Klassikalise laulu eriala tähendab bakalaureuseõppes keskendumist eelkõige repertuaarile barokist hilisromantismini ning vastavate laulukoolide tundmaõppimist. Sellele lisaks õpitakse ka kaasaegseid laulutehnikaid ning 20. ja 21. sajandi muusikat. Põhirõhk on individuaaltundidel ning praktiliseks väljundiks on regulaarselt toimuvad üliõpilaste kontserdid. Oluliseks peetakse tudengite igakülgset ettevalmistamist tulevaseks tööks kontserdilavadel ning professionaalsetes ooperiteatrites: õpetatakse näitlejameisterlikkust ja teatriteooriat, kõnetehnikat ja lavakõnet, kehatehnikat ja lavalist liikumist ning erinevate ajastute tantse ning grimmi. Ooperiklassi tundides valmistatakse ette ooperirolle ja -katkendeid erinevate lavastajate, dirigentide, koreograafide ja pianistide juhendamisel. Igal kevadel tuuakse publiku ette ka üks täispikk ooperietendus, kus astuvad üles laulu eriala silmapaistvamad üliõpilased erinevatelt kursustelt.
Magistriõppes on võimalik valida kas ooperisuund või oratooriumi- ja ansamblilaulu suund. Samuti on võimalik läbida pedagoogiliste ainete moodul.
Lauluõppe ooperisuuna juurde kuuluvas ooperistuudios on aastate jooksul lavastatud ligi 50 ooperit, neist enamus koostöös professionaalsete (muusika)teatrite, lavastajate ja dirigentidega. Ooperistuudio üliõpilastega on töötanud Thomas Wiedenhofer ja Georg Rootering (Saksamaa), Pekka Saloma ja Ilkka Bäckman (Soome), Kim von Binzer (Taani) ja Giorgio Bongiovanni (Itaalia). Koostööd tehakse ka EMTA sümfooniaorkestriga ning Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala üliõpilastega, kes osalevad ooperistuudio etenduste väljatoomisel.
Lauluõppe oratooriumi- ja ansamblilaulu õppe sisu keskendub laulmisele erinevates stiilides, alates barokist kuni kaasajani. Kaheaastase magistrantuuri jooksul omandab üliõpilane kogemusi nii laulmisel a capella ansamblites kui musitseerimisel koos erinevate instrumentaalkoosseisudega. Programm hõlmab nii varajase muusika, 19.–20. sajandi kammermuusika kui ka kaasaegse muusika esitamist.
-
Ooperistuudio suuremad projektid
- Bernstein „West Side Story“ (1993)
- Blacher „Abstraktne ooper nr 1“ (2020)
- Britten „Väike korstnapühkija“ (2023)
- Cavalli „La Calisto“ (2024)
- Cimarosa „Il matrimonio segreto“ (1984, 1994, 2003, 2013)
- Donizetti „Don Pasquale“ (1992), „L’elisir d’amore“ (1986, 2002, 2015)
- Handel „Rinaldo“ (2011), „Orlando“ (2018)
- Meder „Die beständige Argenia“ (2011)
- Menotti „Telephone“ (2000, 2012), „The Old Maid and the Thief“ (2010)
- Mozart „Le nozze di Figaro“ (1976, 1988), „Così fan tutte“ (1980), „Die Zauberflöte“ (1991, 2005), „La finta semplice“ (2006), „La finta giardiniera“ (2009, 2021)
- Orff „Kuu“ (2022)
- Pergolesi „Teenija-käskijanna“(2018)
- Puccini „Suor Angelica“ (2007, 2016), „Gianni Schicchi“ (2007)
- Purcell „Dido & Aeneas“ (2016)
- Rossini „La cambiale di matrimonio“ (2002), „Signor Bruschino“ (2001), „La scala di seta“ (2012)
- Tšaikovski „Jevgeni Onegin“ (2001)
