Latest Posts

Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppe loomingulisele suunale teatrikunsti alal. Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta.

Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti alal.

Teatrikunsti loomingulisest doktoriõppest huvitatud loomeinimestel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 25. aprilliks 2022 aadressil madli.pesti@eamt.ee.

Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 10. mai 2022. Täpsem info doktoriõppe keskuse lehel.

Doktoriõppe keskuse erialaülesed konsulatsioonid sisseastujatele toimuvad 11. aprillil 2022 Zoomi vahendusel:

• kell 10.00 eesti keeles
• kell 12.00 inglise keeles

Osalemiseks saab registreerida 10. aprillini aadressil margit.vosa@eamt.ee või telefonil 6675 709.

Vabariigi Valitsuse otsusega ei kehti alates pühapäevast, 3. aprillist üleriigiline maskikandmise kohustus, kuna koroonaviiruse leviku riskitase langes kõigis näitajates keskmisele ehk kollasele tasemele.

Akadeemia siseruumides kaob samuti seni kehtinud maskikandmise kohustus. Kehtima jääb siiski soovitus kanda maski rahvarohketes kohtades, sealhulgas loengutes ja üritustel.

Palume endiselt pöörata tähelepanu käte desinfitseerimisele ja muudele viiruse levikut tõkestavatele meetmetele. Viirusesse nakatumise vähimagi kahtluse korral on akadeemiasse tulek rangelt keelatud.

EMTA peahoone uks jääb endiselt lukku, kuid majaväliste külaliste jaoks ei ole tarvis eriluba taotleda – piisab sellest, kui kutsuja läheb külalistele isiklikult vastu.

Olgem hoitud!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoraat

Sel pühapäeval, 3. aprillil kell 17.00 etendub EMTA suures saalis esmakordselt ning vaid ühel korral Carl Orffi ooper „Kuu“, mis toob lavale ühtekokku 160 muusikut. Ooperi lavastaja on Carl Orffi õpilane Thomas Wiedenhofer, muusikaline juht ja dirigent Toomas Kapten, kaasatud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluüliõpilased, sümfooniaorkester, koor, RO Estonia noormeeste- ja poistekoor, Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilased ning valguskunstnik Priidu Adlas.

Dirigent Toomas Kapteni sõnul küpses sellise ühisprojekti mõte pikka aega ning sai tõuke EMTA kontserdi- ja teatrimaja valmimisest. „Tahame ära kasutada kõiki akadeemia võimalusi, alustades meie sümfooniaorkestrist, koorist ja ooperilaulu üliõpilastest, lõpetades EMTA suure saali tehnilise võimekusega. Esimest korda tegutseb ühe eesmärgi nimel sedavõrd suur hulk inimesi,“ sõnab Kapten ja lisab: „See on austusavaldus EMTA-le ja kogu Eestile, et oleme saanud sellised fantastilised võimalused arendada siin oma muusikaõpet ja muusikaelu.“

Värvikas ja omanäoline, igaühele mõistetava sisuga ooper „Kuu“ sobib tänasesse päeva, kui käimas on Ukraina sõda, hämmastavalt täpselt. Teos valmis vahetult enne II maailmasõda, esiettekanne toimus 1939. aastal Münchenis. Pooleteise tunni sisse on paigutatud terve universum koos planeetide ja tähtedega. Ooperi aluseks on vendade Grimmide muinasjutt varastatud Kuust ehk lugu on muinasjutule omaselt lihtne ja arusaadav. Muusika sobib väga hästi just noortele – see on meloodiline, rütmikas, moodne ning väga värvikas – igas taktis uued meeleolud ja kõlad.

Lavastaja Thomas Wiedenhofer on olnud EMTAga seotud juba aastaid ja toonud välja mitmeid oopereid. „Tegemist on väga professionaalse ja lõputu fantaasiaga lavastajaga. Olnud ise Orffi õpilane, sealjuures üks tema lemmikuid, on autori mõistmine talle iseenesest mõistetav. Iga liikumine on muusika kaudu läbi tunnetatud,“ iseloomustab Toomas Kapten lavastajat ning lisab, et soov temaga koostööd teha on ammune.

