Rubriik: Uncategorized @et

Kalju Terasmaa
19.10.1934–28.11.2021

Lahkunud on löökpilliklassi kauaaegne juhtiv õppejõud Kalju Terasmaa.

Kalju Terasmaa pani 1970ndate aastate alguses aluse löökpilliõpetusele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, juhtides löökpilliklassi aastatel 1972–1999.

Ta oli virtuoosne vibrafonisolist, kelle käe all õppis suur osa Eesti praegustest parimatest löökpillimängijatest.

Kalju Terasmaa tegutses üle 50 aasta, kuni 2005. aastani Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri löökpillirühma kontsertmeistrina, samuti mängis ta löökpilli ansamblis Metronoom, Eesti Raadio estraadiorkestris, Eesti Televisiooni ja Emil Laansoo ansamblites ning veel paljudes koosseisudes.

Laiemalt sai mitmekülgselt andekas muusik tuntuks 1960ndate aastate alguses tegutsenud Eesti Raadio meeskvarteti koosseisus ning omaaegse ülipopulaarse muusikasaate “Horoskoop” tuntuimaks lauluks sai koos Helgi Salloga esitatud duett „Sulle kõik nüüd ütlen”.

Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Kalju Terasmaa ärasaatmine toimub reedel, 3. detsembril kell 15.00 Nõmme Rahu kirikus.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonnas kuulutati 30. novembril välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on XXX lennu näitleja õppesuuna üliõpilane Maarja Mõts.

Voldemar Panso nimeline auhind antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele.

Auhind asutati kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal Jaak Alliku ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri ettepanekul. Preemia antakse kätte lavakunstikateedri asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril. Sel aastal möödub Voldemar Panso sünnist 101 aastat. Auhinnaga kaasneb mälestusmedal, mille autor on kunstnik Margus Kadarik, ja Eesti Kultuurkapitali rahaline preemia.

XXX lennu juhendaja Lembit Peterson iseloomustab laureaati: “Maarja Mõts on üliõpilane, kelle loomupärane näitlejaanne ei ärata kahtlusi – nagu oleks lavale sündinud, öeldakse. Andele lisandub erakordne töövõime: Maarja oskab oma annet avada ja arendada kõige eripalgelisemates ülesannetes. Tema lavalisi etteasteid ning seniseid rolle diplomilavastustes on alati olnud põnev jälgida. Ta on leidlik, erilise huumorimeelega, seejuures ka traagilise ja lüürilise elutunnetusega. Väga hea ja hinnatud lavapartner, kes hoolib väga nii oma kursusekaaslastest kui ka õpetajatest. Tema on üks neist, kelle kaasabil on XXX lennust saanud sõbralik, rõõmus ja eluterve kooslus.”

Maarja Mõtsa ja lavakunsti osakonna XXX lendu saab peagi näha regilauludest ja suguvõsalugudest põimitud lavakavaga “Sink sale proo” Tartus ja Tallinnas. Jätkuvalt etenduvad ka XXX lennu diplomilavastused: kursusejuhendaja Lembit Petersoni lavastatud “Suveöö unenägu” Ugala teatris ja “Tabamata ime” Theatrumis ning 9. detsembril on viimast korda võimalus näha lavastust “JOOKS” EMTA kontserdi- ja teatrimaja black box’is.

Mirko Rajas Eesti Noorsooteatrist on XXX lennu näitlejaüliõpilastega loomas lavastust “Sihtisid pole sel sillal”, mis põhineb Juhan Liivi elul ja loomingul ning esietendub 15. jaanuaril 2022.

XXX lennu lavastajatudengite täispikad debüütlavastused on samuti publiku ees: Tallinna Linnateatris Margaret Sarve “Abel Sánchez. Ühe kire lugu” ja Von Krahli Teatris Marta Aliide Jakovski “Fundamentalist”. Järgmisel poolaastal on oodata veel kahe lavastajatudengi, Erik Richard Salumäe ja Kalju-Karl Kivi diplomilavastusi.

