Seren Oroszvary
KEHA, KUS ELADA


 

Lavastaja SEREN OROSZVARY (AUS)
Helilooja PELLE SAND (DEN)
Videokunstnik DAG ASPELIN (SWE)
Illustraator MARIA ABRAHAMSSON (SWE)
Valgus- ja helitehnik ALEKSANDR MIRSON (EST)
Lavastuskunstnikud LIISAMARI VIIK ja MARTO MÄGI (EST)
Dramaturg SAMUEL SKOOG (UK)
Helilooja MIRJA MATTINEN (FIN)

Etendajad RAGNAR UUSTAL (EST), LEA SEKULIC (CRO), SEOHWON JI (KOR), LIISBETH KALA (EST), DONGBIN LEE (KOR), SAMUEL SKOOG (UK), MIRJA MATTINEN (FIN)

Esietendus 9.06.2021 Viimsi majas.

 

Täna õhtul kutsutakse teid seiklema. Reis viib sissepoole ja väljapoole. Tere tulemast koju!
Nii maja kui ka keha on ruumid, mis mõlemad asustavad ja on asustatud. Milliseid oma kehaosi või elundeid seostaksite majaosadega? Mis oleks, kui teie maja oleks elav keha?

“Ehitised on äärmiselt imelikud. Igal majal on lugu. Ühiskonnas ellujäämiseks õpetatakse meile, et ehitistel ei ole saladusi. Kuid loomulikult tuleb tulede kustutamise hetkel kõikidel tagasi sügav tunne, et hooned elavad.”
Arhitekt Mark Wigley 2012

“A Body To Dwell”/”Keha, kus elada” on teekond enda ümberkorraldamiseks isiklikus kehas, arhitektuurses kehas, kogukonna kehas ja keskkonnas. Me veedame oma elu kehas ja majas, paneme asju nendesse ruumidesse ja võtame välja. Praegu on olulisemgi, mis või kes siseneb. Covid-19 on meid hoidnud oma kodudes ja teatrist väljas, pannes proovile meie füüsilise ja kultuurilise kogemuse ning taju. Miks mitte võtta kodu kui teatrit!

“Maja võitles galantselt. Juba tormi
algusest peale olid möllavad tuuled
katuse tööle sundinud, püüdes seda lahti tõmmata,
katki murda, kildudeks rebida, ära imeda.
Kuid see vaid küürutas edasi
ja klammerdus vanade sarikate külge.
Kõik kõikus löögi šoki all,
kuid paindlik maja seisis metsalisega silmitsi.
Kahtlemata hoidis see saare pinnast kindlalt kinni…
Ehkki aknaluugid ja uksed olid solvatud ning korstnas
kõlas suurem  sebimine, polnud sellest mingit kasu.
Juba inimeseks muutunu, kellest olin oma kehale
peavarju otsinud, ei alistunud tormile
mitte millegagi… ”

Henri Bosco “Malicroix” 1946

Tähtis on leida kodu meie kõikuvates kehades, need on meie tõelised majad. Nad on meiega kõikides seiklustes. Kuidas saaksime tajuda ja kogeda oma maja kui oma keha ja keha kui oma maja? Me kõik kogeme keha, me kõik otsime kodu. Kus on sinu oma?

“Ja milline pilt kontsentreeritud olendist meile antud
on selle majaga, mis “klammerdub” oma elaniku külge
ja muutub rakuks kehas, mille seinad on üksteise lähedal.”

Gaston Bachelard “Ruumipoeetika” 1994