Rubriik: Uncategorized @et

Kahe kultuuriasutuse koostöö algab 10. septembril toimuva Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia piduliku galaõhtuga, kus astuvad üles Eesti tippinterpreedid.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia galaõhtul esinevad Ivari Ilja, Arvo Leibur, Mari Poll, Mihkel Poll, Johanna Vahermägi, Henry-David Varema ja Toomas Vavilov. Kõlavad kaunid ja virtuoossed teosed Eesti ja maailma muusikaklassikast. Esitatakse nii Ester Mägi, Artur Lemba ja Eduard Tubina teoseid kui ka Piotr Tšaikovski, Frédéric Chopin’i, Nadia Boulanger’ ja mitmete teiste loomingut.

Galaõhtuga avatakse ühine kontserdisari, mis toob kõrgetasemelised muusikasündmused kuulajateni nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui ka Viimsi Artiumis. Kuna mõlemas kontserdipaigas on suurepärase akustikaga suur saal, kammersaal ja black box, siis loob see väga hea pinnase ühiste projektide kavandamiseks.

„EMTA kontserdi- ja teatrimaja ning Viimsi Artiumit ühendavad imelise akustikaga saalid ning seda tänu arhitektuuriakustik Linda Madaliku suurepärasele tööle. Meil on tohutult hea meel, et ühine kontserdisari annab üliõpilastele ja õppejõududele võimaluse musitseerida mõlemas paigas ning pakkuda muusikalisi elamusi veelgi suuremaarvulisemale publikule. Sarja avakontserdi teeb eriliseks see, et publik saab kuulata muusikat Viimsi Artiumi suurde saali ideaalselt sobivate klassikaliste kammerkoosseisude ja solistide esituses. Sealjuures on eriti hea meel, et esinema tuleb ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, erakordne pianist Ivari Ilja,“ sõnab EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

Kahe kultuuriasutuse järgmine koostööprojekt jõuab publikuni juba 21. septembril, kui Viimsi Artiumi kammersaalis saab alguse igakuine tudengikolmapäevade kontserdisari. Sarja esimesel kontserdil astub üles Evita Lohu (klaver) ning kavas on Brahmsi, Beethoveni ja Bachi muusika.

Lisaks tudengikolmapäevadele on plaanis teisigi ühiseid kontserte. 19. novembril toimub Viimsi Artiumi suures saalis EMTA sümfooniaorkestri kontsert Paul Mägi juhatamisel. Kavas on Pius Cheung’i „Printsess Chang Ping“ – kontsert marimbale ja orkestrile, mille solist on Brita Reinmann (marimba). Samuti on kavas Dvořáki Sümfoonia nr 9 e-moll „Uuest maailmast“ ning esitamisele tuleb ka üks EMTA heliloomingu üliõpilase teos.

Meediakajastus:
Viimsi Artium ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia alustavad ühist kontserdisarja (ERR)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori professor Ivari Ilja inauguratsioonikõne 5. septembril 2022 EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis:

Austatud Eesti Vabariigi president, härra Alar Karis!
Haridus- ja teadusminister!
Kultuuriminister!
Magnifitsentsid, rektorid!
Teaduste Akadeemia president!
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu ja senat, akadeemia pere!
Head kolleegid, sõbrad, külalised, mu daamid ja härrad!

Andes täna siin oma elu teist rektori ametivannet ning mõeldes tagasi nagu ühe viivuna möödunud viie-aastasele eelmisele ametiajale, tunnetan eriti teravalt aja tagasipöördumatut, ühesuunalist kihutamist. Täna elame ja oleme hoopis teistsuguses maailmas, teistsuguses Eestis, teistsuguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui viis aastata tagasi… – aga see on ikka meie maailm, meie Eesti ja meie Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Kui kasutada metafoori, siis võib öelda, et peaaegu kõigis eluvaldkondades praegu toimuvad tektoonilised nihked panevad proovile nii iga üksiku indiviidi kui ka ühiskondlikud tugiraamistikud laiemalt … nagu ka meie kõrgharidussüsteemi, mille üks osa on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Seetõttu on võimatu üle hinnata kõrghariduse, inimeste hariduse ja harituse tähtsust järjest keerulisemaks muutuvas maailmas.

