Rubriik: Sisseastumine

2026. aasta sügisel alustavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias järjekordselt nii muusikateraapia algkursus (20 EAP), kui ka muusikateraapia põhikursus (40 EAP). Mõlema õppeprogrammi juht ja põhiõppejõud on Alice Pehk, PhD.

Muusikateraapia algkursus annab baasteadmised muusikateraapiast ja muusika psühhofüsioloogilisest toimest, muusikateraapia peamistest tehnikatest ja meetoditest ning esmased oskused nende teadmiste rakendamiseks tervise edendamisel erinevates eluvaldkondades. Kursuse läbinutel on võimalik kandideerida osalema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Muusikateraapia põhikursusel (40 EAP).

Registreerimine kuni 31.08.2026 või kuni kohtade täitumiseni. Rohkem infot SIIT.

Muusikateraapia põhikursus on kaheaastane kursus, mis on mõeldud jätkukoolitusena neile, kel on läbitud muusikateraapia algkursus, lisaeriala või kõrvalaine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia või Tallinna Ülikooli juures või muu vastava taseme muusikateraapia koolitus vähemalt 20 EAP mahus. Koolitus täidab hariduslikud nõuded, mis on tarvilikud muusikaterapeut tase 6 kutse taotlemiseks.

Dokumentide esitamise tähtaeg 10.08.2026. Rohkem infot SIIT.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub võimalust õppida muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamist ning muusikapsühholoogiat aastase eriprogrammi alusel ehk omandada neil aladel mikrokraad.

Õppimine on tasuline ja mikrokraadi omandanu saab akadeemialt ka vastava tunnistuse. Soovi korral on võimalik mikrokraadi ainepunkte kasutada hilisemas kraadiõppes.

Muusikaproduktsiooni ja laulukirjutamise mikrokraad

Olenemata sellest, kas oled alustav laulukirjutaja, kes soovib arendada oma oskuseid, või muusikaprodutsent, kelle eesmärgiks on laiendada erialast ampluaad – mikrokraadiprogrammi läbimine annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused edukaks toimetulekuks tänapäevases konkureerivas muusikatööstuses.

Praktilise õppe ning põhjalike kontseptsioonide ja teooriate kombinatsiooni kaudu omandatakse vajalikud teadmised ja oskused professionaalsel tasemel helisalvestuste ning mikside produtseerimiseks. Mikrokraadiprogrammis käsitletakse muusikaproduktsiooni kunstilisest vaatenurgast. Produtsent on kui loomejuht – helidisainer, kes kujundab enda isikupärase kõlakarakteri ja artistliku stiili, st enda helilise sõrmejälje (ingl sonic fingerprint).

Mikrokraadiprogramm annab osalejale ideaalse võimaluse arendada loovust, omandada teadmisi ja tehnilisi oskusi oma kunstiliste ideede realiseerimiseks.

Registreerimistähtaeg on 12. juuni 2026. Rohkem infot SIIT.

Muusikapsühholoogia mikrokraad

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapsühholoogia mikrokraadiprogramm annab osalejale suurepärase võimaluse arendada oma teadmisi muusika taju, õppimise ja mõtestamise kohta.

Mikrokraadiprogramm sobib kõigile, kes tunnevad huvi muusika ja psühholoogia vastu, soovivad end tulevikus siduda või juba puutuvad ühe, teise või mõlema teemaga kokku oma töös (muusikaõpetajad, teadlased, muusikud, psühholoogid). Kuna tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, pakub mikrokraad head võimalust ka kunagi omandatud teadmiste värskendamiseks. Oodatud on ka kõik need, kes soovivad siduda oma tulevased kraadiõpingud muusikauuringute valdkonnaga.

Registreerimistähtaeg on 17. august 2026. Rohkem infot leiab SIIT.

Intervjuu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna juhataja ning heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekava koordinaatori Paolo Giroliga.

