Latest Posts

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pere tunnustas sel aastal oma kolleege kolmes kategoorias: aasta kolleeg, aasta uus tulija ja aasta tegu.

Hääletuse tulemused selgusid reedel, 17. detsembril rektori ja ametiühingu jõuluvastuvõtul. Rektor Ivari Ilja andis preemiad üle järgmistele kolleegidele:

Õnnitleme!

Fotod: Rene Lutterus

20. detsembril 2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia black box’is ja otseülekandena

Videos alates 6:19 Lavastajasuunalise magistriõppe infotund
Videos alates 1:05:10 Bakalaureuseõppe näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuundade infotund

Sisseastumisprotsessi ja õppimist lavakunstikoolis tutvustavad õppejõud Mart Koldits, Tiit Ojasoo, Tiina Tauraite ja Siret Campbell.

Selgitame õppekavade sisu, mahtu ja eesmärke. Räägime sisseastumiskatsetest ja anname soovitusi, kuidas nendeks valmistuda. Vastame küsimustele.

Lisainfo:

lavakunst@eamt.ee
6675 800

Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) valis 3. detsembril toimunud üldkogul 13 uut liiget, kelleks on: loovuurija pianist-improvisaator Jaak Sikk, ühiskonnateadlane Aro Velmet, geeniteadlane Erik Abner, IT-teadlane Kaur Alasoo, ehitusteadlane Martin Thalfeldt, astrofüüsik Mihkel Kama, keeleteadlane Miina Norvik, terviseteadlane ja meditsiinigeneetik Sander Pajusalu, elektroenergeetik Toomas Vaimann, geeniteadlane Triin Laisk, majandusteadlane Tõnn Talpsepp, mehhaanikateadlane Vladimir Kuts ja loovuurija-arhitekt Sille Pihlak.

Valimisteks esitasid oma kanditatuuri 32 noorteadlast.

Õnnitleme Jaak Sikku, kes on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegse improvisatsiooni lektor!

Rohkem infot Eesti teaduse akadeemia kodulehelt.

12. detsembril, Gustav Ernesaksa 113. sünniaastapäeval, anti Tallinna lauluväljakul üle Eesti koorimuusika kõrgeima tunnustusena Gustav Ernesaksa fondi stipendiumid.

Peastipendiumi sai rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud dirigent Risto Joost, valdkonna edendamise stipendiumi dirigent Jüri-Ruut Kangur ning õppestipendiumi pälvis noor koorijuht ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistriõppe II kursuse üliõpilane Leiu Tõnissaar.

Eesti Kooriühingu ettepanekul otsustas Eesti Rahvuskultuuri fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi nõukogu tunnustada dirigent Risto Joosti kõrgetasemelise pühendunud töö eest Eesti muusikaelu edendamisel ja Eesti muusika tutvustamisel üle maailma. Risto Joost on tunnustatud dirigent nii ooperi- kui ka kontserdilavadel ning seisnud dirigendina mitmete maailmas kõrgelt hinnatud kooride ja orkestrite ees. Eesti koorimuusika maastikul on ta tuntust ja tunnustust kogunud kammerkoori Voces Tallinn looja ja kauaaegse peadirigendina. Viimasel kolmel üldlaulupeol on Risto Joost publikut rõõmustanud laulukaare ees valikkoore ja harrastussümfoonikuid juhatades.Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Risto Joosti 2018. aastal aasta muusikuks. 2016. aastal pälvis ta Eesti Muusikanõukogu helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2011. aastal Eesti Vabariigi noore kultuuritegelase preemia.

Gustav Ernesaksa fondi valdkonna edendamise stipendiumi sai haldusnõukogu ettepanekul dirigent Jüri-Ruut Kangur pikaaegse tulemusliku töö eest harrastus-sümfooniaorkestritega. Haldusnõukogu märgib oma teates, et just tänu Jüri-Ruut Kanguri pühendunud tööle on sümfooniaorkestrid saanud alates 2007. aastast laulupeo lahutamatuks osaks.

Gustav Ernesaksa fondi õppestipendiumi pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonna ettepanekul noor koorijuht ja EMTA magistriõppe II kursuse üliõpilane Leiu Tõnissaar, kes lõpetas bakalaureuseõpingud professor Tõnu Kaljuste juures cum laude ja praegu jätkab õpinguid magistriõppes professor Hirvo Surva juhendamisel.

