Rubriik: Uncategorized @et

11. oktoobril algusega kell 11.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kammersaalis IX Bruno Luki klaverikonverents „Klaveripedagoogika mentaalsed ja füsioloogilised aspektid: traditsioon ja uuendused dialoogis“.

Konverentsi raames saab kuulda kümme ettekannet kodu- ja välismaistelt esinejatelt. Esitlusele tulev teemadespekter on põnev ja lai – Eesti pianism ja klaverikultuur eksiilis; unustatud, aga jätkuvalt ajakohased klaveriõpetuse põhitõed; traditsioon ja muutused Hiina klaverikoolkonna esteetilistes põhimõtetes; soorituspsühholoogia võtted esituseks valmistumisel; õpilaste sõrmede „hüpermobiilsus“; Ülle Sisa koostatud metoodilised materjalid tehnika- ja polüfooniamängu arendamiseks; artikulatsiooniproblemaatika ja muusikaline liikumisimpulss; uute kodumaiste klaverimuusika väljaannete tutvustus; Virve Lippuse lähenev 100. sünniaastapäev ning päeva lõpetab õpilaskontsert.

Konverentsi korraldavad EMTA täienduskoolituskeskus, interpretatsioonipedagoogika ja klaveri eriala koostöös Eesti Klaveriõpetajate Ühinguga.

Esinevad Carolin Krajnak (SA Eesti Ajaloomuuseum, EMTA), väliskülalised Christian Tarla (Kunstuniversität Graz) ja Dr Ji Liu (Trinity Laban Conservatoire, London) ning Age Juurikas, Sten Lassmann, Hannah-Grete Verbeek, Arina Makarenko, Ilona Bogomol, Martti Raide, Lembit Orgse, Marja Jürisson, Pille Taniloo, Äli-Ann Klooren, Ene Metsjärv.

12. oktoobril toimuvad konverentsi väliskülaliste loengud ja meistriklassid teemadel: “24 Präludien und Fugen in allen Tonarten – väikevormid Bachi eelsest ajast tänapäevani“ (Christian Tarla) ja „Creative Programming as Pedagogy: Strategies for Thriving on Stage and Deepening Interpretation“ (Dr Ji Liu).

KAVA

Laupäev, 11.10.2025 kell 11.00 EMTA kammersaalis
IX Bruno Luki klaverikonverents „Klaveripedagoogika mentaalsed ja füsioloogilised aspektid: traditsioon ja uuendused dialoogis“

11.00–13.00
1944. aastal põgenenud eesti professionaalsete pianistide tegevusest eksiilis
Carolin Krajňák (Eesti Ajaloomuuseum, EMTA)

„Bunte Blätter“ from the History of Piano Pedagogy
Christian Tarla (Kunstuniversität Graz, Austria)

Tradition and Transmission in Dialogue: Performance and Pedagogical Aesthetics in the Chinese Piano Lineage
Dr Ji Liu (Trinity Laban Conservatoire, London)

Vaheaeg (ca 45 min)

13.45–15.45
Neetud punkt – artikulatsiooni argine ambivalents
Sten Lassmann (PhD, EMTA vanemlektor)

Soorituspsühholoogia – nähtamatu jõud juhtimas meie valikuid
Age Juurikas (EMTA vanemlektor)

Hüpermobiilsus – eelis või takistus?
Hannah Verbeek (EMTA)

Ülle Sisa õpetamispõhimõtete radadel. Tehnika järkjärguline areng ja polüfoonia algõpetus
Arina Makarenko (Lasnamäe Muusikakool, MUBA) ja Ilona Bogomol (EMTA MA)

Vaheaeg 30 min

16.15–18.15

Muusikaline liikumisimpulss – kas ainult sõnakujund?
Lembit Orgse (PhD, EMTA professor)

Uued kodumaised klaverimuusika väljaanded
Martti Raide (PhD, EMTA, MUBA)

Klaveripedagoog Virve Lippus – peagi 100 aastat sünnist
Marja Jürisson (EMTA, MUBA) /Pille Taniloo (Elleri kool), /Äli-Ann Klooren (MUBA) / Ene Metsjärv (MUBA)

Ca 17.30 Õpilaste kontsert

Eesti Kirjandusmuuseumi serveris on avalikustatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteaduri Žanna Pärtlase elektrooniline monograafia ja veebiandmestik “Seto leelo viisitüpoloogia”. See on nüüd kättesaadav aadressil https://www.folklore.ee/setoviisid/. Veebirakenduse loomine on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Eesti Kirjandusmuuseumi ühise projekti tulemus, mida toetasid Eesti Kultuuriministeerium (KUM-TA32) ja Eesti Teadusagentuur (PRG2600). Väljaande toimetajad ja konsultandid on Janika Oras ja Andreas Kalkun.