Teie õppekava nimi on „Helilooming ja muusikatehnoloogia“. Klassikaline helilooja ja usaldusväärne helirežissöör tunduvad esmapilgul väga erinevad erialad. Kas ja kuidas on need EMTA-s seotud?

Praegu on need seotud nii, et helirežii üliõpilased õpivad ka kompositsiooni, orkestreerimist. Helirežii erialaga samas õppekavas on lisaks klassikalisele heliloomingule veel elektroakustiline ja audiovisuaalne looming. Seega eeldame, et meie helirežii üliõpilased oskavad stuudios olles korralikult partituure lugeda, see on väga kasulik. Euroopa kontekstis on EMTA tegelikult üks väheseid kohti, kus salvestuskunst on kompositsiooni õppekava osa. Siin tulenes see praktilisest vajadusest: õppekava loojad Lepo Sumera ja Raimo Kangro olid heliloojad, kes olid salvestamise osas väga kirglikud.

Ja tegelikult on mitmed suurepärased Eesti heliloojad välja kasvanud Eesti Raadiost, nende seas EMTA audoktor Arvo Pärt ja õppejõud Margo Kõlar. Seega, kui palju on teie õppes praktilist poolt?

Üks meie helirežii õppejõududest töötab raadios, on seal peamine helitehnik ja kutsub õpilasi sinna koos temaga tegutsema. Meil on väga head võimalused ka akadeemias, juhtkond toetab igati muusikatehnoloogia õpetamist ja teadvustab valdkonna tähtsust. Võrgustik on küll väike, aga üks meie õppekava põhimõtetest on anda üliõpilastele võimalus teha koostööd professionaalidega ja omandada praktilisi kogemusi.

Meil on ka festival nimega „Commute“. Commute on ingliskeelne sõna, mis tähendab liikumist, aga see on ka akronüüm sõnadest Composition + Music Technology (kompositsioon + muusikatehnoloogia). See on õppekava festival, kus tudengid saavad oma loomingut avalikkusele tutvustada ja professionaalidega koostööd teha. Kutsume ka külalisi välismaalt, kes annavad meistriklasse ja seminare. See on tegelikult õppekava üks atraktiivsuse põhjuseid. Mitmed tudengid tulevad siia esmalt Erasmuse programmi raames ja kandideerivad seejärel täiskohaga õppekavale, sest nad teavad, et pärast meie kraadi omandamist lähevad nad koju portfoolioga. Tahaksin ka ise sellel õppekaval õppida!

Kuidas Teie tudengitel läheb?

Võin öelda, et viimastel aastatel on see sisseastujate arvu poolest olnud akadeemias üks edukamaid õppekavasid. Ja meil on palju rahvusvahelisi üliõpilasi, eriti magistriõppes. Minu ja mu kolleegide jaoks on rõõmustav ka asjaolu, et meil on suhteliselt hea sooline tasakaal – teistes kultuurides, näiteks minu kodumaal Itaalias, on muusikatehnoloogia sektor endiselt rohkem meestekeskne, aga siin Eestis see nii ei ole.

Oleme täheldanud tendentsi, et noored on rohkem huvitatud muusikatehnoloogiast kui klassikalisest heliloomingust. Huvi klassikaliste õppekavade, ka instrumentide, mitte ainult kompositsiooni vastu on veidi vähenenud, kuid sellist ühiskondlikku nähtust on täheldatud kogu Euroopas. Avasime näiteks kolm aastat tagasi mikrokraadiprogrammi „Muusikaproduktsioon ja laulukirjutamine“, et ühiskonda testida. Sinna on väga palju kandideerijaid, eelmisel aastal võtsime programmi vastu ka esimese rahvusvahelise üliõpilase. See on üks põhjustest, miks me praegu õppekava üle vaatame: märkasime, et selle järele on tekkinud nõudlus.

Rääkige lähemalt õppekava ees ootavatest muudatustest.

