Traditsioonilised alused ja uued suunad puupuhkpilli õpetuse didaktikas

Maht: 40 akadeemilist tundi kontaktõpet, 16 tundi iseseisvat tööd

Aeg: 5.-9.08.2026

Koht:  Noarootsi Kool

Õppekeel: eesti keel

Rühma suurus: 25

Õppejõud: Mihkel Peäske, Ilona Meija, Merje Roomere, Pirjo Levandi, Jakob Peäske

Sihtgrupp: muusikakoolides töötavad erineva kogemusega puupuhkpilli õpetajad (flöödi- ja  fagotiõpetajad)

Koolitus viiakse läbi Euroopa Liidu programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine” (programm VÕTI) raames ning on osalejale tasuta.

Õppekohta vastu võttes kinnitate, et osalete õppes vähemalt 70% ulatuses ja lõpetate koolituse saavutades õppekavas märgitud õpiväljundid. Kursuse katkestamisel on akadeemial õigus esitada osalejale arve kursuse maksumuse ulatuses.

Kursuse eesmärgid on:

• Anda uusi teoreetilisi teadmisi ja jagada praktilisi kogemusi tänapäevasest pilliõppest ja didaktikast, maailma flöödi- ja fagotimuusikast ja pedagoogilisest repertuaarist ning meistrite parimatest töövõtetest muusika interpretatsiooni õpetamisel.
• Täiendada õpetajate teadlikkust pillimängu ergonoomikast.
• Anda oskusi juhendamaks õpilasi esinemistel laval liikuma ja ennast ka verbaalselt väljendama. 

Õppevormid ja õppetöö korraldus

Õppetöö toimub sessioonidena, õppevormideks on praktilised töötoad, loengud, meistriklasside kuulamine ning iseseisev töö.

Õpiväljundid:

Kursuse läbinud osaleja:

• planeerib õppeaasta lõikes lühema ja pikema perspektiiviga sihte (tehnilised arvestused, konkursid, kontserdid ning vahe- ja lõpueksamid);
• demonstreerib nii eesti kui maailma kaasaegset flöödi- ja fagotimuusika pedagoogilist repertuaari ja kasutab seda oma pedagoogilises töös;
• tunneb ansamblirepertuaari duodest flöödiorkestrini ning valib repertuaari vastavalt õpilase tasemele;
• oskab edasi anda pillihoolduse erinevaid aspekte, teostada instrumendi pisiremonti, tunneb erinevate flöötide ehitust ja toimimisprintsiipe;
• demonstreerib kaasaegseid mängutehnikaid ja spetsiifilisi vastava pilli mängutehnilisi võtted;
• märkab ja analüüsib erinevas vanuses ja erinevate oskustega flöödi- ja fagotiõpilaste erialast taset, eeldusi, töövõimet ja arenemiskiirust.

Õppetöö Noarootsi Kooli funktsionaalsetes ruumides, kus on koolituse läbiviimiseks vajalikud muusikainstrumendid, sobiv akustika ning helitehnika, samuti harjutusklassid iseseisvaks tööks.

Lõpetamisel väljastatavad dokumendid

Kursuse lõpetajale väljastatakse EMTA elukestva õppe keskuse tunnistus koos hinnetelehega.

Mihkel Peäske on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1989) Raivo Peäske, Eesti Muusikaakadeemia (1994) Samuel Sauluse ja Jaan Õuna ning magistriõppes Karlsruhe Kõrgema Muusikakooli (1997) Renate Greiss-Armini ja Matthias Allini juhendamisel. Ta on täiendanud end Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes ning mitmetel meistrikursustel.

Mihkel Peäske on pälvinud III koha Eesti puhkpillimängijate võistlusel (1990), publikupreemia konkurssfestivalil “Con brio” (1992), eripreemia Karlsruhe üliõpilaste konkursil (1996) ja teisi preemiaid.Ta on esinenud solistina ERSO ees, teinud kaasa Tallinna Kammerorkestri ja NYYD Ensemble’i koosseisus, olles ka NYYD Ensemble’i asutajaliige, ning on aktiivselt tegev kammermuusikuna.
Paralleelselt interpreeditegevusega töötab Mihkel Peäske pedagoogina EMTAs ja Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. 2016. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogipreemia.

