Rubriik: Sisseastumine

Täiendav vastuvõtt 2026/2027. õppeaastaks toimub järgmiste erialade üksikutele vabadele õppekohtadele:

Bakalaureuseõpe
Kooridirigeerimine
Keelpillid
Puhkpillid, löökpillid
Interpretatsioonipedagoogika
Jazzmuusika (bass)
Pärimusmuusika
Muusikapedagoogika

Magistriõpe
Keelpillid
Puhkpillid, löökpillid
Jazzmuusika (bass)
Kooridirigeerimine
Interpretatsioonipedagoogika

Avaldusi saab esitada 15. juulist kuni 10. augustini kell 17.00.

Sisseastumisavaldused tuleb esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS (õppekavad, mille õppekeel on eesti keel).

Sisseastumiseksamid toimuvad 17. ja 18. augustil, ajakava asub SIIN. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 3. juulil.

Avaldusi esitati kõikidele õppeastmetele kokku 710 (sh 104 avaldust ingliskeelsetele õppekavadele ning 13 avaldust muusikaõpetaja magistriõppekavale).

Bakalaureuseõppesse laekus 575 avaldust, millest 399 esitati lavakunsti erialale ning 42 avaldust ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 140 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 110 ja ingliskeelsetele õppekavadele 30 üliõpilaskandidaati.

Magistriõppesse laekus kokku 107 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 52 avaldust. Vastu võeti kokku 79 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 37 ja ingliskeelsetele õppekavadele 42 üliõpilaskandidaati.

Doktoriõppesse laekus avaldusi 28, millest 10 esitasid välismaalased. Vastu võeti 4 nooremteadur-doktoranti ja 1 teadmussiirde doktorant.

Laulu eriala ettevalmistuskursusele esitati 3 avaldust. Vastu võeti 2 kandidaati.

Kokku esitati immatrikuleerimiseks 224 uut üliõpilaskandidaati.

Populaarsemad erialad olid bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest lavakunst – näitleja suund, lavakunst – lavastaja suund, muusikakultuur, samuti helirežii ja muusikaproduktsioon.

Magistriõppes interpretatsioonipedagoogika, heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava helirežii eriala. Samuti jazzmuusika ning muusika interpretatsiooni õppekava keelpilli eriala.

Populaarsemad erialad ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes muusika interpretatsioon – klahvpillid ja keelpillid ning magistriõppes muusika interpretatsioon – klassikaline laul. Populaarsed olid ka heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava erialad.

Küllaltki suur oli ingliskeelsetele õppekavadele kandideerijate osakaal. Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Läti, Leedu, Itaalia, Hispaania, Portugal, Poola, Saksamaa, Soome, Norra, Türgi, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaan, Serbia, Horvaatia, Kreeka, Malta, Kanada, Hiina, Jaapan, Brasiilia, Kolumbia, India Mehhiko, Iraan.

Muusikapedagoogika on valdkond, kus saavad kokku haridus, kultuur ja loovus. Muusikaõpetaja töö ei seisne üksnes muusika õpetamises, vaid puudutab laiemalt noore inimese arengut ja identiteedi kujunemist ning kultuurilise järjepidevuse hoidmist. Tänapäeval oodatakse koolilt üha enam paindlikkust, kaasamist, õppesisu tähenduslikkust ja sotsiaalset vastutust ning seetõttu on muusikaõpetusel eriline, õppeainete ülene positsioon. Muusika universaalse keelena loob võimaluse kõnetada õppijat tervikuna – emotsionaalselt, kognitiivselt ja sotsiaalselt. Eesti muusikaline üldharidus on eriline terves maailmas: oleme üks väheseid riike, kus muusikaõpetus on kohustuslik õppeaine lasteaiast üldhariduskooli lõpuni. See teeb ka muusikaõpetajast erilise inimese koolis – ta on väärtusruumi looja ja kultuurikandja.

