2019. aastal sai EMTA Nordplusi programmi rahastuse intensiivprojekti North STAR bigbänd korraldamiseks. EMTA eestvedamisel panime koos Läti, Leedu, Taani ja Rootsi partneritega kokku rahvusvahelise džässitudengite bigbändi, mis nädalase proovitsükli ja meistriklasside järel Tallinnas ja Riias kontserdid annab.

Kahjuks ei luba pandeemia juba kord edasi lükatud projekti ka seekord veel ellu viia. Selle asemel toimub aprillis igal kolmapäeval kell 16.00 veebiseminar, mis on avatud kõigile Põhja- ja Baltimaade muusikaakadeemiate bigbändihuvilistele.

Esimene veebiseminar toimub 7. aprillil ja selle viib läbi üks Põhjamaade tuntumaid bigbändiheliloojaid, Aarhusi kuningliku muusikaakadeemia õppejõud Jens Christian Chappe Jensen, kes räägib oma bigbändi Blood, Sweat, Drum + Bass Big Band näitel bigbändile kirjutamisest ja arranžeerimisest ning Lähis-Ida muusika mõjust oma loomingule.

Registeerimine: eamt.ee/BIGBAND

Järgmised veebiseminarid:

14 aprill: Katherine Windfeld (Taani)
21 aprill: Joakim Milder (Rootsi)
28 aprill: Paneeldiskussioon

Lugu sellest, kuidas Erasmus toimib

Liisa Nurmelaga vahetas mõtteid Mari Köhler.

Lõpetasid eelmisel suvel muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogrammi ja käisid vahetult enne lõpetamist Erasmuse kaudu välispraktikal. Räägi palun lähemalt, kuidas selle mõtte peale tulid, mis Sind motiveeris ja kuidas leidsid vastuvõtva organisatsiooni?

Soov välismaale praktikale minna oli mul juba enne muusika- ja teatriakadeemiasse astumist, kuid erinevate asjaolude tõttu polnud see bakalaureuseõppe ajal võimalik. Olen inimesena väga rahutu ning avatud igale võimalusele midagi uut kogeda ja õppida, nii et kui asusin õppima kultuurikorralduse magistriõppesse muusika- ja teatriakadeemias, siis avanes võimalus see seiklus ette võtta.

Tänu Euroopa Liidule on meil võimalus välismaale õppima või praktikale minna ning saada selleks ka rahalist toetust, sh keeleõppe toetust (Euroopa Liidul on eraldi platvorm, kus saab oma keeleoskusi harjutada). Miks me ei peaks seda võimalust ära kasutama? Minu jaoks on suurimaks motivaatoriks olnud avardada silmaringi ja näha, kuidas teised riigid ning rahvad elavad. Samuti aitab rahvusvaheline töökogemus kaasa noore inimese karjäärile. Erinevate rahvustega ja võõrkeelses keskkonnas töötamine loob eelduse leida hiljem tööd mõnes rahvusvahelises firmas. Või kui on soov kodumaale naasta, siis aitab välismaine kogemus tuua töökeskkonda uut ja värsket perspektiivi – ja muidugi ka kontakte!

Magistriõpingute ajal saatis õppekoordinaator meile pakkumise ENCATC-ilt (European Network of Cultural Management and Policy), kes otsisid kommunikatsiooni praktikanti Brüsselis. Kuna ma sel ajal tundsin huvi kommunikatsiooni vastu, siis kandideerisin kohe. Ütlen ausalt, et kui sain neilt positiivse kirja meie Islandi õppereisi ajal, oli mul täiesti meelest läinud, et olin sinna kandideerinud – aga suur rõõm oli igal juhul. Kuna aeg oli õige, siis võtsin pakkumise vastu ja asusin ette valmistama oma minekut Brüsselisse. Tagantjärgi mõeldes olen väga õnnelik, et sain alles magistriõppe ajal välispraktikale minna, sest olin selleks vaimselt ja füüsiliselt valmis.

Olid praktikal Brüsselis eelmisel kevadel, kui maailma tabas esimene viiruslaine. Palun räägi lähemalt, mida see tähendas välismaal viibinud tudengile, kuidas said oma praktikaga jätkata ja milline oli Euroopa Liidu pealinn 2020. aasta kevadel.