“Seto leelo viisitüpoloogia” on eelkõige etnomusikoloogiline uurimus, mille eesmärgiks oli leida ja määrata võimalikult palju seto leelo viisitüüpe (132 viisitüüpi) ja esitleda neid mitmetasandilise tüpoloogiana, mis peegeldab leelo traditsiooni ajaloolisi ja stiililisi kihte ning nendevahelisi seoseid. Kokku sisaldab veebirakendus 223 viisitüüpide ja viisitüüpide rühmade kirjeldust ning lisaks mitu sissejuhatavat artiklit seto leelo „muusikateooriast“, mis aitavad tüpoloogiast aru saada ja veebirakendust kasutada.

Samal ajal on “Seto leelo viisitüpoloogia” mahukas allikapublikatsioon, mille elektrooniline vorm võimaldab mugavalt kuulata ning vaadata heli- ja noodinäiteid (259 helisalvestist, millele on lisatud autori noodistused). Seetõttu saab uut väljaannet kasutada nii akadeemilistel kui ka praktilistel eesmärkidel. Loodetavasti saavad seto leelo huvilised selle abil laiendada oma viisirepertuaari ja rikastada seda uute huvitavate viisivariantidega.

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Rõõmustame, et laureaatide hulgas on mitmeid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia töötajaid!

Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2025

• EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektor, tšello professor Henry-David Varema – mitmekülgsete ja kõrgel kunstilisel tasemel kontsertide eest solisti ja kammermuusikuna
• EMTA keelpillide õppejuht, viiuli professor Arvo Leibur – kõrgetasemelise loomingulise tegevuse eest solisti, kammermuusiku ja kontsertmeistrina
• EMTA heliloomingu professor Toivo Tulev – sisuka loominguaasta ja kaaluka panuse eest kompositsiooniõppe arendamisse

Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiad 2025

• EMTA endine pikaaegne õppe- ja teadusprorekor, muusikateooria professor Margus Pärtlas – pikaajalise ja väljapaistva tegevuse eest muusikahariduse korraldajana
• “Eesti muusikalugu I” autorid: EMTA doktorinõukogu esimees, doktoriõppe keskuse juhataja, muusikateaduse professor Kristel Pappel. EMTA muusikateaduse professor Toomas Siitan, EMTA teadur, EMTA kirjastuse tegevtoimetaja Anu Shaper, EMTA vanemteadur Anu Kõlar ja Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits, Aleksandra Dolgopolova – erakordse ja mastaapse töö eest Eesti muusikaajaloo kaardistamisel ning mõtestamisel

Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2024/2025 enim silma paistnud muusikategelasi. Traditsioon pärineb aastast 1995. Tänavu anti välja kümme aastapreemiat ning seitse tunnustuspreemiat.

Eesti Muusikanõukogu tunnustas preemiatega muusikavaldkonna parimaid kogu senise panuse eest. Traditsioon pärineb aastast 2002. Tänavu anti välja kaks preemiat – interpretatsioonipreemia ja preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest.

Rohkem infot kõikide laureaatide kohta leiab ERRi kultuuriportaalist siit.

Preemiad anti üle Viimsi Artiumis. Pidulikku galakontserti vahendas ETV, saadet saab järele vaadata siit.

Õnnitleme!

Täna, 1. oktoobril tähistatakse kogu maailmas rahvusvahelist muusikapäeva – kaunist traditsiooni, mille algatas legendaarne viiuldaja Yehudi Menuhin 1975. aastal eesmärgiga juhtida tähelepanu muusika olulisusele meie igapäevaelus.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased toovad elava muusika Tallinna ostuelamuste südamesse – Viru Keskusesse. Päeva jooksul saab nautida mitmekesist muusikaprogrammi: üles astuvad noored pianistid, keelpillimängijad, löök- ja puhkpillimängijad, klassikalise laulu üliõpilased, pärimus- ja jazzmuusikud ning kaasaegsete etenduskunstide üliõpilased. Päeva juhib akadeemia vilistlane pianist Johan Randvere.

