Latest Posts

7. ja 8. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias rahvusvaheline dramaturgiakonverents, millega tähistatati 20 aasta möödumist dramaturgi õppesuuna avamisest EMTA lavakunsti osakonnas.

Konverentsi korraldas EMTA lavakunstikool koostöös Eesti Teatri Agentuuri, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu ning Sõltumatu  Tantsu Lavaga.

Dramaturgi õppesuuna praeguse juhi, vanemlektor Siret Campbelli konverentsiteemalist intervjuud saab lugeda ajalehest Sirp. Täpsem info konverentsi ja ajakava kohta on leitav siit.

Siret Campbelli ülevaadet dramaturgiaõppest ja sissevaadet dramaturgiaüliõpilaste Maarja Moori ja Joosep Lõhmuse ellu saab lugeda siit.

Klassikaraadio saates Delta käisid konverentsi ja “Dramaturgiraamatut” tutvustamas Siret Campbell ning vanemlektor ja lavakunsti osakonna doktoriõppe koordinaator Madli Pesti. Intervjuu on järelkuulatav.

Kultuurisaates “OP” esinesid “Dramaturgiraamatus” intervjueeritud lavakooli dramaturgi õppekava juht Siret Campbell ning kirjanik, EMTA teatrikunsti doktor Piret Jaaks. Loe lähemalt ja vaata saadet siit.

Tõnis Parksepa Sirbis ilmunud kajastust konverentsist saab lugeda siit.

Monika Tamme fotol Madli Pesti, Delta saatejuht Jaan Leppik ja Siret Campbell.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kuulutab välja avaliku konkursi akadeemiliste ametikohtade täitmiseks alates 1. septembrist 2025 tähtajatult:

• Klaveri professor 1,0
• Laulu lektor 0,5
• Muusikaproduktsiooni ja helirežii lektor 0,5
• Jazzmuusika lektor 0,5
• Pärimusmuusika lektor 0,5

 Kandideerimiseks esitada:

• vormikohane avaldus rektori nimele;
• elulookirjeldus (CV), mis sisaldab struktureeritud andmeid loomingulise, teadusliku ja pedagoogilise töö ning erialase juhtimis- ja arendustegevuse kohta vastavalt ametikoha nõuetele; professori ametikoha taotlejad esitavad CV ka inglise keeles; akadeemias töötavad teaduserialade õppejõud ja teadustöötajad esitavad CV ETISe vormil, looverialade õppejõud akadeemia siseinfosüsteemis toodud vormil;
• ametikohal nõutavat kvalifikatsiooni tõendav dokument koos akadeemilise õiendi ja muude lisadega;
• muud kandidaadi poolt oluliseks peetavad materjalid.

Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 21. aprill 2025. Dokumendid palume saata e-postiga aadressile kristel.karu-kletter@eamt.ee.

EMTA akadeemiliste ametikohtade täitmise tingimused ja kord koos ametinõuetega.

Täiendav info: Kristel Karu-Kletter, senati sekretär, kristel.karu-kletter@eamt.ee.

3.–5. aprillini võõrustab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rahvusvahelist loovuurijate kogukonda: toimub Euroopa Loovuurimuse Platvormi Muusikas (European Platform for Artistic Research in Music ehk EPARM) konverents, kuhu on oodata ligi 200 osalejat. EPARM on üks Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooni (AEC) allorganisatsioone, mis edendab loovuurimust just kõrghariduse astmel.

Seekordse konverentsi põhiteemad on eri muusikavaldkondade uus suhestumine (näiteks elektronmuusika ja varajane muusika), uuringute eetiline külg, publiku kaasamine jms.

Konverentsil esinevad ka EMTA loovuurijad nii ettekannetega kui ka 3. aprilli õhtul kell 19.00 toimuval kontserdil.

Lisainfo siit.

Vaata ka uudist siit.

Fotod on tehtud konverentsi avapäeval ja teisel päeval, autor Rene Jakobson.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Teaduskool korraldab ka sel aastal gümnaasiumiõpilastele suunatud ideekonkurssi “Muusika ja mina – mina ja muusika”. Konkursi eesmärk on ergutada noori avaldama oma mõtteid muusikast ja selle rollist ning jagada ideid muusikaelu rikastamiseks.

2025. aastal ootame ideid, mis seostavad muusikat ja muusikaelu ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega. Võimalikud perspektiivid võivad olla näiteks: muusika ja keskkond; muusika ja sooline võrdõiguslikkus; muusika ja hea tervis jne. Säästva arengu eesmärgid leiab näiteks siit.

