile ühtaegu suure võimaluse ja vastutuse. Oled kui maadeavastaja, kes oma leide teistega jagab,“ kommenteerib Eesti Interpreetide Liidu aseesimees, pianist Sten Lassmann.
Kontserdid toimuvad 5. detsembril (Artur Lemba), 7. detsembril (Erkki-Sven Tüür), 9. detsembril (Eino Tamberg) ja 11. detsembril (Ester Mägi).
„Eesti muusika nädala” programm ja piletid on saadaval piletimüügikeskkonnas Fienta.
Lisainfo Eesti Interpreetide Liidu koduleheküljelt või festivali Facebooki lehelt.
Meediakajastus:
ERRi Kultuuriportaalis siin
Ivari Ilja ja Henry-David Varema intervjuu saatele „Siin Tallinn” siin
Alates 1. detsembrist 2021 saab sisseastumise infosüsteemis SAIS esitada avaldusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse astumiseks kolmel suunal: näitleja õppesuund, lavastaja õppesuund ja dramaturgi õppesuund. Samuti on avatud kandideerimine teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse, mis sel korral keskendub lavastaja tööle näitleja ja tekstiga.
Vastuvõetava bakalaureusekursuse ehk tulevase XXXII lennu juhendaja on lavakunsti osakonna peakoordinaator Mart Koldits, kes on koostanud ka uue lavastajasuunalise magistriõppekava:
“Taas üle nelja aasta on lavakunstikoolis võimalik astuda lisaks näitlejaõppele ka lavastaja ja dramaturgi õppesuundadele, mis põhinevad uuel süvendatud ja põimitud õppekaval. Olen uue kursuse juhendajana väga rahul, et õnnestus nii uue programmi väljatöötamisse kui ka tulevasteks erialaõppejõududeks kaasata tugeva isikupärase teatrinägemusega professionaalid: lavastaja Tiit Ojasoo, näitleja Tiina Tauraite ja dramaturg Siret Campbell. Nii laia kogemuse ja rahvusvahelise haardega tiimist ei kujuta Eestis paremat ettegi!
Samuti on hea meel sel korral võtta magistriõppe fookusse lavastajatöö. Ootame kandideerima teatri- või filmilavastamisest huvitatud loojaid, kes soovivad arendada just oma koostööoskust näitlejaga ning omandada erinevaid meetodeid draamatekstide töötlemiseks ja kasutamiseks lavastajatöös,” kommenteerib Mart Koldits.
Avaldusi lavakunsti eriala bakalaureuseõppesse lavastaja õppesuunale ja dramaturgi õppesuunale astumiseks saab SAISis esitada kuni 10. jaanuarini 2022.
Bakalaureuseõppe näitleja õppesuunale astumiseks saab SAISis avaldusi esitada kuni 31. märtsini 2022.
Lavastaja suunaga teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse astumiseks saab SAISis avaldusi esitada kuni 31. jaanuarini 2022.