Eesti Meestelaulu Seltsi algatusel antakse peastipendiumiga kaasa Ekke Väli loodud skulptuur “Gustav”, mis on Tallinna lauluväljakul oleva Gustav Ernesaksa kuju jäljend.

Gustav Ernesaksa fond on 1993. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia asutatud fond, mille eesmärk on väärtustada koorimuusikat.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

Interpreetide Liit tunnustas trompetisti, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia trompeti vanemlektorit Indrek Vaud rikkaliku ja mitmekesise kontserdihooaja, silmapaistva ning kunstiliselt kõrgetasemelise soorituse eest möödunud aastal nii solisti kui ka kammermuusikuna.

„Indrek Vau on erakordselt mitmekülgne muusik, keda hinnatakse kõrgelt solistina, ERSO soolotrompetistina, kammermuusikuna ning pedagoogina,” sõnas Interpreetide Liidu juhatuse esimees, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

„2021. aastal esitas Indrek nõudlikke kammermuusika kavu kontserdipaikades üle Eesti ning paistis silma rahvusvahelises koostöös Lahti sümfooniaorkestriga ning Helsingi uue muusika ansambliga Defunenensemble. Käesoleva aasta üheks muusikaliseks kõrghetkeks oli kindlasti soleerimine helilooja Tõnu Kõrvitsa esimese trompetikontserdi esiettekandel,” lisas Varema.

Vau on silmapaistev solist, kes on esitanud kõiki Eesti trompetiteoseid ning väsimatu eesti muusika salvestaja, mille eest pärjati ta ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga 2017. aastal. Ta on ka aktiivne eesti uue trompetimuusika tellija, kellele on kirjutanud heliteoseid Veljo Tormis, Ülo Krigul jt. Alates 2000. aastast on Vau ERSO trompetirühma kontsertmeister. Orkestris mängimist alustas ta esimese kursuse üliõpilasena. Lisaks on ta tegev pedagoogina Eesti muusika- ja teatriakadeemias.

Aasta interpreedi tiitli on varasemalt pälvinud tšellistid Theodor Sink (2020) ja Marcel Johannes Kits (2019).

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Interpreetide Liit

Oktoobri lõpust detsembri alguseni külastasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava tudengid Karl Korts, Otto Iivari, Rebeca Žukovitš, Triin Brigitta Heidov, Aleksei Epifanov ning õppejõud Einike Leppik erinevaid koole üle Eesti ja tutvustasid loeng-kontserdiga „Nähtavad helid“ noortele elektroakustilist ja audiovisuaalset loomingut.

Projekt oli suunatud eelkõige gümnasistidele, et ühendada kaasaegse loomingu teema gümnaasiumis õpetatava 20. sajandi muusikaajalooga, laiendada noorte silmaringi muusikatehnoloogia vallas ning inspireerida neid ka ise katsetama ja looma.

Loeng-kontsertidel esitleti EMTA audiovisuaalse loomingu eriala tudengite Áki Frostasoni, Edgar Pacheca Ruizi, Triin Brigitta Heidovi ja Rebeca Žukovitši loomingut, samuti tulid ettekandele vilistlaste Martin Kirsiste, Paul Klooreni, Robi Jõelehe ja Svetlana Mari teosed. Elektroakustiliste teoste valikus kõlas Karl Kortsi, Otto Iivari, Andreas Kalveti ja Aleksei Epifanovi helilooming.

Projektis osalesid Elva Gümnaasium, Väike-Maarja Gümnaasium, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Narva Keeltelütseum, Narva Soldino Gümnaasium, Holstre Kool, Pärnu Koidula Gümnaasium, Saku Gümnaasium ja Saue Gümnaasium ning loeng-kontsertidest sai osa ligikaudu 530 õpilast.

„Nähtavad helid“ oli oluline väljund ka muusika- ja teatriakadeemia üliõpilastele, sest andis hea võimaluse oma loomeprotsessi tutvustada ja publikult vahetut tagasisidet saada. Nii mõneski koolis tekkis autorite ja noorte kuulajate-vaatajate vahel põnev dialoog.