Palume esitada konkreetne probleemipüstitus ning võimalik lahendusvariandi kirjeldus mitte rohkem kui kolmel lehel. Julgustame lisama ka muid formaate (nt selgitavaid videoklippe, helifaile, fotosid, jooniseid, prototüüpe, ärimudeli lõuendeid vms). Parimad tööd on innovatiivsed, piisavalt spetsiifilised, muusikavaldkonnale olulised või muusika mõjukust avardavad ning arusaadavalt esitatud.

Ootame, et mõtted oleksid esitatud konkreetse struktuuriga ja argumenteeritult. Allikate kasutamise puhul eeldame korrektset viitamist. Lisada tuleb ka töö autori nimi, vanus ja õppeasutus. Juhul, kui töö on valminud juhendaja abiga, lisada ka juhendaja nimi.

Esitatud töid hindab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse, -pedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna komisjon, kuhu kuuluvad osakonna erinevate erialade esindajad ja doktorandid. Parimate tööde autoritele pakutakse võimalust oma tööd esitleda 8. mail toimuval EMTA Tudengikonverentsil. Samuti pälvivad parimad autorid rahalisi auhindu ja eripreemiaid.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 22. aprill 2025. Tööd palume saata aadressile teaduskool@eamt.ee.

Lisainfo:
Kaari Kiitsak-Prikk, muusikateaduse, -pedagoogika ja kultuurikorralduse osakonna juhataja

19. veebruaril anti Tallinnas Rüütelkonna hoones üle riigi kultuuri-, teadus- ja spordipreemiad, samuti Wiedemanni keeleauhind. Teatrivaldkonnas said preemia Rahvusooperis Estonia esietendunud balleti “Valgus maailma lõpust” loojad ja lavaletoojad, nende seas muusika autor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Alisson Kruusmaa.

Kultuuri elutööpreemiaid antakse välja kolm ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot, Wiedemanni keeleauhinna suurus on 65 000 eurot.

Keeleauhinnaga tunnustati tänavu keele- ja kirjandusteadlast Tiit Hennostet. Elutööpreemiad pälvisid luuletaja Doris Kareva, kes on lisaks kirjutamisele ka palju luulet tõlkinud ning koostanud mitmesuguseid kogumikke; dirigent Tõnu Kaljuste, kes on kogunud rahvusvahelist tuntust oma muusikalise tegevuse ning mitmepalgelise repertuaariga ning filmirežissöör Peeter Simm, kes on filme lavastanud ligi 50 aastat ning tema tööde kaudu on ekraanile jõudnud Eesti lähiajalugu, lastekirjandust ja kirjandusklassikat.

Aastapreemiaid antakse välja viis, ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot.

Aastapreemia pälvisid Hilkka Hiiop ja Pille Lausmäe plafoonmaali restaureerimise ning rüütelkonna hoone renoveerimisel eest; Kristina Tamm ehk Lilli Luuk romaani “Ööema” eest; Roman Demtšenko Paavli Kultuurivabriku ja Damn.Loud agentuuri juhtimise ning eri festivalide kaaskorraldamise eest; Alisson Kruusmaa, Eero Epner, Jevgeni Grib, Kaspar Mänd, Kristjan Suits, Priidu Adlas ja Tanel Veenre balleti “Valgus maailma lõpust” eest ning Edith Karlson Eestit Veneetsia kunstibiennaalil esindanud näituse “Hora lupi” eest.

Teadusvaldkonnas anti välja üks 65 000 euro suurune elutööpreemia, mille pälvis pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu. Lisaks anti välja kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud parimate teadustööde eest.

