13. mail 2021 stardib uus kaasaegse etenduskunsti festival CPPM Manifestal. Muusika- ja teatriakadeemia kaasaegse etenduskunsti magistriprogrammist välja kasvanud rahvusvaheline festival toob publiku ette kolmeteistkümne noore lavastaja loomingu.
Kokku antakse kuu aja vältel üle 70 etenduse, sealhulgas 14 uuslavastust, mis toimuvad nii erinevates etenduspaikades Tallinnas kui ka otseülekannetena veebi vahendusel.
Jüri Nael muusika- ja teatriakadeemia blackboxi saalis 04.12.2019. Foto: EERO VABAMÄGI / POSTIMEES
“Eraldi festivali loomine oli meie jaoks loomulik jätk viimase kahe aasta jooksul lavale toodud eksperimentaalsetele projektidele nagu 99-tunnine kestvuslavastus “Kuhu minek”, mille publikuhuvi oli üle ootuste suur,” selgitab õppekava juht ja festivali peakorraldaja Jüri Nael.
Festivali kavast leiab kaheksast eri riigist pärit lavastajate loodud soolo- ja suurvorme, rännak- ja kestvuslavastusi, meelteteatrit, kohaspetsiifilisi ja multimeedia võimalusi proovile panevaid projekte. Sisult mitmekesine programm pakub aktuaalset ja aegumatut ainest: evolutsioon, võim, toksiline armastus, pagulus, mesilaste elukorraldus, inimeseks olemise tähendus, ebaõnnestumise väärtustamine ja pandeemiaga seotud piirangutega kohandumine.
“Soovime luua platvormi, kus noored etenduskunstnikud saaksid oma loomingut maailmale tutvustada. See saab olema esimene CPPM Manifestal paljudest — järgmine festival tuleb juba kahe aasta pärast,” lisas Nael.
Kõiki etendusi on võimalik vaadata otseülekannetena läbi voogedastusplatvormi eˉlektron. Veebi vahendusel edastatavatele etendustele järgneb vestlus lavastuse autoriga, mida modereerivad tuntud kultuurivaldkonna esindajad.
Esialgu on pileteid võimalik osta vaid voogedastatavatele etendustele. Piirangute leevendamisel avatakse piletimüük teatrisaalis toimuvatele etendustele. Festivali meeskond lähtub valitsuse poolt kehtestatud piirangutest avalike teatrietenduste korraldamisel.
Festivali korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Festivali toetab Eesti Kultuurkapital.
Partnerid: Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava, Uue Loomingu Maja, eˉlektron, Eesti Tantsuagentuur, Eesti Kunstiakadeemia.
Käesoleval kevadel avaneb EMTA-s sisseastumine uuele lauluõppe suunale, mis keskendub oratooriumi- ja ansamblilaulule. Õppe sisu keskendub laulmisele erinevates stiilides, alates barokist kuni kaasajani. Kaheaastase magistrantuuri jooksul omandab üliõpilane kogemusi nii laulmisel a cappella ansamblites kui musitseerimisel koos erinevate instrumentaalkoosseisudega. Programm hõlmab nii varajase muusika, 19.–20. sajandi kammermuusika kui ka kaasaegse muusika esitamist.
Uue suuna juhtivateks õppejõududeks saavad:
Jörg Dürmüller (tenor, Šveits)
Kädy Plaas-Kala (sopran, Eesti)
Ootame uuele erialale kandideerima kõiki bakalaureuseõppe lõpetanud noori lauljaid, kes soovivad keskenduda oma lauljateel ansambli- ning kontsertlaulja karjäärile ning omandada sel alal mitmekülgsed, laia perspektiiviga vokaalsed ning interpretatsioonilised oskused.
COMMUTE (COMposition and MUSic Technology) on muusika- ja teatriakadeemia festival, mille fookuses on heli, visuaal ja muusikatehnoloogia. Sel kevadel toimub festival juba kolmandat korda ja esmakordselt on COMMUTE’i üritusi võimalik jälgida veebi vahendusel.
Seitsme päeva jooksul toimuvad mitmed veebikontserdid, eripalgeliste audiovisuaalsete teoste esmaesitlused ning näitus ARS-i kunstilinnakus, mis jõuab laiema publikuni veebiplatvormi vahendusel.
COMMUTE’i kavas on oluline roll EMTA tudengite loomingul, kuid igal aastal oleme võõrustanud ka külalisi. Sel aastal esitleme Helsingi kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia elektroakustilise muusika eriala õppejõude ja tudengite kompositsioone, festivalil astub üles ka Tallinna uue muusika ansambel, mis esitab EMTA noorte autorite uudisloomingut.
