Rubriik: Sisseastumine
Sten Heinoja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveri eriala vilistlane ning üks rahvusvaheliselt hinnatud pianiste Eestis. Praegu õpib ta akadeemias doktorantuuris, keskendudes oma uurimistöös pianisti mänguvõtete rollile Mart Saare klaveriprelüüdide faktuuri kujundamisel. Intervjuus räägib Sten lähemalt sellest, kuidas ta leidis tee muusikani, õppimisest akadeemias ning arutleb, kuidas doktoriõpingud on tema mõtlemist ja loomingut mõjutanud.
Kuidas jõudsid muusika juurde ja milline oli Sinu teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Muusika juures olen juba kolmandast eluaastast – nägin kunagi muusikapoe vaateaknal klaverit ja olen sellest ajast alates keeldunud klaveri juurest lahkumast. Akadeemiasse jõudsin loogilise arengu teel Tallinna Muusikakeskkoolist – peamiselt muidugi Ivari Ilja pärast, kes on minust vorminud sellise interpreedi, nagu ma praegu olen.
Kuidas akadeemia õpingud Sind kui muusikut ja inimest kujundanud on?
Päris palju on mõjutanud. Hästi on meeles Margus Pärtlase muusikaanalüüsi loengud, kus tundsin imestust selle üle, kui palju saab muusikast veel leida peale lihtsalt esitamise. Loomulikult on akadeemiast kaasa tulnud ka sõbrad ja kolleegid terveks eluks.
Kes on Sind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna enim mõjutanud ja inspireerinud?
Tõstaksin esile klaveriosakonna professoreid Peep Lassmanni ja Ivari Iljat. Mäletan kuidas kuulsin kunagi EMTA kammersaalis Peep Lassmanni esitamas Liszti etüüdi ja mõtlesin, et tahaksin osata samamoodi klaveril piano‘t mängida – see kõlas tollele hetkel lihtsalt erakordselt. Ivari Ilja andis mulle selle saavutamiseks tehnilised oskused. Sageli juhtus, et tunnid lükkusid edasi, sest Ilja mängis kontserti – näiteks Carnegie Hall’is. Aga see ei tähendanud, et oleksin neil päevadel laiselnud, enamasti harjutasin seitse kuni kaheksa tundi päevas, et jõuda ise kunagi samasse punkti, kus pean tunnid edasi lükkama, et Carnegie Hall’is esineda. Sellise mõjuga inspiratsiooni on raske kuskilt mujalt saada.
Millised on olnud Sinu senise karjääri tipphetked?
Neid on olnud väga palju ja neid tuleb aina juurde. Ühed suuremad hetked on olnud kindlasti esinemine Berliinis Konzerthaus’i suurel laval 1000 inimese ees Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestriga 2023. aasta suvel.
Eredalt on meeles kolm kontserti Wigmore Hall’is, kontsertturneed Ameerika Ühendriikides – peamiselt kontserdid New Yorgis, mitte küll veel Carnegie Hall’is, kuid loodetavasti kunagi.
Eriti eredalt on meeles kontsertreis Indiasse, kus mängisin õues ja kontserdi ajal hüppas puu otsast lavale ahv. Need on hetked, mis jäävad kogu eluks meelde!
Miks soovitad tulla õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Ma tõesti soovitan tulla neil, kellel on suur soov tegeleda muusikaga. Meil on arenguks suurepärased tingimused – alustades klassiruumidest ja lõpetades imeliste saalidega. See pole üldse levinud, et muusikakõrgkoolis on paljudes harjutusklassides kaks tiibklaverit – see on väga haruldane ja väärib tunnustust!
Kuidas doktoriõpingud on Sinu karjääri avardanud?
Doktoriõpingud on peamiselt arendanud minu mõtlemist. Enne õpingute algust nägin paljudes küsimustes vastuseid lineaarselt, kuid nüüd on tekkinud juurde rohkem sügavust. Lisaks sain tänu doktoriõpingutele ka oma esimese plaadi tehtud, mis aitab samuti karjäärile kaasa.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
Katariina Maria Kits-Reimal on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia viiuli eriala vilistlane, kelle teekond muusikani sai alguse juba lapsepõlves, kui vanemate autos mängis pidevalt Klassikaraadio. Nii kasvas koos kaksikvenna Marcel Johannes Kitsega ka Katariina Maria huvi erinevate muusikainstrumentide vastu. “Ühel hetkel otsustasime kumbki, et Marcel tahab tšellot ja mina viiulit õppima hakata. Nii see ka läks!” tõdes ta. Kuigi vanemad olid esialgu ettevaatlikud, kartes, et lastel võib huvi kiiresti kaduda, ei läinud kartus siiski täide – muusika jäi nii venna kui ka Katariina Maria ellu ja kasvas sügavaks kutsumuseks.
Teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse ja esimesed lavakogemused
Katariina Maria alustas oma kõrgharidusteed Šveitsis ning jätkas õpinguid Saksamaal, kuid jäi sisimas ikka Eestiga seotuks. Soov lõpetada bakalaureuseõpingud kodumaal viis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse, kus jätkas oma haridusteed viiulüliõpilasena professor Arvo Leiburi käe all. Magistrikraadi omandas ta Šveitsis Lugano konservatooriumis (Conservatorio della Svizzera Italiana), kus tema juhendajaks oli professor Pavel Berman.
Õpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias andsid kõige muu hulgas väärtusliku lavakogemuse. „Mul oli akadeemias õppides väga palju kontserte ja võimalusi laval olla – sattusin õppima just sel ajal, kui avati ka uus saal ja uus maja. See kõik andis mulle hindamatu kogemuse,“ sõnab Katariina tänutundega.
Inspireerivad hetked
Eriliselt inspireerivalt mõjus Katariina Mariale tema erialaõpetaja Arvo Leibur, kellega kujunes hea ja toetav koostöö. “Ta on õpetajana väga vaba, positiivse ja loomingulise suhtumisega ning tema juures õppides sain paljudest hirmudest üle,” on Katariina Maria tänulik.
Rääkides tipphetkedest oma senises karjääris, ei too Katariina Maria esimesena esile säravaid lavasid või koosseise, kellega on olnud au esineda. Sellest olulisemaks peab ta elulisi ja muusikalisi avastusi – vabadust, mille ta on viimastel aastatel leidnud, ning arusaama, et inimese sisemaailm ja ellusuhtumine mõjutavad sügavalt ka tema muusikalist olemust. “Tipphetked on ka need, kui olen saanud kasutada oma annet, et head teha,” usub Katariina Maria.
Muusika kui kutsumus
Kui uurida Katariina Maria käest, mis teda viiuldajana laval enim inspireerib, tõdeb ta, et suurim inspiratsioon tuleb siiski muusikast endast. “Mind inspireerib muusikas peituv jõud äratada inimeses ilu ja selle võime anda edasi midagi, mis ei ole sõnadega võimalik,” lisab Katariina Maria. See ongi see, mis teda kui viiuldajat kõige sügavamalt liigutab ja kannab.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse soovitab ta õppima tulla eelkõige seetõttu, et peab akadeemiat suurepäraseks paigaks muusikuks kasvamisel. Akadeemias valitsevad toetav õhkkond, kõrgetasemelised õppejõud ja tugev ühtekuuluvustunne tudengite seas loovad keskkonna, kus on võimalik areneda nii tehniliselt kui ka vaimselt.
“Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on suurepärased õppimistingimused, kokkuhoidvad üliõpilased, toetav keskkond ning omal alal väga kõrge tasemega õppejõud,” on Katariina Maria veendunud.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
Ooperilaulja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu eriala vilistlase Karis Trassi tee muusikani on olnud väga loomulik – tema musikaalsust märgati juba varases lapsepõlves. Nii läkski Karis vanemate soovitusel õppima Nõmme muusikakooli flööti ning paralleelselt gümnaasiumiga ka klassikalist laulu Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli eelõppesse. Ooperilauljaks saamine ei olnud Karisel eesmärk omaette, kuid tundus siiski niivõrd huvipakkuv, et enda tulevik sellega siduda. “Gümnaasiumi lõppedes ei läinud ma klassikalist laulu õppima eesmärgiga ooperilauljaks saada, aga see tundus piisavalt huvitav eriala, mida proovida,” tõdes Karis.