Ajalooliselt on muusikapedagoogika kujunenud paralleelselt üldhariduse arenguga. Euroopas on õpetajal alati olnud keskne koht – kirikukoolidest nüüdisaegse üldhariduskoolini. Eestis on muusikaharidus ja kooritraditsioonid olnud rahvusliku identiteedi kujundamisel võtmetähtsusega. Laulupeo traditsioon põhineb ju koolide muusikaõpetuse ja -õpetajate kõrgel tasemel, milles meie akadeemial on olnud pikka aega juhtiv roll. Samas ei saa õpetajakoolitus jääda ainult minevikku vaatavaks – elame ju uutes tingimustes. Uued on õppijad ja õpikeskkonnad, ka ühiskondlikud ootused, mistõttu on vaja pidevat (ümber)mõtestamist ja arengut, püüdlemist uute eesmärkide poole. Alati jääb keskseks küsimuseks, kuidas saaks meie muusikaõpetus areneda nii, et säiliksid selle rahvuslik identiteet ja eripära. Eesti muusikaõpetuse ajaloolist dünaamikat uurides on hästi näha, kuidas eesti kultuur vastavalt uutele trendidele muutub, säilitades siiski alati oma põhiolemuse ja -eesmärgid. Nii peab see olema ka hariduses.

Kaasaegses muusikapedagoogikas on selgelt märgata suunda õppijakesksuse, lõimitud õpetamise ja loovuse väärtustamise poole. Muusika ei ole enam pelgalt eraldiseisev õppeaine, vaid vahend, mille kaudu arendada eneseväljendusoskust, koostöövõimet, kriitilist mõtlemist ja kultuuriteadlikkust. Üha enam pööratakse tähelepanu ka kaasavale haridusele, kus muusika pakub võimalusi erinevate võimetega õppijatele ning toetab vaimset heaolu. Kvaliteetne muusikaharidus avaldab positiivset mõju nii akadeemiliste tulemuste saavutamisele kui ka sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule, mistõttu on professionaalselt ettevalmistatud muusikaõpetajad haridussüsteemis asendamatud.

Just selles kontekstis on tähtis analüüsida ja arendada muusikapedagoogika õpetamist meie alma mater’is – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Bakalaureuseõppes moodustavad suurema osa õppekoormusest praktilised muusikaõpingud, mida täiendavad erialaõpe ja praktika ning muusikateoreetilised ained. Meie muusikapedagoogika esimese astme õppekava tugevuseks ongi muusikalise meisterlikkuse arendamine, millele lisatakse justkui sillana magistrantuuris jätkamiseks haridusteadused ja ülddidaktika, pedagoogiline praktika ning sissejuhatus uurimistöösse.

Esinemisoskuse lihvimiseks on muusikapedagoogika tudengite ja õppejõudude tagasisidet arvestades ellu kutsutud – ning nüüdseks juba traditsiooniks kujunenud – avalike ürituste sari „Fookuses muusikaõpetaja“. Selle raames on tudengitel võimalus demonstreerida oma erialatundides omandatud oskusi ning saada avaliku esinemise kogemusi.

Meie muusikapedagoogika eriala tudengid osalevad põhjamaade muusikaõpetajaid ja erialaga seotud kõrgkoole ühendava NNME-võrgustiku (Nordic Network for Music Education) ning kunstiainete – muusika, kunst, draama, tants – õpetajaks õppivate üliõpilaste TEN-võrgustiku (Teacher Education Network) töös. Eelnimetatud projektide raames tutvustavad Eesti tudengid meie muusikaõpetuse süsteemi ning saavad teadmisi teiste riikide kogemustest muusika õpetamisel.

Muusikapedagoogika ei ole pelgalt rakenduslik eriala, vaid ka omaette uurimisvaldkond, kus analüüsitakse muusikaõpetuse ajalugu, kaasaegseid õpetamispraktikaid ning nende mõju õppijaile. Tänapäeval oskame üha enam rõhutada õpetaja rolli õppimise kujundajana, mitte ainult teadmiste edastajana – ning see mõtteviis on selgelt tajutav ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppekavas. Tudengeid julgustatakse küsima, katsetama ja seostama teooriat praktikaga. See kõik loob tugeva aluse ka edaspidiseks professionaalseks arenguks.

Üldhariduslik muusikaõpetus on valdkond, mille tähendus hariduses ja ühiskonnas pigem kasvab kui kahaneb. Digiajastu, mitmekultuuriline elanikkond, poliitiline ebastabiilsus jm esitavad küll uusi väljakutseid, kuid pakuvad tasakaaluks ka võimalusi. Meie muusikapedagoogika õpe vastab nendele väljakutsetele, ühendades traditsioonid ja uuenduslikkuse, interpreedivõimekuse ja kunstilise sügavuse ning pedagoogilise teadlikkuse.

