Rubriik: Uncategorized @et

Valminud on uus veebirakendus „Seto leelo noodikiri“, mis tutvustab ja õpetab seto leelo mitmehäälsust. Tegemist on kõigile avatud rakendusega, kus saab alternatiivses noodikirjas viise ühe või mitme hääle kaupa kuulata ja ka ise kirjutada. Rakendus sisaldab juba ligi sadat  viisi, enamasti koos arhiivisalvestuse ja sõnadega.

Seto noodikiri on alternatiivne noodikiri, mis visualiseerib seto erilist arhailise pooltoon-poolteistoon-laadi süsteemi märksa paremini kui läänelik 5-jooneline noodikiri. Ühtlasi on see tavalisest noodikirjast märksa lihtsam ega eelda kasutajalt nooditundmist. Seto leelo, nagu traditsiooniline muusika üldse, ei ole loodud lääne tempereeritud muusikasüsteemis. Seepärast on rakenduses võimalik noote mikrotonaalselt madaldada ja kõrgendada.

Õppekeskkonnas võib õppida algtõdesid, et saada kätte julgus leelot kaasa laulda või täiendada oma viisivaru. Veebirakenduse kaugem eesmärk on taaselustada vanemat laulmisstiili – traditsioonist tasapisi kaduvaid helilaade ja viisivarieerimist, mis loob leelo erilise rikkaliku kõlamustri. Seto noodikiri aitab aru saada viisi aluspõhimõtetest, stiili detailide omandamiseks tuleb edasi õppida arhiivisalvestustelt või kogenud lauljatelt.

Rakendus asub siin: https://www.folklore.ee/setonoot

Seto noodikirja tutvustab “Leelokool” Seto laulupärimuse keskkonnas, kus saab noodirakenduse abil samm-sammult õppida viise ja mitmehäälsuse põhimõtted: https://laul.setomaa.ee/leelokool/

Veebirakendus valmis Kultuuriministeeriumi rahastatud loovuurimusprojekti “Seto mitmehäälse laulu õpetamine alternatiivse noodikirja abil” tulemusena. Projekti kureeris Eesti Kirjandusmuuseumi juhtivteadur ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) pärimusmuusika külalisõppejõud Janika Oras, projektiliikmete seas olid EMTA vanemteadur Žanna Pärtlas ja elektroakustilise loomingu lektor Hans-Gunter Lock. Veebirakenduse tehniline teostaja oli Tartu Ülikooli magistrant Tanel Torn. Projekti loominguline partner oli Meel Valgu juhendamisel tegutsev Lummo Kati leelopark Setomaalt, keda projektis esindas Mari Palolill. Paljude lauljate seas, kes aitasid keskkonda testida ja arendada, olid ka EMTA pärimusmuusika eriala üliõpilased.

Noodirakenduse tutvustus toimub 4. märtsil kell 17.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (ruumis A402). 

Pühapäeval, 16. veebruaril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias viis päeva kestev rahvusvaheline tšellofestival “Crossing Bows”, pakkudes suurepärast võimalust näha maailma tipptasemel tšelloõpetust ning tutvuda nii kohalike kui välismaiste noorte talentidega. Festivali külastajad saavad osa nii avatud meistrikursustest kui ka õppejõudude ja üliõpilaste kontsertidest.

Tšellofestival, mis toimub juba kolmandat korda, toob Tallinnasse silmapaistvad tšelllstid ja üliõpilased Islandi Kunstiülikoolist, Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast, Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemiast, Läti Muusikaakadeemiast, Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ning Rio Grande do Norte Riiklikust Ülikoolist.

“On hea meel tervitada taas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias häid kolleege. Festivalist on nüüdseks saanud juba iga-aastane traditsioon ning oodatud kohtumispaik. Suur rõõm on pakkuda üliõpilastele võimalust kohtuda inspireerivate tšellokunstnikega ning võimalust luua elukestvaid rahvusvahelisi kontakte. Publikul on aga suurepärane võimalus osa saada kontsertidest, kus esinevad nii meistrikursusi läbiviivaid õppejõud kui ka neil osalenud üliõpilased,” sõnab festivali ellukutsuja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tšello professor Henry-David Varema ja lisab: “Sel korral tervitame festivalil ka erakordselt mitmekülgset Brasiilia muusikut Rafaele Andradet, kes muuhulgas tutvustab meile enda loodud elektroakustilist instrumenti knurl.”