Akadeemia kui enese leidmise koht
Karis tunnistab, et akadeemias veedetud aastad olid tema elus märgilise tähtsusega, sest just siin õppides sai selgeks, et klassikaline laul on tõesti see eriala, mis teda tõeliselt paelub. “Eneseavastuse seisukohalt oli klassikalise laulu õppimine palju avardavam, kui oskasin oodata, sest oma hääle tundmaõppimine ei seisne üksnes selle kontrollimises – see loob ka võimaluse jõuda sügavamasse kontakti iseendaga,” on Karis veendunud.
Inspireerivad õpetajad
Enim mõjutas Karist tema õpingute jooksul erialaõpetaja Heli Veskus. “Tema kirg ooperi ja klassikalise laulu vastu sütitas ka mind. Tema pühendumus õpetas ka mind pühenduma,” meenutab Karis tänulikkusega. Esimestest tundidest peale sai ta aru, et nüüd tuleb suureks kasvada ja tõdeda, et klassikalise laulu õppimine vajab märksa suuremat kannatlikkust, kui Karisel seda sel hetkel oli. “Õnneks oli mul õpetaja, kes suutis mulle selle varakult selgeks teha,” tõdeb ta.
Teiseks mõjukaks juhendajaks oli näitlejameisterlikkuse õpetaja Anne Türnpu, kelle tunnid sundisid mugavustsoonist väljuma ning julgustasid otsima ja katsetama uusi väljendusviise.
Rikastavad lavakogemused ja rollid
Senise karjääri tipphetkedeks peab Karis esimesi suuri pearolle prantsuse ooperites Debussy „Pelléas ja Mélisande“ ning Raveli „Hispaania tund“.
“Üks eredamaid hetki oli kindlasti ka Siebeli roll Gounod’ ooperis „Faust“, kus traditsioonilise noore poisi asemel kehastasin hoopis kurb-rõõmsat klouni. See roll oli väga füüsiline ja lavastuslikult ääretult huvitavalt lahendatud. Nautisin seda täiel rinnal!” meenutab ta.
On rolle, mille lavale jõudmist Karis loodab näha just lähitulevikus. “Suurest armastusest Mozarti ja koomiliste tükkide vastu sooviksin laulda Dorabella rolli ooperis „Così fan tutte“. Loodan ja ootan, et see võetakse peagi taas repertuaari!”
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse soovitab ta õppima tulla eelkõige seetõttu, et siin õpetavad oma ala tipptegijad, kellelt on tõesti väga palju õppida. Akadeemia pakub suurepäraseid võimalusi olla kontaktis ka rahvusvahelise muusika- ja teatrimaailmaga, võimaldades osalemist Erasmus-programmides ja huvitavates meistrikursustes. “Kunstiga tegelemine arendab inimest igakülgselt – akadeemia on suurepärane koht oma võimete avastamiseks,” usub Karis.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) metsasarve eriala vilistlane Jürnas Rähni puutus akadeemiaga esmakordselt kokku juba 15-aastaselt, kui mängis oma konkursikava ette professor Kalervo Kulmalale. See kohtumine jättis sügava mulje ja andis selge suuna edasistele valikutele tulevikus. Muusikateekond, mis sai alguse Aruküla muusikakoolis ja jätkus Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, viis loomulikult EMTA-sse, kus temast kujunes professionaalne interpreet.
Intervjuus räägib Jürnas lähemalt oma õpingutest Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning teekonnast, mis viis ta rahvusvahelistele lavadele koos Euroopa tipporkestritega.
Kuidas jõudsid muusika juurde ja milline oli Sinu teekond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
Tee muusika juurde algas juba 7-aastaselt, kui läksin Aruküla muusikakooli metsasarve õppima. Julgustava tõuke sain oma vanemalt vennalt, kes kiitis pilli valiku heaks. Vend ise õppis klarnetit ning koos temaga hakkasin varakult käima Harjumaa noorte puhkpilliorkestris.
Esimene kokkupuude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga oli mul juba 15-aastaselt, kui käisin konkursiks valmistudes professor Kalervo Kulmalale oma kava ette mängimas. Kuna professor jättis mulle sügava mulje, teadsin, et tahan kunagi akadeemias õpinguid jätkata.
Teekond EMTA-sse on olnud suhteliselt sujuv – pärast lastemuusikakooli jätkasin õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Kuidas akadeemia õpingud Sind kui muusikut ja kui inimest kujundanud on?