Kolisin Brüsselisse jaanuari alguses, kui viirus polnud veel Euroopasse jõudnud. Elu toimus tavaliselt. Sain paar kuud nautida kultuurielu ning tutvuda kohalikega. Brüsselis algas kevad üsna varakult. Kesk-Euroopas (kaasa arvatud Belgias), on levinud pärast tööd kokkusaamine baarides. Jordani linnaosas, kus asub palju Euroopa Liidu asutusi, nimetati iga neljapäevast kokkusaamist Plux-iks. Enamasti on see tuntud kohana, kuhu tulid kokku Euroopa Liidu asutustes töötavad praktikandid, kuid seal käisid praktikandid ka teistest organisatsioonidest. Nn vabadust saime nautida vaid paar kuud, siis tuli esimene koroonaviiruselaine, mis meid koju jättis.

Viiruselaine tuli ootamatult. Kui teised riigid olid veebruari alguses võtnud kasutusele viiruse peatamiseks tõsisemaid meetmeid, siis Brüsselis jõuti selleni üsna hilja. Siiski veebruari keskpaigast asusime tööle kodukontorites. Arvan, et ükski organisatsioon ei olnud valmis selleks, mis tuli – paanika, teadmatus ja hirm. Kõik pidid kohanema uue elustiili ja rütmiga üleöö, teadmata kuidas edasi töötada ja elada. Ka ENCATC polnud valmis selleks muutuseks – pidime koheselt töötama välja plaani, kuidas töötada kodust. See nõudis aega, teistmoodi mõtlemist ja rohkelt kommunikatsiooni, mis esimesel kuul oli väga keeruline, sest inimestes kasvas frustratsioon, üksindus ja nõutus. Tol hetkel oli väga oluline omada tugevat tugistruktuuri. Mu suurimateks toetajateks said mu sõbrad ja pere Eestis, kellega me iganädalaseid kõnesid ja viktoriine tegime.

Vahetult pärast pandeemia algust oli Brüssel inimtühi. Linn, kus alati sebis ringi tuhandeid inimesi, mis oli tavaliselt täis liiklusmüra ja suminat ja – mis seal salata – samuti prügi, oli nüüd vaikne ja järsku ka prügist puhas. Kesklinnas jalutades oli kuulda isegi linnulaulu ja lehesahinat. Mõnes mõttes oli see väga värskendav.

Äsja lõpetasid vilistlaspraktika Göteborgi filmifestivali juures. Kuidas kirjeldaksid seda kogemust?

Sellel on eellugu. Kui olin Brüsselis olnud juba neli kuud, siis ühel öösel helistas mulle sõbranna ja ütles, et tema teab, mida ma tegema pean, et leida elus oma tee – kandideerigu ma järgmisele praktikale või tööle filmi valdkonnas. Olin just mõtlemas, mis valdkonda ma oma energiat ja kompetentsi panustada tahan. Sõbranna kõne andis tõuke tegutsemiseks. Pärast seda saatsin peaaegu kõikidele Euroopa filmifestivalidele ja turgudele oma CV ja motivatsioonikirja ning kolm kuud hiljem allkirjastasime praktikalepingu Göteborgi filmifestivalil, mis on üks tuntumaid ja suurimaid filmifestivale Skandinaavias ja Euroopas.

Asusin seal praktikale filmituru meeskonnas kommunikatsiooni praktikandina. Minu ülesandeks oli aidata produtsenti kommunikatsiooni tegevustega – veebiürituste korraldamine, tekstiloome ja muud jooksvad tegevused. Muide, olin esimene mitte rootsi keelt rääkiv ja rahvusvaheline praktikant kogu festivali meeskonnas. Töökeel oli enamasti rootsi keel ja mõned asjad läksid ilmselt n-ö tõlkes kaduma. Kuid filmituru osakonnal oli üsna lihtne adapteeruda ingliskeelse töökeelega, sest nad suhtlevad enamasti oma publikuga inglise keeles ning see oli nende jaoks loomulik üleminek.

