Rubriik: Uncategorized @et
Enne kui XXX lennu noored näitlejad, lavastajad ja dramaturgid eeloleval suvel kooli lõpetavad, on veel võimalus näha nende kehastuses nii eesti kui ka maailma lavaklassikat.
Viimased etendused
William Shakespeare, „Suveöö unenägu“
23. mail Vene Teatris
Eduard Vilde, „Tabamata ime“
24. mail Endla teatris
25. mail Rakvere Teatris
11. ja 12. juunil Theatrumis
Juhan Liiv, Mirko Rajas, Indrek Koff, „Sihtisid pole sel sillal“
Lavastus Juhan Liivi elust ja loomingust
16. ja 17. septembril Eesti Noorsooteatris
Mängukavas on ka lavastajaüliõpilaste bakalaureuselavastused
Andrei Tarkovski, Arkadi ja Boris Strugatski, „Stalker“
Etendused juunis Katariina kirikus
Juha Jokela, „Fundamentalist“
Välja müüdud
12. mail kell 19.00 toimus EMTA suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tänuõhtu. Tähistasime EMTA kontserdi- ja teatrimaja rahastamise lõppetappi ning tänasime toetajaid, koostööpartnereid ja töötajaid sedavõrd fantastiliste võimaluste eest arendada siin eesti kultuuri, muusikaharidust ning muusika- ja teatrielu.
Tänuõhtul kõnelesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, kultuuriminister Tiit Terik, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ja Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa.
Kontserdil esinesid Maria Korepanova (vokaal) ja Improkoor (juhendaja Anne-Liis Poll), Maria Elonen (flööt), Anni Ritson (bassklarnet), Susanna Liisa Onoper (klaver), Eva Aarnis (viiul), Marii Piirsalu (viiul), Grete Heinsaar (viiul), Harry Traksmann (viiul), Evita Lohu (klaver), Gertrud Leopard (marimba), Karis Trass (metsosopran), Maria Bachmann (klaver), Elisa Lombardo (flööt), EMTA keelpillisolistide ansambel (kunstiline juht Arvo Leibur). Eesti autorite luulet luges Margaret Sarv. Lavastas Marta Aliide Jakovski.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tänuõhtu kontserdi salvestust saab järele vaadata YouTube’ist siit: https://bit.ly/3wpJoqL
Rohkem pilte fotoalbumis ja EMTA Facebooki lehel.
Fotode autorid: Rene Jakobson, Rasmus Kooskora
Mis on EUROSTUDENT?
Uuringut viiakse läbi juba kaheksandat korda, sel korral 30 riigis. Eestis kogub infot üliõpilaste heaolu ja eluolu kohta Praxis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
EUROSTUDENT on aidanud kindlaks teha kõrghariduse murekohad, hinnata kõrghariduspoliitikate tulemuslikkust ning teha otsuseid, mis võtavad arvesse Eesti üliõpilaste olukorda ja vajadusi.
Uuringus otsitakse vastuseid muuhulgas järgmistele küsimustele:
Milline on Eesti tudengite sotsiaal-majanduslik taust ja finantsolukord?
Kui palju ja mis põhjustel Eesti tudengid töötavad?
Milline on Eesti tudengite vaimne tervis?
Kas ja missugust diskrimineerimist on Eesti tudengid õpingute käigus kogenud?
Kas Eesti tudengitel on õpingute jaoks piisavalt digioskusi ja digivahendeid?
Kuidas on COVID-19 pandeemia Eesti tudengite eluolu ja õpinguid mõjutanud?
Eestis toimub andmekogumine aprillist juunini 2022.
Uuringukutse koos personaalse küsitluslingiga on saadetud pea kõikidele (enam kui 40 000) Eesti tudengitele. Küsitluslingi leiavad kõik seega oma e-postkastist.
Auhinnaloos
Kõigi vahel, kes küsimustiku lõpuni täidavad ja loosimises osaleda soovivad, loosime välja:
50×20€ kinkekaarti Laternamatkad.ee’lt
10×20€ kinkekaarti Varrakult
2 kinkekotti Estravelilt
Tulemused
Uuringu tulemusel valmib 2022. aasta lõpus Eesti üliõpilaste eluolu analüüsiv aruanne, mis avalikustatakse Praxise veebilehel. Lisaks valmib 2024. aastal Euroopa üliõpilaste eluolu võrdlev rahvusvaheline aruanne, kuhu mõistagi on hõlmatud ka Eestis kogutud andmed.
Hea tudeng, Sind oodatakse osalema!
