Latest Posts
Projekti „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) raames on valminud ingliskeelne raamat „Perspectives on Mentorship – Reinventing Mentoring in Arts and Creative Industries Management“ („Mentorluse perspektiivid – mentorlus kunstis ja loomemajanduses“).
See on ainulaadne mentorlust, selle haldamist ja juhtimist käsitlev teemauuring, mis rõhutab, et kestlik mentorlus ei toimi iseenesest, vaid nõuab aktiivset juhtimist. Esialgu e-publikatsioonina ilmunud kogumik on seetõttu kultuurikorraldajatele abiks mentroluse mõistmiseks ning oma professionaalse identiteedi arendamiseks.
Publikatsioon ei esita üht universaalset tõde ega meetodit, vaid raamat on eelkõige kogemuspõhine ning sisaldab praktilisi soovitusi. Samas julgustab raamatu akadeemiline vaatenurk lugejaid lähenema mentorlusele avatud meelega ning mõtisklema mentorlusprogrammi ülesehitamise protsessi kui dünaamilise inimsuhte üle, mis mõjutab mõlema identiteeti aidates sellel areneda ja kasvada. Seega annab raamat ülevaate mentorlusprotsessi käigus tekkivatest erinevatest protsessidest ning esitab küsimusi, mis aitavad lugejatel mõista, kuidas mentorlussuhteid tõhusalt hallata ja säilitada.
Raamatu kirjutamisel osalesid pea kõik EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed – professor Annukka Jyrämä, õppejuht ja lektor Kaari Kiitsak-Prikk, külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska ning projekti koordinaatorina välissuhete spetsialist Kai Kiiv.
„Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) on kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös 1. septembril 2020 käivitunud projekt, mis kestab augustini 2023 ja mida rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede. Nii raamatu, praktiliste veebimaterjalide kui ka kogu projektiga saab lähemalt tutvuda projekti kodulehel remam.eu.
Projektiga käsikäes juurutati mentorlussüsteem ka EMTA kultuurikorralduse magistriõppekavva, võimaldades igal tudengil areneda nii akadeemiliste kui ka praktikutest mentorite abil. Lisaks on äsjalõpetanud kultuurikorralduse lend saanud ka süvendatud õppe ning kogemuse olla ise mentoriks. Kultuurikorralduse magisriprogramm võtab ka sel aastal vastu uue lennu üliõpilasi, kelle õppetöösse on integreeritud erinevad mentorluse vormid ja vastav väljaõpe. Vastuvõtt kultuurikorralduse erialale kestab 26. juunini 2023.
Lisainfo:
Kai Kiiv
Projekti koordinaator
kai.kiiv@eamt.ee
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub alates sügisest võimalust õppida kooridirigeerimist ja puhkpilliorkestri dirigeerimist aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad. Samuti avanevad mikrokraadid muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise ning muusikapedagoogika erialadel, mille kohta leiab rohkem infot siit.
Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.
KOORIDIRIGEERIMINE
Mikrokraadiprogramm koosneb kooridirigeerimise eriala õppekava ainetest, mis keskenduvad dirigendi põhioskuste arendamisele. Programm on mõeldud muusikutele, kes soovivad alustada kooridirigeerimise eriala omandamist või dirigentidele, kes soovivad värskendada varasemalt omandatud erialaseid teadmisi; täiendada ning süvendada teadmisi kooridirigeerimise eriala põhiainetes.
Õppekeel on eesti keel.
Kandideerimise tähtaeg on 20. august 2023. Rohkem infot siit.
PUHKPILLIORKESTRI DIRIGEERIMINE
Programm on mõeldud juba tegutsevatele dirigentidele, kes soovivad:
– värskendada kaua aega tagasi omandatud erialaseid teadmisi;
– arendada dirigeerimistehnilisi oskusi;
– tõsta enda juhendatavate kollektiivide taset;
– saada põhjalikke teadmisi orkestratsioonist;
– tunda sügavuti puhkpillimuusika literatuuri;
– tunda varasemast paremini puhk- ja löökpillide spetsiifikat;
– suurendada läbilöögivõimet erialasel tööturul;
– laiendada erialast suhtevõrgustikku;
– olla laiemalt kursis Eesti muusikaeluga.
