KONTAKTID KONTSERDI- JA TEATRIMAJA

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja täienduskoolituskeskus kutsuvad TASUTA koolitusele „Klikkides uuel reaalsusel: toimetulek muutunud tööelus etenduskunstide ja muusika valdkonnas“, mis on suunatud muusikutele, muusikaõpetajatele, näitlejatele, etendusasutuste töötajatele ja kultuurikorraldajatele.

Rohkem infot EMTA lehelt siit.

Toimumisaeg: 28.–29.01, 18.–19.02, 11.–12.03.

Registreerimine on avatud kuni 20.01.

Kursus toimub projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames, läbiviimist toetavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riik.

Kultuurikorralduse magistriõppekava eesmärk on anda teadmisi ja oskusi, et kiiresti muutuvas maailmas kultuurivaldkonna professionaalidena edasi liikuda.

Avaldusi saab esitada DreamApply lehel alates 15. jaanuarist 2023 (avatud nii rahvusvahelistele kui ka kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuline) ning SAIS-is alates 15. maist (avatud kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuta). Vastuvõtuperiood rahvusvahelistele kandidaatidele lõpeb 2. juunil,  kohalikele kandidaatidele 26. juunil 2023.

Rohkem infot kultuurikorralduse programmi ja sisseastumistingimuste kohta leiab siit:
https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/

 

13.–23. novembrini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindusfestival müriaadFEST, mis on ellu kutsutud eesmärgiga jagada nädala jooksul publikuga seda, millega Eesti ainsas muusika- ja teatriülikoolis igapäevaselt tegeletakse. See on erakordne võimalus kõikidele kultuuriaustajatele ja neile, kes plaanivad akadeemiasse õppima tulla, tutvuda EMTA loomingulise maailmaga.

Festivalil esitletakse mitmekülgselt andekaid interpreete ja tutvustatakse erinevatele ajastutele omaseid väljendusviise klassikast üliõpilaste uudisloominguni välja. müriaadFEST on läbilõige akadeemias toimuvast – kontsertide ja etenduste tõeline müriaad.

Avakontserdil, mis toimub 13. novembril kell 19.00 EMTA black box’is, esinevad nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome magistriprogrammi üliõpilased.

15.–19. novembrini leiab Sakala 3 teatrimajas aset identiteedikabaree DRAG SHOW vol3, kus 29 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide ja näitleja eriala tudengit transformeeruvad drag’ideks. Identiteedikabaree on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Grimmikooli koostöö, lavastab Jüri Nael.

16. novembril kell 19.00 ootame kuulajaid nii EMTA suurde saali kui ka Viimsi Artiumisse. EMTA suures saalis toimub Mart Saare 140. sünniaastapäevale pühendatud kontsert, kus esineb EMTA koor Mart Saare konkursi laureaatide Kameris Theodorose, Ode Pürgi, Kaur Pennerti, Meelis Kesperi ja Xie Zhizhongi juhatamisel. Viimsi Artiumis astuvad üles Iris Eva Aabloo (viiul) ja Triin Veissmann (viiul), klaveril saadab Reet Ruubel.

17. novembril kell 17.00 toimub Adamson-Ericu muuseumis kitarriõhtu, kus esinevad EMTA kitarriklassi üliõpilased Zhengnan Xu, Erik Leedjärv, Meriliis Saar. Kell 19.00 saab EMTA kammersaalis kuulata unustatud klassikalist klaverimuusikat, mida esitavad ajaloolisel haamerklaveril Lembit Orgse ja haamerklaveri üliõpilased.

18. novembril kell 13.00 on erakordne võimalus saada osa kaasaegsete etenduskunstide avatud tunnist, mida viib läbi prantsuse maalikunstnik, skulptor ja etenduskunstnik Olivier de Sagazan. Kell 19.00 ootame kuulajaid EMTA suurde saali kontserdile „Koshinski ja Jürjendal“, kus Eesti Löökpillikvarteti ja Segakoori HUIK! koostöös tuuakse publikuni põnev kooslus koori ja löökpilli muusikast. Juhatab EMTA magistrant Ode Pürg.

