Rubriik: Ülemajaline (esileht, lavaka esileht, cppm esileht)
Sel nädalal annavad Külli Roosna (EST) ja Kenneth Flak (NOR) nädalase workshopi kaasaegse etenduskunsti magistritudengitele. Nädalane workshop lõpeb reedel, 22. detsembril kell 18 avatud tunniga EMTA black box’is.
Külli Roosna
1981. aastal sündinud Külli Roosna on Eesti tantsija, koreograaf ja õpetaja. Ta lõpetas 2005. aastal Tallinna Ülikooli koreograafi/tantsija erialal ja jätkas õpinguid Rotterdami Tantsuakadeemias Hollandis, omandades 2007. aastal teise bakalaureusekraadi. 2013. aastal omandas magistrikraadi Tallinna Ülikoolis koreograafia erialal.
Esinejana on teinud koostööd koreograafide Richard Siegali, Stian Danielseni, Karen Fossi, Kari Hoaasi, Cid Perlmani, Dylan Newcombi, Fine5 tantsuteatri ja paljude teistega.
Lisaks tunnustusele Roosna & Flaki töö eest pälvis ta Valgevenes Vitebskis toimunud rahvusvahelisel kaasaegse koreograafia festivalil esimese auhinna oma soolotantsu „Circle Through” eest.
Pedagoogitöö ja esinemised on viinud teda festivalidele, ülikoolidesse ja teatritesse Eestis, Norras, Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Hollandis, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tšehhis, Ukrainas, Ungaris, Jordaanias, Indias, Jaapanis, Venemaal, Valgevenes ja Lõuna-Koreas.
Aastatel 2014–2015 oli ta Eesti Tantsukunstnike Liidu juhatuse liige ja stipendiumikomisjoni juht.
Kenneth Flak
1975. aastal sündinud Kenneth Flak on Norra tantsija, koreograaf, helilooja ja õpetaja. Ta on esinenud André Gingrase’i, Dansdesigni, Richard Siegali, Kari Hoaasi, Preeti Vasudevani ja paljude teiste töödes. Ta on omandanud hariduse Norra Riiklikus Draamateatriakadeemias ja Amsterdami kunstikoolis Hollandis.
2007. aastal sai ta New Yorgis Bessie Performer’s Award’i Gingrase’i soolo „CYP17” tõlgendamise eest. Aastal 2010 kandideeris ta Amsterdamis BNG auhinnale koreograafiaga „Of Gods and Driftwood”.
Flak on õpetanud kaasaegset tantsu ja helidisaini ülikoolides ja festivalidel üle maailma. Ta on õpetanud ja esinenud Eestis, Norras, Soomes, Rootsis, Taanis, Gröönimaal, Lätis, Leedus, Hollandis, Belgias, Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tšehhis, Ukrainas, Ungaris, Põhja-Makedoonias, Serbias, Hiinas, Jordaanias, Indias, Jaapanis, Austraalias, Venemaal, Valgevenes, USAs, Kanadas, Dominikaani Vabariigis, Itaalias, Hispaanias, Portugalis.
Flak on iseõppinud helilooja ja loominguline kodeerija, kes teeb muusikat ja loob interaktiivseid vahendeid live-koreograafiate ja tantsufilmide jaoks.
Ta oli Norra kunstinõukogu tantsukomisjoni esimees 2018–2020.
Responsive body
Responsive Body praktika eesmärk on arendada võimet luua isiklikke liikumisreaktsioone erinevatele impulssidele. (ma ei saa sellest lausest aru) Selleks integreeritakse ideid funktsionaalsest anatoomiast, võitluskunstidest ja kujutlusvõimest. Samuti pannakse end proovile sensoritehnoloogia pakutavate võimaluste ja piirangutega.
Alustatakse lihtsatest liigutustest, et juhtida tähelepanu funktsionaalsetele seosetele kehas. Õrn algus võimaldab häälestuda iseendale, juurduda praeguses hetkes ja valmistuda keerukamateks ülesanneteks.
Töötoa teine osa pöörab tähelepanu meeltele. Partneri abiga laiendatakse liikumisvalikuid, luuakse füüsilist vastukaja nii sisemistele kui ka välistele impulssidele ja uuritakse erinevaid võimalusi nii improviseeritud kui ka fikseeritud materjali organiseerimiseks.
Lõpuks tuuakse mängu sensoritehnoloogia, mis võimaldab uurida uusi seoseid liikumise ja heli vahel.