Praegu on meil bakalaureuse- ja magistriõppes õppekava nimega „Helilooming ja muusikatehnoloogia“, selles on neli eriala: helilooming, helirežii, audiovisuaalne looming ja elektroakustiline looming. Samal ajal on meil ka „Muusikaproduktsioon ja laulukirjutamine“, mis on praegu ainult mikrokraadiprogramm. Integreerime selle nüüd bakalaureuseõppesse ja loome õppekava nimega „Helirežii ja muusikaproduktsioon“. See tähendab, et me võtame helirežii heliloomingu ja muusikatehnoloogia õppekavast välja, lisame sellele mikroõppe elemendid muusikaproduktsioonist ning loome bakalaureuseõppekava.

Teisalt loome õppekava, mille nimi on „Helilooming ja multimeedialooming“. Miks multimeedia? Multimeedia tuleneb kahest erialast, audiovisuaalsest ja elektroakustilisest loomingust. Oleme märganud, et nende taga on palju enamat, näiteks installatsioonid ja sound art (eesti k ‘heliline kunst’), mida tudengid soovivad teha. Kõik need kuuluvad nüüd ühe lihtsa nimetuse – multimeedia – alla. Seega on meie osakonnas edaspidi ühe õppekava asemel kaks: „Helirežii ja muusikaproduktsioon“ ning „Helilooming ja multimeedialooming“, mis on loodud olemasolevate elementide baasil.

Nägime, et on väga häid helitehnikuid, kes võib-olla ei ole heliloomingust huvitatud, aga see ei tähenda, et nad ei oska nooti lugeda. Neil on ikkagi võimalus komponeerida, sest me avardame heliloomingu mõistet: lisaks klassikalise partituuri kirjutamisele võivad nad komponeerida näiteks elektroakustilist muusikat. Tahame luua midagi, mis annab tudengile rohkem vabadust ja vastutust, et ta saaks oma huvidest lähtuvalt ise oma õppekava koostada. Praegu avatakse mõlemad erialad bakalaureuseõppes, kuid pikaajaline eesmärk on luua sama tsükkel ka magistrantuuri.

Millise taustaga tudengeid uutele õppekavadele oodatakse?

Tudengitel, kes soovivad õppida klassikalist heliloomingut, peaks olema kogemus akustilistele instrumentidele kirjutamises. Kui ollakse rohkem huvitatud multimeediast, peaks taust olema seotud loovusega üldiselt, aga täpsemalt helilise loovusega (ingl k sound creativity). See tähendab sound artist’i või heliloojat, kes on huvitatud helist või tehnoloogiast ja tahab selles valdkonnas eksperimenteerida.

Helirežiid õppiva tudengi puhul on tegemist enamasti muusikuga, kes on sügavamalt huvitatud salvestamisest ja muusikatehnoloogiast. Muusikaprodutsent on veidi laiem mõiste, sest tänapäeval peetakse produtsendiks kedagi, kes alustab arvuti taga ideest ja jõuab lõpptooteni, mis on tavaliselt laul, või kes toodab kellegi teise originaalloomingut. Taust võiks olla näiteks Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) heliloomingu eriala või tavagümnaasiumi lõpetaja, kes on väga huvitatud muusikatehnoloogiast. Kui huvi on pigem tehniline, võib tudeng minna helirežii suunas, kui aga seotud oma idee väljendamisega, siis multimeedia ja heliloomingu poole.

Mis väljund Teie õppekava lõpetanud muusikul praegusel muusikamaastikul on?

Meie lõpetajate seas on palju vabakutselisi, samas on ka kõik Eesti teatrid meie helirežii vilistlasi täis. See on ainus koht Eestis, kus saab õppida helirežiid kõrgkooli tasemel, ja kindlasti ainus koht, kus saab spetsialiseeruda klassikalise muusika salvestamisele. Uutes õppekavades on meil rida aineid, mis on seotud turunduse ja kommunikatsiooniga, seega on nende üheks väljundiks ka vabakutselise muusiku võimekus oma karjääri ise kujundada ja korraldada.