Koolide suur huvi ja õpilaste positiivne tagasiside annavad lootust, et kaasaegsele muusikale ning kunstile on aktiivset publikut ka tulevikus.

30. novembril toimus Lätis noortele heliloojatele suunatud konkursi Big Band Composition Contest For Baltic Young Composers finaalkontsert. Võidu tõi Eestisse hetkel Hamburgis resideeruv Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia džässmuusika eriala magistrant Karl Madis Pennar oma teosega “Strawberry Fields” (“Maasikmäed”), mille sõnade autoriks on eesti laulja Jana Kütt.

Kolme finalisti teoseid esitas läti laulja Daumants Kalniņš koos Latvian Radio Bigbandiga, Kārlis Vanagse juhendamisel.

Teise koha pälvis Svens Wilsons (Läti) ning kolmandaks jäi Mārča Lipska (Läti). Lisaks auväärsele poodiumikohale premeeritakse esikoha pälvinud Pennarit 700-eurose peaauhinnaga, mille on välja pannud Läti Kultuurkapitali Fond.

Züriisse kuulusid kolme Balti riigi esindajad, mainekad heliloojad ning õppejõud – Raul Sööt (Eesti), Jievaras Jasinskis (Leedu) ja Rolands Kronslaks (Läti).

Jāzepa Vītola nimelise Läti Muusikaakadeemia korraldatud konkurss leidis aset teist korda. Esimese aasta võitjaks oli samuti Eestist pärit noor helilooja ning dirigent Kristina Bianca Rantala.

Võiduloo live-esitust saab vaadata siit.

Õnnitleme!

Detsembris 2021 möödub 100 aastat Ilmar Laabani sünnist. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus tähistavad seda rahvusvahelise konverentsiga, mis toimub 9. ja 10. detsembril 2021 hübriid-sündmusena Eesti Kirjandusmuuseumis ja voogedastusena üle interneti.

EMTA lavakunsti osakonna XXXI lend esineb konverentsil lavakõne kavaga “Ma laaban, sa laabad, ta laabab” 9. detsembril kell 17.10.

Laval: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Kristina Preimann, Rasmus Vendel.

Juhendaja: Anu Lamp.

Lavakava on järelvaadatav Kirjandusmuuseumi lehel (videos alates 7:36:36)

Konverentsi kava

Konverentsi korraldab Eesti-uuringute Tippkeskus koostöös Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusega ja seda toetab EL Regionaalarengu Fondi kaudu.

Eile leidis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis aset IV Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi teine finaalvooru kontsert, mille järel selgitas žürii välja konkursi tulemused. Esimese preemia pälvis David Munk-Nielsen, teine preemia omistati prantsuse pianistile Théotime Gillot’le ja kolmanda preemia sai pianist Jaapanist, Misora Ozaki.

Ainsa eesti pianistina astus finaalis üles Klassikatäht Tähe-Lee Liiv. Finalisti diplomid pälvisid Liiv, Genki Takai Jaapanist ja Jiyoung Kim Korea Vabariigist. 31 osaleja seast pürgis läbi kahe vooru finaali 6 pianisti, kes esitasid klaverikontserte koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Arvo Volmeri juhatusel.

Žürii esimees Eteri Andjaparize (USA/Gruusia) avaldas heameelt, et konkurss sai kõikide osalejatega koos füüsiliselt ühes saalis ilma videoesinemisteta üldse toimuda, kuivõrd pandeemial on olnud ka konkursikultuurile räsiv mõju. Samuti kiitis ta esinejate tugevat taset ja žürii ladusat tööd. „Arutelud olid nii mõistlikud ja sujuvad, et kulgesid lausa igavalt,“ muigas Andjaparidze.

Žüriiliige Itaaliast, Igor Cognolato tõstis esile ERSO ja dirigent Volmeri professionaalsust: „Osalejatel oli võimalus repertuaari valida mitmekümnete suurepäraste ja ka keeruliste klaverikontsertide seast. See tähendab, et orkestril ja dirigendil on ka valmisolek neid kõiki konkursil mängida ning see on kahtlemata ebatavaline.“

Konkursi esimesed kolm kohta ja finalistid pälvisid rahalised preemiad: 10000 eurot, 7000 eurot ja 4000 eurot esikolmikule, diplomiga kaasnes 1500 eurot. Pianistidele pandi välja ka arvukalt eripreemiaid. Parim Eesti muusika esitaja oli sel korral pärit Korea Vabariigist. Auhinna sai Shinyoung Lee Heino Elleri teose Moderato assai silmapaistva esituse eest.

