Rubriik: Lavakunsti uudis

Piret Jaaks kaitses 14. juunil 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias doktorikraadi taotlemiseks teatrikunsti alal edukalt töö „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ („Writing the People: Community Research and Tools for Documentary Theatre Creation in the Work of a Dramaturg“).

Juhendaja: dr. phil. Madli Pesti (EMTA vanemteadur)
Eelretsensent: dr. phil. Luule Epner (TLÜ dotsent)
Oponent: dr. phil. Aivar Simmermann

Doktorinõukogusse kuulusid prof. Kristel Pappel (esimees), dr. phil. Luule Epner, Merle Karusoo, M.A., prof. Kerri Kotta, prof. Marje Lohuaru, dr. phil. Aivar Simmermann ja prof. Jaan Undusk.

Doktoritöö on tutvumiseks saadaval SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Piret Jaaksi töö on neljas teatrikunsti alal kaitstud doktoritöö EMTA-s, filosoofiadoktori kraadi teatrikunsti alal on kaitsnud ka Anne Türnpu, Marion Jõepera ja Aivar Simmermann. Rohkem infot kaitstud tööde kohta leiab doktoriõppe keskuse lehelt.

Abstrakt:

Doktoritöö eesmärk on kirjeldada ja analüüsida etnodraama loomise meetodeid, mille abil saab dramaturg uurida kogukondi ning neis esinevaid sotsiaalseid probleeme. Eesmärgiga tuua esile kogukonnaliikmete hääli, rakendab ja analüüsib autor selleks vajalikke dokumentaaldraama kirjutamise tehnikaid. Töö on osa doktoriõppe loomingulis-uurimuslikust projektist ning selles käsitletud meetodid ja tehnikad on praktiliselt läbi proovitud töövahendid, mis hõlmavad protsessi
uurimistöö algusest teksti valmimiseni. Loovuurimuse lähtepunktiks on sotsiaalse segregatsiooni esinemine Eesti ühiskonnas ja soov seda vähendada teatri kui kohtumispaiga kaudu, mis pakub kommunikatsiooniplatvormi erinevatele kogukondadele.

Varasemate dokumentaalteatrit mõtestavate akadeemiliste tööde kõrval on töö panus teatriteadusesse dramaturgi vaatepunktist etnograafilise lähenemisviisi tutvustamine ja analüüsimine dokumentaalteose loomisel. Samuti kogukonnauuringute põhimõtete integreerimine dramaturgialoome protsessis ning nende analüüs.

Dramaturgina toob autor näiteid peamiselt enda näidenditest „Ehitajad” (2018) ja „Minu Narva – Моя Нарва” (2021), mille jaoks uuris erinevaid kogukondi. Töös uurib autor, kuidas luua etnograafiliste meetoditega dramaturgiat, kuidas arvestada kogukonnauuringutega kaasnevat eripära teatriloomes ning kuidas rakendada dokumentaalnäidendi kirjutamiseks vajalikke tehnikaid. Töö loomingulis-uurimusliku osa analüüsimeetodiks on eneserefleksioon.

Autor tugineb oma doktoritöös Graham Crow’ käsitlusele „What are Community Studies?” (2018) ja Benedict Andersoni teosele „Kujutletud kogukonnad” (2020). Samuti Johnny Saldaña etnodraamat mõtestavatele teostele „Ethnodrama. An Anthology of Reality Theatre” (2005), „Ethnotheatre: Research From Page to Stage” (2011), Carol Martini dokumentaalteatri käsitlustele kogumikus „Dramaturgy of the Real on the World Stage” (2010) ja teoses „Theatre of the Real” (2013) ning Hans-Thies Lehmanni monograafiale „Postdramatic Theatre” (2006).

8. juunil 2022 esietendus Katariina kirikus Theatrumi egiidi all lavakunsti XXX lennu üliõpilase Kalju-Karl Kivi bakalaureuselavastus „Stalker“, mis põhineb Andrei Tarkovski, Arkadi ja Boris Strugatski filmistsenaariumil. Järgmiste etenduste piletid on müügil Piletimaailmas.

Stalker, kirjanik ja professor rändavad Tsooni, ületavad piiri – status quo’d, kuid mitte ainult geograafilises mõistes, vaid ka endas. Segunevad ja ähmastuvad piirid sisemise ja välise vahel. Kulgemine toimub paralleelselt mõlemas. See on rännak, teekond hinge, et avada endas vaimne mõõde, võtta vastu risk, et luua võimalus ime sünniks, armastuseks. Tsoon on test, mis on täis lõkse ja muutub kohe, kui sinna valemisse sekkub inimene. Esile kerkivad meie tegelikud, peidetud motiivid ja uskumused. Jõudes teekonna kulminatsioonini, ruumi lävele, kus täitub meie kõige sügavam, peidetud soov, tajume alles selle tegelikku tähendust.