Õppekeel on eesti keel.
Kandideerimise tähtaeg on 26. august 2023. Rohkem infot siit.
Täiendav info EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefonil 6675 757.
Ilmunud on EMTA RESONANTS – uudiskiri nr 13.
Head lugemist!
Sel suvel toimuvad järgmised Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suvekoolid:
4.–8. juuli: Suvekool noortele vask- ja löökpillimängijatele Noarootsis
7.–12. august: VII suvekursus noortele pianistidele Haapsalus
7.–10. august: Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetajate suvekool Pärnus
14.–17. august: Üldhariduskooli muusikaõpetajate suvekool Pärnus
21.–24. august: Suvekool kooliteatrite ja teatriringide juhendajatele Pärnus
Loe lähemalt EMTA täienduskoolitusekeskuse lehelt: eamt.ee/taiendusope/koolituskalender/
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub võimalust osaleda tasuta kursusel „Digitaalne noodigraafika ja töölehtede koostamine“.
Kursuse eesmärgiks on anda tegevmuusikutele ja muusikaõpetajatele kaasaegseid teadmisi ning oskusi infotehnoloogia kasutamiseks nii muusika õpetamisel kui ka interpretatsioonis.
- Tutvustame digitaalse noodigraafika kasutamise võimalusi.
- Õpetame looma digitaalseid töölehti.
Kursus toimub kahel päeval: 30. septembril ja 14. oktoobril 2023.
Registreerimine on avatud 10. septembrini. Lisainfo siit.
Küsimuste korral palume pöörduda EMTA täienduskoolituskeskuse poole e-posti aadressil tkk@eamt.ee või telefonil 6675 757.
Kursus toimub projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames, läbiviimist toetavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riik.
Aavo Ots
25.01.1951–10.06.2023
Lahkunud on emeriitdotsent Aavo Ots – trompetist, pedagoog ja puhkpilliorkestrite dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pikaaegne trompeti õppejõud.
Aavo Ots sündis Vastseliinas, trompetiõpinguid alustas ta Leonid Eriku juhendamisel. Ots õppis Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis trompeti ja koorijuhtimise erialal ning lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal Gustav Ernesaksa ja Olev Oja klassis ning trompeti erialal Tõnu Tarumi klassis. Trompetimängu alal täiendas ta end Leningradi Riiklikus Konservatooriumis.
Aavo Ots töötas kuni surmani Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Üle 30 aasta korraldas ta kunstilise juhina rahvusvahelisi trompetipäevi, arvukaid meistriklasse, suvelaagreid õpilastele ja kontserte. Ta on olnud ka Rahvusooper Estonia orkestrant.
Aavo Ots on dirigeerinud üldlaulupidudel ja üliõpilaslaulupidudel Gaudeamus puhkpilliorkestreid ning olnud puhkpilliorkestrite üldjuht. Ta on mitmekordne Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laureaat ja pälvinud mitmel korral Eesti Kooriühingu aasta orkestridirigendi nimetuse. Talle on omistatud Valgetähe V klassi teenetemärk.
Hoiame mälestust ja langetame leinas pea. Avaldame sügavat kaastunnet lähedastele.
Hüvastijätt Aavo Otsaga toimub 16. juunil kell 11.00 Tallinna Jaani kirikus.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub alates sügisest võimalust õppida muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamist ning muusikapedagoogikat aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad.
Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.
MUUSIKAPRODUKTSIOON JA LAULUKIRJUTAMINE
Olenemata sellest, kas oled pürgiv laulukirjutaja, kes soovib arendada oma oskuseid, või muusikaprodutsent, kelle eesmärgiks on laiendada erialast ampluaad – mikrokraadiprogrammi läbimine annab vajalikud teadmised ja oskused edukaks toimetulekuks tänapäevases konkureerivas muusikatööstuses. Programm on osa EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekavast.