Meie riik ja meie kõrgharidus on nagu vastastikku asetatud peeglid, mille üks kujutis asub tulevikus. See milline on meie kõrgharidus täna, määrabki suuresti ära meie riigi tuleviku, sest kellest muust kui meie ülikoolide tänastest tudengitest tulevad tulevased presidendid, Riigikogu saadikud, ministeeriumide kantslerid ja ametniku, kelle valikutest ja otsustest hakkab olenema Eesti ühiskonna areng ning muuhulgas ka see, kas ja mis kombel finantseeritakse meie kõrgharidust ja kultuuri. Ja niiviisi saabki ring täis. Ilma rahvusvahelisel tasemel koolitatud eesti haritlaskonnata on jutt targast, teadmispõhisest, eesti keelt ja kultuuri väärtustavast Eestist vaid pelk sõnavirvendus.

Tänane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on tugev, laia haardega, rahvusvaheliselt tihedalt võrgustunud kaasaegne muusika- ja teatrikõrgkool. Annab sellest tunnistust kasvõi asjaolu, et meie koor ei toeta meid täna siin „Gaudeamust“ võimsamalt kõlama pannes, vaid esineb külalisena hoopis maailma koorimuusika EXPO-l Lissabonis, et meie lavakunsti tudengid on praegu Tartus võtmas vastu tõsiseid loomingulisi väljakutseid, või et meie õppurid on vahetusüliõpilastena teretulnud paljudes maailma juhtivates kõrgkoolides.

Akadeemia elujõud, tema võime kindlustada meie muusika- ja teatrikunsti kõrgetasemeline pealekasv ja areng ongi meie igapäevaste püüdluste peamiseks sisuks nii täna kui ka tulevikus. Oleme sõnastanud oma põhiväärtused järgmiselt: loomingulisus, mängulisus, meisterlikkus, pühendumus, rahvuskultuuri kestmine, avatus ning võrdne ja lugupidav kohtlemine. Need pole pelgalt sõnad, vaid neis kätketud sügav sisu kajastub nii meie arengukavas 2025. aastani kui ka igapäevaste valikute virrvarris. Neile väärtustele luban tugineda ka järgneva ametiaja kestel, toetades annet, kõrgele seatud professionaalseid eesmärke ja pühendumust.

Praegu maailmas toimuv seab raskeid väljakutseid, püstitab aina suuremaid küsimusi ning purustab väljakujunenud arusaamu sellest, kuidas inimesed võiksid ja peaksid elama. Venemaa julm agressioon Ukraina vastu, humanistlike arusaamade ja inimelu kui väärtuse mahatrampimine 21. sajandil on reaalsus, millega on väga raske leppida.

Nii väga tahaks uskuda, et kunst, ilu ja kultuur päästavad maailma, aga ka varasem ajalugu on näidanud, et kõrge kultuuritase, kogu inimkonna kultuuripärandi kullafondi kuuluvate kirjanike, heliloojate, filosoofide, kunstnike ja teadlaste olemasolu kurjuse sündi alati ei välista.

Kriiside ajal väljutakse mugavustsoonidest, võetakse lahti varem kokku pandud konstruktsioonid, käivitub mõnikord üsna valulik diskussioon. See kehtib ka meie kõrgharidussüsteemi kohta. Käib vaidlus: peaks see olema tasuta või tasuline; mõni uuring väitvat, et 1 ülikool miljoni inimese kohta on küll ja küll; kas aga see miljonireegel kehtib ühtmoodi nii 40-miljonilise kui pisut üle 1 miljoni elanikuga riigi suhtes; kas haridus on kaup, mida ostetakse selleks, et endale kindlustada parem elu tulevikus või ühiskondlik hüve ja investeering? Nende küsimuste pingeväljas areneb praegu diskussioon, mis meid loodetavasti edasi viib ning rikkalik pärand, mis meile on eelkäijate poolt usaldatud, saab veelgi võimsamana tulevikus järgmistele edasi antud.