„„Stalker” on lugu usust ja riskist. Risk, mis on usu alus, risk, mis peitub kogu loomingu juurtes, risk, mis on armatuse tagajärg. Usk eeldab riskiga põimitud väljapoole liikumist, rännakut, loomingulist tegu, mis avaldub alati kingitusena, ohverdusena.
Loomine ei ole riskantne mitte sellepärast, et sellega kaasneb võimu loovutamine, vaid sellepärast, et see, mis on olemuselt habras – vaene lesk, ohver, stalker –, julgeb usu kaudu anda endast kõik, võtta endale võimsa annetaja positsiooni. Andmine hõlmab „absoluutset unustamist, unustamist, mis ühtlasi vabastab, mis lahustab absoluutselt”. Just taolises unustamises sünnib ime.” – Colin Heber-Percy „Täiuslik nõrkuses: usk Tarkovksi „Stalkeris””

Autorid Andrei Tarkovski, Arkadi ja Boris Strugatski
Tõlkija Tiit Alte
Lavastaja Kalju-Karl Kivi (EMTA lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilane)
Lavastaja juhendaja Lembit Peterson
Kunstnik Ott Kangur
Valguskunstnik Helvin Kaljula
Helikujundaja Marius Peterson
Videokunstnik Tanel Topaasia
Produtsendid Ere Naat ja Jonathan Peterson

Osades: Kristjan Üksküla, Maria Peterson, Ott Aardam, Leino Rei, Merlin Kivi (EMTA lavakunsti osakonna XXX lennu üliõpilane), Tarmo Song, Maara Lambot

Lavastus valmis EMTA lavakunsti osakonna ja Theatrumi koostöös.

12. III 1946 – 7. VI 2022

Lavakunsti osakond mälestab ja tänab!

Raivo Trass lõpetas 1968. aastal näitleja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri III lennu (kursusejuhendaja Voldemar Panso). Ta oli 1968–1977 Draamateatri lavastaja ja näitleja, 1977–1985 Rakvere Teatri peanäitejuht (1981–1985 ka direktor) ja 1992–1994 lavastaja, 1985–1992 Draamateatri lavastaja, 1994–1997 Tallinna Linnateatri näitleja, 1997–2004 Endla teatri peanäitejuht ja 2004–05 lavastaja, hiljem vabakutseline.

Aastatel 1971–78 oli Raivo Trass TRK lavakunstikateedris näitlejatöö õppejõud, 1988–96 õpetas Tallinna Pedagoogikaülikooli režiikateedris.

Ta on lavastanud ka Eesti Televisioonis, mänginud kuuldemängudes ja telelavastustes, samuti paljudes filmides, nende hulgas “Võlg” (1966), “Viimne reliikvia” (1969), “Vasaku jala reede” (2012), “Mandariinid” (2013), “Tuliliilia” (2018), “Õigluse ratsanikud” (“Riders of Justice”, 2020), “Apteeker Melchior. Viirastus” (2022).

Näitlejana astus Trass viimati üles Tagasitulijana lavastuses “Tagasitulek isa juurde” Tallinna Linnateatris (2015, mängis osa alates 2017. aastast) ja McLeavyna lavastuses “Röövsaak” Kuressaare Teatris (2019).

Tema viimasteks lavastusteks jäid “Tasa, vaikselt sõudvad pilved…” Kuressaare Linnateatris (2019), “Keisri usk” Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuses (2020) ning 4. juunil 2022 Pikavere vanas vallamajas esietendunud “Ai, velled”.

1975. aastal pärjati Raivo Trass Ants Lauteri nimelise auhinnaga, 2001. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Allikas: ERR, täiendatud

Järelhüüe Sirbis

Enne kui XXX lennu noored näitlejad, lavastajad ja dramaturgid eeloleval suvel kooli lõpetavad, on veel võimalus näha nende kehastuses nii eesti kui ka maailma lavaklassikat.

Viimased etendused

William Shakespeare, „Suveöö unenägu“
23. mail Vene Teatris

Eduard Vilde, „Tabamata ime“
24. mail Endla teatris
25. mail Rakvere Teatris
11. ja 12. juunil Theatrumis

Juhan Liiv, Mirko Rajas, Indrek Koff, „Sihtisid pole sel sillal“
Lavastus Juhan Liivi elust ja loomingust
16. ja 17. septembril Eesti Noorsooteatris

Mängukavas on ka lavastajaüliõpilaste bakalaureuselavastused

Andrei Tarkovski, Arkadi ja Boris Strugatski, „Stalker“
Etendused juunis Katariina kirikus

Juha Jokela, „Fundamentalist“
Välja müüdud

5.–7. maini 2022 toimub Riias Jāzeps Vītols’i nimelises Läti Muusikaakadeemias rahvusvaheline loovuurimuse konverents “Artistic Research: Various Fields, Approaches, Experiences” (“Loovuurimus: erinevad alad, lähenemised, kogemused”), mis toob kokku etenduskunstide, muusika, kunsti, disaini ja audiovisuaalse meedia loovuurijad üle Euroopa ja ka mujalt maailmast.