Teaduse aastapreemia laureaadid on Valdis Laan (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel “Poolrühmad, ringid ja kategooriad”; Joosep Pata (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel “Masinõppel põhinev suurandmete rekonstrueerimine osakestefüüsikas”; Marina Semtšenko (Tartu Ülikool), loodusteaduste valdkond, tööde tsükkel “Taimede ja mullaorganismide interaktsioonide mitmekesisus ja roll ökosüsteemide toimimises”; Ilona Oja Acik, Malle Krunks, Nicolae Spalatu, Atanas Katerski (Tallinna Tehnikaülikool), tehnika ja tehnoloogia valdkond, tööde tsükkel “Anisotroopsetel õhukesekilelistel absorbermaterjalidel põhinevad päikeseelemendid: disain ja säästlike tehnoloogiate arendus”; Elin Org (töörühma juht), Kreete Lüll, Oliver Aasmets, Kertu Liis Krigul (Tartu Ülikool), arsti- ja terviseteaduste valdkond, tööde tsükkel “Soole mikrobioomi seosed tervisega – uus perspektiiv terviseuuringutes”; Kerli Mõtus (Eesti Maaülikool), põllumajandusteaduste ja veterinaaria valdkond, tööde tsükkel “Piimalehmade praakimine ja hukkumine kaasaegsetes kõrgetoodangulistes piimakarjades – multidistsiplinaarne uuring”, René Mõttus (Tartu Ülikool), sotsiaalteaduste valdkond, tööde tsükkel “Täpsemad vastused isiksusepsühholoogia Suurtele Küsimustele”; Kristi Viiding, Martin Klöker (Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus), humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, tööde tsükkel “Eesti- ja Liivimaa varauusaja mitmekeelse kirjanduskultuuri empiiriline rekonstrueerimine, kontekstualiseerimine ja mõtestamine”.

Spordi elutööpreemiaid anti välja kaks ning kummagi preemia suurus on 64 000 eurot. Elutööpreemia laureaat, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditraumatoloog Eldur Annus on andnud hindamatu panuse Eesti spordimeditsiini ning sportlaste õnnestumistesse. Kergejõustiklane ja odavisketreener Heino Puuste on Eesti üks edukamaid kergejõustiklasi läbi aegade.

Riiklikke spordi aastapreemiaid anti välja kuus, ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot. Preemia pälvisid Eneli Jefimova, kes sai Pariisi olümpiamängudel 7. koha, lühiraja MM-i pronksmedali, EM-i kuldmedali, juunioride EM-i kuldmedali ning oli aasta nais- ja noorsportlane; Harri Lill ja Marie Kaldvee, kes said kurlingu MM-il segapaaride arvestuses hõbemedali ning pälvisid aasta võistkonna tiitli; Henry Hein eduka treeneritöö eest, olles ühtlasi aasta treener; Holger Peel eduka treeneritöö eest; Johannes Erm, kes sai Pariisi olümpiamängudel 6. koha, kergejõustiku EM-il kuldmedali, sise-MM-il pronksmedali ning oli aasta meesportlane ja Nelli Differt, kes sai Pariisi olümpiamängudel 4. koha.

Õnnitleme!

Allikas: ERR

Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teatrikunsti doktorant-nooremteadur Sveta Grigorjeva 2023. aastal ilmunud luulekogu “Frankenstein” eest.

Jaan Krossi auhinna asutasid kirjaniku pärijad 2010. aastal. Auhinda, mis määratakse viimase kolme aasta jooksul ilmunud teose eest, annab välja Eesti Kirjanike Liit.

Viieliikmeline žürii koosseisus Linda Kaljundi, Eneken Laanes, Raili Marling, Sirje Olesk ja Tõnis Vilu (esimees) otsustas, et sel aastal pälvib Jaan Krossi auhinna Sveta Grigorjeva 2023. aastal ilmunud luulekogu “Frankenstein” eest.

Žürii sõnul on Grigorjeva uuendanud eesti luulet ja algatanud tuliseid arutelusid kirjanduse vastuvõtu üle, nii nagu Krossi looming sütitas 1960. aastatel diskussiooni vabavärsi ümber.

“Grigorjeva loomingut iseloomustab eetiline nõudlikkus, missioonitunne ja sotsiaalne närv, mis ei jää kunagi formaalseks. Ta osutab ühiskonnas tihti tähelepanuta jäävatele, haavatavatele inimestele ja muredele. Nii nagu Jaan Krossile oli oluline mõelda ajaliselt ja ruumiliselt kaugemale ning asetada Eesti suuremasse pilti, on ka Grigorjeva kodanikujulgusel rahvusvaheline haare. Ta seob Eesti ühiskonna murekohad meie pööristest kantud aja ja seda mõtestada püüdvate globaalsete ideede konteksti,” tõi žürii välja.

Grigorjeva on seni noorim autor, kes on auhinna pälvinud.

Õnnitleme!

Allikas: ERR

Over the next two weeks, CPPM is proud to host internationally acclaimed media, sound, and performance artist Marco Donnarumma as our guest artist. Born in 1984 in Naples and currently based in Berlin, Donnarumma is renowned for his transdisciplinary work that fuses contemporary performance, new media art, and interactive computer music. As a co-founder of the performance group Fronte Vacuo and a leading figure in the field, his innovative practice explores the boundaries between technology and the human body, often through the creation of handcrafted body technologies, AI-driven robotic prostheses, and biophysical musical instruments.