Üle 100-aastane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on tulnud läbi ajaloo keerdkäikude edukalt tänasesse päeva, olles nii kultuuripärandi hoidja kui uuekslooja. Mitu-mitu põlvkonda meie vilistlasi, Eesti teatritegelasi, heliloojaid, näitlejaid, interpreete, teadlasi ja pedagooge on siit alma materist ammutanud, et viia oma kunst, teadmised ja oskused inimesteni, rikastada meie elu ning teha meid maailmas tuttavaks meie kultuuri kaudu.

Kindlasti ei jää akadeemia puhkama saavutatule: kasvavad ühiskonna ootused kõrgharidusele, vajadus järjest tihedama koostöö ja kontakti järele sidusrühmadega, eriti tööandjate ja meie vilistlastega on oluliseks tõukejõuks meie tegevuse eesmärgistamisel ja arengusuundade kujundamisel.

Antava hariduse kvaliteet, tudengi vajadustele orienteeritud turvaline, loominguline õpikeskkond on akadeemia jaoks prioriteet number üks. Rektorina pean oluliseks üliõpilaste kaasamist akadeemia arendamisse ning otsuste langetamisse erinevatel tasanditel, samuti rektoraadi tihedat koostööd üliõpilasesindusega.

Olen kindel, et Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia edu ja kordaminekud saavad tugineda vaid heal tööõhkkonnal, sujuval, üksteist toetaval koostööl ning ühtsel meeskonnatundel, mis aitab ületada raskused ning loob uut ja võimast energiat edasiminekuks. Jõudu meile kõigile selles!

Ja lõpuks:

Tänan endisi ja praegusi kolleege Rektorite nõukogus kollegiaalsuse, inspiratsiooni ja koostöö eest! Loodan teie toele ka järgneva ametiaja jooksul.

Tänan Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogu ja muusika interpretatsiooniosakonda, kes usaldasid ja minu kandidatuuri üles seadsid, tänan valimiskogu ja kõiki, kes mind on toetanud.

Minu eriline tänu kuulub akadeemia perele, headele kolleegidele seniste ühiste aastate eest ning samuti selle austava võimaluse eest teiega koos rektorina seda erakordset, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia arenemise teekonda jätkata ja kujundada, sest meil on ühine, suur ja ilus siht: Eesti heli- ja teatrikunsti, muusikapedagoogika, muusika- ja teatriteaduse – Eesti kultuuri õitseng.

Vivat academia!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võõrustab 12.–14. septembrini konverentsivormis toimuvat rahvusvahelist seminari NPAPW (Networking Performance Art Production Workshop), kus oma ala tipud värskendavad huviliste teadmisi tehnoloogiatest, mis võimaldavad kaug- ja mitmikühenduse tehnoloogiate abil (advanced networks) läbi viia näiteks kontserte, töötubasid, konkursse, õppetööd ja muud sellist.

Seminar algab sissejuhatusega tehnoloogiatesse, seejärel tutvustatakse mitmeid tarkvarasid, näiteks eduMEET, JPEG XS, Jacktrip, LoLa, Sonobus, Ultragrid jt. Lisaks esitatakse juba toimivaid projekte, millele järgnevad arutelud ja esitlused.

Ühe näitena võib tuua LoLa tarkvara, mis võimaldab professionaalsel tasemel viitevaba tehnoloogia abil koos musitseerida inimestel, kes võivad viibida üksteisest isegi kuni 4000 km kaugusel. See võimaldab vähendada ka ökoloogilist jalajälge erinevate loominguliste projektide läbiviimisel ja avab ukse uutele koostöödele ning kunstivormidele.