Kokkuvõttes püüame edasi arendada seda, mis meil on, sest mitmed asjad toimivad väga hästi, mõned vajavad veidi täiustamist. Me ei muuda midagi, me arendame. Kuulame, mis ühiskonnas toimub, ja proovime seda ellu rakendada.

Intervjuu autor on EMTA muusikateaduse magistrant Greta-Liisa Aro. Artikkel ilmus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ajakirja viiendas numbris (kevad 2026). 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tallinna Ülikooli muusikaõpetaja õppekava virtuaalne infotund toimub 2. mail kell 12.00.

Registeerimine on avatud siin.

Avatud on vastuvõtt järgmiste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) osakondade erialadele:

• muusika interpretatsioon;
• helilooming ja improvisatsiooniline muusika;
• muusikateadus, -pedagoogika ja kultuurikorraldus.

Muusika interpretatsiooni osakonnas saab õppida kõiki tähtsamaid klassikalise ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille ja löökpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba, eufoonium), samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel, varajane muusika ja saateklass.

Heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakond hõlmab heliloomingu ja multimeedialoomingu ning helirežii ja muusikaproduktsiooni bakalaureuseõppekavasid. Improvisatsioonilise muusika erialade hulka kuuluvad lisaks jazzmuusika, mida saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes, ning pärimusmuusika, mida õpetatakse bakalaureuseõppes. Magistriõppes lisandub kaasaegne improvisatsioon ning helilooming ja muusikatehnoloogia. Lisainfot selle osakonna õppekavade kohta leiab siit.

Muusikateaduse, -pedagoogika ning kultuurikorralduse osakonnas saab muusikakultuuri ning muusikapedagoogika erialasid õppida bakalaureuseõppes. Muusikateaduse ja muusikaõpetaja erialad lisanduvad magistriastmes. Muusikaõpetaja eriala on ühisõppekava Tallinna Ülikooliga ja avaldusi saab esitada Tallinna Ülikooli SAISi keskkonnas.

Doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst. Õppekaval on kaks suunda:

• muusikateaduslik suund;
• loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Muusikateadus hõlmab nii muusikaajalugu, muusikateooriat, muusikapsühholoogiat kui ka etnomusikoloogiat. Muusika ja teatrikunsti suunal õpivad interpreedid, heliloojad, näitlejad, lavastajad, dramaturgid jt, kelle loomingulis-uurimuslikud doktoriprojektid annavad olulise panuse loovuurimuse (artistic research) arendamisse.

Avatud on konsultatsioonid 2026. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse astujatele.

Samuti on avatud registreerimine ettevalmistuskursusele heliloomingu ja multimeedialoomingu õppekavale sisseastujatele.

Muusikaõpetaja magistriõppe infotundi saab registreeruda siin.

AVALDUSTE ESITAMISE TÄHTAJAD:

8. mai kell 23.59 – doktoriõpe
18. mai – muusikaõpetaja eriala (Tallinna Ülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühisõppekava)
1. juuni 23.59 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on inglise keel
25. juuni kell 17.00 – bakalaureuse- ja magistriõppekavad, mille õppekeel on eesti keel

Sisseastumisavaldused tuleb esitada sisseastumise infosüsteemides:
SAIS (õppekavadel, mille õppekeel on eesti keel)
DreamApply (õppekavadel, mille õppekeel on inglise keel)

Enamik EMTA erialadest eeldab kandideerijatelt tõsist muusikalist ettevalmistust, kuid valikus on ka laiemapõhjalise vastuvõtuga alasid, kus nõuded ei ole nii erialaspetsiifilised – piisab muusikalise kirjaoskuse aluste tundmisest ja huvist siduda oma elu muusikaga.

Akadeemiat tutvustavat videot saab vaadata siit.

Vastuvõtuinfo leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehelt siit. 

Lisainfo:
vastuvott@eamt.ee
tel 667 5709

Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuslikku doktoriõppesse teatrikunsti alal.

Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on neli aastat.

Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti suunal. Vastu võetakse kolm paremat üliõpilaskandidaati, kellele pakutakse doktorant-nooremteaduri ametikohta. Vastuvõtukomisjonil on õigus moodustada täiendavaid ametikohti doktorant-üliõpilastele ja teadmussiirde doktorandidele.

Teatrialasest loovdoktorantuurist huvitatud kandidaatidel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 20. aprilliks 2026 aadressil madli.pesti@eamt.ee

Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 8. mai 2026.

Täpsem info doktoriõppe keskuse kodulehel.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppes on avatud üks õppekava: muusika ja teatrikunst.

Õppekaval on kaks suunda:
1. muusikateaduslik suund;
2. loovuurimuslik suund muusika või teatri valdkonnas.

Vastavalt suunale koosneb õppekava teaduslikust doktoritööst ja doktoriõpingutest või loovuurimuslikust projektist ja doktoriõpingutest. Nominaalne õppeaeg on 4 aastat. Täiskoormusega doktoriõpe on tasuta. Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/doktorioppe-keskus/sisseastumine/

Sel aastal pakume doktoriõppesse sisseastujatele järgmisi konsultatsiooniaegu:

7. aprill
12.30–14.00 A-202 (eesti ja inglise keeles)

14. aprill
18.00–19.00 Zoomis (eesti ja inglise keeles)

21. aprill
12.30-14.00 A–202 (eesti ja inglise keeles)

Konsultatsioone viib läbi doktoriõppe keskuse juhataja, muusikateaduse professor Kristel Pappel.

Osalejatel palume registreeruda hiljemalt konsultatsioonile eelneval päeval kell 17.00 telefonil 6675 709 või e-posti aadressil: margit.vosa@eamt.ee.

Vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppesse on avatud 8. maini.

14. märtsist kuni 30. maini 2026 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tasuta ettevalmistuskursus muusikateoorias 2026. aasta sisseastujatele. Õppejõud on professor René Eespere (solfedžo) ja vanemlektor Toomas Trass (harmoonia).

Kursus koosneb neljast koolituspäevast, kokku 16 tundi (sh 8 t solfedžot ja 8 t harmooniat).

Registreerumine on avatud 9. märtsini e-posti teel aadressil kaja.taht@eamt.ee. Kirjas palume märkida järgmised andmed: telefoni number, millises tasemegrupis soovite osaleda ning millisele erialale soovite sisse astuda.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse sisseastumisel on eksamid solfedžos ja harmoonias asendatud ühtse muusikateooria katsega, mis hõlmab nii muusikalise kuulmise ja muusikateooria testi kui ka solfedžeerimist ja harmoonia-järgnevuste mängimist klaveril. Katse viiakse läbi kahes tasemes (kõrgem ja madalam tase).

Kõrgemat taset eeldatakse järgmistel erialadel: klaver, klavessiin, orel, keelpillid, puhkpillid, löökpillid, akordion, kannel, kooridirigeerimine, helilooming, instrumentaal-pedagoogika.

Juhul kui üliõpilaskandidaat, kellelt eeldatakse kõrgema taseme katse sooritamist, otsustab valida madalama taseme katse ja sooritab selle positiivselt, jääb tema tulemuseks madalaim positiivne hinne ja sissesaamise korral on ta kohustatud õppima täiendavalt muusikateoreetilisi aineid.

Madalam tase valitakse reeglina järgmistel erialadel: laul, muusikapedagoogika, multimeedia, helirežii ja muusikaproduktsioon.

Muusikakultuuri erialal muusikateooria katse kohustuslik ei ole, kuid selle edukas sooritamine võimaldab muusikakultuuri eriala õppekava läbida muusikateoreetiliste ainete mooduli osas lihtsustatud korras.

Ajakava

Laupäev, 14. märts

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 11. aprill

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 9. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Laupäev, 30. mai

11.00–12.30 Kõrgem tase: solfedžo, ruum B-215; Madalam tase: harmoonia, ruum B-217
12.45–14.15 Madalam tase: solfedžo, ruum B-215; Kõrgem tase: harmoonia, ruum B-217

Ettevalmistuskursuse läbimine loob eeldused muusikateooria eksami edukaks sooritamiseks.