Meistrikursusi viivad läbi Fabio Presgrave (Rio Grande do Norte Riiklik Ülikool), Henrik Brendstrup (Aarhusi Kuninglik Muusikaakadeemia), Sigurgeir Agnarsson (Islandi Kunstiülikool), Guna Šnē (Läti Muusikaakadeemia), Ēriks Kiršfelds (Läti Muusikaakadeemia), Erkki Lahesmaa (Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse akadeemia) ja Henry-David Varema (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia).

Festivali avapäeval, 16. veebruaril kell 19.00 esineb EMTA black box’is Rafaele Andrade. Õppejõudude kontsert toimub kolmapäeval, 19. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis. Festivali lõpetab neljapäeval, 20. veebruaril kell 19.00 EMTA suures saalis üliõpilaste kontsert.

Meediakajastusi:
Rahvusvaheline tšellofestival toob Tallinnasse tšellomeistrid ja noored talendid (ERR, 17.02.2025)

Meie akadeemias töötab edukaid naisi teadlaskarjääri kõgil astmetel. Ka akadeemia ajaloos on mitmed juhtivad muusika- ja teatriteadlased olnud naised. Seetõttu ei ole meil loodetavasti välja kujunenud stereotüüpi, et teadustöö on eeskätt meeste pärusmaa. Siiski ei saa eitada, et mitmel põhjusel on naistel teadusmaailmas läbi lüüa raskem kui meestel. “Naised teaduses” päev ongi ellu kutsutud sellele tähelepanu juhtimiseks ning teadusest huvitatud tüdrukute ja teaduses tegutsevate naiste toetamiseks ja innustamiseks.

Eesti Teadusagentuuri värske statistikaga saab tutvuda siin.

Teisipäeval, 11. veebruaril toimub Tartu Ülikooli raamatukogus Eesti doktorikooli karjäärikonverents „Doktorikraadi väärtus tööturul“, kus doktorikraadi omandanud tippspetsialistid ja veel õppivad doktorandid arutlevad selle üle, millist lisaväärtust doktoriõpe pakub.

Eestis saab doktorikraadi aastas veidi üle 200 inimese. Lõpetanutest 86% asub kaitsmise järel Eestis tööle juhi või tippspetsialisti ametikohale.

Doktoriõpet nähakse liiga sageli üksnes ettevalmistusena teadlase või õppejõu karjääriks. Ometi on see teadustööpõhine ja individuaalne õppevorm, mille eesmärk on välja koolitada iseseisev mõtleja, kes saab hakkama oluliste probleemide sõnastamise, nende nutika lahendamise ning meeskondade ja projektide juhtimisega. Need oskused võimaldavad luua uusi teadmisi ja neid targemini kasutada. Sel moel on doktorikraadiga teadlaste ja inseneride osakaal kogu tööealises elanikkonnas tihedalt seotud riigi üldise innovatsioonivõimekusega.

Eestis 2022. aastal toimunud doktoriõppereform tõi mitu olulist muudatust, mis lahendas doktoriõppe varasemad kitsaskohad. Reformi tulemusena on doktorandil võimalik läbida oma õpingud kiiremini ja minna seejärel ilma suurema viivituseta tööturule. Üks kaalukamaid muutusi oli doktorantide tunnustamine karjääri alustavate teadlastena, millega kaasneb riigieelarvelistel kohtadel nooremteaduri ametikoht ja palk. Sarnaseid näiteid on Euroopas vähe. Samuti on nüüd võimalik valida teadmussiirdedoktorantuur, kui doktorandi ülikoolivälist tööalast tegevust on võimalik tema õpingutega ühildada.

„Tartu Ülikooli näitel saab kinnitada, et ettevõtted ja avaliku sektori asutused tunnevad huvi sel moel oma töötajate kvalifikatsiooni parandamise vastu. Ülikooli teadmussiirdedoktorantuuri partnerite seas on nii IT-sektori kui ka suurhaiglate esindajaid. See on julgustav algus, kuid näeme, et doktorikraadi väärtuse selgitamine väljaspool ülikoole ja teadusasutusi vajab siiski veel tööd,“ ütles Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora.