Esmaspäeval, 12. septembril kell 19.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis tasuta kontsert LoLa tehnoloogia tutvustamiseks, kus pianist Mihkel Poll musitseerib koos tšellist Henry-David Varemaga, kes asub 600 km kaugusel Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias.

NPAPW22 korraldavad rahvusvaheline katusorganisatsioon GÉANT ja Internet2. Konverentsi toetab Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav EENeti haridusvõrk, võõrustaja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Registreerimine on avatud, võimalik on osaleda ka päeva kaupa: www.npapws.org

Lisainfo: https://sites.google.com/eamt.ee/npapw2022/

Ettekandeid kantakse üle EMTA YouTube’i kanalil siin.

Lisainfo:
Paolo Girol
paolo.girol@eamt.ee

Meediakajastus:
LoLa tehnoloogia aitab muusikutel distantsilt viivituseta koos mängida (ERR)

5. septembril kell 15.00 toimus professor Ivari Ilja inaugureerimine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektoriks. EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis toimunud tseremoonial andis ametiraha rektorile üle Vabariigi President.

Inauguratsioonitseremoonia avas EMTA nõukogu esimees Rein Oja. Tervituskõnedega esinesid president Alar Karis, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Piret Hartman, Rektorite Nõukogu esimees Toomas Asser ja EMTA üliõpilaskonna esindaja Mirjam Leesalu.

Esines kvintett koosseisus Mari Poll (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Henry-David Varema (tšello), Mati Lukk (kontrabass) ja Mihkel Poll (klaver). Etteaste tegid EMTA kaasaegsete etenduskunstide õppekava üliõpilased Jüri Naela juhendamisel. Kaastegev oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia puhkpilliorkester Toomas Vavilovi juhatamisel.

Professor Ivari Ilja valiti EMTA rektoriks 4. mail 2022, tema teine ametiaeg algas 1. septembril ning kestab viis aastat. Ivari Ilja on öelnud: „Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõige olulisemaks missiooniks on õppe- ja teadustöö rahvusvahelisel tasemel ja selle kaudu eesti muusika- ja teatrikultuuri ning muusikateaduse kestvuse kindlustamine pikas perspektiivis. Haridus, mida me pakume, peab andma lõpetajale kindluse ja võimekuse tööturul endale koht leida, olla oma erialal kõrgel tasemel professionaal ning samas avara pilguga maailma teadvustav ja mõtestav loominguline, kiiretele muutustele paindlikult reageeriv arenenud isiksus, kes viib edasi tulevikku meie sõnumit ning ehitab omakorda ise seda tulevikku.“

Ivari Ilja on tunnustatud pianist, kammermuusik ja pedagoog. Ivari Ilja lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1977. aastal Eve Paju ning Laine Metsa klaveriklassis. Ajavahemikus 1977–1981 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Laine Metsa juures. 1984. aastal lõpetas Moskva Tšaikovski nim riikliku konservatooriumi professor Vera Gornostajeva ning 1986. aastal samas assistentuur-stažuuri professor Sergei Dorenski klaveriklassis.

1986. aastal asus ta klaveriõppejõuna tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse (1994 dotsent, 1999 professor). 2000–2015 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja.

Ivari Ilja on Rahvusooper Estonia nõukogu esimees, Eesti Muusikanõukogu president. Mitmete tunnustuste ja preemiate seas on Ivari lljale omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk, ta on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige ja pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia kontserttegevuse eest.

Rektori professor Ivari Ilja inauguratsioonikõne terviktekst asub siin.

Sündmuse salvestust saab vaadata siin.

Fotoalbum Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Facebooki lehel asub siin. Fotode autor on Rene Jakobson.