Akadeemia õpingud on nõudnud minult järjepidevust, sihikindlust ja seeläbi olen õppinud oma tegemisi sügavamalt mõtestama. Muusikuna on EMTA andnud mulle tugeva tehnilise ja muusikalise aluse, millele toetuda. Inimesena on koosmusitseerimine õpetanud mind kuulama ja teistega arvestama – oskused, mis on olulised ka väljaspool muusikat.
Kes on Sind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõuna enim mõjutanud ja inspireerinud?
Õppejõuna on mind enim mõjutanud ja inspireerinud erialaõppejõud professor Kalervo Kulmala.
Millised on olnud Sinu senise karjääri tipphetked?
Tipphetki on olnud mitmeid, eelkõige seoses Eesti Festivaliorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) tuuridega. Oleme esinenud Euroopa parimates kontserdisaalides – Viini Muusikaühingu kuldses saalis, Viini Konzerthausis, La Seine Musicale’is Pariisis, Elbphilharmonie’s Hamburgis, Herkulessaaluis Münchenis. Kõiki neid kohti ühendab suurepärane akustika ja eriline atmosfäär, mida on tunda nii laval kui ka saalis.
Eredalt on meeles ka projekt Gustav Mahleri Noorteorkestriga, kus esitasime Prantsusmaal Evianis Beethoveni 1. klaverikontserdi, solistiks Martha Argerich ja dirigendiks Daniel Harding. Kuna orkestrisse pääsevad noored mängijad üle Euroopa läbi tiheda konkursi, on tase väga kõrge. Kõik muusikud mängisid meeletu entusiasmiga – sellised hetked tuletavad meelde, miks ma selle tee olen valinud.
Miks soovitad tulla õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse?
EMTA-s õppides saab iga noor muusik osa individuaalsest juhendamisest oma ala tippudelt, rahvusvahelisest koostööst ja mitmekesistest esinemisvõimalustest. Eesti muusikaelu on tihedalt seotud ja akadeemias õppides saab noor muusik kiiresti selle kogukonna osaks.
Õppeprogrammid võimaldavad end pidevalt täiendada – nii rahvusvahelistes meistriklassides kui ka vahetusprogrammide kaudu. Tänu rahvusvahelisele õpikeskkonnale kujunevad kontaktid, mis kestavad ka pärast kooli lõppu.
Milline muusikaline projekt või koostöö on Sind kõige rohkem muusikuna arendanud?
Kõige arendavamaks kogemuseks pean EMTA ja ERSO sümfooniaorkestri ühisprojekti, kus oli kavas Mahleri 3. sümfoonia. Mulle usaldati 1. metsasarve partii, mis tähendas suurt vastutust ja põhjalikku tööd partituuriga. Olin sel ajal alles bakalaureuseõppes teisel kursusel ja olen siiani väga tänulik nii EMTA-le kui ka ERSO-le selle võimaluse ja usalduse eest.
Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Loe lähemalt: eamt.ee/sisseastumine
Tallinna südalinnas paikneb Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), mis pulbitseb värskest energiast, teadmistejanust ning inspireerivast muusikast ja teatrist. Akadeemia on nüüdseks juba 105 aasta jooksul toonud kokku inimesed, kes on otsustanud oma elu pühendada helikunstile. EMTA lavakunstikool on olnud aastakümneid kasvulavaks näitekunstile – meie armastatud näitlejatele, lavastajatele ja dramaturgidele. Akadeemias tegutsevad inimesed, kes rikastavad oma loome- ja teadustegevusega nii Eesti kui ka rahvusvahelist kõrgkultuuri.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias saab õppida väga erinevaid erialasid alustades muusika interpretatsioonist ja muusikapedagoogikast ning näitlemisest, lõpetades elektroakustilise ja audiovisuaalse loomingu ning kaasaegsete etenduskunstidega. Lisaks on erialasid, kuhu on oodatud õppima kõik need, kes alles otsivad oma kohta muusikas – nii ootame sisseasutajaid näiteks muusikakultuuri erialale.
Akadeemias õpetavad Eesti oma ala parimad, rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalid ning regulaarselt on õppetöösse kaasatud ka väljapaistvad külalisõppejõud välismaalt. Õpikeskkond on parimate kaasaegsete võimalustega ning au sees hoitakse väärikat ajalugu ja traditsioone. Lisaks on üliõpilastel erinevate vahetusprogrammide kaudu võimalik end täiendada paljudes partnerkõrgkoolides välismaal.