Marco’s work, which seamlessly blends performance art, movement research, sound, light, robotics, and AI, has taken him to 36 countries, showcasing his projects at prestigious festivals, biennials, and cultural institutions such as Ars Electronica, IRCAM, and the Haus der Kulturen der Welt. In addition to his creative endeavors, his scholarly contributions—encompassing aesthetics, feminist studies, and critical theory—are widely published in leading academic and cultural journals.

CPPM invites you to join us for two special events featuring Marco Donnarumma:

• Lecture – EAMT Blackbox
  Date: 28.02.2025 at 19:00
• Open Class – EMTA Blackbox
  Date: 06.03.2025 at 19:00

You can register for the free lecture and buy tickets for the open class here.

We look forward to engaging with Marco’s pioneering insights and innovative perspectives on the intersection of art, technology, and the human experience.

19. veebruaril toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis Toompeal juba kümnendat korda doktorantide lühiloengute galaõhtu “Teadus 3 minutiga”, eesmärgiga populariseerida teadust.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat esindasid edukalt doktorandid-nooremteadurid Veeda Kala ja Valle-Rasmus Roots. Lisaks loengute ettevalmistamisele tuli kirjutada populaarteaduslik artikkel, mis avaldati ERR-i portaalis Novaator. Valle-Rasmus Rootsi artikkel valiti kolme parema hulka. Väärib märkimist, et esimesel galaõhtul 2015. aastal osales konkursil Veeda Kala juhendaja teadur Marju Raju, kes oli siis veel ise doktorant.

Konkursi laureaadid on:

• • Aljona Gineiko, Eesti Kunstiakadeemia, „Varastatud varandus“
  • Liis Lutter, Eesti Maaülikool, „Leivajuuretis – mikroobide salapärane maailm“
  • Natjan-Naatan Seeba, Tallinna Tehnikaülikool, „Vererasvade lagundamise protsess“
  • Indrek Seire, Tartu Ülikool, „Soolevähi must kast“

Eesti Teaduste Akadeemia president Mart Saarma rõhutas teaduse populariseerimise ja selges eesti keeles seletamise tähtsust. „Üheks teadlaste väga tähtsaks ülesandeks on teenida riiki ja isamaad. Mis tähendab seda, et me peame suutma oma tööd ja tegemised lahti seletada ka tavalistele inimestele.“ Ta tõi esile, et teadusliku tõe selgitamine teadlaste poolt on oluline ka seetõttu, et üha enam ja enam levivad pseudoteaduslikud sõnumid. Žürii otsust välja kuulutades ütles Mart Saarma, et ettekannete tase oli suurepärane ja konkurents finalistide vahel oli väga tihe.

Viis laureaati saavad võimaluse osaleda 27.–29. mail 2025 ülemaailmsel teaduskommunikatsiooni konverentsil PCST (Public Communication of Science and Technology) Aberdeenis Šotimaal.

Samuti valisid teadusportaali Novaator toimetajad oma lemmikud teadusartikli kirjutajate seast. Kolme esile tõstetu hulka said Aljona Gineiko (Eesti Kunstiakadeemia, „3D-printimine annab ajaloolistele materjalidele uue elu“), Valle-Rasmus Roots (Eesti muusika- ja teatriakadeemia, „Kuidas otsustab dirigent, mida oma kätega teha?“) ja Jaan Vihalemm (Tartu Ülikool, „Bakterid saadavad e-romus leiduvad metallid uuele ringile“).

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Žüriisse kuulusid Mart Saarma, teleajakirjanik Heleri All, Inclusive Financial Technology Foundationi juhatuse liige Kristjan Järve, haridus- ja teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler, Tallink Grupi juht Paavo Nõgene, strateegia- ja juhtimisnõustaja ning innovatsiooniekspert Indrek Tammeaid ja Eesti noorte teaduste akadeemia president Toomas Vaimann.

Konkursi finaali jõudis 16 doktoranti ja noorteadlast, kes esindasid kuut ülikooli või teadusasutust. Võistlejad pidid oma aastaid kestnud teadustööst rääkima asjalikult ja arusaadavalt vaid kolme minuti jooksul.

Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatoris avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.

Kõigi finalistidega saab tutvuda siin.
Galaõhtu otseülekanne on järelvaadatav akadeemia Youtube’i kanalis.
Finaalürituse fotod (pildistas Reti Kokk) leiab siit.

Konkursi korraldas Eesti teaduste akadeemia ja seda toetas mittetulundusühing Inclusive Financial Technology Foundation (InFTF). Kolme minuti loengute koostööpartner on Eesti rahvusringhääling.