Praktilise õppe ning põhjalike kontseptsioonide ja teooriate kombinatsiooni kaudu omandatakse vajalikud teadmised ja oskused professionaalsel tasemel helisalvestuste ning mikside produtseerimiseks. Muusikaproduktsiooni käsitletakse antud programmis kunstilisest vaatenurgast. Produtsent on kui loomejuht – helidisainer, kes kujundab enda Isikupärase kõlakarakteri ja artistliku stiili, st enda helilise sõrmejälje (ingl sonic fingerprint).
Mikrokraadiprogramm annab osalejale ideaalse võimaluse arendada loovust, omandada teadmisi ja tehnilisi oskusi oma kunstiliste ideede realiseerimiseks.
Õppekeel on inglise keel ja avatud on 8 õppekohta.
Kandideerimise tähtaeg on 30. juuni 2023. Rohkem infot siit.
MUUSIKAPEDAGOOGIKA
Mikrokraadiprogramm koosneb muusikapedagoogika eriala õppekava ainetest, mis keskenduvad muusika õpetamisele lasteaias ning I–II kooliastmes.
Programm on suunatud muusikutele, kes soovivad alustada muusikaõpetaja eriala omandamist või muusikaõpetajatele, kes soovivad värskendada varasemalt omandatud erialaseid teadmisi või täiendada ning süvendada teadmisi muusikapedagoogika eriala põhiainetes.
Õppekeel on eesti keel.
Kandideerimise tähtaeg on 20. august 2023. Rohkem infot siit.
Täiendav info EMTA täienduskoolituskeskusest e-posti aadressil tkk@eamt.ee ja telefonil 6675 757.
CPPM õppekava üliõpilased alustasid Kanada lavastaja Kim Collier’ga proove lavastusega „Maavärin“, mille etendused toimuvad 6.-9. juulini EMTA black box‘is.
„Maavärin“ – Heinrich von Kleisti klassikalise novelli „Maavärin Tšiilis“ kõiki meeli haarav adaptatsioon – tähelepanuväärne teekond läbi eepilise ja emotsionaalse teatrimaastiku, kus katastroofiline seismiline sündmus paneb proovile tegelaste suhted jumala, looduse ja üksteisega.
„Maavärin“ on sügavamõtteline uurimus usust ja tunnistus sellest, et lootus võib tragöödia üle elada. Selle maailmaesietendus saab olema kirglik teatrikogemus, mis uurib inimese püüdlusi leida seotust ja tähendust keset kriisi.
Vaata lisa siit.
Lavastuse valmimist toetab Eesti Kultuurkapital.
Charlie Parker, Miles Davis, John Coltrane, Herbie Hancock, Bill Evans – jazzmuusika virtuoosid, kelle pillimänguoskuses me ei kahtle. Aga kuidas nad kõlasid siis, kui pilli esimest korda kätte võtsid? Saksofoni õppimist alustades peab tegelema hingamistehnikatega, klaverimängus heliredelitega. Kas selle igava ja tüütu osa saaks kuidagi vahele jätta?
Jazztrio Raun Juurikas, Mihkel Mälgand ja Eno Kollom lähevad koos EMTA lavakunstikooli XXXI lennu tudengitega jazz-ekspeditsioonile, kus uuritakse, kas pillimänguoskus ja harjutamine on muusika tegemiseks vajalik. Kõlavad tuntud jazzmuusika standardid koos saamatu solistiga. Kelpajazz annab võimaluse igav harjutamine vahele jätta ja kohe lavale minna. Vahet pole, kas oskad või mitte.
Laval kõik XXXI lennu tudengid.