Rootsi saabudes korraldati veel festivali mõttes, et tulev festival toimub nii nagu eelmised. Meie osakond aga valmistas ette hübriidsündmust – nii füüsiliselt kui ka veebi vahendusel toimuvaid üritusi. Kui filmifestival toob vaatajad kokku ainult Rootsist, siis filmiturg ühendab inimesi üle terve maailma. Olime juba teadlikud, et kõik filmi valdkonna inimesed ei saa Göteborgi tulla. Paar kuud enne festivali võeti vastu otsus, et kogu festival toimub veebis. Eeldati, et veebiüritus nõuab vähem inimressursi korraldamiseks, kuid reaalsus oli, et kogu sündmuse ümber mõtestamine digiruumi ei nõua küll suurt vabatahtlike armeed, kuid muud tööd oli rohkemgi. Inimestele langes suurem koormus kui tavaliselt ning see sundis osakondi üle vaatama kõik tööprotsessid, et kohaneda ja siiski efektiivselt töötada.

Meie meeskond oli toimetanud digisündmuse vaimus juba oktoobrist saati ning me olime teadlikud üksteise tugevustest ja nõrkustest, oskasime üksteisele toetuda – omavaheline usaldus oli väga tugev. Minu jaoks on harv juhus olla osa meeskonnast, kus igal inimesel on kindel roll ja eesmärk ning kõik on nendest teadlikud, kus inimeste vahel on nii suur usaldus ja arusaam, et mõistame üksteist poole lause pealt. See oli eriliselt hea sünergia, mille lõpuks saavutasime. Praktika aitas mul paremini mõista filmivaldkonda, lihvida oskuseid kommunikatsiooni ja produktsiooni alal. Olen täis tänutunnet, et sain võimaluse sellises meeskonnas töötada ja leida endale uued sõbrad Rootsis!

Tagantjärele mõtlen, et olen meeletult tänulik, et ma just nn koroona-aasta välismaal veetsin. Nägin maailma muutumist erinevatest riikidest ja piirkondadest. Mõnes mõttes andis see isegi väärtuslikumad ja sügavamad suhted inimestega organisatsioonides. Eriolukord ühendas inimesed, kellega koos saime olla. Nägin ja olin osa kohanemisest uue reaalsusega, sain areneda ise koos nende organisatsioonide ja inimestega, sest paigalseis ei ole lihtsalt võimalik.

Kõik need kogemused on mind tagasi toonud Eestisse, andnud võimaluse saada töö ühes rahvusvahelises start-upis, mis edendab just filmivaldkonda.

Nüüd, pärast kahte välispraktika kogemust, mida oskaksid soovitada teistele välispraktikast huvitatud tudengitele? Kas oli ka midagi sellist, millega ei osanud eelnevalt arvestada (nii positiivse kui ka negatiivse poole pealt)?

Esiteks, ära kahtle kas välispraktikale minna või mitte – kindlasti minna! Isegi siis, kui sa ei saa minna organisatsiooni, kuhu sa tahaksid, tasub esimene samm siiski teha. Igast kogemusest on midagi õppida. Samuti on tööandjad agaramalt valmis võtma tööle praktikante, kellel on juba eelnev kogemus rahvusvahelisest töökeskkonnast.

Teiseks tasub kaaluda, kui kaua praktikat teha. Lühemal ja pikemal praktikal on omad miinused ja plussid. Minu jaoks oli 6-kuuline praktika optimaalne – piisavalt aega, et saada baasteadmised riigist, õppida tundma organisatsiooni ning ammutada uusi teadmisi ja oskusi. Minu eesmärk oli töötada erinevates Euroopa riikides, et saada võimalikult hea ülevaade, kuidas eri piirkondades inimesed elavad ja töötavad. Belgiasse ja Rootsi sattusin üsna kogemata, ilma et oleksin just need riigid valinud. Kui on kindel eesmärk mingis riigis hiljem tööd otsida, siis võiks kaaluda pikemat praktikat. Soovitan läbi mõelda, mis eesmärki välispraktika sinu jaoks kannab ja sellest lähtuvalt tegutseda.

Kolmandaks, tasub olla julge – kaotada pole ju midagi. Oma praktikakoha Göteborgis sain just seetõttu, et saatsin organisatsioonile oma CV ja motivatsioonikirja. Tulevik on meie endi kätes!