19. november on festivali kavas sündmusterohke päev. Kell 17.00 saab valida kahe kontserdi vahel: EMTA suures saalis toimub rahvusvaheliselt tunnustatud pianisti Eteri Andjaparidze meistrikursuse lõppkontsert. Multimeediakeskuses saab kuulata elektroakustilise loomingu eriala üliõpilaste teoseid, juhendaja on Malle Maltis. Kell 19.00 toimub kammersaalis ooperiaariate õhtu, kus esinevad Toomas Kaldaru kursusel osalenud lauljad ja pianistid. Kell 21.00 etendub EMTA black box’is Boris Blacheri „Abstraktne ooper nr 1“, mille lavastaja on Liis Kolle.

20. novembril kell 14.00 saab EMTA black box’is taas vaadata Boris Blacheri teost „Abstraktne ooper nr 1″. Kell 17.00 toimub EMTA suures saalis kontsert, kus astub lavale EMTA sümfooniaorkester dirigent Paul Mägi juhatamisel, solist on Brita Reinmann (marimba). Kavas on Doğaç İşbileni teose „Grey City“ maailmaesiettekanne, Pius Cheungi kontsert marimbale ja orkestrile ning Antonín Dvořáki sümfoonia nr 9 e-moll „Uuest maailmast“.

21. novembril kell 19.00 ootame jazzisõpru EMTA black box’i, kus esinevad jazzmuusika eriala üliõpilased, keda juhendavad Jaak Sooäär ja Aleksander Paal.

22. novembril kell 19.00 toimub EMTA suures saalis kontsert „Determined Liberty“, kus saab kuulata EMTA heliloomingu ja muusikatehnoloogia eriala üliõpilaste teoseid.

Festival lõpeb 23. novembril kell 19.00 EMTA suures saalis Sibeliuse Akadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keelpilli eriala üliõpilaste ühiskontserdiga.

Sissepääs enamikule müriaadFESTi sündmustele on TASUTA!

Täpne info ja programm: https://emtasaalid.ee/myriaadfest/

Meediakajastus:
EMTA prorektori Henry-David Varema ja dirigent Paul Mägi intervjuu Klassikaraadiole (15.11.2022)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kutsub novembris festivalidele ja konverentsile (Õpetajate Leht, 04.11.2022)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pakub õppimisvõimalusi Ukraina sõjapõgenikele

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on alates Venemaa jõhkrast sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril tegelenud aktiivselt Ukraina kodanikest üliõpilaste abistamisega ning pakkunud õppimisvõimalusi Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele.

2022. aasta korraline vastuvõtt on lõppenud, kuid Ukraina sõjapõgenikel on jätkuvalt võimalik taotleda vastuvõttu VÕTA alusel. Eelkõige kehtib see nende Ukraina üliõpilaste kohta, kelle õpingud on kodumaal sõja tõttu katkenud. Vastuvõtt EMTA-sse sõltub vabade õppekohtade ja õppimisvõimaluste olemasolust konkreetsel erialal.

Kontakt:
Tiina Uibo
Välisüliõpilaste nõustaja
tiina.uibo@eamt.ee
+372 6675 722

Psühholoogiline abi:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee

Täiendav info Ukraina sõjapõgenikele: https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/info-ukraina-sojapogenikele

Toetus Ukraina teadlastele

Eesti Teadusagentuur (ETAG) toetab Eestisse saabuvate Ukraina teadlaste osalemist Eesti uurimisrühmade töös ja lühiajalist stažeerimist Eesti ülikoolides.

Täpne info: https://etag.ee/rahastamine/toetused-ukraina-teadlastele/

Ukraina doktorantide ja järeldoktorantide toetusmeede  

Nüüd saab esitada taotlusi põgenikest Ukraina doktorantide ja järeldoktorite toetusmeetme MSCA4Ukraine raames. Taotluse esitab teadlase palkamisest huvitatud organisatsioon (koostöös teadlasega) veebilehel: https://bit.ly/MSCA4UkrainePortal

Taotlusi vaadatakse läbi jooksvalt ja taotlusvoor jääb avatuks kuni eelarve on ammendunud. Esialgu on välja kuulutatud kolm tähtaega – 11. november 2022, 9. detsember 2022 ja 9. jaanuar 2023, kuid eesmärk on toetused teadlastele jagada võimalikult kiiresti. Seepärast on soovitus taotlused esitada 11. novembriks.

Kogu info ja vastused sagedastele küsimustele: http://www.sareurope.eu/msca4ukraine

EMTA heategevuskontsert Ukraina toetuseks

6. märtsil korraldas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heategevuskontserdi Ukraina toetuseks. Sündmust saab järele vaadata siit: https://eamt.ee/emta-heategevuskontsert-ukraina-toetuseks/

2002. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias alustanud kultuurikorraldajaid koolitav magistriprogramm tähistas reedel, 16. septembril 20. aastapäeva.