Ettevalmistuskursus audiovisuaalse ja elektroakustilise loomingu sisseastujatele toimub 8., 15., 29. mail ja 5. juunil kell 14.00–16.15. Kursuste maht on 12 tundi.
Kursuse viib läbi EMTA audiovisuaalse loomingu eriala lektor ja õppejuht Einike Leppik. Kursus toimub veebi vahendusel Zoomi keskkonnas ja on osalejatele tasuta.
Registreerumine kuni 6. maini e-posti teel aadressil tkk@eamt.ee. Pärast registreerumist saadetakse osalejatele link.
Kursus on suunatud neile, kel huvi kaasaegse muusika, audiovisuaalsuse ja muusikatehnoloogia vastu ning kel mõtteis asuda õppima EMTA elektroakustilise loomingu või audiovisuaalse loomingu erialadele.
Kursuse raames tutvustatakse EMTAs õpetatavate elektroakustilise ja audiovisuaalse loomingu erialadele põhialuseid.
Nelja kohtumise jooksul tutvutakse põgusalt arengutega 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis, fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia.
Kuulatakse-vaadatakse erinevaid töid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid.
Soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate loomingulisi töid ning tehakse loomingulisi harjutusi.
Äsja lõppes muusikakoolide liidu korraldatud üleriigiline puhkpilli- ja klahvpilliõpilaste videokonkurss “Parim noor instrumentalist 2021”, kus finaalvoorudes hindasid noorte muusikute mängu ka EMTA üliõpilased.
Ajavahemikul 1.03–5.04.2021 kuulasid konkurssi neliteist üliõpilasžüriid, mis olid moodustatud EMTA interpretatsioonipedagoogika ning puhkpilli- ja klahvpillide erialade koostöös. Trompeti, madalate vaskpillide, klavessiini, oreli, flöödi, saksofoni, oboe ja fagoti, klarneti ning klaveri erialade erinevates vanusekategooriates anti välja 18 muusika- ja teatriakadeemia üliõpilaste preemiat. Preemia laureaadid pälvisid lisaks diplomile ka valiku temaatilisi EMTA meeneid. Konkursi finaali tulemused (sh ka üliõpilaste preemiad) on leitavad lingil: www.muusikakoolid.ee/et/konkurss/2021/parim-noor-instrumentalist-2021-finaali-tulemused
Lembit Orgse
Interpretatsioonipedagoogika õppejuht
Foto muusika- ja teatridoktorantide konverentsilt
Muusika- ja teatriakadeemias on doktoriõppes avatud kaks õppekava: muusika ja teatrikunst (loominguline suund); muusikateadus (teaduslik suund). Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Vt täpsemalt: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/
Konsultatsioonid 2021. aastal doktoriõppesse sisseastujatele toimuvad Zoomis järgmiselt:
15. aprillil kell 16.15 eesti keeles
kell 17.00 inglise keeles
19. aprillil kell 10.30 eesti keeles
kell 11.15 inglise keeles
Konsultatsioone viib läbi professor Kristel Pappel. Osalejatel palume registreeruda 14. aprillini telefonil 6675 709 või e-aadressil: margit.vosa@eamt.ee
Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda EMTA lavakunsti osakonna doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile hiljemalt 3. maiks 2021 aadressil madli.pesti@eamt.ee. Vt ka: http://lavakas.ee/uudised/algab-vastuvott-doktorioppesse/
Ilmunud on EMTA RESONANTS – akadeemia uudiskiri nr 3.
Kõigepealt on mul väga hea meel, et konkurss toimus. Ja mul on tõeliselt hea meel, et see toimus just sellisena, nagu ta toimus.
Õpilased said vajadusel teoseid mitu korda salvestada ning teisest küljest oli mul žüriiliikmena esmakordne ja väga meeldiv võimalus noorte esitusi mitu korda kuulata. Seda ma tõesti ka tegin ning tervikpilt meie noorte muusikute hetkeseisust on seetõttu sügavam ja põhjalikum, kui kunagi varem.
Olen veendunud, et publiku ees esinemine on tihtipeale lihtsam, kui tühjas saalis salvestamine. Publiku ees esinedes lisandub kõlalistele kvaliteetidele palju väliseid, esmapilgul mitteolulisi, aga lõppkokkuvõttes väga tähtsaid tegureid – nagu üldmusikaalsus (publikust inspireeritud spontaanne musikaalsus, mitte niivõrd tunnis õpitud ega klassis harjutatud), emotsionaalsus, sarm, publiku haaramise võime ja kindlasti ka välimus. Kokkuvõttes ei pruugi määravaks osutuda mitte objektiivne kvaliteet, vaid ÜLDMULJE. Eeltoodud tegurite tähtsust ei maksa alahinnata ka videokonkurssidel, aga viimastes tõuseb tähtsaimaks siiski see, „mis hetkel torust tuleb“, muu jääb paratamatult tagaplaanile.