Anneli Tohver kaitseb 20. detsembril kell 13.30 ruumis C-405 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

Pianisti koostöö balletiartistidega: koreograafiat toetava muusikalise interpretatsiooni otsinguil

Juhendaja: professor Kristel Pappel, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (Tallinn/Berliin)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Doktoritöös „Pianisti koostöö balletiartistidega: koreograafiat toetava muusikalise interpretatsiooni otsinguil“ käsitlesin pianisti koostööd balletiartistidega ja minu peamisteks uurimisküsimusteks olid: kuidas luua koreograafiat toetav interpretatsioon ning millised muusikalised väljendusvahendid on seejuures olulised. Kolmas uurimisküsimus, mis sai minu kirjaliku töö ja loomeprojektide põhiliseks ja kõige olulisemaks sisuks, oli: kuidas rakendada balletiteatris omandatud kogemusi väiksemates ansamblites nagu kammeransambel koos balletiartistidega.

Kui vokaal- ja instrumentaalmuusikas on pianist ansamblis ühe või mitme soolopartiiga, siis balletipianist toetab koreograafilist liigutust. See eeldab balletimuusika esitustraditsioonide ja tantsuliigutuse eripära tundmist. Sarnaselt muusikute ansambliga otsisin ka balletiartisti ja balletipianisti koostöös ansamblilisi elemente. Kõigi ansambliliikide puhul on soovitav, et pianist mõistaks oma ansamblipartneri tegevust, olles toetav saatefunktsioonis ning vajadusel väljendusrikas partner klaveripartii soolomaterjalis. [– – –]

Balletipianisti valdkonda on Eestis vähe uuritud, samuti puuduvad eestikeelsed käsiraamatud. Kui tantsijate vaatenurgast areneb valdkond pidevalt, siis pianisti vaatenurgast pole pinnas kõige viljakam. Minu töö on osa doktoriõppe loomingulis uurimuslikust projektist, mille eesmärgiks oli antud valdkonda teaduslikult ja pedagoogiliselt edasi arendada. Minu isiklik suur soov oli oma kogemusest lähtuvat vaatenurka põhjalikult edasi anda ning balletipianisti sisukat, kuid rasket tööd balletiteatris loomingulisemaks muuta.

SINK SALE PROO. Lavakõne kava
EMTA lavakunsti osakonna XXX lend

5. detsembril kell 16.00 Tartus Eesti Rahva Muuseumi teatrisaalis

17. detsembril kell 19.00 Tallinnas Sakala 3 teatrimaja black box‘is

“Siberis videvikku pikalt pole. Pimeneb ja ongi äkki pime. Mina juba ammu tukkusin hobuse seljas ja siis äkki, hobuse komistusest ärgates, märkasin, et olin üksi. Teisi polnud kuskil näha. Kus on teised? Kuhu sõita? Ei teadnud, kuspool külagi asus. Aga mul oli püss. Tulistan, ehk kuulevad ja tullakse. Kaks padrunit ainult oligi. Tulistasin. Ei miskit. Sama vaikus nagu ennegi. Nüüd järsku nägin …”

Lood ja laulud meis ja enne meid. Räägi mulle, ema, räägi mulle, isa, räägi mulle, vanaema, räägi mulle, vanaisa, räägi mulle, vanavanaisa, räägi mulle, vanavanaema, ja ma kuulan ja kuulan … Tulgem ja kuulakem XXX lennu suguvõsade lugusid ja kodukihelkondade regilaule.

Laval lavakunsti osakonna XXX lend: Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Kalju-Karl Kivi, Merlin Kivi, Jaan Tristan Kolberg, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi

Juhendaja: Anne Türnpu

Kava kestab 2 tundi.

Pääsme etendusele saab lunastada kohapeal sularaha eest (8 eurot või Teile sobiv suurem summa).
Koha kindlustamiseks saalis palun registreerige oma tulek, kirjutades lavakunst@eamt.ee.