11. detsembril olid president Alar Karise kutsel Eestis visiidil Läti president Edgars Rinkēvičs ja Leedu president Gitanas Nausėda, et rääkida Euroopa julgeolekuga seotud teemadel, nagu meie piiridel toimuv, migratsioon, taristu kaitse ja Euroopa Liidu laienemine, mille tulemusena tugevneb kogu Euroopa julgeolek.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilastel oli suur au esitada Sõltumatu Tantsu Laval kolmele presidendile pooletunnine fragment lavastusest „Ukraina avastamine“. Tegemist on tudengite lavakõne eksamina sündinud kavaga, mille juhendajaks on Anu Lamp. Jaanuaris jõuab lavastus EMTA lavakunstikooli, Tallinna Linnateatri ja teatri Ekspeditsioon koostöös Tallinna Linnateatri laval laiema publikuni.
Fotod: Vabariigi Presidendi Kantselei/ Raigo Pajula
Algas Stacy Makishi nädalane meistrikursus „Killing Time“ kaasaegsete etenduskunstide üliõpilastele.
Hawaiil sündinud Stacy Makishi lõbutseb paljudes loomevormides, sealhulgas elav kunst, film, kujutav kunst ja füüsiline teater. Ta on esinenud Queen Elizabeth Hallis, Royal Albert Hallis, TATE Modernis ja San Francisco moodsa kunsti muuseumis. Stacy Makishil on üle 30-aastane kogemus juhendajana ja ta on välja töötanud nutikaid viise, kuidas tabada kunstnikku ootamatult. Stacy ei ole Tallinnas õpetamas esmakordselt – ta andis meistrikursuse ka eelmisele CPPM õppegrupile ja sellest asjast on innukalt oodatud tema naasmist.
„Killing Time“ meistrikursus: Kas surmate oma loomingulised ideed enne nende sündi? Kas märkate, et mida rohkem aega teil on, seda vähem jõuate?
Meistrikursusel julgustab Stacy üliõpilasi: Liigu mõttest kiiremini. Loo kriitikast kiiremini. Seisa vastu vastupanule. Purusta edasilükkamine.
„Killing Time“ on füüsiline töötuba, mis tervitab kõiki elava kunsti ja etendamise huvilisi, kes on valmis katsetama uusi ideid ja sammuma seiklushimuliselt tundmatusse.
Töötuba kokkuvõttev avatud tund toimub laupäeval, 9. detsembril kell 19.00 EMTA black box‘is.
Algas avalduste vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti eriala näitleja õppesuunale bakalaureuseõppes.
Avaldusi saab esitada sisseastumise infosüsteemi leheküljel www.sais.ee 1. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini 2024. Sisseastumiseksamid toimuvad neljas voorus 2024. aasta kevadel ja suvel. Vastuvõetava kursuse juhendaja on Tiit Ojasoo, kaasõppejõud Anne Türnpu ja Tambet Tuisk.
Täpsem info SIIT.
Järgmised bakalaureusevastuvõtud lavakunsti osakonda toimuvad 2026. aastal (näitleja õppesuund, lavastaja õppesuund, dramaturgi õppesuund) ja 2028. aastal (näitleja õppesuund).
30. novembril kuulutati Tartu Uues Teatris etenduse „Päva lõpus, kiigu“ lõpul välja Voldemar Panso nimelise auhinna laureaat, kelleks on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilane Hele Palumaa.
Voldemar Panso nimeline auhind antakse eeskujuks seadmist väärivale ja perspektiivikale EMTA lavakunstikooli üliõpilasele. Auhind asutati kultuuriministri käskkirjaga 1978. aastal. Preemia antakse kätte lavakunstikooli asutaja ja pikaajalise juhataja, lavastaja ja näitleja Voldemar Panso sünniaastapäeval, 30. novembril.
Preemia andis üle Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep.
Kuruse juhendaja Jaak Prints iseloomustab laureaati järgmiselt:
Erk ja uudishimulik,
iseendale targalt ülesandeid püstitav,
oma arutluskäike mõte mõtte haaval üha täpsemalt sõnastav,
tundlikku taju peenelt teostav,
elava kultuurihuviga,
suuremat pilti nägeva, seoseid märkava pilguga,
nõtke ja sitke liikuvusega,
enese suhtes nõudlik looja.