“Kui me muidu ootame publikut enda juurde Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimajja, siis muusikapäevale kohaselt tuleme me ise publiku juurde. Loodame, et muudame kontsertidega inimeste päeva rõõmsamaks ja vahest leiab just keegi tänu sellistele hetkedele endas soovi külastada mõnda kontserti või hakata ise pilli õppima. Samuti pakub see suurepärast esinemispraktikat meie üliõpilastele, kes peavad olema kohanemisvõimelised väga erinevates olukordades,” sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema.

„Viru Keskus on küll ühe hoonega piiritletud ala, aga sisult ja olemuselt on see Tallinna südalinna tuiksoon. Meie eesmärk on olla rohkem kui ostukeskus – tahame olla linnasüda, mis annab platvormi kultuurile, muusikale ja kohtumistele. On suur rõõm, et muusikapäeval toovad andekad EMTA tudengid elava muusika meie majja ning loovad siin jagatud hetki ja mälestusi, mis toovad inimesi kokku ajastul, kus igapäevaelu kipub muutuma üha digikesksemaks,“ ütleb Kärt Vilt, Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht.

Kontserdid toimuvad igal täistunnil ajavahemikus 12.00–20.30, kestusega ligikaudu 30 minutit:

12.00 – EMTA pärimusmuusikud
13.00 – EMTA puhkpilliorkester, dirigent Toomas Vavilov
14.00 – EMTA klassikalise laulu üliõpilased Perla Guasti (sopran), Anni Zimmermann (sopran), Adèle Viksne (sopran), Joanna-Maria Suurmets (metsosopran), Geir Kudu (metsosopran), Enno Lorenz (bariton), Kuno Kerge (bariton), Lev Rodionov (bass)
15.00 – Keelpillikvartett koosseisus Nuria Díaz Fuentes (viiul), Helina Sommer (viiul), Maria Ridbeck (vioola), Maria Peterson (tšello)
16.00 – EMTA jazziüliõpilased Vladimir Todurov (klaver), Gustavs Saulītis (kontrabass), Aron Talu (trummid)
17.00 – EMTA tšelloüliõpilased Ekke Rainer Arndt, Paula-Riin Selis, Salome Stroganova ja prof Henry-David Varema
18.00 – EMTA löökpilliüliõpilased Robert Markus Ridbeck, Robert Valdna, Reno Kokmann
19.00 – Madis Sikk (klaver), Tiit Tomp (klaver)
20.00 – EMTA kaasaegsete etenduskunstide üliõpilased (CPPM)

Kadi Kaja kaitseb 31. oktoobril kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks tööd:

“Muusikaõpetus eesti õppekeelega Eesti üldhariduskoolis 1917–2024. Ajaloolis-analüütiline käsitlus”.

Juhendajad: prof Toomas Siitan, PhD, prof Kristi Kiilu, PhD, Urve Läänemets, PhD

Oponent: emeriitprofessor Rein Veidemann, PhD (Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Käesoleva väitekirja teemaks on „Muusikaõpetus eesti õppekeelega Eesti üldhariduskoolis 1917–2024. Ajaloolis-analüütiline käsitlus“ („Music education in Estonian general comprehensive schools (with instruction in Estonian) in 1917–2024. Historical-analytical approach“). Üha kiirema tehnoloogilise arengu ning ühiskonna ja töökeskkonna nõudluse muutumise tõttu tekib paratamatu vajadus regulaarseteks ümberkorraldusteks Eesti riiklikes õppekavades. Üldhariduskoolidele kvaliteetse hariduse tagamiseks on oluline, et uuendused oleksid põhjalikult läbimõeldud ja vastavuses oma eesmärkidega. Muusikaõpetusel on Eesti kultuuris ning eestlaste rahvusliku identiteedi määratlemisel väga tähtis roll. Samuti on selle olulisust täheldatud ka inimeste emotsionaalses, sotsiaalses ja kognitiivses arengus. Eesti on maailmas veel üks vähestest riikidest, kus muusikaõpetus on kohustusliku õppeainena õppekavas lasteaiast ja algklassidest gümnaasiumi lõpuni, mis teeb selle kättesaadavaks rahvaharidusena kõikidele inimestele (Education a Glance 2020). Ainespetsiifilist õppesisu on otstarbekas õppekavades ja ainekavades konkreetselt määratleda ning professionaalsete õpetajate kaudu edasi anda järgnevatele põlvkondadele.