Meelespea teatrikülastajale:

Vastavalt riiklikule korraldusele tuleb teatrikülastajal alates 18. eluaastast esitada COVID-tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta. 12–17-aastased (k.a) noored peavad esitama tõendi vaktsineerituse, läbipõdemise või tervishoiuteenuse osutaja poolt tehtud PCR või antigeen-RT testi negatiivse tulemuse kohta. Palume koos tõendiga esitada ka kehtiv isikut tõendav dokument. Kõigil 12-aastatel ja vanematel külastajatel on kohustus kanda etendusel maski.

Vaata täpsemalt kriis.ee lehelt.

Täna loosis üle maailma kokku tulnud 31 noort pianisti enda esinemisjärjekorra, avades sellega pidulikult IV Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi. Konkurss toimub kolmes voorus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ja võitja selgub 3. detsembril.

Vaatamata pandeemiast räsitud konkursikultuurile on Tallinnasse leidnud tee pianistid 12 riigist. Lisaks klaverimängijatele lähiriikidest on kaugemalt tulijad pärit Hispaaniast, Prantsusmaalt, Indoneesiast, Jaapanist, Korea Vabariigist ja Hiinast. Eestist võtab osa 13 pianisti.

Klaverikonkurss annab noorele pianistile võimaluse end proovile panna ja näidata ette kuude või koguni aasta pikkuse pineva töö vilju. „Konkurss on pianistile kõva proovikivi, mis nõuab tohutut vaimset ja füüsilist pingutust,“ nendib kõige esimese Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitja, nüüdne eestvedaja pianist Mihkel Poll. „Kindlasti ei saa osalemist võtta kergekäeliselt. Seda õnnelikumad oleme, et Tallinnasse on kogunenud pianistid niivõrd erinevatest paikadest. Olen veendunud, et avastame nii mõnegi uue talendi,“ lisab ta.

Nõudlik kava annab pianistidele võimaluse näidata oma oskusi eri tahkudest. Esitada tuleb nii etüüde, klassikalisi suurvorme, erinevate ajastute muusikat ning kohustusliku osana ka Eesti heliteoseid. Finaalvoorus saavad kuus parimat esineda koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri juhatusel.

Kokku ligi pooleteise ööpäeva jagu esitusi kuulab ära rahvusvaheline pianistidest ja klaveripedagoogidest koosnev žürii, kuhu kuulub Eteri Andjaparidze (esinaine, Gruusia/USA), Ivari Ilja (Eesti), Juris Kalnciems (Läti), Antti Siirala (Soome) ja Igor Cognolato (Itaalia).

Lisainfot konkursi kava ja repertuaari kohta leiab koduleheküljelt aadressil tipc.eamt.ee või Facebookist: @tallinninternationalpianocompetition. Esimene ja teine voor on publikule prii sissepääsuga, piletid finaali on saadaval Fientas. Finaalvoorule saab kaasa elada ka Klassikaraadio otseülekannete vahendusel.

Varasemalt on Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitnud Mihkel Poll (2006), Kristi Kapten (2011) ja Anna Szałucka (2016). Konkursi korraldajateks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit.

Kõikide voorude otseülekanded: https://bit.ly/3DLlJTW

Meediakajastus:
ETV Terevisioonis siin (1:04:53)
Aktuaalses Kaameras siin
Klassikaraadios siin

Kirke Karja kaitseb 20. detsembril kell 11.00 ruumis C-405 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

Protsessimuusika elementidest jazzmuusika kompositsioonis ja improvisatsioonis

Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (Tallinn/Berliin)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Käesoleva uurimistöö valdkond on kaasaegne jazzmuusika, mille kompositsioonis ja improvisatsioonis kasutatakse protsessimuusikale omaseid tehnikaid.  Otsisin vastuseid järgnevatele küsimustele:
1) Kuidas muutub protsessimuusikalistel struktuuridel põhineva jazzmuusika kompositsioonigrammatika nii, et kuulamisgrammatika põhialused ei muutu?
2) Kuidas moodustada erinevaid ja suisa kontrastseid vormiosasid ilma protsessimuusikale omast kompositsioonilist struktuuri kaotamata?
Küsimustele vastamiseks analüüsisin nii teiste autorite kui ka iseenda loodud kompositsioone ja improvisatsioone, kasutades introspektiivset lähenemisviisi.