Kas muusikaõpetaja on interpreet või pedagoog? Peab olema mõlemat – muusikaliste oskuste kõrval tuleb paindlikult interpreteerida ka pedagoogilisi teadmisi. Hea muusikaõpetaja on eelkõige selline, kellest on eeskuju võtta nii muusiku kui inimesena.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub nüüd võimalust õppida muusikapedagoogikat koorimuusika suunal ka sessioonõppes.

Artikli autor on Kadi Kaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogika õppejuht ja õppekava koordinaator, muusikapedagoogika lektor.

Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja viiendas numbris (kevad 2026).  

Avalduste esitamise tähtaeg Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse on 25. juuni kell 17.00. Rohkem infot SIIT.

2026. aasta sügisel alustavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias järjekordselt nii muusikateraapia algkursus (20 EAP), kui ka muusikateraapia põhikursus (40 EAP). Mõlema õppeprogrammi juht ja põhiõppejõud on Alice Pehk, PhD.

Muusikateraapia algkursus annab baasteadmised muusikateraapiast ja muusika psühhofüsioloogilisest toimest, muusikateraapia peamistest tehnikatest ja meetoditest ning esmased oskused nende teadmiste rakendamiseks tervise edendamisel erinevates eluvaldkondades. Kursuse läbinutel on võimalik kandideerida osalema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Muusikateraapia põhikursusel (40 EAP).

Registreerimine kuni 31.08.2026 või kuni kohtade täitumiseni. Rohkem infot SIIT.

Muusikateraapia põhikursus on kaheaastane kursus, mis on mõeldud jätkukoolitusena neile, kel on läbitud muusikateraapia algkursus, lisaeriala või kõrvalaine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia või Tallinna Ülikooli juures või muu vastava taseme muusikateraapia koolitus vähemalt 20 EAP mahus. Koolitus täidab hariduslikud nõuded, mis on tarvilikud muusikaterapeut tase 6 kutse taotlemiseks.

Dokumentide esitamise tähtaeg 10.08.2026. Rohkem infot SIIT.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub võimalust õppida muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamist ning muusikapsühholoogiat aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad.

Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.

Muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise mikrokraad

Olenemata sellest, kas oled alustav laulukirjutaja, kes soovib arendada oma oskuseid, või muusikaprodutsent, kelle eesmärgiks on laiendada erialast ampluaad – mikrokraadiprogrammi läbimine annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused edukaks toimetulekuks tänapäevases konkureerivas muusikatööstuses.

Praktilise õppe ning põhjalike kontseptsioonide ja teooriate kombinatsiooni kaudu omandatakse vajalikud teadmised ja oskused professionaalsel tasemel helisalvestuste ning mikside produtseerimiseks. Mikrokraadiprogrammis käsitletakse muusikaproduktsiooni kunstilisest vaatenurgast. Produtsent on kui loomejuht – helidisainer, kes kujundab enda isikupärase kõlakarakteri ja artistliku stiili, st enda helilise sõrmejälje (ingl sonic fingerprint).

Mikrokraadiprogramm annab osalejale ideaalse võimaluse arendada loovust, omandada teadmisi ja tehnilisi oskusi oma kunstiliste ideede realiseerimiseks.

Registreerimistähtaeg on 12. juuni 2026. Rohkem infot SIIT.

Muusikapsühholoogia mikrokraad

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapsühholoogia mikrokraadiprogramm annab osalejale suurepärase võimaluse arendada oma teadmisi muusika taju, õppimise ja mõtestamise kohta.

Mikrokraadiprogramm sobib kõigile, kes tunnevad huvi muusika ja psühholoogia vastu, soovivad end tulevikus siduda või juba puutuvad ühe, teise või mõlema teemaga kokku oma töös (muusikaõpetajad, teadlased, muusikud, psühholoogid). Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, pakub mikrokraad head võimalust ka kunagi omandatud teadmiste värskendamiseks. Oodatud on ka kõik need, kes soovivad siduda oma tulevased kraadiõpingud muusikauuringute valdkonnaga.

Registreerimistähtaeg on 17. august 2026. Rohkem infot leiab SIIT.