Oma õpilastele ütlen sageli, et alles hetkest, millal usaldan neid tööandjatele soovitama hakata kui mängijaid, keda võib ja saab salvestustel rakendada, võivad nad endid päris mängijateks pidada, enne mitte.
Töötlus
Kui vaatasin noorte videoid, mõtlesin mitmest asjast.
Esiteks, kui imetlusväärselt head on pillid.
Teiseks, KUI hästi nende heade pillidega mängitakse. See ei ole niisama öeldud – kui olin noor muusikaõppur, oli tavaline, et konkursside paremusjärjestus oli ühtlasi ka pillide paremusjärjestus, ehk – kellel oli korralik pill, sai ka korraliku koha. Teised jäid selgelt alla.
Kolmandaks mõtlesin, et küll on hea, et meie puhkpillikool on selline, nagu ta on – omamoodi poolmetsik ja lõpuni ühtlustamata.
Laias laastus võib konkursil osalenud noored muusikud jagada kaheks – on sellised varaarenenud ilumeele ja küpse mängumaneeriga noored, kelle toon, dünaamika ja tehnilised võimed on kenasti närvikavaga tasakaalus; ning siis need teised, kelle kõla ei ole veel kaunis, vaid pigem toorelt jõuline, dünaamika kohati ülepaisutatud ning tehnika ebaühtlane, muusikunatuurist rääkimata. Need „käristajad“ jäid konkursil ilumeelsetele noortele pisut alla, aga tihtipeale on pedagoogide jaoks suurimaks kingituseks just sellistega töötamine – klarnetimäng (ja üldse muusikategemine) peab sageli sisaldama peale ilu ka suurt, veidi robustset jõudu, vajadusel üleannetut forsseerimist ning kohati suisa jultumust. Selliste omaduste märkamine ja väljaarendamine muusikas on pedagoogitöö suurimaid väljakutseid, aga ka suurimaid kingitusi.
Tunnistan, et kuulasin väljakujunemata tooni ja mängumaneeriga noori muusikuid sama suure rõõmuga kui neid, kes oma kõla ja muusikuolemuse juba leidnud olid.
Aga mis kõige olulisem – igas esituses kostis alati välja õpilase iseloom, eripära ja karakter. See, et isiksus pilli taha ära ei kao, on sellise poolmetsiku puhkpillikooli suur pluss, ja neile, kes otsivad ning armastavad muusikas üle kõige suuri ja eredaid andeid, pakkus see konkurss palju avastamisrõõmu.
Repriis
Eesti orkestrid ei ole kunagi olnud väga ansamblikesksed, ühtlustatud pillirühmadega kollektiivid. Sisuliselt meie orkestrite pillirühmades ju kahte ühesugust mängijat ei ole. Aga see-eest on palju säravaid, silmapaistvaid tippmängijaid ning sellest ajast peale, kui ma koolis käies avastasin, et sümfooniakontserdilt tulles ei mäleta ma mitte niivõrd sümfooniat ega solisti, vaid hoopis orkestrantide Samuel Sauluse, Jaan Õuna, Andres Lepnurme ja Hannes Altrovi briljantseid soolosid, olen ma pigem suurte isiksuste kui ühtlustamisusku; meie kirev, eriilmeline puhkpillimaastik annab kindla tunde ja teadmise, et eredad muusikunatuurid meil kunagi otsa ei saa.
Kooda
Siinkohal kiitus ja tänu lapsevanematele, kelle panust inimese kujundamisel taas tunnustamata jätta ei saa – isegi, kui noorest kutselist muusikut ei tule, kaunistab pillimänguoskus inimese hinge igal elu-etapil. Ja teisalt on mitmekülgse hariduse saanud muusiku võimed ning võimalused kindlasti kordades avaramad kui muudel.
Seda viimast ütles helilooja Aleksander Skrjabin noore Vladimir Horowitzi emale.
Toomas Vavilov
EMTA klarneti ja puhkpilliorkestri dirigeerimise professor
Fotol konserveerimismeeskond koos Marko Mäetamme ning uue ja vana skulptuuriga
„Näotu mehe“ n-ö fassaadskulptuur (st ühelt poolt vaadeldav kuju) valmis 1994. aastal kunstiakadeemia tolleaegsete tudengite Marko Mäetamme ja Hannes Starkopfi koostööna kunstnike liidu kevadnäituse tarbeks.