Uurimise tulemusena võib välja tuua järgnevad tähelepanekud:
1) Kui soovitakse muuta kompositsioonigrammatikat ilma muutusteta kuulamisgrammatikas, on oluline roll algideel, millest hakkab teos lahti rulluma. See peab olema piisavalt napp, universaalne ja omal moel iseloomutu, et see võiks omandada erinevaid vorme ja kujusid erinevates muusikalistes kontekstides. Algidee tõlgendusvõimalusi võib arvesse võtta juba lugu komponeerides ning pidada silmas, et seda saaks kasutada ka improvisatsioonis ilma esitaja isikupärast helikeelt kaotamata.
2) Juhul, kui algidee vastab eelpool nimetatud omadustele, on sellega võimalik luua kontrastseid vormiosasid ja struktuure. Kontrastid muusikas on elemendid, mille abil on võimalik luua pinget. Kuna jazzmuusikas kasutatakse palju ka improvisatsiooni, võib luua erinevaid vormiosasid ja struktuure ka reaalajas, s.t osana improvisatsioonist. Protsessidega improviseerimisega kaasneb tahes-tahtmata teose avatum vorm: vormiosad ei ole rangelt paika pandud. Lõplik fikseerimatus on vajalik, et jääks ruumi improvisatsiooni jaoks. [– – –]

Uurimistöö käigus leidsin, et soovin edaspidigi oma muusikas protsessitehnikaid rakendada, sest:
1) neid on olemas lõpmatul hulgal ning nende leiutamine on kaasahaarav tegevus;
2) neid polüfooniliselt kasutades ja kuhjates on võimalik luua värskena kõlavaid kihistusi;
3) kuna protsessimuusikas „kirjutab muusika ennast ise”, on võimalik olla inspiratsioonist vähemsõltuv.

Minu jaoks osutus huvipakkuvaks ka asjaolu, et protsessitehnikate kasutamine võimaldab saada inspiratsiooni teistestki valdkondadest, näiteks filosoofiast, etenduskunstidest, kirjandusest (polüfooniline romaan), geomeetriast ja maalikunstist. Lisaks avastasin, et kompositsiooni- ja kuulamisgrammatika mõistmine innustab mind autorina kuulaja tajuga „manipuleerima” ning otsima viise, kuidas kuulajas küsimusi tekitada. Muusika mängimine omandas minu jaoks uue tähenduse: senine esitusele orienteeritud tegevus asendus mängu kui protsessiga, justkui laua- või kaardimänguga, mis tuleb eelkõige iseenda jaoks huvitavaks muuta.

Muusikalise taju kohta on tehtud uuringuid, kuid üks edasisi tegevusi võiks olla fenomenoloogiline uurimus just käesoleva uurimistöö valguses: kuidas kuulaja täpselt protsesse tajub ning eristab. Lisaks tekkis mul käesoleva töö kirjutamise käigus huvi kitsamalt geomeetriast pärit ideestiku rakendamise vastu protsessilise muusika loomises ning selle loomeviisi uurimine.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia müüb järgmised kapitaalremonti vajavad klaverid:

MÜÜDUD: Kontsertklaver Estonia (1962), inventarinumbriga 500
MÜÜDUD: Kabinetklaver Estonia (1971), inventarinumbriga 1212
Kabinetklaver Estonia (1973), inventarinumbriga 1429, hind 300 eurot
MÜÜDUD: Kabinetklaver Estonia (1970), inventarinumbriga 1078
Kabinetklaver Estonia (1971), inventarinumbriga 1213, hind 300 eurot
MÜÜDUD: Kabinetklaver Estonia (1971), inventarinumbriga 1178
MÜÜDUD: Kabinetklaver Estonia (1971), inventarinumbriga 1174
Kabinetklaver Estonia (1966), inventarinumbriga 534, hind 300 eurot

Klaverid on olnud viimased 21 aastat Tallinna Muusikakeskkooli kasutuses ja asuvad Tallinnas, aadressil Vabaduse pst 130. Ostjal tuleb transport organiseerida oma kuludega.

