• Osaleda võivad kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata kodakondsusest ja õppeastmest;
• Õpiränne on lubatud juba alates esimesest kursusest;
• Semestriõpingud või praktika välismaal peavad kestma vähemalt 2 kuud ja mitte rohkem kui 12 kuud;
• Lühiajaline õpiränne (5-30 päeva) on praegu võimalik grupimobiilsusena ja peab olema eelnevalt erialaosakonna poolt kokku lepitud. Bakalaureuse- ja magistritaseme õppes kuulub lühiajaliste õpirännete juurde kohustuslik virtuaalne osa, lisaks on võimalik korraldada doktorantidele mõeldud lühiajalist õpirännet, kus füüsilisele õpirändele võib, aga ei pea eelnema/järgnema virtuaalne osa.
• Programmis võib osaleda (sh praktika eesmärgil, põimitud õpiränne ja Erasmus+ üleilme õpiränne) igas õppeastmes (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) kuni 12 kuud. Arvestusse lähevad ka varasemad programmis osalemised teiste õppekavade raames, kui tegemist oli sama õppeastmega;
• Vilistlaspraktika peab toimuma 12 kuu jooksul pärast lõpetamist ning eeldusel, et viimasel õppeastmel ei ole ära kasutatud Erasmus+ stipendiumi limiiti (12 kuud). Vilistlaspraktika taotlemise aluseks on praktika juhendaja allkirjaga praktikaplaan (doc), mis tuleb esitada enne lõpetamist!

Erasmus+ programmi vahendusel on võimalik minna õppima järgmistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse: Austria, Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits*, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari. Lisaks saab õppida ka Türgis, endises Jugoslaavia Vabariigis Makedoonias ning Euroopa Majandusruumi riikide kõrgkoolides (Island, Liechtenstein, Norra).

* Šveits osaleb Erasmus+ programmis eritingimustel ning Šveitsi kõrgkooli vastuvõetud tudengile maksab toetust Ṥveitsi riik. Vaata lähemalt SIIT. 

Suurbritannia õpirännete puhul on kasutatav eelarve piiratud, kuna tegemist on Euroopa Liidu välise riigiga.

Välismaale õppima minek eeldab üliõpilase enese aktiivsust ja iseseisvust. Väliskõrgkooli valikul tuleb lähtuda ennekõike oma õppekavast, kindlasti tuleb tutvuda erinevate Erasmus partnerülikoolidega.

EMTA partnerülikoolide nimekiri avaneb SIIT. Korraga on võimalik kandideerida kolme kõrgkooli.

Kandideerimine toimub kaks korda aastas, reeglina kevadsemestri alguses järgneva akadeemilise õppeaastaks, kuid on ka koole, kuhu on võimalik kandideerida eraldi ka sügisel kevadsemestri õpingutele. Kandideerimaks ERASMUS vahetusõpingutele, tuleb EMTA-siseseks tähtajaks (10. veebruar ja 10. oktoober) ära täita Erasmus+ õpingute online taotlusvorm. (NB! Esitada tuleb ka EMTA eriala õppejõu allkirjastatud kinnituskiri!) Seejärel võib tudeng välisülikooli saata kandideerimisavalduse koos kõigi nõutud dokumentidega. Lähtuda tuleb vastuvõtva kooli tähtaegadest ja kandideerimisnõuetest.

ERASMUS+ õpingute kandideerimiskanalid:

Kandideerimine toimub vastavalt koolile kas EASY Mobility Online taotlussüsteemi, EMTA Erasmus koordinaatori või vastava kooli kandideerimissüsteemi kaudu. Enne kandideerimist peaks tudeng kindlasti vastuvõtva kooli kodulehelt kontrollima, millise kanali kaudu kandideerimine toimub.

EASY Mobility Online süsteemi kaudu tuleb kandideerida koolidesse, mis on süsteemiga liitunud. Liitunud koolide nimekiri avaneb SIIT

NB! Süsteemi peab üles laadima videosalvestise lingid ning vajalikud dokumendid, sh ingliskeelse hinnete väljatrüki, mille väljastab EMTA õppeosakond.

Kandideerimine vastuvõtva kooli süsteemi kaudu – vastuvõtva kooli kodulehel on viide online süsteemile, mille kaudu tuleb taotlus esitada. Kindlasti peaks kandideerimisest teavitama ka EMTA Erasmus koordinaatorit (mikk.langeproon@eamt.ee)

Kandideerimine EMTA Erasmus koordinaatori kaudu – kui vastuvõttev kool nõuab taotlusdokumente e-posti või tavaposti teel, siis tuleb taotlus välja saata EMTA Erasmus koordinaatori kaudu. Selleks tuleb kõik taotlusdokumendid ja salvestis edastada EMTA Erasmus koordinaatorile (mikk.langeproon@eamt.ee).