Intervjuu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna juhataja ning heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava koordinaatori Paolo Giroliga.

Teie õppekava nimi on „Helilooming ja muusikatehnoloogia“. Klassikaline helilooja ja usaldusväärne helirežissöör tunduvad esmapilgul väga erinevad erialad. Kas ja kuidas on need EMTA-s seotud?

Praegu on need seotud nii, et helirežii üliõpilased õpivad ka kompositsiooni, orkestreerimist. Helirežii erialaga samas õppekavas on lisaks klassikalisele heliloomingule veel elektroakustiline ja audiovisuaalne looming. Seega eeldame, et meie helirežii üliõpilased oskavad stuudios olles korralikult partituure lugeda, see on väga kasulik. Euroopa kontekstis on EMTA tegelikult üks väheseid kohti, kus salvestuskunst on kompositsiooni õppekava osa. Siin tulenes see praktilisest vajadusest: õppekava loojad Lepo Sumera ja Raimo Kangro olid heliloojad, kes olid salvestamise osas väga kirglikud.

Ja tegelikult on mitmed suurepärased Eesti heliloojad välja kasvanud Eesti Raadiost, nende seas EMTA audoktor Arvo Pärt ja õppejõud Margo Kõlar. Seega, kui palju on teie õppes praktilist poolt?

Üks meie helirežii õppejõududest töötab raadios, on seal peamine helitehnik ja kutsub õpilasi sinna koos temaga tegutsema. Meil on väga head võimalused ka akadeemias, juhtkond toetab igati muusikatehnoloogia õpetamist ja teadvustab valdkonna tähtsust. Võrgustik on küll väike, aga üks meie õppekava põhimõtetest on anda üliõpilastele võimalus teha koostööd professionaalidega ja omandada praktilisi kogemusi.

Meil on ka festival nimega „Commute“. Commute on ingliskeelne sõna, mis tähendab liikumist, aga see on ka akronüüm sõnadest Composition + Music Technology (kompositsioon + muusikatehnoloogia). See on õppekava festival, kus tudengid saavad oma loomingut avalikkusele tutvustada ja professionaalidega koostööd teha. Kutsume ka külalisi välismaalt, kes annavad meistriklasse ja seminare. See on tegelikult õppekava üks atraktiivsuse põhjuseid. Mitmed tudengid tulevad siia esmalt Erasmuse programmi raames ja kandideerivad seejärel täiskohaga õppekavale, sest nad teavad, et pärast meie kraadi omandamist lähevad nad koju portfoolioga. Tahaksin ka ise sellel õppekaval õppida!

Kuidas Teie tudengitel läheb?

Võin öelda, et viimastel aastatel on see sisseastujate arvu poolest olnud akadeemias üks edukamaid õppekavasid. Ja meil on palju rahvusvahelisi üliõpilasi, eriti magistriõppes. Minu ja mu kolleegide jaoks on rõõmustav ka asjaolu, et meil on suhteliselt hea sooline tasakaal – teistes kultuurides, näiteks minu kodumaal Itaalias, on muusikatehnoloogia sektor endiselt rohkem meestekeskne, aga siin Eestis see nii ei ole.

Oleme täheldanud tendentsi, et noored on rohkem huvitatud muusikatehnoloogiast kui klassikalisest heliloomingust. Huvi klassikaliste õppekavade, ka instrumentide, mitte ainult kompositsiooni vastu on veidi vähenenud, kuid sellist ühiskondlikku nähtust on täheldatud kogu Euroopas. Avasime näiteks kolm aastat tagasi mikrokraadiprogrammi „Muusikaproduktsioon ja laulukirjutamine“, et ühiskonda testida. Sinna on väga palju kandideerijaid, eelmisel aastal võtsime programmi vastu ka esimese rahvusvahelise üliõpilase. See on üks põhjustest, miks me praegu õppekava üle vaatame: märkasime, et selle järele on tekkinud nõudlus.

Rääkige lähemalt õppekava ees ootavatest muudatustest.