Kuus aastat tagasi valmis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja, mis pakub maailmatasemel võimalusi esinemisteks ja loominguliste projektide läbiviimiseks. Erakordse akustikaga suur saal on kuulajatele igapäevaselt avatud, andes üliõpilastele suurepäraseid kogemusi oma oskuste arendamisel publiku ees.
Avalduste esitamise tähtajad:
2. juuni 20.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel
25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel
30. juuni kell 12.00 – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)
Vastuvõtuinfo leiab akadeemia kodulehelt siit.
Loo oma tulevik professionaalses ja loomingulises keskkonnas!
Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuslikku doktoriõppesse teatrikunsti ajal.
Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on neli aastat.
Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti suunal. Vastu võetakse kolm parimat üliõpilaskandidaati, kellele pakutakse doktorant-nooremteaduri ametikohta. Vastuvõtukomisjonil on õigus moodustada täiendavaid ametikohti doktorant-üliõpilasele ja teadmussiirde doktorantidele.
Teatrialasest loovdoktorantuurist huvitatud kandidaatidel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 21. aprilliks 2025 aadressil madli.pesti@eamt.ee
Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 9. mai 2025.
Täpsem info doktoriõppe keskuse kodulehel https://eamt.ee/erialad/
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) avab kõigile huvilistele uksed reedel, 28. veebruaril kell 10.30–15.00.
Päeva jooksul saab osaleda erialasid ja õppimisvõimalusi tutvustavates infotundides, avastada akadeemia õppehoonet ning kontserdi- ja teatrimaja, uudistada heli- ja videoinstallatsioone ning nautida noorte interpreetide lühikest kontserti.
Lisaks on avatud messiala, kus on võimalus tutvust teha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialade ning akadeemia tegevustega lähemalt.
Päeva juhib doktorant, pianist Sten Heinoja.
PROGRAMM
Infotunnid ja erialade tutvustused toimuvad õppehoone fuajees (v.a kultuurikorralduse magistriõppe infotund). Lisaks infotundidele on kogu ürituse vältel avatud messiala, kus saab lähemalt uurida nii õppimisvõimaluste kui ka sisseastumistingimuste kohta lähemalt ja kuulda ka üliõpilaste endi muljeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppimisest.
Samuti on kõik huvilised oodatud kontserdile, kus esinevad üliõpilased Annabel Soode (sopran), Paula-Riin Selis (tšello) ja EMTA noorteakadeemia liige Madis Sikk (klaver), ning installatsiooniruumi “Kontrast ja kompromiss”, mis pakub värvikat ülevaadet EMTA audiovisuaalse loomingu õppesuuna üliõpilaste töödest.
10.30 Rektor Ivari Ilja tervitus
10.40 Muusika interpretatsiooni osakonna erialade tutvustus
Muusika interpretatsiooni osakonnas on võimalik õppida kõiki tähtsamaid klassikalise- ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba), löökpille, samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel ja saateklass.
Osakonna juhataja Mihkel Poll annab lühiülevaate õppimisvõimalustest ja vastab huviliste küsimustele.
11.00 Muusikapedagoogika eriala infotund
Muusikapedagoogika õppekava juht Kristi Kiilu tutvustab infotunnis muusikapedagoogika õppekava lähemalt. Ühtlasi kuulame ka üliõpilaste endi vahetuid kogemusi ja muljeid õpingutest. Esinevad muusikapedagoogika rütmimuusika suuna üliõpilased Berit Hallik ja Vladimir Todurov.
11.30 Muusikakultuuri ja muusikateaduse eriala infotund
Infotunnis jagavad muusikakultuuri üliõpilased lähemalt infot nii bakalaureuseõppe muusikakultuuri kui ka magistriõppe muusikateaduse erialade kohta. Varasema muusikahariduse kõrval on õpingute eeldusena tähtis eelkõige sügav huvi ja soov muusikat mõista. Omandatud teadmised avavad uksi erinevates töövaldkondades, kus on vajalik muusika ja muusikakultuuri põhjalik tundmine – näiteks muusikakorralduses, -uuringutes ja -meedias.
12.00 Heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala infotund
Infotunnis tutvustab audiovisuaalse loomingu õppejuht, vanemlektor Einike Leppik heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava erinevaid õppesuundasid ja tulevikuperspektiive ning selgitab põhjalikumalt, millistes valdkondades erialaste teadmistega tegutseda saab.