Väliskõrgkoolis õppimise eelduseks on kolmepoolse (üliõpilane, EMTA, väliskõrgkool) õppelepingu (Learning Agreement) sõlmimine.

Kui võimalik, täidab vastuvõetud tudeng online õppelepingu – OLA leping

Learning Agreement ehk Erasmus õppeleping: Erasmus õppeleping printversioon (doc)

Arvestades, et OLA sõlmimine on Erasmus+ programmi seatud tingimus, võib paberil õppelepingu vormistada ainult juhul, kui vastuvõttev väliskõrgkool tehnilistel põhjustel ei saa elektroonset õppelepingut kinnitada. Pane tähele:

1. Enne OLA vormistamist küsi välisülikoolist, kes on nende poolt kontaktisik, kelle kontaktid lepingusse lisada;
2. Aluseks võta juba õppeosakonna poolt heaks kiidetud õppeplaan ja täida nii välisülikoolis võetavate õppeainete info kui ka see, kuidas õpirännet EMTA õppekavas arvestatakse.
3. EMTA poolt kinnitab lepingu õppeosakonna spetsialist.

Stipendium
Osaledes Erasmus+ õpirändes on võimalus saada stipendiumi, mis aitab välismaal elamise ja õppimisega seotud kulusid (osaliselt) katta. Stipendiumi makstakse ainult füüsilise õpirände korral – osaledes õppetöös distantsilt (veebiõppes, ilma välisülikooli kohale sõitmata) Erasmus+ programm stipendiumi ei maksa. Füüsilise õpirände minimaalne periood on semestriõpingute korral 2 kuud, st füüsilist õpirännet ja virtuaalset osalemist distantsilt kombineerides tuleb arvestada, et kohal viibitud perioodi eest saab stipendiumi eeldusel, et see periood kestab vähemalt 2 kuud. Oluline on siinkohal tagada, et välisülikool füüsilise õpirände perioodi hiljem ka kinnitab.

Õpirändes osalejaga sõlmitakse stipendiumileping enne vahetusperioodi algust. Pärast kohustusliku keeletesti sooritamist ja toetuslepingu kahepoolselt allkirjastamist tehakse osalejale toetuse ettemakse vastavalt sõlmitud lepingule.

Kuustipendiumi määrad 2024-2025:

*piiratud eelarve

Sul on võimalus taotleda kõrgemat toetuse määra (+250 eurot kuus) juhul, kui:

• said õpirändele eelneval semestril või saad õpirände toimumise semestril vajaduspõhist õppetoetust, sh vajaduspõhist eritoetust;
• oled õpirände ajal alaealise lapse/laste vanem;
• oled asenduskodu või eestkostja kodu taustaga;
• oled vähenenud töövõimega.

Taotlemiseks esita toetuslepingu sõlmimisel Erasmuse õpirände koordinaatorile vajaduspõhise toetuse määramise otsus (ministeeriumi poolt digitaalselt allkirjastatud) või anna teada EMTA vajaduspõhise eritoetuse määramisest. Lisaks tuleb ära täita vähemate võimalustega osaleja kinnituskiri.

Reisitoetus

Kuustipendiumile lisandub ühekordne reisitoetus, mis arvestatakse vastavalt linnade vahelisele distantsile.

Rohelise reisimisviisi eelistamise lisatoetus

Lisatoetuse taotlemise võimalus üliõpilastele, kes kasutavad õpirändesse suundumisel (mõlemal suunal) säästvat reisiviisi (rong, buss).
Lisatoetus koosneb:
a) ühekordne lisatoetus vastavalt linnade vahelisele distantsile;
b) põhjendatud juhtudel kuni 4 reisipäeva võrra elamistoetuse perioodi pikendamine: õpirändesse suundudes kuni 2 ja õpirändest naastes kuni 2 reisipäeva.

Tõendamine: reisipiletid/pardakaardid (kinnitamaks nii reisiviisi kui reisimise kuupäevi).
Muudel juhtudel arvestatakse stipendium ehk elamistoetus õpirände alguskuupäevast (mil tuleb kohal olla õppetööga seoses) ja reisikuupäevad või niisama varem kohale sõitmine toetuse perioodi arvestusse ei lähe. Rohelise reisiviisi puhul on võimalik reisi pikenemise tõttu elamistoetuse perioodi pikendada. Seda eeldusel, et reaalsed reisi kuupäevad seda tõendavad ja lisareisipäevad on sihtkohta jõudmiseks vajalikud.

Eesti Vabariigi kaasfinantseering

Erasmus+ õpirändes osalevaid Eesti kõrgkoolide üliõpilasi kaasfinantseerib ka Eesti riik. EMTA määrab EV stipendiumi suuruse arvestades ülikoolile eraldatud kaasrahastuse kogusummat ja rahastuse perioodil õpirändes osalevate üliõpilaste arvu. Toetuse vahendamiseks sõlmime Erasmus+ stipendumiga sarnaselt toetuslepingu, toetust eraldi taotlema ei pea.