Väitekirja eesmärgiks on luua käsitlus õppesisu valiku põhialuste kujunemisest nende sotsiaal-poliitilises ja kultuurikontekstis. Lisaks püütakse selgitada muusikaõpetuse koolikorralduslikke lahendusi ja tulemuslikkust, samuti selle mõju muusikatraditsioonide kujunemisele ja muusikasündmuste väärtustamisele ühiskonnas. Uurimisküsimused on: 1) kuidas on kujunenud muusikaõpetuse ainekavad ja mis on mõjutanud nende õppesisu erinevatel aegadel; 2) milline on töös kasutatud allikate põhjal muusikaõpetuse tähendus ja tulevikuperspektiiv Eesti ühiskonnas?

Andmete kogumisel on meetodina kasutatud põhiliselt dokumendianalüüsi ja intervjuusid. Dokumentidena analüüsitakse muusikaõpetuse ainekavade täisvalimit (1917–2024), juriidilisi dokumente (seadused, määrused jt) ning intervjuudega kogutakse andmeid muusikaõpetuse kujundajatelt-teostajatelt ja teistelt osapooltelt lähiajaloos (haridusteadlased, ainekava koostajad, õpikute autorid jt).

Uurimuse tulemusena on saadud uut oskusteavet, mida on võimalik rakendada Eesti lasteaedade ja üldhariduskoolide muusikaõpetuse arendamisel, õppevara koostamisel ja muusikaõpetajate koolitamisel.

19. ja 20 septembril toimunud Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru raames toimunud seminar oli ajendatud EMTA kirjastuses ilmunud akadeemilise ülevaateteose “Eesti muusikalugu” esimesest köitest (12. sajandi lõpust kuni aastani 1918), mis loob uue pildi keskaegsest ja 17.–18. sajandi muusikakultuurist Eesti linnades, samuti kodanlikust muusikaelust baltisaksa kogukonnas ning muusikast kirikus, koolis ja teatris ning eesti professionaalse muusikakultuuri alguskümnenditest.

Seminari eesmärk oli asetada muusikaloo uuringud laiemasse kultuuriloolisse konteksti, mistõttu seminar oli kavandatud dialoogi vormis – muusikaloolane dialoogis kunsti-, kirjandus-, ajaloolasega. Sissejuhatavatele ettekannetele järgnesid dialoog ja ja publiku diskussioon.

Dialoogides osalesid: Toomas Siitan, Inna Põltsam-Jürjo, Anu Schaper, Merike Kurisoo, Katre Kaju, Heidi Heinmaa, Liina Lukas, Kristel Pappel, Reet Bender, Tiiu Ernits, Maris Saagpakk, Anu Kõlar, Jaan Undusk, Marek Tamm.

Seminari kavaga saab tutvuda siin.

Projekti „Ülikoolidekoostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Sel sügisel saab alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi, mille esimesed neli kohtumist keskenduvad ülevaateteosele “Eesti muusikalugu 1”.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost alates 12.–13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Raamatu peatoimetaja on Toomas Siitan ja autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Kõlar, Anu Schaper, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova.

“Sellise väärika ja mahuka teose ilmumine eesti raamatu aastal on märgiline ja nõuab väärilist tähistamist. Raamatusse üksinda süüvimine võib olla suur väljakutse ning tõenäosus, et raamat jääb riiulisse seisma, on üsna suur,” sõnab raamatuklubi eestvedaja, akadeemia teadur ja Eesti Muusikateaduse Seltsi juht Marju Raju.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad kord kuus, kohal viibivad ka vastavate peatükkide autorid. Vabas õhkkonnas toimuv arutelu sobib näiteks muusika- ja kultuuriloost huvitatud gümnasistidele, õpetajatele ja õppejõududele, aga ka muusika(loo) sõpradele laiemalt.

Enne kohtumisi on soovitav peatükkidega tutvuda, kuid arutelule on oodatud ka need, kes ei ole raamatut veel lugenud.

Raamatuklubi kohtumised toimuvad järgmistel aegadel:

29.09.25 kell 16.15–17.45 A402
Muusikakultuur Eestis kristliku misjoni algusest Põhjasõjani
Kohtumist juhivad Toomas Siitan ja Anu Schaper.