Inspiratsioon praegusele ja tulevasele doktorandile

Eesti ülikoolid on pööranud järjest enam tähelepanu tööalast konkurentsivõimet suurendavate oskuste arendamisele doktoriõppes ja teadustöö tegemise käigus, samuti doktorandi karjääriplaneerimisele. Just see on ka juba teist aastat toimuva doktorantide karjäärikonverentsi eesmärk.

Tänavusel konverentsil tuleb jutuks, mida doktoriõpe pakub ja kuidas see mõjutab edasisi karjäärivalikuid. Avaettekannetes vaatavad haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juht Kristiina Rull tagasi oma kraadi omandamisele ja karjääri kujunemisele.

Järgneb kaks arutelu, millest esimeses saavad sõna praegused doktorandid, et vestelda doktoriõppega seotud proovikivide ja oma tuleviku teemal. Teises vestlusringis meenutavad doktorikraadiga juhid, ettevõtjad ja tippspetsialistid, kuidas doktoriõppes omandatu neid nende karjääris on toetanud ning milline mõju on sel olnud nende valikute tegemisel.

Päeva juhib Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriajakirjanik Joonas Hellerma.

Karjäärikonverentsi ajakava leiab Eesti doktorikooli kodulehelt.

Aruteludes osalevad ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorant Veeda Kala ning 2022. aastal teatrikunsti erialal doktorikraadi omandanud Maarja Mitt-Pichen.

Allikas: Tartu Ülikool

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastusel ilmus esimene tõlkeraamat – tuntud Itaalia kirjaniku Alessandro Baricco „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklus süvamuusikast ja modernsusest“. Raamatu tõlkis Maarja Kangro.

Alessandro Baricco (s. 1958) on tänapäeva Itaalia üks hinnatum kirjanik ja dramaturg, kelle raamatuid on ka varem eesti keelde tõlgitud. Õppinud filosoofiat ja muusikateadust, tegutses ta esmalt tunnustatud muusikakriitikuna. Baricco debüütromaan „Castelli di rabbia” (1991) pälvis Itaalias kohe suure tähelepanu ning sellele järgnesid rahvusvahelised menukid „Oceano mare” (1993; e.k. „Ookean meri”, 2005) ja „Seta” (1996; e.k. „Siid”, 2002).

Baricco esimene muusikakriitiline kogumik „Il genio in fuga” („Põgenev geenius”, 1988) keskendub Gioachino Rossini muusikateatrile. Käesolev raamat „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad” (1992) on tõlgitud paljudesse keeltesse ning käsitleb muusika ja modernsuse suhet aspektidest, mis on jätkuvalt aktuaalsed. Ehkki Baricco vaimukad arutlused on kirja pandud üle kolmekümne aasta tagasi, on raamatus tõstatatud küsimused nõnda teravad, et mõni eelistaks neist tänapäevalgi mööda hiilida.

Raamatu tõlkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja väljaandmist Eesti Kultuuriministeerium. Seda saab osta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebipoest siit ning peagi ka suurematest raamatupoodidest.

Keeletoimetaja Triinu Pakk
Konsultant Toomas Siitan
Toimetaja Anu Schaper
Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus, 2025
ISBN 978-9916-9816-6-5

Eile, 4. veebruaril TalTechi aulas toimunud Rektorite Nõukogu kõrghariduse ümarlaual kerkisid peamisteks teemadeks kõrghariduse roll Eesti ühiskonna arengus, aga ka selle kvaliteet ja ligipääsetavus. Ülikoolide rektorid, poliitikud, tudengid ja teadlased ning Vabariigi President Alar Karis tõdesid, et peame kõrghariduses rõhuma kvaliteedile ja ühiskonna mitmekesistele vajadustele.