Viimati juhatas Toomas Kapten sama teost üle 30 aasta tagasi, 1986. aastal Vanemuise teatri laval.

Carl Orffi ooper „Kuu“ etendub EMTA suure saali laval pühapäeval, 3. aprillil kell 17.00. Rohkem infot siit. Piletid on saadaval Fientas.

Neljapäeval, 31. märtsil kell 13.00 on võimalik ooperi katkendeid kuulata EMTA koolikontserdi raames, mis on tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Meediakajastus:
Vaid ühel korral, eeloleval pühapäeval etendub EMTA suures saalis Carl Orffi ooper „Kuu“ (Klassikaraadio)
EMTA-s etendub Carl Orffi ooper „Kuu“ ehk „Väike maailmateater“ vaid ühel korral (ERR)

Rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil, kuulutati Vene Teatris välja Eesti teatri auhindade laureaadid 2021. aasta loomingu eest. Nimeliste auhindadega tunnustati ka pikemaaegset silmapaistvat teatritööd. Tunnustuse pälvisid teiste seas mitmed EMTA-ga ja EMTA koostöölavastustega seotud inimesed.

Priit Põldroosi nimelise teatrimõtte auhinna pälvis EMTA lavakunsti osakonna vanemlektor Anne Türnpu aastatepikkuse missioonitundliku tegevuse eest lavakõne ja hääletehnika õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikoolis ning eesti ja teiste soome-ugri rahvaste pärimuse pikaajalise uurimise ja tutvustamise eest lavastustes ja lavakavades.

Naiskõrvalosatäitja auhinna pälvis EMTA lavakunsti osakonna professor Anu Lamp Ara rolli eest lavastuses “Balti tragöödia” (Tallinna Linnateater).

Meespeaosatäitja auhinnaga tunnustati Erki Lauri Markuse rolli eest EMTA lavakunsti osakonna ja Von Krahli teatri koostöölavastuses “Fundamentalist” (lavastaja 30. lennu lavastajaüliõpilane Marta Aliide Jakovski)

Etenduskunsti auhinna pälvis EMTA kaasaegsete etenduskunstide magistriprogrammi (CPPM) vilistlane Liisa Saaremäel kohavaimuka, riskialti ja publikut usaldava rännaklavastuse “Tiny Home Production presents: Suurem kui elu” eest (Uue Loomingu Maja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). “Suurem kui elu” etendus festivali CPPM Manifestal raames. Liisa Saaremäeli tunnustati ka naispeaosatäitja auhinna nominatsiooniga Heidi rolli eest lavastuses “Fundamentalist”.

Kristallkingakese auhind antakse kahele noorele etenduskunstnikule esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. EMTA lavakunsti osakonna 29. lennu vilistlane Kristiin Räägel pälvis auhinna järgmiste rollide eest: Rebane lavastuses “Väike prints” (Tallinna Linnateater ja EMTA lavakunstikool), Liisa lavastuses “Päikese lapsed” (Eesti Draamateater ja EMTA lavakunstikool), Nastasja Filippovna Baraškova lavastuses “Rogožin”, Anja Skoog ja Marianne Skoog lavastuses “Muusikale” ning osatäitmine lavastuses “Vabalt peetavate kanade munad” (kõik Tallinna Linnateater)

CPPMi magistriprogrammi vilistlast Keithy Kuuspud tunnustati kristallkingakese auhinnaga interdistsiplinaarsete otsingute eest nüüdistantsus ja etenduskunstis lavastaja (“Läbi kukkumine“), uuriva kunstniku (residentuur Kanuti Gildi SAALis) ja etendajana (rahvusvahelised projektid 2019–2021). “Läbi kukkumine” etendus magistriprogrammi festivalil CPPM Manifestal.

Eesti Noorsooteatri loomingulise palge kujundamise eest pälvis Ants Lauteri nimelise auhinna teatri kunstiline juht ja lavastaja Mirko Rajas, kelle lavatööde hulka kuulub ka EMTA lavakunsti osakonna 30. lennuga Noorsooteatris väljatoodud “Sihtisid pole sel sillal“.