Huvi korral palume pöörduda akadeemia haldus- ja finantsdirektori Sille Rootsi poole: tel +372 6675 704, e-post: sille.roots@eamt.ee

Riho Pätsi Koolimuusika Fond tunnustab muusikahariduse edendajaid. 2021. aasta laureaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitdotsent, Tallinna Muusikakeskkooli ja Vanalinna Hariduskolleegiumi viiulipedagoog Ivi Tivik, helilooja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant, solfedžo ja muusikateooria lektor Riho Esko Maimets, Tallinna Reaalkooli muusikaõpetaja Heli Roos ning Võru Kesklinna kooli muusikaõpetaja Signe Rõõmus.

Ivi Tivik on Eesti tuntumaid viiulipedagooge, kes on andnud õpetaja, õppejõu, õpikute ja metoodiliste materjalide koostaja ja haridusalaste praktiliste uuenduste algataja ning elluviijana väärika panuse kogu viiulimängu arengule Eestis. Aastakümnetepikkusele tööle viiuliõpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis lisandub üliõpilaste juhendamine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastaid ka Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolis. Ivi Tivik on EMTA emeriitdotsent. Tema isikupärane ja nõudlik õpetamisstiil on andnud suurepäraseid tulemusi, tema õpilased on osalenud juba õpingute ajal paljudel konkurssidel Eestis ja väliriikides, saavutades kõrgeid auhinnalisi kohti. Ivi Tiviku töös on tunda kõrget kvaliteeti ja peent viimistlust, mis ilmneb eredalt kontserdilavadel. Enamik Ivi Tiviku õpilastest on tuntud kodumaisel ja rahvusvahelisel areenil: Olavi Sild, Niina Murdvee, Mari Tampere-Bezrodny, Urmas Vulp, Ülo Kaadu, Aet Ratassepp, Kaido Välja, Lasse Joamets, Juhan Tralla, Linda-Anette Verte, Ivi Ots jpt. Oma viiulimängu õpetamise kogemusi on ta jaganud paljudel rahvusvaheliste seminaridel ja konverentsidel. Ivi Tiviku arvukad metoodilised artiklid on ilmunud Eesti keelpilliõpetajate ühingu ajakirjas ning EMTA interpretatsioonipedagoogika instituudi ajakirjas, osa valminud artikleid on veel ilmumisel. Tema koostatud on kolmeosaline viiulikool, mis on tekitanud positiivset vastukaja ka rahvusvahelises plaanis. Ivi Tivik on pälvinud rohket tunnustust. Talle on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk.

Helilooja Riho Esko Maimetsa teoseid mängitakse nii Eestis kui maailmas üha sagedamini. Tema muusika on kõlanud arvukatel festivalidel, kahel üldlaulupeol ning tema teosed on mitmete kollektiivide püsirepertuaaris: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kitchener-Waterloo Symphony Orchestra (Kanada), Curtis Symphony Orchestra (USA) jpt. 2014. aastal omandas  ta Philadelphias asuva Curtise muusikainstituudi diplomi kompositsiooni alal, 2019. aastal asus õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuris. Maimetsa  õpetajad on olnud Helena Tulve ja René Eespere ning Christos Hatzis Toronto ülikoolist. Noore heliloojana on ta pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, näiteks SOCAN Award, Karen Kieseri preemia (Kanada), highSCORE preemia (Itaalia), I preemia Villiers Quarteti konkursil (Suurbritannia). Riho Esko Maimets on loonud muusikat ka laste-, noorte- ja koolikooridele. Tema sulest valmis Eesti Meestelaulu Seltsi 2020. aasta poistekooride võistulaulmiseks tellitud A-kategooria kohustuslik laul „Sääl igatsedes hilju …“ ning 2021. aastal toimuva ENLS ja EMLS ühiseks laulupäevaks „Kodu(L)ootus“ loodud kolmeosaline kantaat „Kojup minda oodatanne“ poiste-, neidude-, nais- ja meeskooridele. 2019. aasta laulupeol kõlas ühendmudilaskooride esituses tema seatud „Rõõmulaul“, 2017. aasta noorte laulupeol tema loodud „Meie laul“. 2014. aastal valmis tema „Üles leida oma laul“ lastekoorile ja keelpillidele, mida esitati Tartu laulupeol. Ta on kirjutanud ka „Angele Dei“ ja „Imeline helin …“ lastekoorile, „Veni Emmanuel“ tütarlastekoorile, „Ave Maria“ mudilaskoorile jpt.