Õppekava on lõpetanud üle 90 inimese, kelle hulgas on teatri-, muuseumi- ja kontsertasutuste juhte ning spetsialiste, kultuurivaldkonna suunajaid-otsustajaid, õppejõude, produtsente, toimetajaid ja paljusid teisi nii avalikus-, äri- kui ka kolmandas sektoris üle kogu Eesti ning väljaspool.

Algusest peale interdistsiplinaarne, paindlik ja rahvusvaheline õppekava seob praktikuid, eksperte, akadeemikuid ja õppureid nii Eestist kui ka paljudest teistest riikidest. Viimased kümme aastat on EMTA-s kultuurikorraldust õpetatud koostöös Estonian Business Schooliga (EBS) ühisõppekava alusel.

Õppekava akadeemilise juhi professor Annukka Jyrämä sõnul  järgib praegune õpe probleemi- või väljakutsepõhist pedagoogikat, mis põhineb topeltteemanti mudelil. See võimaldab üliõpilastel ühendada teooria algusest peale praktikaga ning kujundada oma arusaama sellest, kuidas tööriistad, teoreetilised mudelid ja raamistikud võimaldavad meil erialaseid muutusi, suundumusi ja uuendusi analüüsida ning neile reageerida.

Tähtpäeva puhul esitleti 16. septembril kell 13.00 EMTA  kammersaalis (Tatari 13) kaht kultuurikorraldust käsitlevat raamatut. Artiklikogumik „Kuidas korraldada kultuuri? 4“ on järg väljaannetele „Kuidas korraldada kultuuri?“ (2006), „Kuidas korraldada kultuuri II“ (2010) ja „Kuidas korraldada kultuuri III“ (2018).  Kogumikus analüüsitakse kultuurikorralduse valdkonna ümberkujunemist, vaadates kultuurikorralduse ajaloole tagasi oleviku kindlalt jalgealuselt ja selge tulevikusuunitlusega. Seekord  nii  eesti- kui ka ingliskeelsena ilmuv kogumik on jagatud neljaks osaks, milles keskendutakse kultuurikorraldusele kui teadus-, praktika- ja õppevaldkonnale ning esitatakse ka kimp magistritööde hulgast valitud ajakajalisi kaastöid. Artiklikogumikus käsitletud teemade üle arutlevad mitmed kultuurikorralduse õppekavaga seotud eksperdid – vilistlased, kes täna on teadlased või praktikud. Ümarlaud toimub inglise keeles.

Samuti tutvustati Routledge kirjastuse poolt äsja välja antud ingliskeelset raamatut Managing Cultural Joint Ventures, mille kaasautoriteks on professor Tanja Johansson, EMTA kultuurikorralduse akadeemiline juht professor Annukka Jyrämä ja õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk. Teos annab põhjaliku ülevaate  kahest aspektist kultuurivaldkonna koostöö puhul: kuidas juhtida ühistes ettevõtmistes osalejate identiteeti ning imidžit ja brändisuhteid.

Kultuurikorralduse õppekaval õpib hetkel 10. lend, mille 16 õppuri  hulgas on nii Eesti, Soome, Läti kui ka Aserbaidžaani, Maroko, Lõuna-Korea, Ukraina, Gruusia ja Venemaa kodanikke. Järgmine vastuvõtt EMTA kultuurikorralduse ingliskeelsele ühisõppekavale toimub  2023. aastal,vastuvõtuperiood algab välisüliõpilastele 15. jaanuaril 2023 ning kohalikele 6. juuni 2023.

Lisainfo:
Kaari Kiitsak-Prikk
Kultuurikorralduse magistriprogrammi õppejuht
kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide (edaspidi CPPM) õppekaval alustas sel nädalal õpinguid viisteist tudengit üheteistkümnest riigist: Austraalia, Lõuna-Korea, Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Kreeka, Itaalia, Belgia, Soome, Poola, Taani, Hispaania ja Eesti. Vastuvõtukatsed toimusid käesoleva aasta kevadel Tallinnas, Berliinis ja Londonis ning kolmel korral veebis kolmes erinevas ajavööndis.