Palju õnne kõigile laureaatidele!

Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit.

30. märtsil möödub 180 aastat 19. sajandi pianistide kuningaks nimetatud Franz Liszti esinemisest Tartu Ülikooli aulas. Seda tähelepanuväärset sündmust meenutatakse 30. märtsil kell 18.00 piduliku klaverigalaga samas kontserdipaigas. Tartu Ülikooli aulas esitavad Liszti klaveriloomingu kauneimaid ja virtuoosseimaid teoseid rahvusvaheliselt tunnustatud pianistid Ivari Ilja, Kristi Kapten, Sten Lassmann, Marko Martin, Mati Mikalai, Johan Randvere ja Mantas Šernius.

Franz Liszti looming ja tegevus pianistina avardas märkimisväärselt klaverikunsti piire. Võib öelda, et tema tegevuse tulemusena sündis professionaalse kontsertpianisti amet sellisena, nagu seda tänapäevani mõistetakse. Liszti teosed kuuluvad igas vanuses pianistide repertuaari ning tema kasutusele võetud mänguvõtted ja uuendused on virtuoosse klaverimängu aluseks. Liszti erakordselt haaravatest ja oma efektsusega lausa minestamisi põhjustanud esinemistest räägitakse legende, mis inspireerivad pianiste tänini.

Liszti Tartu kontserdi tähistamise idee sai alguse ühest erakordsest leiust. Nimelt tuli Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Baltika fondi varukogust välja Franz Liszti Tartu kontserdi originaalafišš, kus on kirjas ka Liszti esitatud kava. Originaalafišši saab näha ülikooli aulas. Nüüdsel klaverigalal tuleb ühe teosena ettekandele ka 180 aasta tagusel kontserdil kõlanud Liszti transkriptsioon Schuberti laulust „Serenaad“.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori, klaveri professori ja pianisti Ivari Ilja sõnul on erakordne mõelda, et selline suurkuju nagu Liszt on külastanud Tartut ja esinenud ülikooli aulas. „Sellest sündmusest möödub 30. märtsil 180 aastat, kuid inimesed kogu maailmas vaimustuvad siiani tema surematust loomingust ning meie galakontsert on pühenduseks Liszti geniaalsusele, Tartule ja ülikoolile,” ütles Ilja.

Lisztist ja tema kontsertidest Eestis annavad gala alguses lühiülevaate Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud muusikateadlane Kristel Pappel ning kunstiteadlane Harry Liivrand.

Sissepääs kontserdile on tasuta, kuid oodatud on annetused Eesti Punasele Ristile Ukraina toetamiseks.

Meediakajastus:
Ferenc Liszti kontserdikuulutuse leidjal jäi süda korraks seisma (Tartu Postimees)
Klaverijumal Ferenc Liszt võlus 180 aastat tagasi Tartu publiku („Ringvaade“)
30. märtsil möödub 180 aastat Ferenc Liszti kontserdist Tartu Ülikooli aulas (Klassikaraadio)
Tartus meenutati Franz Liszti loominguga pianisti külaskäiku (AK kultuuriuudised)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) on vapustatud sündmustest, mis praegu Ukrainas seoses Venemaa agressiooniga aset leiavad.

23. märtsil võttis EMTA senat vastu otsuse, et 2022/2023. õppeaastal ei saa ülikooli õppima kandideerida Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanikud, kellel ei ole mõne Euroopa Liidu liikmesriigi elamisluba ega rahvusvahelist kaitset. Eestis juba õppivaid üliõpilasi otsus ei puuduta.

EMTA teeb endast kõik, et anda panus Ukrainast pärit tudengite abistamisse, lähtudes seejuures Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seisukohtadest Ukraina põgenike vastuvõtmise, neile sotsiaalsete tagatiste ja õppimisvõimaluse pakkumise osas. Seoses sellega on akadeemia kinnitanud erisused stipendiumite ja õppetoetuste taotlemisel, määramisel ja maksmisel. EMTAs juba õppivatele Ukraina üliõpilastele pakub akadeemia tuge ja psühholoogilist nõustamist.