Negatiivse poole pealt võin välja tuua, et kuigi Erasmuse rahaline toetus on küll hea, siis kindlasti mitte piisav, eriti seda riikides, kus elukallidus on kõrge. Paljudes vastuvõtvates organisatsioonides on praktikantidele toetused, kuid ka sellest ei pruugi jaguda. Eriti täheldasin ma seda Brüsselis, kus toetused praktikantidele olid pigem madalad.

Hea uudis aga on, et viimasel ajal on hakatud propageerima õiglast töötasu praktikantidele Euroopas!

Oma õpingute jooksul EMTAs oled kaasa teinud mitmete kultuurikorralduse projektide juures. Kas võtaksid lühidalt kokku selle, mida andsid Sulle õpingud muusika- ja teatriakadeemias?

EMTA kultuurikorralduse magistriprogramm andis mulle vajalikud teadmised ja tööriistad, et valdkonnas edukalt edasi liikuda. Praeguses muutuvas maailmas on eriti oluline, et kultuurikorraldajal oleks erinevad oskused ja arusaam erinevatest kultuurikorraldamise tahkudest, valdkondadest ja ametitest, et edukalt olukorda juhtida ja olla väärtuslik liige meeskondades.

Mis kõige olulisem, magistriprogramm on rahvusvaheline ning annab võimaluse õppida koos erinevast rahvusest inimestega. See on aidanud mul näha erinevaid perspektiive, leida uusi sõpru teistes riikides, mis tuleb kindlasti kasuks, kui mõttes on mõni rahvusvaheline projekt. Lisaks kursusekaaslastele on ka paljud õppejõud välismaalt, kes on oma ala spetsialistid Euroopa tasemel. Nad tõid meieni ekspertiisi ja teadmiseid, mida ei pruugi Eestist leida.

EMTAs õnnestus mul korraldada Eesti interpreetide konkurssi 2018 puhkpillidele. Minu jaoks oli see esimene muusikaprojekt ning sain koos töötada andekate interpreetide ja valdkonna spetsialistidega.

Õpingud on aidanud mul laiendada enda rahvusvahelist võrgustikku, teadmiseid ja arendada analüüsivõimet. Samuti aitas see viia ellu unistuse – veeta aasta välismaal.

* * * * *

Erasmus välispraktika võimaldab EMTA tudengitel minna erialasele praktikale mõne teise Euroopa riigi ettevõttesse või organisatsiooni. Möödunud aastatel on tudengid käinud praktiseerimas stuudiotes, orkestrite juures, koolides, muuseumites, aga ka kontserdiagentuurides ning kõrgkoolides. Praktika sooritamiseks tuleb leida vastuvõttev organisatsioon üliõpilasel endal. Selleks võib olla mistahes asutus, mille tegevusala ja profiil sobivad üliõpilase erialaga.

Vaata lähemalt: https://eamt.ee/valiskoostoo/vahetusopingud/erasmus-opingud/erasmus-valispraktika/

Interpretatsioonipedagoogika eriala ja EMTA kirjastuse koostöös ilmus järjekordne, juba kuues artiklikogumik, mida võib õigusega „keelpilli eriväljaandeks” nimetada. Selleks on ka kaalukaid põhjusi – ennekõike viimaste aastate interpretatsioonipedagoogika suursündmusteks kujunenud Eesti keelpillimängu ja pedagoogika teedrajavate isiksuste juubelikonverentsid Vladimir Alumäe 100 (2017) ja Olavi Sild 70 (2019).

Konverentsidel peetud ettekanded on aluseks paljudele kogumiku artiklitele. Meie oma teenekate õppjõudude-didaktikute dots Niina Murdvee ja Katrin Talmari kõrval on suur heameel Tartu ülikooli teadur Kadi Tulveri artikli üle, kes vahendab aju-uuringute viimaseid tulemusi ja seoseid musitseerimisprotsessidega.

Üliõpilaste pedagoogiliste lõputööde ja üliõpilaskonverentside ettekannete hulgast on kogumikus esindatud laiemat huvi äratanud Airi Šleiferi uurimustöö põhjal valminud artikkel. Suureks auks oli võimalus avaldada maestra Ivi Tiviku kaks uut artiklit.