Meediakajastus:
Ivari Ilja inaugureeriti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriks (ERR)
President Karis: Eesti kultuur, muusika ja teater pole müüdav ega vahetatav (Delfi)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriks inaugureeritakse professor Ivari Ilja (Postimees)

29. augustil tähistas lavakunsti osakond uue õppeaasta algust. Sel sügisel asub õppima bakalaureuseõppe XXXII lend: näitleja õppesuunal alustab 13 üliõpilast, lavastajasuunal neli ja dramaturgisuunal kaks üliõpilast. Kursuse tööd juhivad Mart Koldits, Tiit Ojasoo, Tiina Tauraite ja Siret Campbell, kursusejuhendaja on Mart Koldits.

Samuti alustab uus lavastajasuunaline magistrikursus, kuhu kuulub 13 magistranti, nende seas nii teatri- kui ka filmitegijaid. Kaheaastane õpe keskendub lavastaja tööle näitleja juhendamisel ning draamatekstide kasutamisele lavastajatöös.

Kooliteed jätkaval XXXI lennul, mida juhendavad Jaak Prints ja Külli Teetamm, seisab ees aasta täis lavastusi. Kursuse esimene avalik ühistöö põhineb Jaan Krossi värssromaanil “Tiit Pagu“, mille lavastab Jaak Prints. Lavastus sünnib koostöös Tallinna Linnateatriga ning esietendub Salme Kultuurikeskuse suurel laval juba 8. oktoobril. Piletid on saadaval!

Samuti on sügisel taas võimalus näha Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastust “72 päeva“, kus teevad kaasa XXXI lennu tüdrukud. NB! Viimased etendused! Piletid on müügil Fientas.

Maarja Mitt-Pichen kaitseb 13. septembril kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (teatrikunst) kraadi taotlemiseks tööd „Mentaalsete ülesannete täitmise mõju näitleja hääle ja kõne omadustele“ („The impact of using mental images on the quality of the actor’s voice and speech“).

Juhendajad: professor Allan Vurma, vanemlektor Anne Türnpu
Oponent: Kairi Tamuri, PhD (Eesti Keele Instituut)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning alates 22. augustist EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Käesolev töö on osa doktoriõppe loovuurimuslikust projektist. Doktoritöö käsitleb mentaalsete kujutluste kasutamist näitleja töös hääle ja lavalise kõnega. Eesmärk oli uurida, kuidas muudab erinevate reaalset või kujuteldavat tegevuspaika puudutavate mentaalsete ülesannete täitmine näitleja hääle ja kõne omadusi, ning milliseid muutusi tajub sealjuures publik.

Uurimuse lähtepunktiks on töö autori isiklik teekond oma häälekvaliteedi parandamisel ning kuuldavust takistavate põhjuste otsimisel. Töö üheks meetodiks on eneserefleksioon, mille käigus autor hindab ja mõtestab oma kogemust näitleja ja pedagoogina. Allikatena, mis kirjeldavad näitlejate tööprotsessi hääle ja kõnega, kasutatakse teiste näitlejatega läbi viidud eksperdiintervjuusid.

Töö keskse osa moodustab eksperiment, mis jäljendas lavalist olukorda, kus publik ümbritseb näitlejat kolmest küljest. Eksperimendi katseisikud täitsid päheõpitud teksti esitamise ajal eksperimendi läbiviija ehk töö autori poolt antud ülesandeid, suunates häält ruumis ning esitades teksti kujuteldavates erinevate akustiliste omadustega ruumides. Katseisikute esitusi salvestati ning salvestiste põhjal mõõdeti hääle intensiivsust, võnkesagedust ja esituste kestust. Katseisikute hääle ja kõne omaduste muutumist erinevates ülesannetes kirjeldas kolmeliikmeline ekspertgrupp. Peamised allikad, millele eksperimenti välja töötades tugineti, olid Johan Sundbergi „Õpetus muusikahelidest“, Ingo Titze „Principles of Voice Production“, Allan Vurma „Laulja pill“ ning David M. Howardi ja Jamie Angusi „Acoustics and Psychoacoustics“.