Küsimuste korral palume võtta ühendust:
Sandra Haugas
EUROSTUDENT 8 Eesti uuringu projektijuht
sandra.haugas@praxis.ee
Lisainfo: www.praxis.ee/eurostudent
10.–11. maini leidis aset III klaverikammermuusika konkurss EMTA üliõpilasansamblitele. I koha saavutas kvintett Soli Deo Gloria koosseisus: Annelize Vlasenko (viiul), Georg Maaten (viiul), Kristjan Kannukene (vioola), Tatiana Gashimova (tšello), Oksana Lohinova (klaver). Kavas oli Antonin Dvořák Klaverikvintett nr 2 A-duur, op. 81. Juhendaja on professor Natalia Sakkos.
Žüriisse kuulusid Manuela Matis (C. Monteverdi nimeline Bolzano konservatoorium), Natalia Sakkos, Marrit Gerretz-Traksmann ja Maksim Štsura.
Õnnitleme!
Neljapäeval, 16. juunil kell 19.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2022. aasta lõpetajate gala, kus esinevad selle aasta lõpetajad. Piletid hinnaga 10 ja 5 eurot on saadaval Fientas ja tund enne algust kohapealt.
Reedel, 17. juunil kell 19.00 esineb XXV Suure-Jaani Muusikafestivali raames Suure-Jaani kooli saalis EMTA sümfooniaorkester. Solistid on 2022. aasta lõpetajad, dirigeerib Toomas Vavilov. Piletiinfo on leitav muusikafestivali kodulehelt.
Laupäeval, 18. juunil kell 14.00 toimub suures saalis EMTA 2022. aasta lõpetajate kontsertaktus, kus esinevad 2022. aasta lõpetajad ja EMTA sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel. Kontsertaktusele pääseb kutsetega, otseülekannet saab jälgida EMTA YouTube’i kanalist ja suurtelt ekraanidelt black box’is ning kammersaalis.
12.–13. mail toimub Tartus Eesti-uuringute Tippkeskuse aastakonverents “Subjektiivsus ja intersubjektiivsus keeles ja kultuuris”, mis toob kokku üle saja teadlase. Eesti Kirjandusmuuseumis ja Tartu Ülikoolis toimuval konverentsil arutatakse, mida on eriomast ja mida ühist (inter)subjektiivsusel keeles, kirjanduses, rahvaloomingus, muusikas, filosoofias ja arvutisuhtluses.
Subjektiivsus ja intersubjektiivsus kuuluvad igasuguse suhtlemise ja loomingu põhiolemusse. Subjektiivsus seisneb kõige üldisemalt selles, et kõneleja ja kirjutaja, autor või esitaja mitte ainult ei anna edasi sisu, vaid väljendab ka ennast, põimides oma teksti ja loomingusse hoiakuid, hinnanguid ja emotsioone. Intersubjektiivsus on aga teksti või teosesse põimitud suhestumine suhtluspartneritega: kuulajaga, lugejaga, publikuga, kaasesitajaga, teise tegelasega teoses, teise teosega. Nii ühendavad need nähtused ka Eesti-uuringute Tippkeskuse eri tegevusvaldkondi.
„Laiemas tähenduses juhatavad subjektiivsus ja intersubjektiivsus suhtluses dialoogi, kõneks tulevad dialoogipidamise erinevad viisid ja võimalused, näiteks võib kuulata ettekandepaneele (eba)viisakusest ja (inter)subjektiivsusest, eri registritest ja tekstitüüpidest, regilauludest nublu räppmuusikani, eakate kõnest sõjaaegsete armastuskirjade või religioossete uskumusteni. Muidugi ei jää puudutamata subjektiivsuse aspekt koroonapandeemia aegses suhtluses, puudutagu see keelekasutust praktilistes käitumisjuhistes või sõnamängu internetimeemides,“ sõnas Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuht Piret Voolaid. Konverentsi plenaaresinejad on Henrik Bergqvist (Stockholmi Ülikool, Rootsi) ja Władysław Chłopicki (Jagiellooni Ülikool, Poola).