Üritus kuulub teatririskifestivali „Pidu võõras korteris“ programmi. Festival toimub 17.-20. juunil Telliskivis Vaba Laval (JAIK) Ekspeditsiooni ja lavakunstikooli koostöös, Kelpajazz 2023 kontsert on 19. juunil 22.00.
Lisainfo ja piletid Fientast: http://bitly.ws/FVHz
Sel kevadel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Business Schooli kultuurikorralduse ühisõppekava lõpetamas 13 magistranti. Need on esimesed tudengid, kes on kultuurikorralduslikele probleemidele lähenenud disainmõtlemist rakendades ja probleemipõhisele õppele toetuva õppekava abil. Enamus tänavustest lõpetajatest on endale südamelähedase probleemistikuga tegelenud kahe õppeaasta vältel – mentorite ja paljude õppeainete toel loonud sellele nii praktilisi tulevikulahendusi kui ka akadeemilist mõtestamist.
Ingliskeelsete magistritööde teemade kaleidoskoop peegeldab hästi, milliste ühiskonna valupunktidega kultuurikorraldus otseselt või kaudselt tegeleb. Ühe olulise ühisnimetajana on märgata võrdse kohtlemise, õigluse ja kaasamise küsimusi. Selles vallas on näiteks Eleri Helimetsa uurimistöö „Ligipääsetavus kultuuriüritustele Eestis nägemis- ja kuulmispuudega inimeste kogemuste läbi“; Jhonatan Calderoni põhjalik analüüs „Mitmekesisus ja kaasatuse strateegiad tipptasemel Itaalia sisekujundustööstuses“ ning Tatjana Korenika töö „Sooline võrdõiguslikkkus Balti alternatiivmuusika skeenede naisprofessionaalide hulgas.“ Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga kerkivad olulised teemad ka huvihariduses ning Gerli Aet Arrase magistritöö keskendubki kultuurilise kaasamise mõjule etnilise segregatsiooni vähendamisel Eestis muusikahariduse kontekstis. Õiglasem lähenemine rahvusvahelises kultuurikorralduses on Tural Abdulla Eurovisiooni hääletust käsitleva töö teema. Leila Sahli uurib mäluga kogukonnapõhiseid osaluskultuuriprojekte ning pakub raamistkikku kollektiivse mälu, võrdse osalemise ja kaasava otsustusprotsessiga tegelemiseks. Ka publikutöös on päevakorral kaasamine ja tähenduste koosloome ning Nataliia Nikolaenko uurib kuidas saavad kunstimuuseumid publiku mõistmist kaasaegsetest kunstiteostest hõlbustada.
Kultuurivaldkonna ja kultuurikorralduse jätkusuutlikkuse, vastupidavuse ning tulevikutehnoloogiate rakendamise teema on põletav nii erialakonverentsidel kui ka meie üliõpilaste uurimustes. Näiteks Kaie Tanneri töö „Kriisi mõju kultuurikorraldajate ja -tarbijate käitumisele“ pakub selgitusi ja ka praktilisi ideid meid järjest sagedamini tabavate kriisidega toimetulekuks. Elinor Onga uurib linnakeskkonnas asuvate live-muusika ökosüsteemide jätkusuutlikkust. Digitehnoloogiate kasutamisega seotud küsimusi, täpsemalt mängulist lähenemist ja videomänge muuseumides uurib Asta Nykoniuk ja veebi-esitlusürituste kasutamist etenduskunstide edendamiseks lahkab Anni Leino.
Tänavu lõpetavate kultuurikorraldajate magistritööd avalikustatakse pärast avalikke kaitsmisi (9.–10.juunil auditooriumis A-207 algusega kell 10.00 ja 9.00) EMTA digihoidlas ning nendega võib peagi tutvuda ESTER kataloogi vahendusel. Kui on soov tulla kaitsmisi kuulama, palume end registreerida hiljemalt 7. juunil aadressil culturalmanagement@eamt.ee.
Kultuurikorralduse erialale toimub vastuvõtt igal paaritul aastal ja sel aastal oodatakse uute õppijate sisseastumisavaldusi.