Kogumiku sisu ei piirdu aga ainult ja üksnes viiuliõpetusega. Lisaks keelpillimängijatele on selles palju kasulikku pilliõppealast lugemisvara ka kõigi teiste muusikaerialade esindajatele.

Lembit Orgse, professor
EMTA interpretatsioonipedagoogika õppejuht

Märtsi keskel juurutasime esimesena Baltikumi muusikavõrgustikes majasisese Zoom-i serveriklasteri, tänu sellele vähenes viiteaeg ja paranes ühenduste kvaliteet. Platvormil esimesena läbiviidud kahenädalane Baltikumi online puhkpilliprojekt oli edukas. Projekti raames õpetasid Eesti, Läti ja Leedu õppejõud kordamööda teiste koolide tudengeid. Toimusid tuuba, eufooniumi, metsasarve ja trompeti meistriklassid. Plaanis on ka teiste instrumentide kursused. Projekti rahastatakse Erasmus ja Nordplus programmidest.

3. aprillil käivitub uuel platvormil sise.ema.edu.ee, mille uueks aadressiks saab sise.eamt.ee. Tegu on süsteemi sisuliselt uue võimsa nn mootori paigaldusega, kj platvormi väliskuju jääb samaks. Paraneb töökiirus ning lahenevad vanal platvormil olnud integratsiooniprobleemid. Kõigil, kellel tekib siseinfosüsteemi kasutamisega probleeme, palume pöörduda IT osakonna poole – Innar Järva: innar.jarva@eamt.ee; Peeter Veltmann: peeter.veltmann@eamt.ee.

Kui eelmise aasta lõpul tuvastas IT-osakond Baltikumi GEANT võrgus vigu, mis parandati ja seetõttu tõusis kogu Baltikumi haridus-teadusvõrgu kvaliteet, siis märtsi keskel parandasime koostöös Itaaliaga Eesti-Norra ühendust.

2. korruse B-tiiva klassidesse ning 1. korruse A-tiiva nurka paigaldati 5 wifi lisasaatjat, et interneti kvaliteet oleks klassides tugevam
Jätkame klasside varustamist läptoppide ja nutitelekatega.

„Muusika- ja teatriakadeemia uues, väga modernses peahoones on võimalik kasutada väga innovaatilist viitevaba heli ja video ülekandetehnoloogiat LoLa, mis võimaldab ülikiiret internetti kasutades ka distantsilt samal ajal koos musitseerida: pianist Tallinnas, viiuldaja Tel Avivis, tšellist Sуdneуs, flöödimängija Rio de Janeiros ja publik New Yorgis Carnegie Hallis /—/ Sama loogikat saaks kasutada ka näitekunsti arendamisel, teaduses ja kõikidel aladel, kus vaja suurt kollaboratsiooni. Liitke LoLa programmiga ka liitreaalsus ja meil pole lennukeid enam vaja,“ märgitakse Eesti Ekspressi artiklis „21. sajandi stuudium kolib internetti” (EE 17. märts 2021, lk 27–29). EMTAs juurutatud viitevaba heli ja pildi edastussüsteem Lola oli ära märgitud ainsana Eesti ülikoolidest, seistes kõrvuti Stanfordi, Harvardi, Cambridge’i ülikoolide ja MIT-iga.

Andres Pung
19.05.1955–27.03.2021

Lahkunud on muusikateadlane Andres Pung – suure südame ja missioonitundega haridusjuht, meie kaasteeline ja kauaaegne hea kolleeg, kes panustas elu jooksul muusika- ja teatriakadeemia arengusse nii vanemõpetaja, dotsendi, kateedri juhataja kui ka õppe- ja teadusprorektorina, 2004. aastast akadeemia auliikme ning viimastel aastatel vilistlaskogu eestvedajana.