27.10.25 kell 16.15–17.45 A402
Vene võimu kehtestamisest 19. sajandi keskpaigani
Kohtumist juhivad Heidi Heinmaa ja Kristel Pappel.

24.11.25 kell 17.30–19.00 D511
17.30 Muusikateater läbi sajandite
Kohtumist juhib Kristel Pappel.

15.12.25 kell 16.15–18.30 D511
Ühiskondlike muudatuste aeg 19. sajandi keskpaigast omariikluseni
Kohtumist juhivad Toomas Siitan, Tiiu Ernits ja Anu Kõlar.

Osaleda on võimalik ka Zoomi kaudu, selleks palume registreeruda aadressil marju.raju@eamt.ee.

Meediakajastusi:
“Eesti muusikaloo” lahkamiseks saab alguse uus raamatuklubi (Postimees, 25.09.2025)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) interpretatsioonipedagoogika eriala ja Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu koostöös toimus 13. septembril EMTA auditooriumis keelpilliõpetuse loeng-töötuba, mille viisid läbi legendaarsed õpetajad Kathy ja David Blackwell Inglismaalt.

Kathy ja David Blackwell on ühiselt loonud ja koostanud kümneid õpikuid ning noodikogumikke (kirjastajaiks Oxford University ning ABRSM).

EMTA keelpillitudengid ja üle Eesti kokku tulnud poogenpilliõpetajad (kokku enam kui poolsada osalejat) pandi nii mõnelgi korral ühiselt musitseerima, Blackwellid tutvustasid nii enda muusikat, õpetamismeetodit kui ka Inglismaa ajaloolist tasemeeksamite traditsiooni, kohapeal sai noote sirvida ning omavahel muljeid vahetada.

Juba kolmandat aastat kasutavad riigigümnaasiumid võimalust tellida valikaineid ülikoolidelt. Sel õppeaastal alustas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kokku kolm valikainete õpperühma kahest koolist.

Pelgulinna Gümnaasiumi tellimisel algas esmakordselt õppetöö valikmoodulis “Infotehnoloogia ja audiovisuaalne looming”, mis koosneb kolmest kursusest: “Sissejuhatus muusikatehnoloogiasse”, “Oma loo jutustamine muusikas” ja “Audiovisuaalsed väljendusvahendid”, õppejõud Einike Leppik ja Nikita Šiškov.

Mustamäe Riigigümnaasiumi tellimisel jätkus õppetöö valikmoodulis “Esinemistehnika ja eneseväljendus” kahe õpperühmaga (nii alg- kui jätkukursus). Valikmoodul koosneb kolmest kursusest: “Lavaline liikumine” – õppejõud Tanel Saar, “Hääl ja kõne” – õppejõud Vilja Sliževski ning “Suuline kõne ja kirjalik keel” – õppejõud Johan Elm.

Valikmoodulite õppekavad on välja töötatud täienduskoolituskeskuses. Valikainete vastu on õpilastel suur huvi, seetõttu on täitunud kõik rühmad kiiresti. Loodetavasti näeme mõnda neist õpilastest peagi ka EMTA tudengite ridades!

Lisainfo: Ene Kangron, täienduskoolituskeskuse juhataja

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kontserdi- ja teatrimaja uus hooaeg pakub publikule mitmekesist programmi, mis toob fookusesse noored interpreedid ja Eesti heliloomingu. Hooaja keskne sündmus on 14.–19. oktoobrini kestev akadeemia esindusfestival MÜRIAADfest, mille tähelepanu on Eesti heliloojatel. Sügishooaeg kulmineerub Rein Rannapi ja Leelo Tungla uhiuue lasteooperi „Metsalaulupidu“ maailma esiettekandega.