Laureaaditunnistuse juurde kuulub ehtekunstnik Jaan Pärna kujundatud hõbemärk ja stipendium 800 eurot.

Lisainfo leiab siit.
Allikas: Õpetajate Leht

25. novembrist 3. detsembrini 2021 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset IV Tallinna rahvusvaheline pianistide konkurss, millest võtab osa 34 noort klaverimängijat 13 riigist.

Järjekorras neljanda Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi kõik kolm vooru toimuvad EMTA suures saalis. Osalejaid hindab rahvusvaheliselt tunnustatud pianistidest koosnev žürii koosseisus Eteri Andjaparidze (esinaine, Gruusia/USA), Ivari Ilja (Eesti), Juris Kalnciems (Läti), Antti Siirala (Soome) ja Igor Cognolato (Itaalia).

Lisaks pianistidele Eesti lähiriikidest võõrustab konkurss muu hulgas klaverimängijaid Hispaaniast, Prantsusmaalt, Indoneesiast, Jaapanist, Korea Vabariigist ja Hiinast. “Loodan, et vaatamata pandeemiast tingitud keerulisele olukorrale ning avalikel üritustel kehtivatele piirangutele pakub konkurss põnevust ja meeldejäävaid kunstielamusi, avastab uusi talente ning annab lavakogemusi, millele on edaspidises loomingulises elus kindel toetuda,” kommenteeris muusika- ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Nõudlik kava annab pianistidele võimaluse näidata oma oskusi eri tahkudest. Esitada tuleb nii traditsioonilisi etüüde, klassikalist suurvormi, muusikat läbi erinevate ajastute ning kohustusliku punktina ka Eesti muusikat. Finaalvoorus saavad kuus parimat esitada klaverikontserdi koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri juhatusel.

Konkursi kava ja reeglitega on võimalik tutvuda kodulehel tipc.eamt.ee ning Facebookis @tallinninternationalpianocompetition. Esimene ja teine voor on publikule prii sissepääsuga, piletid finaali on saadaval Fientas.

Varasemalt on Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi võitnud Mihkel Poll (2006), Kristi Kapten (2011) ja Anna Szałucka (2016).

Konkurssi korraldavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit.

Tegemist on Nordplusi ooperivõrgustiku traditsioonilise sündmusega, mille eesmärk on tutvustada noori lauljaid, kes on oma õpinguid lõpetamas. Igal aastal korraldab ettelaulmist erinev liikmeskool. Kui esialgu pidi ettelaulmine toimuma Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis kohapeal, siis pandeemia tõttu korraldatakse see virtuaalselt.

Ettelaulmisel osaleb seekord 44 bakalaureuse- ja magistriõppe viimase aasta tudengit kaheksast Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolist. Ette tuli valmistada videosalvestus kolme vabalt valitud aariaga.

Salvestused saadeti ligi 150 Euroopa ooperimajade ja ooperiagentuuride esindajale, kel on võimalik neid kuu aja jooksul kuulata ning huvi korral üliõpilasega otse ühendust võtta.

EMTA üliõpilastest osalevad ettelaulmisel Karis Trass, Tambet Kikas, Triin-Eliis Süld ja Eva Maria Shepel.

Lisainfo: auditions2021.eamt.ee