„Näotu mees“ kasvas kolmemõõtmelise kujundina välja Marko Mäetamme graafikast nn üldistunud figuurina tema töödes esinevast mustast laik-mehest. Ideeks oli luua püsti seisev graafiline pilt. Kuna Marko Mäetammel oli aga eriline respekt teiste meediumide, väljundite ja erialade vastu ning tal ei olnud skulptuuriloomise kogemust, siis skulptuuri alusstruktuuri valmistas Hannes Starkopf Marko Mäetamme palvel.
Pärast kevadnäitust sattus „Näotu mees“ EMTAsse ning eksponeeriti trepikojas, kus see õnnetul moel 2000. aastate keskel rängalt kannatada sai. Ligi pool aastat tagasi algas „Näotu mehe“ taastamise projekt, mille muusika- ja teatriakadeemia poolne eestvedaja on akadeemia saalide haldusjuht Ilja Goor.
Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala õppetöö raames loodi tudengitest töögrupp – koosseisus Heie Veeväli, Mary Vahtra, Eveli Mürk, Daniela Dontševski, Reginald Anselm Leppik, Jüri-Martin Lepp, kes hindasid skulptuuri seisundit, dokumenteerisid kahjustused ning tegid vajalikud konserveerimis- ja taastamistööd. Projekti juhendasid kunstiakadeemia õppejõud Taavi Tiidor ja professor Hilkka Hiiop.
Fotod konserveerimismeeskonna tööportsessist
Konserveerimisprotsessi käigus jõuti ainulaadse kontseptsioonini, mille raames skulptuuri kahjustada saanud ülemise osa esikülg otsustati eemaldada ja eksponeerida eraldiseisvana.
Selle abil loodi just kui uus väärtus, mille abil jutustatakse lugu teose saatusest ja keerdkäikudest. Skulptuuri ülemisele osale otsustati teha uus esikülg, mille kunstnik ise üle värvis, samuti uuesti signeeris ning dateeris.
Foto: Marko Mäetamm maalib fassaadskulptuuri uut esikülge vana eeskujul.Foto: Vana ja uus „Naotu mees“ – skulptuuri taastamise nägemuse kohaselt säilitati samaaegselt nii autentne ajalooline materjal kui anti skulptuurile tagasi algne kuju.
Skulptuuris asendatud materjal on originaaliga võrdselt väärtuslik ning ka vastupidi – originaal säilitab samaväärse rolli asendusmaterjaliga. Uut skulptuuri on võimalik juba uudistada EMTA kontserdi- ja teatrimajas sokli korrusel, vana on eksponeerimiseks valmimas.
Kasutatud materjal: Jüri-Martin Lepp, 2021. Aruanne. Marko Mäetamme teose „Näotu mees“ konserveerimine. Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn, 2021.
Kultuurikorralduse eriala tutvustav veebiseminar „Kultuurikorraldus kui tulevikulahenduste kollaaž“ toimub 29. aprillil kell 15–17 Zoomis.
Muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogrammi ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse programmi eestvedamisel arutame, kuidas kultuurikorraldus tegeleb erinevatele probleemidele loovate lahenduste leidmisega ja kuidas eriala teadmised ja oskused mõjutavad tulevikuarenguid laiemalt.
Veebiseminar tutvustab lähemalt kultuurikorralduse õppekavade sisu ja ülesehitust, pakub vilistlaste ja tänaste praktikute peegeldusi ning vestlusringi tuleviku töö ja väärtuste teemal. Tule ja mõtle kaasa ning saa lähemalt teada, mis teeb kultuurikorraldusest põneva ning uuendustele avatud valdkonna.
Jörg Dürmüller (tenor, Šveits)
Kädy Plaas-Kala (sopran, Eesti)
COMMUTE (COMposition and MUSic Technology) on muusika- ja teatriakadeemia festival, mille fookuses on heli, visuaal ja muusikatehnoloogia. Sel kevadel toimub festival juba kolmandat korda ja esmakordselt on COMMUTE’i üritusi võimalik jälgida veebi vahendusel.
Äsja lõppes muusikakoolide liidu korraldatud üleriigiline puhkpilli- ja klahvpilliõpilaste videokonkurss “Parim noor instrumentalist 2021”, kus finaalvoorudes hindasid noorte muusikute mängu ka EMTA üliõpilased.
Kultuurikorralduse eriala tutvustav veebiseminar „Kultuurikorraldus kui tulevikulahenduste kollaaž“ toimub 29. aprillil kell 15–17 Zoomis.