Päeva avanud Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land rõhutas, et kõrghariduse tulevikuga seotud küsimused ei ole seotud üksnes ühe kitsa valdkonnaga, vaid laiemalt Eesti majanduse arengu ja ühiskonna jätkusuutlikkusega. „See on meie ellujäämisstrateegia – kui tahame, et Eesti suudaks tulevikus ühiskondlikele ootustele vastata, tuleb kõrgharidusse panustada,“ sõnas ta.

Erakondade kõrgharidusvaateid analüüsinud üliõpilased tõid oma ettekandes välja, et poliitikud keskenduvad kõrghariduse teemadel suuresti loosungitele, mille kõrval puuduvad selged ja arusaadavad lahendused. „Meil on tarvis rohkem sisulist ja konkreetset kõrgharidusdebatti iga erakonna sees. Kui tahame ühiskonnana jõuda selge kõrgharidusstrateegiani, peab ka erakondadel endil olema sisuline ja läbimõeldud seisukoht – täna see pigem puudub,“ sõnas Tartu Ülikooli Riigiteaduste Seltsi Poliitikalabori kaasjuht Miia Maris Praks.

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho rõhutas, et tudengite jaoks on kolm kõige olulisemat teemat rahastus, ligipääsetavus ja kvaliteet. „Oleme seda meelt, et kõigile soovijatele peab olema tagatud tasuta eestikeelne haridus, arvestades, et meie üliõpilaste sotsiaalmajanduslik taust on väga varieeruv. Tasuta eestikeelne haridus vajab aga lisaraha või tuleb teha ümberkorraldusi kõrgharidusmaastikul,” ütles Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Renar Kihho.

Rektorite Nõukogu peasekretär Hanna Kanep tõdes oma ettekandes, et ülikoolide roll pole pelgalt eliidi kasvatamine, vaid kogu elanikkonna haridustaseme tõstmine. „Eesti kõrgharidus on arenenud, kuid rahastuses pole võimalik kokkuleppele jõuda enne, kui teame, kuhu soovime oma süsteemiga liikuda,“ märkis Kanep.

Päeva teises pooles toimunud esimese vestlusringi avas Vabariigi President Alar Karis, kelle hinnangul peab Eesti kõrghariduse eesmärgid ühiskondlikult täpsemalt määratlema. Emeriitprofessor Marju Lauristin märkis, et vähemalt 60–70% elanikkonnast peaks omandama kõrghariduse vähemalt magistrikraadi tasemel, et tagada ühiskonna areng. Samas ei lähe pooled bakalaureuseastme lõpetajad magistriõppesse.

Sarnaselt Lauristinile tõdes ka akadeemik Mart Saarma, et Eesti peab hariduspoliitikas olema senisest ambitsioonikam. „Kui tahame välisele survele vastu seista, vajame senisest suuremat haridusreformi – tiigrihüppe asemel tuleb teha lõvihüpe,“ sõnas ta.

Rektorite Nõukogu hinnangul tuleb aruteludega jätkata ning liikuda sisuliste lahenduste poole, et tagada Eesti kõrghariduse konkurentsivõime, kvaliteet ja kättesaadavus ka tulevikus.

Ümarlaua otseülekande salvestust saab vaadata siit.

Fotod: Rait Tuulas

President Alar Karis tunnustab tänavu vabariigi aastapäeval riikliku teenetemärgiga 157 inimest, kelle hulgas pälvib Valgetähe II klassi teenetemärgi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Olav Ehala, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kooridirigeerimise lektor Triin Koch ning Valgetähe V klassi teenetemärgi hääletehnika vanemlektor Anne Türnpu. Valgetähe V klassi teenetemärgi saab ka kirikuelu edendaja Marge Paas, kes õpetab akadeemias külalisõppejõuna filosoofiat.

Eesti Vabariik tänab iseseisvuspäeva eel oma teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus kutsetööle või kogukondlikule tegevusele on oluline osa Eesti tugevuse ja hakkamasaamise loos.

„Riigi teenetemärgid meie inimestele ja meie toetajatele välisriikides on kinnitus nendest väärtustest, millele Eesti toetub ja mida oluliseks peab. Avatus ja demokraatia, tarkus ja hoolivus, sihikindlus ja ettevõtlikkus, visadus ja isegi vaprus – need on põhimõtted, mis ühendavad teenetemärkide saajaid,” kirjutas president Alar Karis riigi teenetemärkide andmise otsuse eessõnas.