„Alanud sügishooaeg pakub taas akadeemia üliõpilastele suurepäraseid ja mitmekülgseid võimalusi end publiku ees proovile panna. Ootame meie rohkearvulist publikut osa saama nii sündmustest meie majas kui ka väljaspool – rahvusvahelisel muusikapäeval pakume terve päeva jooksul eriilmelist programmi Viru Keskuses, oktoobri keskpaigas ootame kõiki akadeemiasse MÜRIAADfestile, seejärel Eesti Keelpillimängijate Konkursi finaalkontsertidele ning aasta lõpus esietendub Rein Rannapi uus lasteooper „Metsalaulupidu“,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektor Henry-David Varema ning lisab: „Samuti jätkuvad mitmed publikule armsaks saanud kontserdisarjad ja juba sel laupäeval esietendub Eesti Draamateatri suurel laval „Kuningas Ubu“, mis on koostöölavastus EMTA lavakunstikooliga.“

1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, muudame Viru Keskuse aatriumi kontserdisaaliks – Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased toovad ostukeskusesse terve päeva kestva eriprogrammi, pakkudes elamusi erineva muusikamaitsega kuulajatele. Üles astuvad noored pianistid, tšelloansambel, löökpilli- ja puhkpillimängijad, pärimus- ja jazzmuusikud, kaasaegsed etenduskunstnikud ja mitmed teised. Päeva juhib akadeemia vilistlane Johan Randvere.

14.–19. oktoobrini toimuva MÜRIAADfesti keskmes on Eesti heliloojad, kes tähistavad sel aastal juubelit või kelle sünnist möödub tähelepanuväärne number. Festival toob fookusesse seitse autorit: Artur Lemba 140, Eduard Tubin 120, Eino Tamberg 95, Veljo Tormis 95, Arvo Pärt 90, Lepo Sumera 75 ja Olav Ehala 75. MÜRIAADfest pakub harukordset võimalust saada kuue päeva jooksul osa mitmekesisest eesti heliloomingust noorte interpreetide ehk akadeemia üliõpilaste esituses. Festivali raames etendub EMTA black box’is ka lavakunsti osakonna 32. lennu diplomilavastus „vahe aeg“, mille lavastaja on Mart Koldits ja mis on valminud koostöös Von Krahli Teatriga. MÜRIAADfesti lõpetab EMTA sümfooniaorkestri pidulik lõppkontsert, kus dirigent Toomas Vavilovi juhatamisel kõlavad Artur Lemba klaverikontsert, solist Tiit Tomp, Eduard Tubina 3. sümfoonia ja Arvo Pärdi „Credo“.

26. novembril algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Eesti Keelpillimängijate Konkurss. 4. ja 5. detsembril toimuvad finaalkontserdid, kus parimad mängijad astuvad žürii ja publiku ees lavale koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga dirigent Arvo Volmeri juhatamisel.

Sügishooaeg kulmineerub 10. detsembril Rein Rannapi ja Leelo Tungla uue lasteooperi „Metsalaulupidu“ esiettekandega akadeemia suures saalis. See on lustakas lugu oravast, kes otsustab metsarahvale korraldada unustamatu laulupeo. Ooperi aluseks on Palivere koolitüdruku Gerli Grau muinasjutt, mis võitis 2024. aastal Sten Roosi muinasjutuvõistluse. Helilooja Rein Rannapit inspireeris lugu sedavõrd, et tal tekkis idee luua uus ooper lastele. Libreto autor on armastatud lastekirjanik Leelo Tungal.

„Metsalaulupidu“ on hoogne ja südamlik kogupereetendus, mis sobib vaatamiseks nii peredele, koolidele kui ka lasteaedadele. „Tegu on küll lasteooperiga, ent Leelo Tungla tekstides ja minu muusikas leidub vihjeid ja vimkasid, mis pakuvad äratundmisrõõmu ka lapsevanematele,“ ütleb helilooja Rein Rannap.

Lasteooperi laval on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluüliõpilased, koor ja väike orkester ning Tallinna Muusika- ja Balletikooli (MUBA) balletiõpilased. Lavastaja on Karl Laumets, muusikajuht ja dirigent Hirvo Surva. Etendused toimuvad 10.–19. detsembrini EMTA suures saalis, Vanemuise väikeses majas ja Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sündmustega saab tutvuda akadeemia kodulehel eamt.ee.

Meediakajastusi:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja sügishooaega tutvustab EMTA kontserdi- ja teatrimaja juht Svea Ideon-Marks. Tulekul on kontserdisarjad, festivalid ja lasteooper (Klassikaraadio, 19.09.2025)
Talve hakul jõuab lavale Rein Rannapi uus lasteooper (Postimees, 18.09.2025)
EMTA kontserdi- ja teatrimaja sügishooaeg kulmineerub Rein Rannapi uue lasteooperiga (ERR, 17.09.2025)