Andrese teekond algas muusika- ja hariduslembesest kodust. Tema isa, akadeemik ja põllumajanduse akadeemia professor Aarne Pung oli musikaalne mees, kelle kodutalus oli olemas harmoonium ning klavergi oli olemas juba enne Andrese sündi. Lastemuusikakooli lõpetaski Andres klaveri erialal. Edasine õppetee oli ebatavaline, sest lisaks Heino Elleri nimelisele muusikakoolile õppis ta paralleelselt ka gümnaasiumis (Tartu II keskkoolis, praeguses Miina Härma gümnaasiumis), sest Andres soovis ülikooli minekuks saada tugeva baashariduse. Pärast keskkooli lõppu asus ta õppima Tallinna konservatooriumi muusikateaduse erialale ning keskendus muusikaanalüüsile. Teda huvitas, kuidas helilooja muusikateost loob, millised on muusikalised struktuurid, kuidas kuulaja neid tajub jne.

Aspirantuuri lõpetas Andres Pung 1983. aastal Peterburi konservatooriumis. Seejärel naasis ta Eestisse ning asus tööle meie akadeemias. Pärast iseseisvuse taastamist 1992. aastal alustas Andres rektori kutsel tööd õppeprorektorina. See oli huvitav aeg, mil koos mõttekaaslastega tuli tegelikult reformida kogu haridussüsteem ning panustada seeläbi ka Eesti riigi ülesehitamisse.

Andres Pung on ise öelnud, et see oli tohutult inspireeriv aeg. See kõik andis suurepärase võimaluse eneseteostuseks – isiksuse potentsiaali maksimaalseks avamiseks ja rakendamiseks –, see on midagi, mida ta pidas elus tervikuna äärmiselt oluliseks.

Missiooni hariduskorralduses kandis Andres Punga edasi ka siis, kui alustas 2003. aastal haridus- ja teadusministeeriumis tööd kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhatajana. Lisaks osales ta järjepidevalt paljudes töörühmades, nõu- ja otsustuskogudes, aga ka erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide töös. 2015. aastast oli ta sisekaitseakadeemia õppeprorektor.

Kolleegid jäävad Andresest puudust tundma. Hoiame mälestust ja langetame leinas pea, avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.

Kasutatud materjal: Lauri Vanamölder „Eesti hariduse kujundaja Andres Pung“, VERBIS AUT RE 2/2019, lk 8–13.

EMTA – AKADEEMIA NAGU TAMMETÕRU*

Kui tunned, et muusika või teater on Sinu teemad – siis muusika- ja teatriakadeemia on Sinu ülikool!

* EMTA rektor Ivari Ilja on öelnud, et muusika- ja teatriakadeemia on just kui pisike mudel millestki hulga suuremast – nagu tammetõrus on peidus terve tamm, on akadeemias olemas kõik, millest lõpuks koosneb ka meie muusika- ja teatrimaastik.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) on küll väike ülikool, aga tegelikult mahub sellesse kaks tervet maailma – muusikamaailm ja teatrimaailm –, mõlemad üsna salapärased, väga mängulised ja loomingulised. Akadeemias on võimalik neid maailmu sügavuti tundma õppida, et leida neis päris oma rada, mida mööda tulevikus sammuda ja professionaalselt areneda. EMTA annab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse.

EMTA-s on võimalik õppida ka erialadel, mis ei eelda põhjalikku muusikalist ettevalmistust. Nende erialade – muusikapedagoogika, muusikatehnoloogia, pärimusmuusika, muusikateaduse, kultuurikorralduse – puhul piisab väiksemast kogemusest, kui on olemas meeletu huvi muusika või kultuuri vastu laiemalt. 

Väikese ülikooli suur eelis on, et suudame iga oma üliõpilasega individuaalselt õiget rada koos otsida ja leida ning igati toeks olla. Meil saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid – orelist ja klavessiinist džässi ja pärimusmuusikani; näitlejatest, lavastajatest dramaturgideni; muusikateadlastest ja -õpetajatest kultuurikorraldajateni.