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on konverentsil esindatud kahe paneeliga:
Neljapäev, 12. mai
Muusika jääb, suhtumine muutub I
Mod. Marju Raju
11.30 Seto vanema rahvalaulu kirjeldused 19. sajandil ja tänapäeval
Karin Vau
12.00 Miina Härma kuvand ja loomingu retseptsioon ning nende muutumine aastatel 1882-1919
Anita Maasalu
12.30 Päikesekujundid Arnold Schönbergi, Artur Kapi ja Dmitri Šostakovitši muusikas: ekstaas, panegüürika ja poliitika
Aare Tool
13.00 Uudisteoste hindamine kohalikus ja üleliidulises loomeliidus 1960. aastate algul: Jaan Räätsa „Kosmilise sümfoonia“ ja Arvo Pärdi „Nekroloogi“ juhtum
Anu Kõlar
Muusika jääb, suhtumine muutub II
Mod. Janika Oras
14.00 Subjektiivsuse väljendumisest muusikakriitikas erinevas ühiskondlik-poliitilises kontekstis Aurora Semperi kontserdiarvustuste põhjal
Meeta Morozov
14.30 Naiste kogemus Tallinna pungiskeenedes üleminekul sovetlikust ühiskonnast postsovetlikku
Brigitta Davidjants
15.00 Millega nublu meid ära hookis?
Marju Raju
15.30 Vokalistide võimalused teksti arusaadavuse parandamisel – uurimisprojekti tutvustus
Allan Vurma, Marju Raju, Jaan Ross, Einar Meister (TTÜ), Lya Meister (TTÜ), Tuuri Dede
Kõiki ettekandeid on võimalik jälgida esimesel päeval MS Teamsi kaudu ja teisel päeval Zoomi kaudu. Veebilingid leiate kavast.
Konverentsi koduleht: https://www.folklore.ee/CEES/2022/
Allikas: Eesti Kirjandusmuuseum
10.–14. maini leiab EMTA-s aset Erasmus+ strateegilise partnerluse projekti „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) mentorluse kevadakadeemia, millest võtab osa 33 kultuurikorralduse tudengit Läti Kultuuriakadeemiast, Antwerpeni Ülikoolist (Belgia) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning 11 õppejõud-coachi lisaks eelnimetatud ülikoolidele Bilbao Baski Ülikoolist, MTÜ-st Creative Mentorship (Belgrad, Serbia) ja Eesti Noorsooteatrist.
Kevadakadeemia jooksul leiab aset 12 erinevat loengut, seminari ja töötuba, mille eesmärgiks on lahti ja ümber mõtestada mentorlus kultuurikorralduses nii, et see hõlbustaks tudengite, potentsiaalsete tööandjate ja valdkonna professionaalide koostööd. REMAM projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada elukestva õppe raamistikku sobiv ning koosloomist soosiv uuenduslik mentorlusmudel.
“EMTA kultuurikorralduse erialale pakub mentorluse kevadakadeemia harukordse võimaluse mentorlusteema tavapärasesse õppeprotsessi integreerida ning esimest korda peer-to-peer mentorlust kohe ka praktikas rakendada. REMAM projekti tegevuste käigus on tekkinud nii palju erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mida oleks kahju meie üliõpilastega mitte jagada. Lisaks puutuvad kolleegid projektimeeskonnas igapäevaselt kokku erinevate mentorlusalaste väljakutsetega. Kogemuste jagamine juhib tähelepanu teguritele, mis võivad mõjutada teadmiste jagamise ja praktikute kogukondade rakendamise edukust ning hoida kokku väljakutsetega toimetulekuks vajalikku ressurssi. Kevadakadeemia võimaldab seda suurepäraselt, sest nüüd toovad külalisõppejõud kogu mentorluse teooria ja praktika meile lausa koju kätte. Kokkuvõtvalt võib seega öelda, et mentorluse kevadakadeemia on EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammile oluline teetähis,” selgitab muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna peakoordinaator ja kultuurikorralduse õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk.
Mentorluse kevadakadeemias löövad kaasa pea kõik kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed: professor Annukka Jyrämä, õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk ning külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska. Nii kevadakadeemia kui ka REMAM projekti koordinaator on välissuhete spetsialist Kai Kiiv.
„Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) projekt käivitus kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös 1. septembril 2020. Projekt kestab kolm aastat (augustini 2023) ning seda rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede. Projektiga saab lähemalt tutvuda selle kodulehel remam.eu.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) esseekonkurss „Muusika ja mina – mina ja muusika“ on lõppenud. Konkursile laekus töid nii Tallinnast, Harjumaalt, Pärnust kui ka Lääne-Virumaalt, enim oli osalejate seas abituriente.
Esitatud töid hindas žürii koosseisus professor Toomas Siitan, professor Kristi Kiilu ja professor Lembit Orgse.