CPPMi õppetööd viivad suures osas läbi rahvusvaheliselt tunnustatud kompaniid ja etenduskunstnikud üle terve maailma — DV8 Physical Theatre (Suurbritannia), Tanztheater Wuppertal Pina Bausch (Saksamaa), Guillermo Gomez-Pena (USA), Olivier de Sagazan (Prantsusmaa), Rimini Protokoll (Saksamaa), Anne Bogart (USA), Theatre-Re (Suurbritannia), Electric Company Theatre (Kanada), Song of the Goat (Poola), Rakesh Sukesh (India), Frances Barbe (Austraalia), Mart Kangro (Eesti) jpt. Õppekava juhib ja kureerib professor Jüri Nael, kes on ka CPPMi õppekava ellukutsuja.

Üliõpilaste töödest on võimalik osa võtta ka inimestel väljastpoolt kooli. „Meile on väga oluline, et kõik need ägedad tudengid, kes CPPMi õppekaval õpivad ja need maailma tipptegijad, kes Eestisse õpetama tulevad, ei jääks vaid akadeemia nelja seina vahele. Sestap on plaanis teha iga õpitoa järel avatud tund, kus kõigil huvilistel on võimalik heita pilk muidu peidus hoitud proovi- ja loomeprotsessidesse. Iga avatud tunni lõpus toimuvad ka intervjuud külalistega, et veelgi rohkem nende loomingu tagamaid avada,“ tutvustab Jüri Nael.

Lisaks avatud tundidele tuuakse üle nädala laupäeviti publikuni uus formaat „CPPM EKSPROMPT!!!“, kus kaasaegsete etenduskunstide tudengid astuvad üles eksperimenteerides erinevate etenduskunsti vormide ja teemadega. Eesmärk on nihutada etenduskunstide piire ja neid ümber mõtestada.

Novembris tuleb viieks õhtuks tagasi kauaoodatud identiteedikabaree „DRAG SHOW vol 3“, mis kompab soolisuse piire, avastab identiteediterritooriumi uusi võimalikke mängumaid ning seob omavahel sooloetenduse lühivormi ja püstijalakomöödia. Detsembri keskel toovad etenduskunstide tudengid publiku ette oma soololavastused, et näidata, mida on esimese poolaasta jooksul õpitud ja kogetud.

Kavaga saab tutvuda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehel www.eamt.ee/cppm ning CPPMi Facebooki lehel https://www.facebook.com/mastersincppm

Lisainfo:
Jüri Nael
juri.nael@eamt.ee
58550217


Warning: Trying to access array offset on value of type bool in /data01/virt99585/domeenid/www.eamt.ee/htdocs/wp-content/uploads/cache/b7574e6d28af6aa8cea1e528c0861bbc55c99f55.php on line 863
<br />
<b>Warning</b>:  Trying to access array offset on value of type bool in <b>/data01/virt99585/domeenid/www.eamt.ee/htdocs/wp-content/uploads/cache/b7574e6d28af6aa8cea1e528c0861bbc55c99f55.php</b> on line <b>876</b><br />

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraline vastuvõtt bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppesse lõppes 4. juulil. Sel aastal esitati sisseastumisavaldusi kokku 825, immatrikuleerimiseks esitati 261 üliõpilaskandidaati.

Bakalaureuseõppesse laekus kokku 572 avaldust, millest 73 esitati ingliskeelsetele õppekavadele. Vastu võeti 130 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 103 ja ingliskeelsetele õppekavale 27 üliõpilaskandidaati.

Magistriõppesse laekus kokku 231 avaldust, neist ingliskeelsetele õppekavadele 120 avaldust. Vastu võeti 126 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 66 ja ingliskeelsetele õppekavadele 60 üliõpilaskandidaati.

Doktoriõppesse laekus avaldusi 22, millest 16 esitasid välismaalased. Vastu võeti 5 doktoranti.

„Bakalaureuseõppe eestikeelsetest õppekavadest oli populaarseim lavakunsti näitleja õppesuund, kuhu esitati kokku 324 avaldust. Samuti olid populaarsed lavastaja õppesuund, muusikapedagoogika ning keelpilli erialad. Magistriõppes esitati kõige rohkem sisseastumisavaldusi teatrikunsti ja teatripedagoogika, interpretatsioonipedagoogika ning keelpillide erialadele,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas ning lisab: „Erialati oli konkurss küll erinev, kuid kokkuvõttes võib vastuvõttu lugeda kordaläinuks.“

Ingliskeelsetest õppekavadest olid bakalaureuseõppes populaarsemad helilooming ja muusikatehnoloogia, keelpillid ja puhkpillid ning magistriõppes kaasaegsete etenduskunstide (CPPM), nüüdismuusika interpretatsiooni ja loome(CoPeCo) ning laulu eriala.