• EMTA tähendab sada ja ühte aastat muusika- ja teatrihariduse alaseid kogemusi, mis loob tugeva klassikalise aluspinna, et tegutseda moodsa ülikoolina tänapäeval.
• EMTA-s õpetavad väljapaistvad loovisikud, teadlased ja oma ala spetsialistid, kes tagavad, et õppimine oleks põnev ja atraktiivne. Tihe kontakt õppejõududega loob ühelt poolt väga intensiivse, kuid teisalt hästi mõnusa ja individuaalse ning koostööl püsiva õppe.
• EMTA pakub rahvusvahelist õpikogemust. Oleme avatud maailma ja rahvusvahelise kultuurikeskkonna osa – see annab head võimalused rahvusvaheliseks konkurentsivõimeks ja tasemeks. Oleme uhked, et kõrvuti Müncheni, Hamburgi ja Kölni muusikakõrgkoolidega, Liszti-nimelise akadeemiaga Budapestis, Chopini-nimelise muusikaülikooliga Varssavis, Peterburi konservatooriumi ning teiste tipptasemel muusikakõrgkoolidega asume mainekas rahvusvahelises kõrgharidusasutusi järjestavas edetabelis QS World University Rankings esituskunstide pingereas tugeval 51.–100ndal positsioonil.
• EMTA-s on kaks õppehoonet – üks väga moodne ja teine, mis on pärit 17. sajandist. Kaasaegse õppehoone juurde kuulub maailmatasemel akustika ja väga heade tehniliste võimalustega suur saal, black box, kammersaal. Lavakunsti osakonna maja asub aga Toompeal kunagise Tallinna toomkooli asukohal.

Mida EMTA-s õppida saab?

2021. aastal sisseastumiseks avatud erialad:

• Muusika interpretatsioon – bakalaureuseõppes klahv-, keel-, puhk- ja löökpillid, klassikaline laul, kooridirigeerimine; magistriõppes lisaks instrumentaalkammermuusika, vokaalkammermuusika ja saateklass, orkestri ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, varajane muusika
• Helilooming ja muusikatehnoloogia – helilooming, elektroakustiline ja audiovisuaalne looming ning helirežii (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
• Džässmuusika (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
• Pärimusmuusika (bakalaureuseõpe)
• Kaasaegne improvisatsioon (magistriõpe)
• Muusikateadus ja -korraldus (bakalaureuseõpe)
• Muusikateadus (magistriõpe, doktoriõpe)
• Muusikapedagoogika (bakalaureuseõpe)
• Muusikaõpetaja (magistriõpe, ühisõppekava Tallinna ülikooliga)
• Interpretatsioonipedagoogika (bakalaureuseõpe, magistriõpe)
• Kultuurikorraldus (magistriõpe, ühisõppekava Estonian Business Schooliga)
• Muusika ja teatrikunst (doktoriõpe)
• Lavakunsti, teatrikunsti ja teatripedagoogika, kaasaegsete etenduskunstide ning nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome erialadele kevad/suvi 2021 vastuvõttu ei toimu.

OLED MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIASSE VÄGA OODATUD!

Kontakt:
vastuvott@eamt.ee
6675 709

Muusikateadus tegeleb muusika ja muusikaelu uurimisega kogu selle mitmekesisuses, muusikakorraldus aga muusika viimisega publikuni. Muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekava on õige valik neile, kes tunnevad, et tahavad toimetada rohkem muusikamaailma telgitagustes kui suurel laval.

• Kuidas ja kellele muusikat luuakse?
• Kuidas muusika inimesele mõjub?
• Milline on muusika seos ümbritseva maailmaga?
• Kuidas muusikafestivali ladusalt korraldada ja edukalt turundada?

Need on vaid mõned küsimused paljudest, millega muusikateadlased ja muusikaelu korraldajad oma töös kokku puutuvad. Eriala kõige tugevam külg ongi paindlikkus – üliõpilane saab oma õpingute raja suuresti ise valikainete, erinevate projektide ja kõige südamelähedasema uurimistöö najal kujundada. Õppekavas on esindatud kõik tänapäeva muusikateaduse olulisemad suunad, teoreetilise õppe kõrval omandatakse hulgaliselt praktilisi oskusi. Uuritakse nii kaasaegset kui ka ajaloolist muusikat ning klassikalise muusikaloo kõrval puututakse kokku rahva-, populaar- ja filmimuusikaga. Eesti muusikakultuuri vaadeldakse osana laiemast kultuuripraktikast ning võrdluses mujal maailmas toimuvaga. Kõik see loob avarad võimalused edasiõppimiseks või töömaailma suundumiseks. Muusikateaduse ja muusikakorralduse hariduse pinnalt on võimalik kavandada akadeemilist karjääri, siirduda tööle erinevatesse kultuuriorganisatsioonidesse ja loominguliste kollektiivide juurde, saada muusikakooli õpetajaks või proovida kätt ajakirjanduses.