Vabariigi President annab riiklikud teenetemärgid üle 22. veebruaril Tallinna Muusika- ja Balletikoolis (MUBA) ning seda näeb Eesti Rahvusringhäälingu tele-eetris 24. veebruaril.

Info riiklike teenetemärkide saajate kohta leiab siit.

Õnnitleme!

Alates 1. jaanuarist on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemial uus nõukogu, kuhu kuuluvad Vabariigi Valitsuse otsusel Helin Kapten, Arete Kerge, Rein Oja, Anu Tali, Erkki-Sven Tüür, Lenno Uusküla ja Allan Vurma. Nõukogu liikmed on nimetatud ametisse viieks aastaks.

Täna, 31. jaanuaril kogunes nõukogu esimest korda. Kohtumisel valis nõukogu oma esimeheks Rein Oja, kes oli ka eelmise nõukogu esimees.

Täname eelmise nõukogu liikmeid ja soovime palju edu uuele nõukogule!

Eesti raamatu aasta avamispäeval 30. jaanuaril avati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) raamatukogus näitus “Valik vanimaid eestikeelseid trükiseid EMTA raamatukogus”.

Näitusel on välja pandud 25 teavikut raamatukogu arhiivist. Meie vanim eesti keelt sisaldav trükis pärineb 1845. aastast, see on eesti keele grammatika ja kirjaviisi uuendaja Eduard Ahrensi “Johann Hornung, der Schöpfer unserer Ehstnischen Kirchensprache” (“Johann Hornung, meie eesti kirikukeele looja”). Vanimad eestikeelsed noodid näitusel on aastast 1862: Emil Hörschelmanni “Mönned armsad laulud wagga süddame römustamisseks ühhe ehk kolme heälega laulda” ja Johann Voldemar Jannseni koostatud “Eesti lauliko wisi-ramat: 120 uut laulo-wisi “.

Lisaks saab näitusel vaadata Mozarti Reekviemi eestikeelset versiooni (välja antud 1870 “Peeterburgi linnas”), Helme kihelkonnakoolmeistri Andreas Erlemanni 1864. aastast pärinevat muusikaõpikut, Karl August Hermanni “Laulu ja mängu lehte”, eesti esimeseks soololaulu klassikaks ja ühtlasi enim esitatud soololauluks peetud Artur Kapi “Metsateel” 1904. aasta esmatrükki jpm.

Suur osa raamatukogu arhiivis olevaid muusika- ja teatrialaseid rariteetseid materjale on akadeemia raamatukogule  saabunud annetuste teel. Käesoleva väljapaneku noodid ja raamatud pärinevad muuhulgas Arne Miku, Enn Oja, Harri Ilja, Leo Normeti ja Monika Topmani kogust.

Näitus jääb avatuks aprilli lõpuni. Olete oodatud vaatama!

Rohkem infot raamatuaasta kohta: https://raamatuaasta.ee/et

22.–24. jaanuarini toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajate traditsiooniks saanud koolitus- ja arutelunädal „Arenev akadeemia“.

Avasõnad ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. Ettekannetega esinesid akadeemik Jaak Aaviksoo, kliiniline audioloog Sandra Vill, Tartu Ülikooli projektijuht Eveli Kuuse, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri juhataja Heli Mattisen, aasta koolitaja 2024 tiitliga pärjatud Jaanus Kangur, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse lektor Anu Veenre, õppeosakonna juhataja Piret Lehiste, professor Lembit Orgse, õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas ning lektor Maksim Štšura. Lisaks ettekannetele toimusid praktilised töötoad ning õpetamist ja teadustööd toetavad koolitused.

22. jaanuaril andis kultuuriminister Heidy Purga EMTA suure saali laval pidulikult üle Lemba ja Wiiralti nimelised loomestipendiumid. 2024. aasta Artur Lemba stipendiaadid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased Merilyn Jaeski, Greta-Liisa Aro ja Mariam Mikeltadze.  Rohkem infot siit.

Galeriis on valik fotosid „Areneva akadeemia“ avaettekandest (22.01). Autor: Vahur Lõhmus