Žürii hinnangul pakkus konkurss hea sissevaate noorte arusaamistesse muusikast ja selle rollist. EMTA jaoks on noorte arvamus muusikast väga oluline, sest seeläbi õpime me tundma tulevaste muusikapedagoogide, muusikauurijate ja -korraldajate ning muusikute mõttemaailma.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia andis essekonkursil välja kolm preemiat ja kolm eripreemiat. Lisaks andis kaks eripreemiat välja ajakiri Muusika.
I preemia (100 eurot) Laura Kristiina Edesi Saue Gümnaasiumist
II preemia (50 eurot) Anette Must Saue Gümnaasiumist
III preemia (40 eurot) Mark Dovydovich Tallinna Tehnikagümnaasiumist
Žürii eripreemiad:
Kadri Anna Saar Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist muusikakorralduslike aspektide tõstatamise eest
Kaisa Lukas Loksa Gümnaasiumist muusikapedagoogika eripreemia uute ja põnevate ideede eest muusikaõpetuseks koolides
Ajakirja Muusika eripreemiad (aastatellimus):
Kaisa Lukas Loksa Gümnaasiumist
Egert Hiie Saue Gümnaasiumist
Preemiate saajad kuulutati välja 5. mail kell 12.00 EMTA suures saalis „Akadeemia koolikontserdi“ raames. Konkursil osalejaid ja kontserdikülastajaid tervitas EMTA rektor professor Ivari Ilja. Ajakirja Muusika eripreemiad andis üle peatoimetaja Ia Remmel.
Pärast kontserti oli huvilistel võimalik osaleda muusikauuringute- ja korralduse ning muusikapedagoogika erialasid tutvustavates töötubades, kus noored kogesid heliillusioone ning kehapilli haaravat mõju. Tutvustati ka uut interdistsiplinaarset veebikeskkonnda uurimuusikat.eamt.ee muusikateaduslike ülesannete lahendamiseks.
Esseekonkurssi viib läbi EMTA muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond. Täname kõiki osalejaid ja juhendajaid ning õpetajaid, kes toetasid ja suunasid noori oma mõtteid kirja panema. Julgustame kõiki noori edapidi osa võtma EMTA noorteprogrammi tegevusest!
Preemia saajatega, kes ei saanud kohal viibida, võetakse ühendust.
Ettevalmistuskursus audiovisuaalse ja elektroakustilise loomingu sisseastujatele toimub 14., 28. mail ja 4. juunil kell 12.00–14.30 ning 18. juunil kell 12.00–16.30. Kursuste maht on 14 tundi ja see on tasuta.
Kursuse viib läbi EMTA audiovisuaalse loomingu eriala lektor ja õppejuht Einike Leppik.
Registreerumine kuni 10. maini e-posti teel aadressil tkk@eamt.ee.
Kursus on mõeldud neile, kel huvi kaasaegse muusika, audiovisuaalsuse ja muusikatehnoloogia vastu ning kel mõtteis asuda õppima EMTA elektroakustilise loomingu või audiovisuaalse loomingu erialadele.
Kursuse raames tutvustatakse EMTAs õpetatavate elektroakustilise ja audiovisuaalse loomingu erialade põhialuseid.
Nelja kohtumise jooksul tutvutakse põgusalt arenguga 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis. Fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia. Kuulatakse-vaadatakse erinevaid töid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid.
Soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate loomingulisi töid ning tehakse loomingulisi harjutusi.
Rohkem infot: einike.leppik@eamt.ee
5.–7. maini 2022 toimub Riias Jāzeps Vītols’i nimelises Läti Muusikaakadeemias rahvusvaheline loovuurimuse konverents “Artistic Research: Various Fields, Approaches, Experiences” (“Loovuurimus: erinevad alad, lähenemised, kogemused”), mis toob kokku etenduskunstide, muusika, kunsti, disaini ja audiovisuaalse meedia loovuurijad üle Euroopa ja ka mujalt maailmast.
EMTA teatrikunsti doktoriõppe koordinaator, vanemteadur Madli Pesti tutvustab oma konverentsiettekandes EMTA teatrikunsti doktoriõpet ja Eestis arendatud loovuurimust laiemalt, sealhulgas 2021. aastal allkirjastatud Eesti loovuurimuse raamlepet, mis sündis EMTA, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koostöös.
Konverentsil kõneleb ka EMTA doktorant, klarnetist Vittoria Ecclesia, kes tutvustab oma loovuurimust ettekandega “Art and Rigor: Designing Experimenting Processes for Artistic Research”.
Konverents toimub hübriidvormis: nii Läti Muusikaakadeemias kohapeal kui ka üle veebi ZOOMi vahendusel.
