Rubriik: Uncategorized @et

Täna, 8. mail allkirjastasid 20 uut organisatsiooni mitmekesisuse kokkuleppe. Kokkuleppega liitujad kinnitavad avalikult, et austavad inimeste mitmekesisust ning väärtustavad võrdse kohtlemise põhimõtet nii oma töötajate, partnerite kui klientide seas. Kokkuleppe võrgustiku tegevusi koordineerib Eesti Inimõiguste Keskus ja toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Kokkuleppe allkirjastanute nimekiri oli kirju, uute liitujate seas on nii avaliku kui ka erasektori esindajaid. Liitujateks olid Cachet, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Scoro Software, Tervise Arengu Instituut, Tietoevry Tech Services Estonia, Tietoevry Fintech Estonia, Stoneridge Electronics, SMARTFUL Growth, Estonian Business School, Orkla Eesti, Compensa Vienna Insurance Group ADB Eesti filiaal, Integratsiooni Sihtasutus, Saku Õlletehas, Valio Eesti, Tallinna Vesi, Ensto Estonia, Trimtex Baltic OÜ, Antropoloogia Keskus. Koos teistega allkirjastasid kokkuleppe ka kaks ministeeriumi: lisaks välisministeeriumile otsustas kokkuleppega liituda mitmekesisust riigi tasandil edendav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise.

“Võrdsete võimaluste, soolise võrdsuse ja seeläbi ka mitmekesisuse edendamise riikliku eestvedajana on meie jaoks loomulik ja ainuvõimalik, et tegutseme neist väärtustest lähtuvalt ja eesmärkide nimel ka tööandjana. Näeme, et mitmekesisuse kokkuleppega liitumine pakub meile suurepärase võimaluse nii oma teadmistepagasi suurendamiseks kui teiste organisatsioonidega kogemuste vahetamiseks. Samuti tunneme uhkust, et kuulume võrgustiku liikmena mitmekesisuse valdkonnas ka teistele tööandjatele teenäitajate hulka,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas.

Eesti Inimõiguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juhi Helen Talalaeva sõnul moodustavad liitunud organisatsioonid kogukonna, kus jagatakse kogemusi ja püütakse edendada võrdse kohtlemise teemat nii enda organisatsioonis kui ühiskonnas laiemalt. Mitmekesisuse kokkuleppega on tänaseks liitunud 118 organisatsiooni.

Eesti mitmekesisuse kokkulepe on osa Euroopa mitmekesisuse platvormist, mis koondab sarnaseid kokkuleppe võrgustikke 26 Euroopa riigis. Eestis allkirjastatakse kokkulepet alates 2012. aastast.

Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus

Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja võrdõigusvolinik tähistavad 6.–12. maini üheskoos mitmekesisuse nädalat, mis kannab pealkirja „Mitmekesised Eesti ülikoolid“.

Ülikoolides tegutsevad koos eri põlvkonnad, rahvused ja kultuurid. Eesti ülikoolides õpib ja töötab üliõpilasi ja õppejõude ligi sajast riigist Soomest Namiibiani. Ülikoolide tugevus peitub selles, kuidas neid kogemusi kaasatakse ning teaduse ja innovatsiooni huvides koos tööle pannakse. 6.–12. maini tähistatakse mitmekesisuse nädalat, et rõhutada selle tähtsust, väärtustada erinevaid vajadusi ning võrdset kohtlemist.

„Ülikoolide rolli mitmekesisuse edendamisel on raske üle hinnata, sest nende mõju ühiskonnale tervikuna on väga suur. See, millises keskkonnas õpivad tulevased õpetajad, arstid või insenerid, millised hoiakud ja koostöökogemused nad eluks kaasa saavad, kujundab meie ühiskonda järgnevatel kümnenditel,“ ütles võrdõigusvolinik Christian Veske. „Ülikoolide initsiatiiv koos mitmekesisuse nädalat tähistada näitab, et meie kõrgkoolide jaoks on oluline luua igaühele tingimused oma tegelike võimete rakendamiseks,“ lisas Veske.

Nädal algab kuue avalik-õigusliku ülikooli rektori videopöördumisega, milles iga rektor selgitab mitmekesisuse vajalikkust ning oma ülikooli tegevust selle soodustamisel ja väärtustamisel.