Uurimistöös tehtavad olulisimad järeldused on, et mentaalsete ülesannete täitmise, täpsemalt hääle suunamise mõjul ruumis hääle valjus suureneb ja hääle kõrgus tõuseb, ning kõnetempo aeglustub. Näitleja kohanemist erinevate esinemispaikade akustiliste omadustega hõlbustab aja võtmine mänguruumiga tutvumiseks, samuti proovisaalis enese kujutlemine lavalistesse tingimustesse.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on alates Venemaa jõhkrast sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril tegelenud aktiivselt Ukraina kodanikest üliõpilaste abistamisega ning pakkunud õppimisvõimalusi Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele.

Oleme kevade ja suve jooksul erinevatele muusikaerialadele vastu võtnud kokku 20 uut Ukraina üliõpilast. Enamik neist alustab oma õpinguid EMTA-s selle õppeaasta alguses. Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatud toetusele on EMTA-l võimalik luua neile 2022/23. õppeaastaks tasuta õppekohad. Kokku õpib akadeemias praegu 24 Ukraina üliõpilast.

Ukraina üliõpilastel on võimalik õppida nii eesti- kui ka ingliskeelsetel õppekavadel. EMTA pakub üliõpilastele eesti keele süvaõpet ja inglise keele oskuste täiendamise võimalust.

Ukraina kodanikest üliõpilastel on võimalus taotleda vajaduspõhist eritoetust. Saabuvatele üliõpilastele maksab EMTA lisaks ühekordset rahalist toetust.

Kuigi 2022. aasta korraline vastuvõtt on lõppenud, on Ukraina sõjapõgenikel jätkuvalt võimalik taotleda vastuvõttu VÕTA alusel. Eelkõige kehtib see nende Ukraina üliõpilaste kohta, kelle õpingud on kodumaal sõja tõttu katkenud. Vastuvõtt EMTA-sse sõltub vabade õppekohtade ja õppimisvõimaluste olemasolust konkreetsel erialal.

Kontakt Ukraina kodanikele:
Tiina Uibo
Välisüliõpilaste nõustaja
tiina.uibo@eamt.ee
+372 6675 722

Psühholoogiline abi:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee

Täiendav info Ukraina sõjapõgenikele: https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/info-ukraina-sojapogenikele

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide (edaspidi CPPM) õppekaval alustas sel nädalal õpinguid viisteist tudengit üheteistkümnest riigist: Austraalia, Lõuna-Korea, Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Kreeka, Itaalia, Belgia, Soome, Poola, Taani, Hispaania ja Eesti. Vastuvõtukatsed toimusid käesoleva aasta kevadel Tallinnas, Berliinis ja Londonis ning kolmel korral veebis kolmes erinevas ajavööndis.

CPPMi õppetööd viivad suures osas läbi rahvusvaheliselt tunnustatud kompaniid ja etenduskunstnikud üle terve maailma — DV8 Physical Theatre (Suurbritannia), Tanztheater Wuppertal Pina Bausch (Saksamaa), Guillermo Gomez-Pena (USA), Olivier de Sagazan (Prantsusmaa), Rimini Protokoll (Saksamaa), Anne Bogart (USA), Theatre-Re (Suurbritannia), Electric Company Theatre (Kanada), Song of the Goat (Poola), Rakesh Sukesh (India), Frances Barbe (Austraalia), Mart Kangro (Eesti) jpt. Õppekava juhib ja kureerib professor Jüri Nael, kes on ka CPPMi õppekava ellukutsuja.