Ukraina toetuseks toimus 6. märtsil EMTA suures saalis ka heategevuskontsert, kus esitati eesti ja ukraina autorite loomingut ning mille piletitulu annetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fond Eesti Punase Risti abiga Ukraina elanike toetuseks.

9. märtsil toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis EMTA muusika interpretatsiooni osakonna iga-aastane osakonnasisene konkurss pianistidele, mis seekord oli pühendatud Eesti väljapaistvale pianistile ning akadeemia kauaagsele õppejõule, professor Valdur Rootsile.

Konkursi žürii koosseisus vanemlektor Marko Martin ja vanemlektor Mati Mikalai andis välja kaks II preemiat suurusega 400 eurot, mille pälvisid Karolin Sigus (juhendajad vanemlektor Kai Ratassepp ja lektor Mihkel Poll) ja Tamara Bláhová (juhendaja lektor Mihkel Poll).

Õnnitleme!

26. ja 27. märtsil toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika ja klaveri eriala ning Eesti Klaveriõpetajate Ühingu koostöös VII Bruno Luki nimeline klaverikonverents. Sündmus leiab aset EMTA kammersaalis.

Seekordses teemadevalikus on tagasivaade Beethoveni juubeliaastale (Lauri Väinmaa), murrang klaveriõpetuses Suure Prantsuse revolutsiooni aegses Pariisis (Lembit Orgse), Nadežda Golubovskaja mõju Eesti klaveriõpetusele (Martti Raide) ning Golubovskaja pedaliseerimiskunsti raamatust tulenevad interpretatsioonisoovitused (Yannis Rammos/Lausanne), Heino Elleri pedagoogiline klaverilooming (Sten Lassmann) ning uute kodumaiste muusikatrükiste esitlused: juubeliväljaanne „Laine Mets. Daam klaveri taga“ (Lembi Mets, Piia Paemurru, Ivari Ilja, Natalia Sakkos, Jaanika Rand-Sirp) Viktor Meržanovi tõlkeraamat (Ada Kuuseoks), „Klaveripalad eesti lastemuusika kullafondist II“ (Riine Pajusaar, M. Raide). Konverentsi lõpetab Elisabeth Aigner-Monarth Viini Muusikakõrgkoolist ettekandega mängulisest algõpetusest kui hilisema eduka pianistliku arengu vundamendist.

Konverents on osa 26.– 27. märtsini EMTAs toimuvatest XXII Eesti Klaveriõpetajate Päevadest. Kavaga saab tutvuda siin.

Kontakt:
Lembit Orgse, lembit.orgse@eamt.ee

Tartu Uues Teatri väikses saalis esietendus 18. märtsil 2022 EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu lavastajaüliõpilase Erik Richard Salumäe ja dramaturgiüliõpilase Roos Lisette Parmase bakalaureuselavastus “CERVANTOORIUM” Miguel de Cervantese loomingu ainetel.

CERVANTOORIUM

Apokalüptiline lõhe 2 näitleja, 17 tegelase ja miljoni või ühe küsimusega
Cervantese ainetel

…on ühest ennenägematust ja ennekuulmatust seiklusest, mis juhtus siis, kui Jumal taganes oma kohalt ja don Quijote astus välja oma majast ning ei suutnud maailma enam ära tunda, ja teistest suurepärastest juhtumistest, mis väärivad mängimist ja mis juhtusid rõhujaid rõhututest lahutaval teel, mis võib-olla lõppeb seal, kus algab halastus.

Milan Kundera on öelnud: “Läheb tarvis suurt hingejõudu, et koos Cervantesega mõista maailma kahemõttelisena, olles sunnitud silmitsi olema üheainsa ja absoluutse tõe asemel hulga suhteliste ja omavahel vastuolus olevate tõdedega (tõdedega, mida kätkevad endas imaginaarsed egod, keda me nimetame romaanitegelasteks) ning seega omada ainsa veendumusena kahtluse tarkust.”