Kolmapäeval, 8. mail saavad kõik huvilised jälgida ülikoolide sotsiaalmeediakanalitest arutelu „Miks on mitmekesisus akadeemias oluline?“, milles osalevad Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling, Tallinna Ülikooli soouuringute dotsent Kadri Aavik, Tallinna Tehnikaülikooli juhtimise valdkonna dotsent Merle Ojasoo, Eesti Kunstiakadeemia digitaalse printimise töökoja juhataja ja kunstnik Tanja Muravskaja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse ja -poliitika vanemlektor Marko Lõhmus. Arutelu juhib Johannes Tralla.

Võrdõigusvoliniku sotsiaalmeediakanalites ja ETV2 eetris avaldatakse mitmekesisuse nädala igal päeval üks teemakohane lühiloeng kultuurilisest mitmekesisusest välimuse põhjal diskrimineerimiseni. Sõna saavad võrdõigusvolinik Christian Veske, Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants, Eesti Kunstiakadeemia professor Marge Monko, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent Merle Ojasoo ning Tallinna Ülikooli sotsioloogia dotsent Triin Roosalu.

Kõiki videoid on leitavad võrdõigusvoliniku YouTube’i kanalilt siit.

Foto: Pexels

Lisainfo:
Helle Ruusing
Helle.Ruusing@volinik.ee
5122327

Heigo Rosin kaitseb 28. mail kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

„Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri  „Magma” näitel – interpreedi vaade“

Juhendaja: professor Kerri Kotta, PhD (EMTA)

Oponent: Mihhail Gerts, PhD (muusikas), Berliin

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Töö „Kaasaegse instrumentaalkontserdi mõtestamisest Erkki-Sven Tüüri „Magma” näitel – interpreedi vaade” („Considerations on modern instrumental concerto using Erkki-Sven Tüür’s „Magma” as an example – an interpreter’s view”) on osa doktoriõppe loomingulis-uurimuslikust projektist, mille uurimisvaldkond on kaasaegse muusika esitusprobleemid.

Solisti töö instrumentaalkontserdi (või mistahes muusikateose) ettevalmistamisest esituseni võib jaotada tinglikult kolme faasi. Esimeses faasis tutvub interpreet materjaliga ja mõtestab selle enda jaoks. Teises faasis loob ta oma arusaamadele tuginedes esitusstrateegiad. Kolmandas faasis realiseerib ta need strateegiad konkreetseks esituseks.

Klassikalis-romantilise teose või instrumentaalkontserdi puhul ei kujune esimene faas tavaliselt probleemiks, sest kogu muusikaharidus on üles ehitatud eesmärgil aidata interpreedil muusika struktuuri ja vormi mõista. Seetõttu jääb esimene faas tihtipeale märkamatuks, sest mõtestamistöö on „traditsiooni poolt” enamasti mingil määral juba tehtud.

Kaasaegse instrumentaalkontserdi puhul, eriti teoste, mille kompositsiooniline esteetika lähtub Teise maailmasõja järgsest avangardismist ja selle mitmesugustest edasiarendustest, on olukord teistsugune. Hoolimata asjaolust, et nimetatud ajavahemikul loodud muusika analüüsimiseks ja esitamiseks on loodud erikursuseid, esineb erinevaid stiile niivõrd palju, et interpreet peab iga uue teose esitamisel alustama uue materjali mõtestamist sageli täiesti uuel viisil.

Töö eesmärgiks on välja pakkuda üks võimalik viis kaasaegse instrumentaalkontserdi teksti mõtestada lähtuvalt eelkõige interpreedi (solisti) vajadustest. Sedalaadi mõtestamisviis hõlmab helilooja Erkki-Sven Tüüri koha määratlemist muusikaloos laiemalt, „Magma” partituurianalüüsi lähtuvalt löökpillisolisti partii suhtest tervikusse ehk selle funktsioonist, poolstruktureeritud intervjuusid eesmärgiga uurida, kuidas on teose helilooja ning teost esitanud interpreedid mõtestanud solisti funktsioone, ning üldiseid tähelepanekuid, kuidas solisti perspektiivist teost „Magma” mõtestada.