Üliõpilaste töödest on võimalik osa võtta ka inimestel väljastpoolt kooli. „Meile on väga oluline, et kõik need ägedad tudengid, kes CPPMi õppekaval õpivad ja need maailma tipptegijad, kes Eestisse õpetama tulevad, ei jääks vaid akadeemia nelja seina vahele. Sestap on plaanis teha iga õpitoa järel avatud tund, kus kõigil huvilistel on võimalik heita pilk muidu peidus hoitud proovi- ja loomeprotsessidesse. Iga avatud tunni lõpus toimuvad ka intervjuud külalistega, et veelgi rohkem nende loomingu tagamaid avada,“ tutvustab Jüri Nael.

Lisaks avatud tundidele tuuakse üle nädala laupäeviti publikuni uus formaat „CPPM EKSPROMPT!!!“, kus kaasaegsete etenduskunstide tudengid astuvad üles eksperimenteerides erinevate etenduskunsti vormide ja teemadega. Eesmärk on nihutada etenduskunstide piire ja neid ümber mõtestada.

Novembris tuleb viieks õhtuks tagasi kauaoodatud identiteedikabaree „DRAG SHOW vol 3“, mis kompab soolisuse piire, avastab identiteediterritooriumi uusi võimalikke mängumaid ning seob omavahel sooloetenduse lühivormi ja püstijalakomöödia. Detsembri keskel toovad etenduskunstide tudengid publiku ette oma soololavastused, et näidata, mida on esimese poolaasta jooksul õpitud ja kogetud.

Kavaga saab tutvuda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehel www.eamt.ee/cppm ning CPPMi Facebooki lehel https://www.facebook.com/mastersincppm

Lisainfo:
Jüri Nael
juri.nael@eamt.ee
58550217

24.–27. augustini leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset 14. rahvusvaheline hääleteemaline konverents PEVoC14 (Pan-European Voice Conference). Sündmuse korraldajad on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Ida-Tallinna Keskhaigla ning Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Selts.

Nelja päeva jooksul kõlab ligi 160 ettekannet ning toimub 40 töötuba. Konverents hõlmab kõike, mis seotud laulmisega selle eri žanrites, hääle kasutamist kõnelemisel, aga ka hääleteraapiat ja meditsiini.

Peaesinejad on Johan Sundberg, Graham Welch, Heidi Christensen, Matthias Echternach, Jenny Iwarsson, Allan Vurma, Ingo Titze, Markus Hess, Kirsten Schötteldreier, Yakubu Karagama, Teemu Kinnari, Lauri Maisvee. Esinejate hulka kuuluvad ka veel näiteks Gillyanne Kayes ja Lisa Popeil.

Programmi ja registreerimisinfoga saab tutvuda siin: https://www.pevoc2022.ee/

Lauljatele ja lauluõpetajatele on konverentsil osalemine 25% soodsam. Allahindluse saamiseks palume ühendust võtta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professori Allan Vurmaga e-posti aadressil allan.vurma@eamt.ee. Soodsam osalemistasu kehtib ka EMTA üliõpilastele ja õppejõududele ning selle kohta jagab infot samuti professor Allan Vurma.

Sel esmaspäeval, 15. augustil algas Pärnu Kunstide Majas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse suvekool „Meretäis muusikat“, kus osaleb 80 koolieelsete lasteasutuste muusikaõpetajat.

Suvekooli eesmärk on tutvustada muusikategevuste didaktilisi võtteid lapse loova eneseväljenduse toetamiseks, arendada oskusi loovate muusikategevuste inspireerivaks läbiviimiseks, täiendada koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja erialast kompetentsi ja jagada kogemusi praktiliste muusikategevuste mitmekesistamiseks.

Lektorid on Margus Abel, Monika Allert, Marju Järvpõld, Margrit Kits, Kairi Leivo, Helena Pihel ja Kadri Selke. Programmijuht on Karin Muldma.

Meediakajastus:
Suvepealinnas õpivad ja mängivad Eesti erksaimad lasteaiaõpetajad (Pärnu Postimees)