Lisatoetus erivajadustega üliõpilastele
Täiendav toetus on mõeldud üliõpilastele, kelle füüsiline, vaimne või tervislik seisund ei võimalda neil osaleda õpirändes ilma täiendava rahalise toetuseta. Õpirändega seotud (tõendatud) kulud, mille (osaliseks) katmiseks on võimalik lisatoetust taotleda, hõlmavad muuhulgas järgmist: kohandatud majutus, reisiabi, meditsiiniline abi, tugiseadmed, õppematerjali kohandamine, tugiisik, jne. Küsi lisainfot Erasmuse üliõpilasvahetuse koordinaatorilt.

Erasmus stipendiaadina välismaal viibimise ajal ei või kasutada ühtegi teist Euroopa Liidu ametlike struktuuride kaudu määratavat toetust (nt Kristjan Jaak). Võib valida teise rahastuse, kuid säilitada Erasmuse üliõpilase staatuse (vormistame 0-grandiga).

Lisaks stipendiumidele taotleme erinevaid toetusi EMTA tudengite vahetusõpingute täiendavaks rahastamiseks.

EL riikides õppides peaks välismaale minnes kindlasti kaasas olema ravikindlustuskaart.

Täpsemalt saad kogu info kaardi kehtivuse, tingimuste ning taotlemise kohta SIIT.

Soovitame lisaks ravikindlustuskaardile mõelda ka reisikindlustusele, mis annaks täiendava kaitse näiteks õnnetusjuhtumi korral, sest ravikindlustuskaart ei pruugi katta kõiki kulusid. Väljaspool EL suunduvad üliõpilased peaksid kindlasti veenduma, et valitud kindlustus vastaks vajadusel sihtriigi viisanõuetele.

Erasmus praktikandil on kohustuslik sõlmida nõuetekohane kahju-, ravi- ja õnnetusjuhtumikindlustus terveks praktikaperioodiks. Kindlustuse kohta võib lähemalt uurida SIIT.

Välismaal viibimise ajal on üliõpilasel õigus saada riiklikke toetusi, õppetoetusi ja -laene Eestis õppivate üliõpilastega võrdsetel alustel.

Õpirändes viibivatel üliõpilastel on võimalik taotleda õpirände perioodi pikendamist (ühe õppeaasta raames) vähemalt 1 kuu enne poolelioleva õpirände perioodi lõppu. Kõik esialgses stipendiumilepingus tehtavad muudatused (sh õpinguperioodi pikkus, toetuse suurus,  vajaduspõhise toetusega seotud Erasmus lisatoetuse maksmine jmt) sätestatakse eraldi lisalepinguga.

Muudatused esialgses õppeplaanis peavad kajastuma ka õppelepingus (“During the Mobility” osa).

Vahetusõpingute/välispraktika edukaks lõpetamiseks on tudengil vaja astuda järgmised sammud:

• Välisõpingute/-praktika lõplik periood tõendatakse vastuvõtva kõrgkooli/ettevõtte poolt väljastatud kinnituskirjaga (Confirmation Letter). Kinnituskirjas peavad olema märgitud konkreetsed õpingute / praktika alguse- ja lõpukuupäevad vastavalt üliõpilasvahetuse tegelikule kestusele (nn esimene ja viimane kooli-/praktikapäev). Mobiilsusperioodi lõppedes arvutatakse osaleja lõplik toetussumma vastavalt vastuvõtva partneri kinnituskirjale. Kui tudengi vahetusperiood on esialgu kokkulepitust lühem, tuleb enammakstud summa tagasi maksta.
• Välislähetuse lõppemisel peab üliõpilane esitama veebipõhise tagasiside-aruande EU-Survey andmebaasi vahendusel, milles ta annab hinnangu oma õpingutele/praktikale väliskõrgkoolis/-ettevõttes. Kutse tudengile saadetakse automaatselt e-kirja teel.
• Vastuvõttev kool peab väljastama õpitulemuste väljavõtte ehk Transcript of Records. See on dokument, mis kajastab täpselt tudengi õpitulemusi (sh ained koos saadud ainepunktidega). Ainepunktide ülekandmisel arvestatakse partnerkoolis saadud originaalsooritusi.
• Kui tudeng tegi esialgses õppelepingus (Learning Agreement) muudatusi, tuleb muudatused kajastada “Changes during the Mobility” osas ning vahetusperioodi lõpuks läbitud ained tuleb ära tuua “After the Mobility” osas. Paber peab olema vastuvõtva kooli koordinaatori poolt allkirjastatud.