12.30 Pärimusmuusika eriala infotund
Pärimusmuusika õppejuht, lektor Karoliina Kreintaal tutvustab pärimusmuusika eriala õppekava, valikaineid ning siinseid õppejõude. Räägime tulevikuperspektiividest pärimusmuusiku, õpetaja ja miks mitte ka valdkonna sündmuste korraldajana.
12.30 Kultuurikorralduse magistriõppe infotund (A-202)
Kultuurikorralduse õppejuht Kai Kiiv annab ülevaate õppekavast, vastuvõtutingimustest ja stipendiumivõimalustest. Kultuurikorraldus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Business School’i ingliskeelne ühine magistriõppekava, mis annab teadmised ja oskused kultuurivaldkonnas professionaalina tegutsemiseks.
13.00 Kontsert (kammersaal)
Madis Sikk (klaver)
Annabel Soode (sopran)
Paula-Riin Selis (tšello)
Kavas Tõnu Kõrvits, Fryderyk Chopin jt.
Madis Sikk astus 2022. aasta sügisel EMTA noorteakadeemiasse ning on täiendanud end erinevatel rahvusvahelistel meistrikursustel. Hetkel õpib ta Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) 12. klassis. Sikk on pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti konkurssidel ning 2024. aastal toimunud X Eesti pianistide konkursil pälvis ta Eesti Klaveriõpetajate Ühingu tulevikulootuse, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri eripreemiad.
Annabel Soode õpib EMTA bakalaureuseõppes klassikalise laulu erialal. Ta on üles astunud teater Variuse ja Kinoteatri lavastustes ning esitanud Benjamin Britteni teost “Les Illuminations” koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga (ERSO) Kaspar Männi juhatamisel. Ta on võitnud mitmeid konkursse ja pälvinud Tallinna talendi tiitli (2021, 2023). 2023. aastal esines ta Rahvusooper Estonia Vana Tallinna galakontserdil (dirigent Arvo Volmer). Möödunud ja käesoleval õppeaastal pälvis Annabel Soode Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi toetusraha, mis on mõeldud noortele ooperilauljatele, kes õpivad Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias.
Paula-Riin Selis õpib bakalaureuseõppes tšello erialal ja on aktiivne nii solisti kui ka kammermuusikuna. Ta on teinud koostööd erinevate ansamblite ja orkestritega, esitades nii klassikalist kui ka kaasaegset repertuaari. Ta on osalenud mitmetel meistrikursustel, rahvusvahelistel festivalidel ning saavutanud vabariiklikel noorte keelpillimängijate konkurssidel ja festivalidel mitmeid märkimisväärseid tulemusi.
13.30 EMTA lavakunsti osakonna infotund
Lavakunsti osakonna juhataja Mart Koldits tutvustab bakalaureuseõppesse vastuvõttu 2026. aastal. Õppima saab asuda näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuunale.
14.00 MAJATUURID (eelregistreerimisega)
Majatuurid toimuvad:
kell 14.00
kell 14.15
Registreeru majatuurile hiljemalt 25.02 siin.
AVATUD TUNNID
Avatud tunnid annavad suurepärase võimaluse vahetult osa saada akadeemia õppetööst. Eelregistreerimine ei ole vajalik.
11.45–12.15 Hääleimprovisatsiooni avatud tund (ooperistuudio, A-403)
Hääleimprovisatsioonis tegeletakse häikimise ehk häälega improviseerimisega. Häälemängud koosnevad häälikutest kui kõlavärvidest, “silpide keelest”, impulsist ja karakterist, meloodiast ja rütmist, vormist, häälest, kehast ja ruumist. Iga üliõpilane saab olla juhi rollis ning oma loomingulisi ideid improkoori peal realiseerida.
11.30–14.00 Elektroakustilise ruumilise muusika kuulamisprogramm (C-005)
Esitlusele tulevad elektroakustilise loomingu eriala üliõpilaste teosed kui ka valik varasemate aegade muusikat tunnustatud heliloojatelt.
12.30–14.00 Helisünteesi avatud tund, õppejõud Hans-Gunter Lock (A-219)
11.00–15.00 Avatud installatsiooniruum “Kontrast ja kompromiss” (D-501)
Installatsiooniruum pakub värvikat ülevaadet audiovisuaalse loomingu õppesuuna üliõpilaste töödest. Vaatamiseks ja kuulamiseks on valitud viimastel aastatel loodud teoste paremik.