Vastu võetud välisüliõpilaste päritolumaad on Ukraina, Soome, Taani, Norra, Läti, Leedu, Hiina, Lõuna-Korea, Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa, Belgia, Poola, Saksamaa, Türgi, USA, Suurbritannia, Mehhiko, Iraan, Kreeka, Austraalia.

Üliõpilaskandidaatidel on aega õppimaasumisest teatada 7. juulini.

Täiendav vastuvõtt toimub bakalaureuseõppe muusikapedagoogika erialale ja bakalaureuse- ja magistriõppe puhkpilli ja löökpilli erialadele. Avalduste esitamise tähtaeg SAIS-is on 21. august. Sisseastumiseksamid toimuvad 24. augustil.

Rohkem infot: Sisseastumise ajakava ja üldinfo

2021. aastal esitati bakalaureuseõppesse 154 avaldust, vastu võeti 100 üliõpilaskandidaati. Magistriõppesse laekus 193 avaldust, vastu võeti 126 üliõpilaskandidaati. Doktoriõppesse esitati 25 avaldust, vastu võeti 6 doktoranti.

Prof Toomas Siitan: Miks muusikast mõtlemine on põnev? Ehk – kas muusikast mõtlemine ja kirjutamine on nagu arhitektuurist tantsimine? Vt: https://youtu.be/8ZMk2FVBFaM

Natali Ponetajev: Mis juhtub, kui muusika ja teadus kohtuvad? Ehk – kas muusikateadlased peavad teadma kõigi heliloojate sünniaastaid peast? Vt: https://youtu.be/dkJtoA6miMI

Kaari Kiitsak-Prikk: Kultuurikorraldaja – kus ta on? Ehk lugu sellest, kuhu kultuurikorraldajad kaovad. Vt: https://youtu.be/8azJP_1gRUY

Mirjam Leesalu: Mida mõtled, kui ütled muusikapedagoogika? Ehk miks muusikapedagoogikat bakalaureuseõppesse õppima tulla? Vt: https://youtu.be/GwP-WR9Xlq8

Kai Kiiv: Kultuurikorraldus – kas karjääripööre või karjääripöörasus? Ehk – mida teha siis, kui avastad, et maailmas on põnevamaid radu, kui need rööpad, millel igapäevaselt sõidad. https://youtu.be/IWCe06PFDho

Marko Lõhmus: Muusikateaduse ja muusikakorralduse sümbioosist. Ehk – miks neid erialasid just kooslusena muusika- ja teatriakadeemias õppida tasub? https://youtu.be/zSysRQW8fpI

Klippides on kasutatud muusika- ja teatriakadeemia tunnuskõlli „Minim“ (autor: Tõnis Leemets).

Video ja montaaž: Reti Kokk.

Muusikateadus tegeleb muusika ja muusikaelu uurimisega kogu selle mitmekesisuses, muusikakorraldus aga muusika viimisega publikuni. Muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekava on õige valik neile, kes tunnevad, et tahavad toimetada rohkem muusikamaailma telgitagustes kui suurel laval.

  • Kuidas ja kellele muusikat luuakse?
  • Kuidas muusika inimesele mõjub?
  • Milline on muusika seos ümbritseva maailmaga?
  • Kuidas muusikafestivali ladusalt korraldada ja edukalt turundada?

Need on vaid mõned küsimused paljudest, millega muusikateadlased ja muusikaelu korraldajad oma töös kokku puutuvad. Eriala kõige tugevam külg ongi paindlikkus – üliõpilane saab oma õpingute raja suuresti ise valikainete, erinevate projektide ja kõige südamelähedasema uurimistöö najal kujundada. Õppekavas on esindatud kõik tänapäeva muusikateaduse olulisemad suunad, teoreetilise õppe kõrval omandatakse hulgaliselt praktilisi oskusi. Uuritakse nii kaasaegset kui ka ajaloolist muusikat ning klassikalise muusikaloo kõrval puututakse kokku rahva-, populaar- ja filmimuusikaga. Eesti muusikakultuuri vaadeldakse osana laiemast kultuuripraktikast ning võrdluses mujal maailmas toimuvaga. Kõik see loob avarad võimalused edasiõppimiseks või töömaailma suundumiseks. Muusikateaduse ja muusikakorralduse hariduse pinnalt on võimalik kavandada akadeemilist karjääri, siirduda tööle erinevatesse kultuuriorganisatsioonidesse ja loominguliste kollektiivide juurde, saada muusikakooli õpetajaks või proovida kätt ajakirjanduses.