EMTA teatrikunsti doktoriõppe koordinaator, vanemteadur Madli Pesti tutvustab oma konverentsiettekandes EMTA teatrikunsti doktoriõpet ja Eestis arendatud loovuurimust laiemalt, sealhulgas 2021. aastal allkirjastatud Eesti loovuurimuse raamlepet, mis sündis EMTA, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös.

Konverentsil kõneleb ka EMTA doktorant, klarnetist Vittoria Ecclesia, kes tutvustab oma loovuurimust ettekandega “Art and Rigor: Designing Experimenting Processes for Artistic Research”.

Konverents toimub hübriidvormis: nii Läti Muusikaakadeemias kohapeal kui ka üle veebi ZOOMi vahendusel.

Täpsem info Läti Muusikaakadeemia veebilehel

Konverentsi programm

Ettekannete abstraktid

EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu muusikaline lavastus “500 aastat lauluga. Madrigalist stepini” esietendus Arvo Pärdi Keskuse saalis 28. aprillil 2022. Oma viimases ühises lavastuses lendleb 30. lend läbi viie sajandi, teejuhiks muusika.

Mida on siinmail lauldud, kelle pilli järgi tantsitud? Mis on täiesti meie oma, mis võõras, mis üleilmne? Mida on siia toodud, mida laia maailma viidud?

Kas me oleme ääremaa, või, nagu on öelnud Marju Lepajõe: „Me võiksime võtta hoiaku, et me oleme tegelikult keskel. Me ei ole mitte ida ja lääne vahel, vaid meist lähtuvad ida ja lääs /—/.”

Need on killud kirevast muusikaajaloo mosaiigist, üks pilguheit. Kavas on nii a cappella laulmist kui ka pillilugusid, tantsu ja tralli, ütlemisi ja jutlemisi.

Lavastaja ja muusikajuht Riina Roose
Kunstnik Anu Konze
Liikumisõpetajad Eve Mutso-Oja, Kädi Metsoja, Allar Valge, Indrek Sammul
Valguskujundaja Priidu Adlas

Laval EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu üliõpilased Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Merlin Kivi, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi. Tekstitugi Roos Lisette Parmas.

Täname lauluõpetajaid Sirje Medelli ja Anne-Liis Polli!

Ainult seitse etendust Arvo Pärdi Keskuses! Piletid on müügil Fientas, kuni kohti jätkub.

10. mail kl 19 tuleb Draamateatri esimeste lugemiste sarjas ettekandele kaks teksti, mis on tänavu kevadel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna lõpetavate dramaturgi õppesuuna üliõpilaste lõputööd.

Roos Lisette Parmas „Esimene kiri: seadus ja prohvetid“

Loevad → Helena Lotman, Teele Pärn, Märten Metsaviir, Lauri Kaldoja, Hardi Möller
Lavastajana juhendab → Roos Lisette Parmas

CHRIS: Kas sa tuleksid mulle naiseks?
Ärgu olgu…
KRISTIN: Kas ma tuleksin sulle naiseks?
…teil ühtki muud võlga…
CHRIS: Tuleksid?
…kellegi vastu…
KRISTIN: Ma olen su naine.
…kui ainult võlg üksteist armastada…
CHRIS: Aga kui sa ei oleks?
…sest kes armastab teist…
KRISTIN: Mismõttes ei oleks?
…on Seaduse täitnud.
CHRIS: Kui sa nüüd ja praegu, sellel hetkel ei oleks mu naine, ja ma sult küsiksin – kas sa tuleksid mulle naiseks – siis mis sa vastaksid?

Elo Järv „Komisjon“

Loevad → Helena Lotman, Jüri Tiidus, Kersti Heinloo, Ivo Uukkivi, Maria Teresa Kalmet, Hardo Adamson, Maarja Mõts
Lavastajana juhendab → Elo Järv

Kuidas toimib (sotsiaal)ärevus? Mis takistab tegutsemist? Miks võib inimene päevi ja päevi ühe asja otsas istuda, kuhugi edasi jõudmata? „Komisjon“ uurib neid küsimusi sissevaatena noore helilooja Daniela loomeprotsessi, kes püüab maailma ja iseenda nõuetele vastavat heliteost kirjutada.