Erivajadusega külastajale
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone välisukseni viib kaldtee, mis jätkub fuajees.
EMTA black box’i, kammersaali ja orelisaali pääseb liftiga.
EMTA kontserdi- ja teatrimaja juures (Tatari tn) on kaks parkimiskohta, mida saavad kasutada ka liikumispuudega inimesed. NB! Vajalik on parkimiskoha broneerimine vähemalt 1 tööpäev enne ürituse toimumist telefonil 5855 8459.
Loe erivajadustega üliõpilaste toetamisest lähemalt siit.
Grupibroneeringuteks palume ühendust võtta: margit.sellik@eamt.ee.
Nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome (ingl k Contemporary Performance and Composition ehk CoPeCo) õppekava hõlmab nelja muusikakõrgkooli: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (Rootsi), Lyoni konservatoorium (Prantsusmaa), Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkool (Saksamaa).
Programm on eristuv ka vormiliselt – iga semester toimub erinevas ülikoolis.
CoPeCo on suunatud heliloojatele, nüüdismuusika esitajatele, elektronmuusikutele, helikunstnikele, aga ka neile, kes ei oska ennast sellel skaalal nii täpselt defineerida.
Üks programmi eeliseid on paindlikud õpivõimalused, mis arvestavad üliõpilaste vajaduste ja soovidega. Suurt tähelepanu pööratakse improvisatsioonile, muusikatehnoloogiale, algteadmiste andmisele kultuurikorralduses ning muusikaanalüüsi valdkonnas. Toimuvad erinevad töötoad koostöös teatri-, tantsu- ja filmiala professionaalidega.
CoPeCo on noorele loovisikule suurepärane stardiplatvorm rahvusvaheliseks tegevuseks.
Õppekava kaasjuht on EMTA nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.
Avaldusi nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome õppekavale saab esitada kuni 31. jaanuarini 2025 SAIS–is (avatud kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuta).
Lisainfo: NÜÜDISMUUSIKA INTERPRETATSIOON JA LOOME
Visuaalteatri suuunaga magistriprogrammi tutvustav infotund kõigile huvilistele toimus 30. jaanuaril.
Infotund on järelevaadatav siit.
Lisainfot magistriõppe kohta vaata siit:
Tänasest, 15. jaanuarist 2025 saab esitada avaldusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Estonian Business School’i (EBS) ingliskeelsele kultuurikorralduse ühisõppekavale.
Kultuurikorralduse magistriõppesse ootame kõiki, kes soovivad arendada oma professionaalseid oskuseid kunsti- ja kultuurimaailmas ning juhtida projekte, mis ühendavad inimesi ja ideid. Magistriprogrammis omandavad üliõpilased vajalikud teadmised ja oskused, et edukalt tegutseda mitmekülgsetes kultuuriprojektides.
Õpe on üliõpilaskeskne ja praktilise suunitlusega, õppejõududeks Euroopa oma ala tipud Eestist, Soomest, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Poolast ja mujalt. Õppekava läbinu saab nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ka Estonian Business School’i diplomi.
Magistriprogrammi lõpetanute seas on nii juhte, konsultante, ettevõtjaid kui ka õppejõude, kes on tegevad kultuurikorralduse akadeemilise valdkonna arendamisega rahvusvahelisel areenil. 98% kultuurikorralduse magistriõppe vilistlastest on tegevad kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas ja töötavad avalikus ning erasektoris, sealhulgas riigiasutustes, ülikoolides, teatrites, muuseumides, MTÜ-des, sihtasutustes ja eraettevõtetes.
Kultuurikorralduse magistriõppekava eesmärk on anda teadmisi ja oskusi, et kiiresti muutuvas maailmas kultuurivaldkonna professionaalidena edasi liikuda.
Avaldusi saab esitada SAIS-is alates 15. jaanuarist 2025 (avatud kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuta) ning DreamApply-s (avatud rahvusvahelistele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuline) kuni 28. aprillini 2025.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia annab välja seitse stipendiumi kultuurikorralduse erialal õppijatele. Rohkem infot siit.
4. veebruaril toimus eriala virtuaalne infotund, mille salvestust saab vaadata siit.