Vt lähemalt: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/muusikateadus/

 

Anita Maasalu: „Muusikateaduse erialale õppima astudes lähtusin eelkõige oma huvist muusikaajaloo ja kirjutamise vastu. Nüüdseks on see eriala end mulle avanud oma täies mitmekesisuses ning ikka ja jälle leian end avastamas uusi väljakutseid, millega üks muusikateadlane oma töös kokku puutuda võib. Igal semestril saame süveneda just ennast paeluvale uurimisteemale, mis võib meid viia mäluasutustesse materjali koguma, katseid ja intervjuusid läbi viima, muusikateoseid süvitsi analüüsima ning – mis peamine – hulgaliselt head muusikat tundma õppima. Meie õppekavas on palju ruumi ka valikainetele, mis võimaldab õpingud endale meelepäraseks kujundada. Miks mitte õppida lisaks näiteks mõnd instrumenti, heliloomingut või võõrkeeli? EMTA kui väikese ülikooli eelis on minu arvates individuaalne suhtlus õppejõududega ning võimalus saada pidevalt nõu ja tagasisidet. Samuti on meil tore sõbralik kogukond, kust võib leida sõbrad terveks eluks.“ Anita on muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse üliõpilane.

Muusikapedagoogika eriala loob väga head võimalused just neile, kel on soov mõjutada tulevast ühiskonda muusikaõpetuse kaudu.

Muusikapedagoogika õppekava pakub mitmekülgseid muusikaõpinguid: klassikast popini, instrumentaalist vokaalini, interpretatsioonist pedagoogikani. Bakalaureuseõppekava sisaldab pilliõpet (rütmimuusika instrumente, klaverit, plokkflööti, väikekannelt), dirigeerimist, hääleseadet ja hääle improvisatsiooni, samuti arranžeerimist, džässteooriat ja -solfedžot ning pakub mitmesuguseid võimalusi (koos)musitseerimiseks. Käsitlemist leiavad üld- ja muusikapedagoogika erinevad metoodikad (sh Orff, Kodaly, Dalcroze).

Magistritasemel saab õppida Tallinna ülikooli ning muusika- ja teatriakadeemia ühisõppekaval muusikaõpetaja erialal.

Vt eriala kohta lähemalt: Muusikapedagoogika

 

Aveli Meeles: „Mulle meeldb üks tsitaat, mida eelmisel laulupeol kuulsin: Vanemad annavad sulle elu, õpetajad annavad midagi, millega seda täita … Arvan, et muusikaõpetaja amet on väga tänuväärt amet ja et seda võiks kindlasti paljud noored just EMTA-s õppida. Muusika- ja teatriakadeemia annab väga tugeva muusikalise tausta, õpime väga palju erinevaid pille, erinevaid didaktilisi aineid, koorijuhtimist jne. Õppekava on küll mahukas, aga nii laia ja tugevat põhja, kui siit saab, mujalt on raske leida. EMTA-sse õppima tulles ei olnud ma tugeva muusikalise taustaga, kuid kui on sihikindlust ja tahet töötada ning areneda ja kui on tohutu kirg ja motivatsioon, siis on kõik võimalik!“

 

Kristina Haavamägi: „EMTA-s muusikaõpetajaks õppides saad oskused mitmel erineval alal – näiteks koorijuhtimises, ansamblimängus, laulmises ja hääleseadse, klaveri- ja lisapilli mängus ning ka džässmuusika teoorias – see kõik on inspireeriv ja loominguline, mida hiljem ka oma õpilastele edasi anda.“

 

 

Liina Lippasaar: „Muusikaõpetaja eriala tõmbab sind välja mugavustsoonist. Ühtäkki avastad ja arendad oskusi, millest sul varem aimugi polnud. Muusikaõpetaja eriala pakub laiapõhjalist muusikaharidust koos laulmise, pillimängu, muusikalist liikumise, dirigeerimise ja muu põnevaga. Valikaineid valides saad mõelda, mis sulle tõeliselt huvi pakub.“