Stipendiumi jääkmakse tehakse vahetusperioodi lõpus ning pärast kõigi vajalike vahetusõpet kinnitavate dokumentide EMTAsse saabumist/esitamist.

Sarnaselt tavapäraste vahetusõpingutega on põimitud õpirändesse kandideerimise eelduseks Erasmus+ koostööleppe olemasolu EMTA ja korraldava välisülikooli vahel, milles muuhulgas kokku lepitud põimitud õpirännete elluviimine. Seega saavad põimitud õpirändes osaleda kõigi õppeastmete üliõpilased, eeldusel, et vastav kokkulepe on ülikoolide vahel sõlmitud.

Põimitud õpirände (blended mobility) puhul on tegemist füüsilise ja virtuaalse õpirände kombinatsiooniga:

• 5-30 päeva füüsilist (st sihtriigis kohapeal) õppetööd/praktikat;
• sellele eelneb või järgneb õppetöö/praktika virtuaalselt (st distantsilt);
• õppetöö maht kokku vähemalt 3 ECTS (ehk 78 tundi).

Lühiajaline põimitud õpiränne on avatud kõigile, aga ennekõike võimalus väliskogemuse saamiseks neile üliõpilastele, kes erinevatel põhjustel ei saa pikemas õpirändes osaleda. Lühiajalisi õpirände vormistame üldjuhul ainult erialaosakonna poolt organiseeritud grupirännetena.

Partnerülikoolide koostöös välja töötatud põimitud õpirände kursusi nimetatakse põimitud intensiivseteks programmideks (Blended Intensive Program ehk BIP), mille korraldamise põhimõtted on järgmised:

• korraldamises osaleb vähemalt 3 kõrgkooli vähemalt kolmest Erasmus+ programmi riigist;
• programmis on vähemalt 10 Erasmus+ programmi riikide osalejat (kes ei ole vastuvõtva kõrgkooli üliõpilased ega töötajad vaid osalevad õpirändes);
• lühiajalise füüsilise õpirände periood viiakse läbi koordineeriva ülikooli koduriigis;
• ka virtuaalne osa on korraldatud ühise õppetööna/praktikana kõigile osalejatele.

BIP koostööde eesmärk on avada üliõpilastele rohkem võimalusi põimitud õpirännetes osalemiseks, seda ennekõige erialadel, mille raames välisõpingute võimalused on piiratud.

Põimitud õpirände puhul on võimalik saada stipendiumi füüsilise õpirände perioodiks, mis koosneb kahest osast ja kahest erinevast lepingust:

• Euroopa Komisjoni poolne stipendium, mille suuruseks on 79 EUR/päev. Vajadusel lisanduvad projekti toimumise päevadele täiendavalt tasustatud reisipäevad (1 enne ja 1 pärast projekti sisupäevi).
• Eesti Vabariigi poolne lisatoetus, mille suuruseks on 118€
• Reisitoetus vastavalt sihtriigile

Rohelise reisimisviisi eelistamise lisatoetus

Lisatoetuse taotlemise võimalus üliõpilastele, kes kasutavad õpirändesse suundumisel (mõlemal suunal) säästvat reisiviisi (rong, buss).

Toetus koosneb:
a) ühekordne lisatoetus;
b) põhjendatud juhtudel täiendavalt kuni 4 tasustatud reisipäeva: (õpirändesse suundudes kuni 2 ja õpirändest naastes kuni 2 reisipäeva).

Tõendamine: reisipiletid/pardakaardid (kinnitamaks nii reisiviisi kui reisimise kuupäevi). Muudel juhtudel arvestatakse stipendium ehk elamistoetus õpirände alguskuupäevast (mil tuleb kohal olla õppetööga seoses) ja reisikuupäevad või niisama varem kohale sõitmine toetuse perioodi arvestusse ei lähe. Rohelise reisiviisi puhul on võimalik reisi pikenemise tõttu elamistoetuse perioodi pikendada. Seda eeldusel, et lisa reisipäevad on vajalikud ja reaalsed reisi kuupäevad seda tõendavad. Võimalik on taotleda ka ainult lisatoetust ja mitte kasutada lisareisipäevade arvelt elamistoetuse perioodi pikendamist (kui see pole asjakohane).

Vähemate võimalustega osaleja lisatoetus
5-14 päeva kestva õpirände korral 100 € õpirände eest.

Põimitud õpirändes osalejad valib välja vastav erialaosakond ning lõpliku otsuse teeb vastuvõttev ülikool. Enne õpirände algust tuleb (vajadusel) sooritada OLS keeletest õpirände õppekeeles, sõlmida õppeleping ja Erasmus+ toetusleping ning õpirände lõppedes esitada aruandlus (kinnituskiri, õppetulemuste tõend, elektrooniline küsimustik, rohelise reisiviisi toetuse korral reisipiletid), pärast mida sõlmime lisatoetuse lepingu.