Neile, kel muusikateoreetilised teadmised nõrgad või ununenud, soovitame iseseisvalt uurida prof Kerri Kotta muusikateooria e-õpiku esimesi peatükke. Õpik on vabalt kättesaadav SIIT.

Tasuta ettevalmistuskursus heliloomingu ja multimeedia õppekava 2026. aasta sisseastujatele toimub 23. maist kuni 6. juunini 2026.

Õppejõud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemlektor ja õppejuht Einike Leppik. Maht on 8 tundi.

Registreerimine on avatud kuni 10. maini e-posti aadressil kaja.taht@eamt.ee.

Kursus on suunatud neile, kel on huvi kaasaegse heliloomingu ja multimeedia vastu ning mõtteis asuda õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uuele heliloomingu ja multimeedia õppekavale.

Kolme kohtumise jooksul antakse ülevaade uuest õppekavast ja erinevatest võimalustest ning tutvutakse põgusalt arengutega 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis. Fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia.

Kuulatakse-vaadatakse erinevaid teoseid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid. Kursuse raames tehakse ka sisseastumiseks ettevalmistavaid loomingulisi harjutusi ning soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate varasemaid loomingulisi töid.

Ajakava

23. mai kell 12.00–14.00
24. mai kell 12.00–14.00
25. juuni kell 12.00–14.00

Kõik kohtumised toimuvad akadeemia multimeediakeskuses (ruum D501).

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) avab kõigile huvilistele uksed reedel, 27. veebruaril kell 10.30–15.00.

Päeva jooksul saab osaleda erialasid ja õppimisvõimalusi tutvustavates infotundides, avastada akadeemia õppehoonet ning kontserdi- ja teatrimaja ning nautida noorte interpreetide lühikest kontserti.

Lisaks on avatud messiala, kus on võimalus tutvust teha Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia erialade ning akadeemia tegevustega lähemalt.

Päeva juhib klaveri eriala 1. kursuse magistrant Tiit Tomp.

PROGRAMM

Infotunnid ja erialade tutvustused toimuvad EMTA kontserdi- ja teatrimaja fuajees (sissepääs kontserdi- ja teatrimaja uksest). Lisaks infotundidele on kogu ürituse vältel avatud messiala, kus saab lähemalt uurida nii õppimisvõimaluste kui ka sisseastumistingimuste kohta ja kuulda ka üliõpilaste endi muljeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppimisest.

Samuti on kõik huvilised oodatud EMTA suurde saali kontserdile, kus esinevad EMTA Noorteakadeemia liikmed.

10.30 Rektor Ivari Ilja tervitus

10.35 Muusika interpretatsiooni osakonna erialade tutvustus

Muusika interpretatsiooni osakonnas on võimalik õppida kõiki tähtsamaid klassikalise- ja nüüdismuusika instrumente: klahvpille (klaver, orel, klavessiin, akordion), keelpille (viiul, vioola, tšello, kontrabass, harf, klassikaline kitarr, kannel), puhkpille (flööt, oboe, klarnet, fagott, saksofon, metsasarv, trompet, tromboon, tuuba), löökpille, samuti klassikalist laulu ja kooridirigeerimist. Magistriõppes lisanduvad erialade valikusse orkestri- ja puhkpilliorkestri dirigeerimine, kammeransambel ja saateklass.
Osakonna juhataja prof Mihkel Poll annab lühiülevaate õppimisvõimalustest ja vastab huviliste küsimustele.

11.00 Muusikapedagoogika eriala infotund

Muusikapedagoogika koorimuusika suuna üliõpilane Karoliina Kask ja muusikaõpetaja eriala magistrant Kerttu Saagpakk tutvustavad infotunnis muusikapedagoogika õppekava lähemalt ning kuulata saab nende endi vahetuid kogemusi ja muljeid õpingutest.