Või on hoopis nii, et tõde on kild killu haaval jagatud laiali kõigisse ja kõigesse? Ja just seepärast ei tohiks kunagi katkeda dialoog meie, meie imaginaarsete egode ja teiste inimeste vahel, kes meile meie teekonnal vastu juhtuvad. Just seepärast, et meis kõigis on killuke tõde ja janu suurema Tõe järele.

Autor-lavastajad Erik Richard Salumäe ja Roos Lisette Parmas (lavakunsti osakonna 30. lennu diplomandid, Eriku juhendaja Ivar Põllu, Roosi juhendaja Priit Põldma)
Laval Maarja Johanna Mägi (Vanemuine) ja Grete Jürgenson (Rakvere Teater)
Kunstnik Kristel Zimmer (Eesti Kunstiakadeemia diplomand)
Valguskunstnik Kärt Karro (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia diplomand)
Valguskunstniku juhendaja Siim Reispass
Helilooja Georg Jakob Salumäe
Helikujundaja Mihkel Kuusk
Koreograaf Roos Lisette Parmas
Plakatikunstnik Edward Von Lõngus
Produtsent Maarja Mänd

Esietendus 18. märtsil 2022 Tartu Uue Teatri väikses saalis.

Lavastus valmib EMTA lavakunsti osakonna ja Tartu Uue Teatri koostöös.

Lavastuse valmimisele on aidanud kaasa Eesti Rahva Muuseum ja Genialistide Klubi.
Toetavad EV Kultuuriministeerium ja Tartu linn.

Piletid on müügil Tartu Uue Teatri kodulehel.

Lavakunsti osakonna XXXI lend esitab teatripäeval, 27. märtsil kl 16.00 Teatri- ja Muusikamuuseumis lavakõne kava “Abc-kiräoppusest Traadi Matsi ja Shakespeare’i Williamini”, kus kuuleb katkendeid ja aabitsapalasid tartu, võru ja seto keeles.

Teise kursuse näitlejatudengid tegelesid sügissemestril lavakõnes lõunaeesti keeltega, et vastsed näitlejad oleksid pärast kooli lõppu valmis vajadusel mängima laval ka mitte ainult tallinna keeles. Ja mis vast veelgi olulisem – et panna noored lugema Mats Traadi romaanisarja “Minge üles mägedele”.

Ülesandega haakus nagu valatult Tartu Ülikooli poolt koolile pakutud võru keele õppe programm, mida Sulev Iva Tallinnas tudengitele läbi viis.

Kuna näitlejaõppes oli sügissemester pühendatud Shakespeare’i näidenditele, toetas lavakõne erialaõpet värsiõppe vundamendi ladumisega ja sealt sündis mõte mängida ka Shakespeare’i lõunaeesti keeltes.

Et keeleõpe algab aabitsast, algab kava valitud paladega tartu- ja võrukeelsetest aabitsatest, mis on välja antud ajavahemikus 1885–2005. Üks pala pärineb ka 2011. aastal välja antud seto aabitsast.

Laval EMTA lavakunsti osakonna XXXI lend: Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Martin Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Kristina Preimann, Rasmus Vendel, Edgar Vunš

Juhendaja: Anu Lamp

Tegijad tänavad:

Aituma ja aitjumma, Mats Traat, Sulev Iva, Jan Rahman, kes te võtsite Shakespeare’i tõlkida ja tänu kellele see plaan teostus! Hamleti setokeelse olla-või-mitte-olla-monoloogi kaks erinevat tõlget – üks Kauksi Ülle, teine Õie Sarve sulest – olid juba varem valmis. Ka selle eest sügav kummardus!

Kava kestus koos vaheajaga 2 tundi 20 minutit.

Piletid hinnaga 10 eurot on müügil Fientas.
Kui kohti jätkub, siis ka enne etenduse algust Teatri- ja Muusikamuuseumis.

Pool piletitulust läheb XXXI lennu tuleval kevadel toimuvate Londoni välisõpingute toetuseks.