Temas on ühendatud justkui vastandlikud pooled –
ta on teistele teed andva isetu loomuga,
ja samas kollektiivi eest täiskasvanulikult vastutav;
ta võib keerulistes olukordades olla mõnda aega sõnatult kuulav vaatleja,
kuid vajalikul hetkel raudne sekkuja;
ta on alandlik ja ta on laetud,
kord kõhklev, kord veendunud. Ühesõnaga – inimlik.
Nii laureaati kui ka kogu kevadel lõpetavat lavakunstikooli XXXI lendu saab praegu laval näha Tallinna Linnateatri lavastuses „Tiit Pagu” (lavastaja Jaak Prints, viimased etendused 4. ja 5. detesmbril), samuti VAT teatri lavastuses „Agnes, kroonikud ja psühhokroonikud” (lavastaja Merle Karusoo, viimased etendused 25. ja 26. jaanuaril Tallinnas ning 5. veebruaril Viljandis). Mängukavas on veel Mart Kangro lavastus „Komöödia” (järgmised etendused Sakala 3. teatrimajas 28., 29. ja 30. detsembril) ning Renate Keerdi lavastus „Päva lõpuks, kiigu” (Tartu Uus Teater, järgmised etendused 19.-22. detsembril Kanuti Gildi SAALis). Jaanuari lõpust saab Tallinna Linnateatri laval näha Anu Lambi juhendamisel valminud lavakava „Ukraina avastamine” ning 13. aprillil jõuab JAIKis publiku ette viimane diplomilavastus, mille lavastab Juhan Ulfsak.
Sel nädalal annab kaasaegsete etenduskunstide üliõpilastele meistrikursuse rahvusvaheliselt tunnustatud Young Boy Dancing Group (YBDG). Töötuba kulmineerub avatud tunniga neljapäeval, 30. novembril kell 19:00 EMTA black box‘is.
2014. aastal asutatud YBDG alustas tantsuansamblina, mille koossseis on dünaamiliselt vaheldnud. Kompanii on lummanud publikut kogu maailmas, esinedes mainekates galeriides ja üritustel New Yorgis, Sao Paulos, Osnabrückis, Freiburgis, Kopenhaagenis, Berliinis jm. Rühma mõjukat kohalolu oli tunda ka Balti triennaalil Tallinnas (2018) ja Ateena biennaalil (2018).
23. novembril anti välja Läti teatri aastaauhinnad. CPPM õppekava vilistlase Iveta Pole lavastus „Malleus Maleficarum. Jaunais līgums” võitis parima lavastuse auhinna! Lavastuses teevad teiste seas kaasa ka Lea Blau ja Martina Georgina, samuti CPPM vilistlased!
Palju õnne!
20.-25. novembrini annab kaasaegsete etenduskunstide üliõpilastele meistrikursuse Sasha Pepelyaev.
Sasha Pepelyaev on lavastaja ja koreograaf. Oma esimesed teatrisammud tegi ta keskkooli draamaringis. Moskva ülikoolis keemiat õppides alustas ta pantomiimi õppimist ja veetis kogu oma vaba aja stuudios – õppides, improviseerides, esinedes ja lavastades. 1984. aastal sai temast Moskva Riikliku Ülikooli miimikastuudio kunstiline juht. Stuudiost sai 1987. aastal, perestroika alguses, üks esimesi iseseisvaid teatristuudioid Moskvas. Stuudiotöö kõrvalt astus PepelyaevRiiklikku Teatrikunstiinstituuti, kus õppis neli aastat. 1990. aastal, pärast stuudio sulgemist, töötas lavastaja ja koreograafina tsirkuses, televisioonis ning draamateatrites Moskvas ja välismaal. 1994. aastal alustas ta Moskvas projektiga „Kineetiline teater“, mille tulemusel loodi ja esitati rida eksperimentaalseid lavastusi. Nende lavastused keskendusid vene kaasaegse tantsu definitsioonile, hiljem on kasutatud postmodernseid vene tekste, kaasaegset tantsu ja traditsioonilist vene dramaatilist stiili.
Töötuba Kolmas silm keskendub visuaal-füüsilise soorituse struktuuri ülesehitamisele ja selleks kasutatavatele vahenditele. See hõlmab esialgset kontseptsiooni, ligikaudset teostust, kontrollimist, modifikatsioone, nende ülesannete jaoks sobivate tööriistade analüüsi, mõjude otsimist, mõjutamise etappe ja kogu protsessi mustreid.
Meistrikursus lõppeb avatud tunniga laupäeval, 25. novembril kell 19.00 EMTA black box‘is.