ERSO liikmed valisid välja oma lemmiklavapartneri, kes saab taas orkestriga soleerida. Valituks osutus Misora Ozaki. Eesti Kontsert andis soolokontserdi Estonia kontserdisaalis pianist Jiyoung Kimile. Théotime Gillot astub üles kontserdil Mustpeade Majas Tallinna Filharmoonia auhinna raames.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia preemia õppereisi kujul saab Evita Lohu. ERSO ja EMTA panid välja ka ühisauhinna. Tuleva aasta veebruaris astub orkestrite ühisprojekti solistina üles EMTA üliõpilane Hyewon Chung. Eesti Interpreetide Liidu loomingulise preemia sai Leedust pärit EMTA üliõpilane Mantas Šernius. Koha „Lossimuusika“ kontserdisarjas sai Tähe-Lee Liiv. Samuti Eesti Klaveriõpetajate Ühingu perspektiivikale pianistile mõeldud „Tulevikulootuse“ preemia.

Konkursi võitja David Munk-Nielsen (1998) on sündinud Kopenhaagenis ja alustas klaveriõpingutega 5-aastaselt. Praegu õpib ta Helsingis Sibeliuse akadeemias klaveriprofessor Erik T. Tawaststjerna käe all.

Võistlejaid hindas rahvusvaheline pianistidest ja klaveripedagoogidest koosnev žürii, kuhu kuulusid Eteri Andjaparidze (esimees, Gruusia/USA), Igor Cognolato (Itaalia), Ivari Ilja (Eesti), Juris Kalnciems (Läti) ja Antti Siirala (Soome).

Konkurss toimus 25. novembrist 3. detsembrini. Seda korraldasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Pianistide Liit. Konkurssi toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Tallinna linn.

Rohkem infot: tipc.eamt.ee
Kõikide voorude ja auhinnatseremoonia salvestused on saadaval YouTube’is siin
Fotoalbumid Facebookis siin. Fotode autorid: Rene Jakobson, Vahur Lõhmus

Meediakajastus:
Ajalehes Sirp ilmunud artikkel „Hiilgavate esitustega tippkonkurss” siin
ERRi Kultuuriportaalis siin
Intervjuu Tähe-Lee Liiviga Klassikaraadio saates „Must klahv, valge klahv” siin

29. novembril esitleti Eesti Muusikateaduse Seltsi traditsioonilisel Leichteri päeval ajakirja Res Musica 13. numbrit.

Ajakirja number on pühendatud Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevale. Kompositsiooniõpetus ja muusikaanalüüs toetub paljuski Beethoveni teostele, mis ei ole oma etalonistaatust kaotanud ka tänapäeval. Ka on suur osa klassikalisele muusikale keskenduvatest analüütilistest teooriatest ja mõistestikust välja kujunenud just Beethoveni teoseid eritledes ja tõlgendades. Res Musica uue numbri kuuest artiklist viis keskenduvadki Beethoveni teostele või nendega mõnel muul viisil seotud teemadele, puudutades ka François Couperini ja Anton Bruckneri muusikat (autorid Stephen Slottow, Poundie Burstein, Ildar Khannanov, Vadim Rakochi ja Edward Jurkowski). Ingliskeelsetel uurimustel on ulatuslikud eestikeelsed kokkuvõtted. Üks eestikeelne artikkel keskendub eesti keele seotusele koraaliviiside rütmiga (autor Eerik Jõks). Res Musica nr 13 sisaldab ka nelja raamatuarvustust ning muusikateadusliku elu kroonikat. Numbri koostas Kerri Kotta.

Ostusoovist saab teada anda: resmusica@eamt.ee.
Numbri hind on 7 €, üliõpilastele 3,5 €.

Täpsem info: resmusica.ee/res-musica-13-2021/

Res Musica on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi ühine väljaanne, mille peatoimetaja on Toomas Siitan.