Esinevad Kerttu Saagpakk ja muusikapedagoogika rütmimuusika suuna üliõpilane, praegune jazzmuusika magistrant Vladimir Todurov.

11.30 Pärimusmuusika eriala infotund

Pärimusmuusika eriala üliõpilane Kertu-Liis Õnnis tutvustab pärimusmuusika eriala õppekava, valikaineid ning siinseid õppejõude. Räägime tulevikuperspektiividest pärimusmuusiku, õpetaja ja miks mitte ka valdkonna sündmuste korraldajana.

12.00 Heliloomingu ja multimeedia ning helirežii ja muusikaproduktsiooni õppekavade infotund

Infotunnis tutvustavad helirežii õppejuht Mait Visnapuu, laulukirjutamise kursuse õppejõud ja koordinaator Kelly Vask ja audiovisuaalse loomingu eriala vilistlane Hele-Mai Vettik heliloomingu ja multimeedia ning helirežii ja muusikaproduktsiooni õppekavade erinevaid õppesuundasid ja tulevikuperspektiive ning selgitavad põhjalikumalt, millistes valdkondades erialaste teadmistega tegutseda saab.

12.30 Muusikakultuuri ja muusikateaduse erialade infotund

Infotunnis jagavad muusikateaduse ja muusikakultuuri õppejuht, professor ja õppekava koordinaator prof Kerri Kotta ning teaduseetika nõustaja, muusikakultuuri õppekava koordinaator ja teadur Marju Raju ning muusikakultuuri üliõpilane Anna Neutal infot nii bakalaureuseõppe muusikakultuuri kui ka magistriõppe muusikateaduse erialade kohta. Varasema muusikahariduse kõrval on õpingute eeldusena tähtis eelkõige sügav huvi ja soov muusikat mõista. Omandatud teadmised avavad uksi erinevates töövaldkondades, kus on vajalik muusika ja muusikakultuuri põhjalik tundmine – näiteks muusikakorralduses, -uuringutes ja -meedias.

13.00 Kontsert (EMTA suur saal)
Esinevad EMTA Noorteakadeemia liikmed Nelis Vernik (klaver), Peeter Kivistu (klaver) ja Gerli Roost (viiul), klaveril Jelena Fomina ning EMTA laulu eriala üliõpilane Viktoriya Lykova (sopran), klaveril Siim Selis.

13.30 EMTA lavakunstikooli infotund

Järgmise, XXXIV lennu juhendaja prof Elmo Nüganen tutvustab näitleja, lavastaja ja dramaturgi õppesuundi.

14.00 MAJATUURID (eelregistreerimisega)
Majatuurid toimuvad:
kell 14.00
kell 14.15

Palume registreeruda majatuurile hiljemalt 25. veebruaril SIIN.

VIDEOINSTALLATSIOON (5. korrus, ruum D501)

11.00–15.00 Static/Static on audiovisuaalne teos oboele ja kolmele kineskooptelerile, mis uurib maailma läbi visuaalse lume sündroomi kogevate inimeste, kutsudes publikut kogema ilu, mis võib ilmneda moonutatud maailmas navigeerimisel. Tegemist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlase Hele-Mai Vettiku bakalaureusetöö salvestisega.

—

Erivajadusega külastajale

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone välisukseni viib kaldtee, mis jätkub fuajees.

EMTA black box’i, kammersaali ja orelisaali pääseb liftiga.

EMTA kontserdi- ja teatrimaja juures (Tatari tn) on kaks parkimiskohta, mida saavad kasutada ka liikumispuudega inimesed. NB! Vajalik on parkimiskoha broneerimine vähemalt 1 tööpäev enne ürituse toimumist telefonil 5855 8459.

Loe erivajadustega üliõpilaste toetamisest lähemalt siit.

—

Grupibroneeringuteks palume ühendust võtta: laura.reiter@eamt.ee