Praegu on meil bakalaureuse- ja magistriõppes õppekava nimega „Helilooming ja muusikatehnoloogia“, selles on neli eriala: helilooming, helirežii, audiovisuaalne looming ja elektroakustiline looming. Samal ajal on meil ka „Muusikaproduktsioon ja laulukirjutamine“, mis on praegu ainult mikrokraadiprogramm. Integreerime selle nüüd bakalaureuseõppesse ja loome õppekava nimega „Helirežii ja muusikaproduktsioon“. See tähendab, et me võtame helirežii heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekavast välja, lisame sellele mikroõppe elemendid muusikaproduktsioonist ning loome bakalaureuseõppekava.

Teisalt loome õppekava, mille nimi on „Helilooming ja multimeedialooming“. Miks multimeedia? Multimeedia tuleneb kahest erialast, audiovisuaalsest ja elektroakustilisest loomingust. Oleme märganud, et nende taga on palju enamat, näiteks installatsioonid ja sound art (eesti k ‘heliline kunst’), mida tudengid soovivad teha. Kõik need kuuluvad nüüd ühe lihtsa nimetuse – multimeedia – alla. Seega on meie osakonnas edaspidi ühe õppekava asemel kaks: „Helirežii ja muusikaproduktsioon“ ning „Helilooming ja multimeedialooming“, mis on loodud olemasolevate elementide baasil.

Nägime, et on väga häid helitehnikuid, kes võib-olla ei ole heliloomingust huvitatud, aga see ei tähenda, et nad ei oska nooti lugeda. Neil on ikkagi võimalus komponeerida, sest me avardame heliloomingu mõistet: lisaks klassikalise partituuri kirjutamisele võivad nad komponeerida näiteks elektroakustilist muusikat. Tahame luua midagi, mis annab tudengile rohkem vabadust ja vastutust, et ta saaks oma huvidest lähtuvalt ise oma õppekava koostada. Praegu avatakse mõlemad erialad bakalaureuseõppes, kuid pikaajaline eesmärk on luua sama tsükkel ka magistrantuuri.

Millise taustaga tudengeid uutele õppekavadele oodatakse?

Tudengitel, kes soovivad õppida klassikalist heliloomingut, peaks olema kogemus akustilistele instrumentidele kirjutamises. Kui ollakse rohkem huvitatud multimeediast, peaks taust olema seotud loovusega üldiselt, aga täpsemalt helilise loovusega (ingl k sound creativity). See tähendab sound artist’i või heliloojat, kes on huvitatud helist või tehnoloogiast ja tahab selles valdkonnas eksperimenteerida.

Helirežiid õppiva tudengi puhul on tegemist enamasti muusikuga, kes on sügavamalt huvitatud salvestamisest ja muusikatehnoloogiast. Muusikaprodutsent on veidi laiem mõiste, sest tänapäeval peetakse produtsendiks kedagi, kes alustab arvuti taga ideest ja jõuab lõpptooteni, mis on tavaliselt laul, või kes toodab kellegi teise originaalloomingut. Taust võiks olla näiteks Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) heliloomingu eriala või tavagümnaasiumi lõpetaja, kes on väga huvitatud muusikatehnoloogiast. Kui huvi on pigem tehniline, võib tudeng minna helirežii suunas, kui aga seotud oma idee väljendamisega, siis multimeedia ja heliloomingu poole.

Mis väljund Teie õppekava lõpetanud muusikul praegusel muusikamaastikul on?

Meie lõpetajate seas on palju vabakutselisi, samas on ka kõik Eesti teatrid meie helirežii vilistlasi täis. See on ainus koht Eestis, kus saab õppida helirežiid kõrgkooli tasemel, ja kindlasti ainus koht, kus saab spetsialiseeruda klassikalise muusika salvestamisele. Uutes õppekavades on meil rida aineid, mis on seotud turunduse ja kommunikatsiooniga, seega on nende üheks väljundiks ka vabakutselise muusiku võimekus oma karjääri ise kujundada ja korraldada.

Kokkuvõttes püüame edasi arendada seda, mis meil on, sest mitmed asjad toimivad väga hästi, mõned vajavad veidi täiustamist. Me ei muuda midagi, me arendame. Kuulame, mis ühiskonnas toimub, ja proovime seda ellu rakendada.

Intervjuu autor on EMTA muusikateaduse magistrant Greta-Liisa Aro. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja viiendas numbris (kevad 2026). 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli muusikaõpetaja õppekava virtuaalne infotund toimub 2. mail kell 12.00.