Foto: elu24.postimees.ee
1. märtsil 2024 algab avalduste vastuvõtt kaasaegsete etenduskunstide rahvusvahelisse magistrantuuri.
Olulised kuupäevad:
- Avalduste vastuvõtu algus: 1. märts 2024
- Avalduste vastuvõtu lõpp: 1. juuli 2024
- Vastuvõtukatsed: august-oktoober 2024
- Õppetöö algus: veebruar 2025
- Õppetöö lõpp: kevad 2027
Kaasaegsete etenduskunstide magistriõpe (Contemporary Physical Performance Making – CPPM) on murranguline õppekava, mis viib õpingud klassiruumist välja ja toob protsessi keskmesse intensiivse praktilise õppe maailma tipptegijate käe all. Üliõpilased töötavad põnevate lavastajate, koreograafide, etenduskunstnike ja truppidega kogu maailmast, et edendada aktiivse koostöö, koosloome ja etendamise abil oma loomepraktikaid.
CPPM’i vilistlane (2019-21) Seren Oroszvary on öelnud järgmist: “CPPM muutis ja korrastas minu arusaamu – endast, inimestest, etendamisest, teatrist ja sellest, mida tähendab olla kunstnik. See on kujundanud minu identiteeti orgaanilisel ja ainulaadsel viisil. Ma ei tunne, et minu kohal oleks institutsiooni oreool; ma olen iseenda teenäitaja ja oma loometegevuse peremees. Samuti on kursus aidanud mul ära tunda ja omaks võtta multimodaalse kunstniku ja paindliku looja rolli tänases sotsiaalses, poliitilises ja ökoloogilises kliimas.”
CPPM’i vilistlane Liisa Saaremäel (2019-21) lisab, et “õpingute käigus avastasin, et ehkki etenduskunsti esmane impulss on kunstniku enese keha, laieneb see kõik igas suunas nii aega kui ka ruumi. Lisaks on etenduskunstide kaanon ise oma ajaloolisuses väga huvitav lähtekoht ja materjal, mis võimaldab viljakaid dialooge ning edasiarendusi. Sain sellest programmist palju rohkem, kui lootsin. Need õpingud tegid mind kunstnikuna palju iseseisvamaks. Pärast seda on mul palju rohkem vahendeid ja tööriistu, millega ennast väljendada ning ehitada üles loomingulisi protsesse.”
Hetkel õpib kaasaegsete etenduskunstide magistrantuuris 14 tudengit 11st riigist: Austraalia, Lõuna-Korea, Ameerika Ühendriigid, Ghana, Inglismaa, Hispaania, Kreeka, Taani, Poola, Venemaa, ja Eesti. Nende lõputöid on võimalik näha 2024. aasta kevadel festivali CPPM Manifestal raames, mis toimub märtsist juunini erinevais paigus üle Eesti.
13. novembril kell 10-17 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli koostöös sündiv teemapäev „teater / kestlikkus“.
Teemapäev uurib eelkõige kaht laadi kestlikkust teatris: ökoloogiline kestlikkus ja vaimne kestlikkus. Ühelt poolt püütakse välja selgitada, kui loodushoidlik on Eesti teater ning milline roll on teatriinimestel mängida kliimamuutuste ärahoidmisel. Visandatakse võimalusi tulevikust, kus teater kulutab keskkonda võimalikult vähe. Teisalt kaardistatakse, kuidas ka inimesi teatris võimalikult vähe kulutada. Millisel moel saavutada ja hoida vaimset heaolu nii teatri sees kui ka teatri kaudu?
Teemapäev koosneb ettekannetest ja aruteludest, kus on oodatud kaasa rääkima kõik üritusel osalejad. Ürituse käigus toimub ka vaimset tervist turgutav naljakirjutamine Kinoteatri juhendamisel.
Teemapäeva korraldab Eesti Teatri Agentuuri meeskond koostöös EMTA lavakunstikooliga, teemapäeva konsultant on loovisikute nõustaja Monika Larini ning päeva juhib kuraator Annika Üprus. Teemapäeva toetab Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.
Ürituse päevakava ja esinejate nimekirja leiab Eesti Teatri Agentuuri kodulehelt ja Facebookist.
Teemapäevast teeb otseülekande ERRi kultuuriportaal, üritusel on kirjutustõlge nii kohapeal kui ka otseülekandes. Sissepääs on kõigile tasuta.