Õnnitleme!

Allikas: Eesti Teaduste Akadeemia

15. veebruaril 2025 esitleti Sakala 3 teatrimajas värskelt ilmunud teadusartiklite kogumikku „Teater NO99: Kokkuvõte“, mille on koostanud ja toimetanud teatriteaduse professor Anneli Saro.

Kogumiku näol on tegemist esimese tervikliku teosega aastatel 2004–2018 tegutsenud Teatrist NO99, mis oma uuendusliku esteetikaga kujunes Eesti teatri tipuks ja pälvis laiemat retseptsiooni nii kodu- kui välismaal. Kogumik kaardistab NO99 tegevust süsteemselt ja eri perspektiividest: lavastused, tööpõhimõtted, esteetika, rolliloome ja meediakajastused. Kogumiku autorid on EMTA lavakunstikooli õppejõud Luule Epner, Madli Pesti ja Eva-Liisa Linder, lisaks teatriuurijad Anneli Saro, Riina Oruaas, Karin Allik, Hedi-Liis Toome ja Aare Pilv.

Koos raamatu esitlusega toimus Teatri NO99 tegevusele pühendatud sümpoosion, millega tähistati 20 aasta möödumist teater NO99 esimese lavastuse esietendusest veebruaris 2005. Sümpoosionil esinesid lavakunstikoolist Luule Epner, Liina Jääts ja Jan Kaus ning mitmed teised teatri NO99 ja ilmunud kogumikuga seotud inimesed.

Kogumiku „Teater NO99: Kokkuvõte“ kirjutamist, toimetamist ja väljaandmist toetas Tartu Ülikooli rahvusteaduste baasfinantseerimise fond. Raamatu kaanekujunduse ja maketi autor on Martin Pedanik, keeletoimetaja Mari Tuuling, ingliskeelsete resümeede toimetaja Katiliina Gielen, kaanefoto autor Terje Ugandi ja kaanefotol kujutatud vahuskulptuuri autor Marit Ilison. Raamatu kirjastas Tartu Ülikooli Kirjastus.

Loe Andrei Liimetsa vestlust Luule Epneri, Anneli Saro ja Eva-Liisa Linderiga Sirbist.

Austatud akadeemia pere, head külalised, sõbrad

Mõne päeva pärast tähistame taas üheskoos Eesti Vabariigi sünnipäeva, millest on viimase, peaaegu 35 aasta jooksul saanud meie elu loomulik osa, rõõmupäev, mis tähistab meile priiust, iseseisvust ning usku, et tahame ning suudame olla vastutustundlikud peremehed oma maal.

24. veebruar on sillaks, mis ühendab meid kauge, 1918. aastaga, mil sajandite pikkune unistus vabadusest ja iseolemisest õnnestus lõpuks ellu viia ja meie rahva jaoks algas täiesti uus ajaarvamine, iseolemise, oma keele, kultuuri ja riikliku ülesehituse ajastu, mida ei suutnud enam maha kustutada isegi õnnetust ja kannatusi külvanud vahepealne nõukogude okupatsioon.

Tänasel pidulikul aktusel on meil taas võimalus kõige muu kõrval kuulata Ivo Linna esituses Alo Mattiseni legendaarseid „Viit ärkamisaegset laulu”. Need pole lihtsalt laulud, vaid midagi palju enamat. Nii mõnigi meist saab veel mäletada aega, mil raadiost, kassettmagnetofonidest, peaaegu igast koduaiast kostsid need laulud ja kõlas Ivo Linna hääl, süstides meisse julgust, optimismi, usku ja veendumust, et me suudame taastada oma riigi ja iseseisvuse.

Optimismi ja kindlust vajame ka tänapäeval, sest võrreldamatult paremaks muutunud elule vaatamata oleme olukorras, kus tõepoolest olulistelt asjadelt kaob järjest enam fookus, avalik ruum on täis verbaalset virvendust, hüsteerialaineid ja asendustegevust, mis raiskab meie energiat, tähelepanu ja kõige väärtuslikumat – meile siin maailmas antud aega.

Olgu meil tarkust, julgust ja otsustavust oma riiki edasi ehitada, mõeldes tänutundes neile, kes 1918. aastal meile selle võimaluse kätte võitlesid.

Soovin teile kogu südamest ilusat peagi saabuvat Eesti Vabariigi 107. aastapäeva!

Elagu Eesti Vabariik! Aitäh teile kõigile.