Registeerimine on avatud siin.

Avatud on vastuvõtt järgmiste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) osakondade erialadele:

• muusika interpretatsioon;
• helilooming ja improvisatsiooniline muusika;
• muusikateadus, -pedagoogika ja kultuurikorraldus.

Muusika interpretatsiooni osakonnas saab õppida kõiki tähtsamaid klassikalise ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille ja löökpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba, eufoonium), samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel, varajane muusika ja saateklass.

Heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakond hõlmab heliloomingu ja multimeedialoomingu ning helirežii ja muusikaproduktsiooni bakalaureuseõppekavasid. Improvisatsioonilise muusika erialade hulka kuuluvad lisaks jazzmuusika, mida saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes, ning pärimusmuusika, mida õpetatakse bakalaureuseõppes. Magistriõppes lisandub kaasaegne improvisatsioon ning helilooming ja muusikatehnoloogia. Lisainfot selle osakonna õppekavade kohta leiab siit.

Muusikateaduse, -pedagoogika ning kultuurikorralduse osakonnas saab muusikakultuuri ning muusikapedagoogika erialasid õppida bakalaureuseõppes. Muusikateaduse ja muusikaõpetaja erialad lisanduvad magistriastmes. Muusikaõpetaja eriala on ühisõppekava Tallinna Ülikooliga ja avaldusi saab esitada Tallinna Ülikooli SAISi keskkonnas.

Doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst. Õppekaval on kaks suunda:

• muusikateaduslik suund;
• loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Muusikateadus hõlmab nii muusikaajalugu, muusikateooriat, muusikapsühholoogiat kui ka etnomusikoloogiat. Muusika ja teatrikunsti suunal õpivad interpreedid, heliloojad, näitlejad, lavastajad, dramaturgid jt, kelle loomingulis-uurimuslikud doktoriprojektid annavad olulise panuse loovuurimuse (artistic research) arendamisse.

Avatud on konsultatsioonid 2026. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse astujatele.

Samuti on avatud registreerimine ettevalmistuskursusele heliloomingu ja multimeedialoomingu õppekavale sisseastujatele.

Muusikaõpetaja magistriõppe infotundi saab registreeruda siin.

AVALDUSTE ESITAMISE TÄHTAJAD:

8. mai kell 23.59 – doktoriõpe
18. mai – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)
1. juuni 23.59 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel
25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel

Sisseastumisavaldused tuleb esitada sisseastumise infosüsteemides:
SAIS (õppekavadel, mille õppekeel on eesti keel)
DreamApply (õppekavadel, mille õppekeel on inglise keel)

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Akadeemiat tutvustavat videot saab vaadata siit.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 667 5709

Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuslikku doktoriõppesse teatrikunsti alal.

Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on neli aastat.

Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti suunal. Vastu võetakse kolm paremat üliõpilaskandidaati, kellele pakutakse doktorant-nooremteaduri ametikohta. Vastuvõtukomisjonil on õigus moodustada täiendavaid ametikohti doktorant-üliõpilastele ja teadmussiirde doktorandidele.

Teatrialasest loovdoktorantuurist huvitatud kandidaatidel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 20. aprilliks 2026 aadressil madli.pesti@eamt.ee

Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 8. mai 2026.

Täpsem info doktoriõppe keskuse kodulehel.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst.

Õppekaval on kaks suunda:
1. muusikateaduslik suund;
2. loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Vastavalt suunale koosneb õppekava teaduslikust doktoritööst ja doktoriõpingutest või loovuurimuslikust projektist ja doktoriõpingutest. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

Sel aastal pakume doktoriõppesse sisseastujatele järgmisi konsultatsiooniaegu:

7. aprill
12.30–14.00 A-202 (eesti ja inglise keeles)

14. aprill
18.00–19.00 Zoomis (eesti ja inglise keeles)

21. aprill
12.30-14.00 A–202 (eesti ja inglise keeles)

Konsultatsioone viib läbi doktoriõppe keskuse juhataja, muusikateaduse professor Kristel Pappel.

Osalejatel palume registreeruda hiljemalt konsultatsioonile eelneval päeval kell 17.00 telefonil 6675 709 või e-posti aadressil: margit.vosa@eamt.ee.

Vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse on avatud 8. maini.