Merje Roomere lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (1988) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 1993) viiuli erialal. Alates 1994. aastast töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris 1.viiuli rühmamängijana. Merje Roomere on tegev ka kammermuusikuna, peamiselt nüüdismuusika vallas. 1994-2001 mängis ta NYYD Ensemble koosseisus, alates 2003 on ta Ansambel U: liige.

Merje Roomere töötab Tallinna Muusika- ja Balletikoolis viiuli- ja Alexanderi tehnika õpetajana. Enne MUBA asutamist õpetas ta Tallinna Muusikakeskkoolis viiulit alates 1998 ja Alexanderi tehnikat alates 2019, kui ta lõpetas Alexanderi Tehnika Instituudi. Merje Roomerele on omistatud rahvusvaheline STAT (The Society of Teachers of the Alexander Technique) sertifikaat AT õpetamiseks nii Eestis kui mujal maailmas.

Pirjo Levandi on lõpetanud 1994.aastal Eesti Muusikaakadeemia klassikaliselaulu eriala professor Urve Tautsi lauluklassis. Erialaseid teadmisi täiendas ta Parma Konservatooriumis ning Milanos J. Anvelti juhendamisel. Juba õpingute ajal pälvis Pirjo Levandi tunnustust mitmetel mainekatel lauluvõistlustel. 1993. aastal võitis ta Wagneri Ühingu stipendiumi, järgmisel aastal saavutas I koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel, 1995. aastal II koha T.Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel ning 1998. aastal pälvis San Remo noorte ooperilauljate konkursil žürii eripreemia.

Aastatel 1992–2001 kuulus Pirjo Levandi Rahvusooper Estonia solistide koosseisu. Selle ajajooksul lõi ta enam kui kakskümmend ooperirolli.  Näiteks kehastas Rosinat Rossini Sevilla habemeajajas, Donna Elvirat Mozarti Don Giovannis, Musettat Puccini La Bohème’is ning Rosalindet Straussi operetis Nahkhiir. Desdemonat Verdi Othellos Vanemuise teatris.Tema repertuaar hõlmas nii bel canto’t, Mozarti ja Verdi loomingut kui ka Eesti heliloojate teoseid.

Lisaks ooperilavale on Pirjo Levandi olnud hinnatud kammerlaulja ja oratooriumisolist, esinedes arvukatelkontsertidel Eestis ja välismaal. Tema muusikalist isikupära on kõrgelt hinnanud ka Eesti heliloojad – Lepo Sumera kirjutas tema häälele WilliamShakespeare’i sonettide tsükli ja Olivia rolli multimeedia- kammerooperis”Olivia meistriklass”ning Raimo Kangro usaldas talle doktori naise rolli oma ooperis Süda. Pirjo Levandit on kahel korral nomineeritudteatriauhinna „Suur Vanker“ aasta parima naislauljakategoorias.

2021.aastast töötab ta Rahvusooperis Estonia lavastuse assistendina ja 2024.aastast EMTAs ooperistuudios lavastaja ja õppejõuna.

Jakob Peäske õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias professor Peeter Sarapuu juhendamisel, Berliinis professor Volker Tessmanni juures ning praegu täiendab end Sibeliuse Akadeemia magistriõppes professor Jaakko Luoma klassis.

Juba oma karjääri alguses pälvis Jakob mitmeid auhindu konkurssidelt Balti- ja Skandinaavia riikides. 2016. aastal jõudis ta telesaate “Klassikatähed” poolfinaali, 2018. aastal võitis I koha Eesti Puhkpillimängijate Konkursil, 2023. aastal saavutas Jakob teise koha “El Primer Palau” konkursil. 2024. aastal valiti ta finalistiks mainekal Ameerika artistide agentuuri “Young Concert Artists.

Jakob on osalenud Verbier’ festivali noorteorkestris, Euroopa Liidu Noorte Sümfooniaorkestris, samuti on Baltic Sea Philharmonic orkestri staažikas liige ja fagotirühma kontsertmeister. 2023-2025 oli ta Tapiola Sinfonietta orkestri fagotirühma abikontsertmeister, samuti mängib regulaarselt mitmetes Soome juhtivates orkestrites, nagu Soome Raadio Sümfooniaorkester, Helsingi Linnaorkester jt.

Jakob töötab Pärnu Linnaorkestris ja on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri abikontsertmeister.