Vt lähemalt: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/muusikateadus/

Anita Maasalu: „Muusikateaduse erialale õppima astudes lähtusin eelkõige oma huvist muusikaajaloo ja kirjutamise vastu. Nüüdseks on see eriala end mulle avanud oma täies mitmekesisuses ning ikka ja jälle leian end avastamas uusi väljakutseid, millega üks muusikateadlane oma töös kokku puutuda võib. Igal semestril saame süveneda just ennast paeluvale uurimisteemale, mis võib meid viia mäluasutustesse materjali koguma, katseid ja intervjuusid läbi viima, muusikateoseid süvitsi analüüsima ning – mis peamine – hulgaliselt head muusikat tundma õppima. Meie õppekavas on palju ruumi ka valikainetele, mis võimaldab õpingud endale meelepäraseks kujundada. Miks mitte õppida lisaks näiteks mõnd instrumenti, heliloomingut või võõrkeeli? EMTA kui väikese ülikooli eelis on minu arvates individuaalne suhtlus õppejõududega ning võimalus saada pidevalt nõu ja tagasisidet. Samuti on meil tore sõbralik kogukond, kust võib leida sõbrad terveks eluks.“ Anita on muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse üliõpilane.

Muusikapedagoogika eriala loob väga head võimalused just neile, kel on soov mõjutada tulevast ühiskonda muusikaõpetuse kaudu.

Muusikapedagoogika õppekava pakub mitmekülgseid muusikaõpinguid: klassikast popini, instrumentaalist vokaalini, interpretatsioonist pedagoogikani. Bakalaureuseõppekava sisaldab pilliõpet (rütmimuusika instrumente, klaverit, plokkflööti, väikekannelt), dirigeerimist, hääleseadet ja hääle improvisatsiooni, samuti arranžeerimist, džässteooriat ja -solfedžot ning pakub mitmesuguseid võimalusi (koos)musitseerimiseks. Käsitlemist leiavad üld- ja muusikapedagoogika erinevad metoodikad (sh Orff, Kodaly, Dalcroze).

Magistritasemel saab õppida Tallinna ülikooli ning muusika- ja teatriakadeemia ühisõppekaval muusikaõpetaja erialal.

Vt eriala kohta lähemalt: Muusikapedagoogika

Aveli Meeles: „Mulle meeldb üks tsitaat, mida eelmisel laulupeol kuulsin: Vanemad annavad sulle elu, õpetajad annavad midagi, millega seda täita … Arvan, et muusikaõpetaja amet on väga tänuväärt amet ja et seda võiks kindlasti paljud noored just EMTA-s õppida. Muusika- ja teatriakadeemia annab väga tugeva muusikalise tausta, õpime väga palju erinevaid pille, erinevaid didaktilisi aineid, koorijuhtimist jne. Õppekava on küll mahukas, aga nii laia ja tugevat põhja, kui siit saab, mujalt on raske leida. EMTA-sse õppima tulles ei olnud ma tugeva muusikalise taustaga, kuid kui on sihikindlust ja tahet töötada ning areneda ja kui on tohutu kirg ja motivatsioon, siis on kõik võimalik!“

Kristina Haavamägi: „EMTA-s muusikaõpetajaks õppides saad oskused mitmel erineval alal – näiteks koorijuhtimises, ansamblimängus, laulmises ja hääleseadse, klaveri- ja lisapilli mängus ning ka džässmuusika teoorias – see kõik on inspireeriv ja loominguline, mida hiljem ka oma õpilastele edasi anda.“

 

Liina Lippasaar: „Muusikaõpetaja eriala tõmbab sind välja mugavustsoonist. Ühtäkki avastad ja arendad oskusi, millest sul varem aimugi polnud. Muusikaõpetaja eriala pakub laiapõhjalist muusikaharidust koos laulmise, pillimängu, muusikalist liikumise, dirigeerimise ja muu põnevaga. Valikaineid valides saad mõelda, mis sulle tõeliselt huvi pakub.“