DANIELA: Muusika saab inimeses ainult siis heliseda, kui sa sellel lased. Aga kui sinus on juba midagi katki, jääb ta muudkui kildude taha kinni ja katkeb. Hakib. Tõk. Tõk. Tõk. Tõk. Tead, öeldakse, et suurtele heliloojatele on omane muusikaline voolamine? Aga minu oma… minu oma ei voola. Ju ma olen katki.

Dramaturgide erialaõppejõud on Andri Luup.

Piletid on müügil Piletimaailmas.

Pühapäeval, 1. mail, kell 11.00–15.00 toimub täika lavakunsti osakonnas, Toom-Kooli 4.

Lavakunsti üliõpilased ja vilistlased tuulutavad oma garderoobe ja müüvad:

• riideid
• jalatseid
• aksessuaare
• küpsetisi
• jm

Saab mängida lauatennist ja nautida laadamelu!

Kauplemine toimub sularahas. Sissepääs hooviväravast, Kiriku plats 5.

Vaata ka sündmust Facebookis

Meenutus täikast 2019. aastal. Fotod: Konstantin Sednev / Postimees.

20. aprillil 2022 kell 19.00 tuleb EMTA suures saalis Alisson Kruusmaa doktorikontserdil maailmaesiettekandele „HOOVOOG“ (2022) 16 tantsijale ja kahele löökpillimängijale.

Alisson Kruusmaa (helilooming)
Eve Mutso (koreograafia)
Laval EMTA lavakunsti osakonna 31. lennu üliõpilased Markus Andreas Auling, Karl Birnbaum, Richard Ester, Lauren Grinberg, Hanna Brigita Jaanovits, Laurits Muru, Hele-Riin Palumaa, Herman Pihlak, Kristina Preimann, Kristin Prits, Emili Rohumaa, Alice Siil, Juhan Soon, Astra Irene Susi, Rasmus Vendel, Edgar Vunš
Heigo Rosin (löökpillid)
Vambola Krigul (löökpillid)

HOOVOOG. Kõik, mis meie ümber on, mõjutab meid. Üks impulss annab hoogu teisele ja veel kolmandalegi … Õnnelik on see, kes juhtub olema õigel ajal õiges kohas. Seal, kus hoovused ja voogamised kohtuvad, et neid üheskoos kogeda. Just see ongi õnn, kui on trupp või partner, kellega hoovoogu jagada. Armastus loomise ja loomingu jagamise vastu on midagi suuremat, mis loodetavasti kandub ka publikule üle. Just see tunne, mis jääb meelde ning laseb hetkeks unustada kõik raskused …

Sissepääs tasuta. Vaata emtasaalid.ee.

Sel kevadel EMTA lavakunsti osakonna bakalaureuseõppe lõpetav 30. lend lendleb läbi viie sajandi, teejuhiks muusika. Lavastus “500 aastat lauluga. Madrigalist stepini” on kild kirevast muusikaajaloo mosaiigist, üks pilguheit. Mida on siinmail lauldud, kelle pilli järgi tantsitud? Mis on täiesti meie oma, mis võõras, mis üleilmne? Mida on siia toodud, mida laia maailma viidud?

Kas me oleme ääremaa, või, nagu on öelnud Marju Lepajõe: „Me võiksime võtta hoiaku, et me oleme tegelikult keskel. Me ei ole mitte ida ja lääne vahel, vaid meist lähtuvad ida ja lääs /—/.”

Kavas on nii a cappella laulmist kui ka pillilugusid, tantsu ja tralli, ütlemisi ja jutlemisi.

Lavastaja ja muusikajuht Riina Roose
Kunstnik Anu Konze
Liikumisõpetajad Eve Mutso-Oja, Kädi Metsoja, Allar Valge, Indrek Sammul
Valguskujundaja Priidu Adlas

Laval EMTA lavakunsti osakonna 30. lennu üliõpilased Hardo Adamson, Maria Ehrenberg, Marta Aliide Jakovski, Elo Tuule Järv, Maria Teresa Kalmet, Alden Kirss, Merlin Kivi, Karel Käos, Maria Liive, Maarja Mõts, Jass Kalev Mäe, Hardi Möller, Roos Lisette Parmas, Tuuli Maarja Põldma, Erik Richard Salumäe, Margaret Sarv, Mark Erik Savi

Täname lauluõpetajaid Sirje Medelli ja Anne-Liis Polli

Esietendus 28. aprillil 2022 kell 19.00 Arvo Pärdi Keskuses. Järgmised etendused 30. aprillil ja 1., 5., 6., 7. mail, kokku ainult 6 etendust!

Piletid on müügil Fientas ja Arvo Pärdi Keskuse kassas.

Vaata, kuidas minna Arvo Pärdi Keskusesse autoga või bussiga

Vaata saatelõiku “Aktuaalse kaamera” kultuuriuudistest