Mainitud interpreedivaade võib olla aluseks eelpool mainitud teose ettevalmistusprotsessi teisele ja kolmandale faasile, mida käesolevas töös ei käsitleta.

Vittoria Ecclesia kaitseb 4. juunil kell 16.00 ruumis D-511 filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks tööd:

„Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“).

Juhendajad: professor Toomas Siitan, PhD (EMTA), professor Peeter Sarapuu, PhD (EMTA)
Oponent: professor Mieko Kanno, Sibeliuse Akadeemia / Helsingi Kunstide Ülikool

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning trükisena EMTA raamatukogus.

Töö lühikokkuvõte (katkend):

Väitekiri „Practice Beyond Boundaries: Enhancing Musicianship through Historical Clarinet Affordances“ („Piire ületav harjutamine: muusikalise meisterlikkuse arendamine ajaloolise klarneti pakutavate võimaluste kaudu“) on loomeuurimus teemal, kuidas ajaloolise klarneti võimaldused (affordances) mõjutavad esituspraktikat kaasaegsel klarnetil. Käsitletav ajalooline klarnet on Tallinnast pärit Ivan Mülleri poolt 19. sajandi alguses välja töötatud 13-klapiline instrument.

Praktikapõhise uuringu jaoks on püstitatud järgmised uurimisküsimused:
• Kuidas mõjutab harjutamine ajaloolisel klarnetil minu mängu kaasaegsel klarnetil?
• Milliseid spetsiifilisi muusikalisi võimalusi ajalooline klarnet pakub?
• Kuidas ma saan neid muusikalisi võimalusi praktikas rakendada, et arendada oma muusikalist meisterlikkust?

Ajalooline klarnet on uurimuses käsitletud väljaspool ajaloolise esituspraktika valdkonda ning käsitletud iseseisva pillina, mis eksisteerib tänapäevases kontekstis. Vältides positivistlikku mõtteviisi instrumentide arengust käsitletakse kaasaegset ja ajaloolist klarnetit kui erinevaid, kuid võrdse kvaliteediga instrumente. Uurimistöös tuginesin kirjandusele klarneti ajaloost, ajalooteadlikust esitusest, loovuurimusest ja interpretatsioonikunsti probleemidest.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Hiiumaa Kultuuri Seltsiga kuulutas 2023. aasta novembris välja Rudolf Tobiasele pühendatud heliloomingu konkursi, et rõhutada helilooja erakordset tähendust Eesti muusikaloos.

Heliloomingu konkursile oodati 6–8 minuti kestusega Rudolf Tobiase tuntud teose „Eks teie tea“ parafraase sooloklaverile. Võidutööd kantakse ette ja preemiad antakse üle Rudolf Tobiase 151. sünniaastapäevale pühendatud kontserdil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis 29. mail kell 18.00. 

Välja antakse kaks preemiat: esimene 5000 ning teine 2500 eurot. Auhindu rahastavad ettevõtja Enn Kunila ja Hiiumaa Kultuuri Selts. Konkursi žürii esimees on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor professor Ivari Ilja.

Palume kõigil konkursist osavõtnutel kohale tulla, sest ümbrikud, mis viivad kokku märgusõna ja võidutööde autorite nimed, avatakse pidulikult alles laval, vahetult enne autasustamist!

Hiiumaal Käina kiriku köstri klaverihäälestaja ja orelimeistri Johannes Tobiase perre sündinud Rudolf Tobias (1873–1918) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht. Ta lõpetas Peterburi Konservatooriumi, kus õppis orelit Louis Homiliuse ja kompositsiooni professor Nikolai Rimski-Korsakovi juures, olles seega esimene eesti rahvusest akadeemilise kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias pani aluse eesti muusikateadusliku mõtte arengule ja temalt pärinevad paljude žanride esikteosed eesti muusikas, teiste hulgas esimene sümfooniline teos, esimene kantaat („Johannes Damaskusest“), esimene pateetiline avamäng („Julius Caesar“), esimene oratoorium („Joonase lähetamine“), esimene klaverikontsert ja esimene klaverisonaat. Tänaseni on tuntud Tobiase mitmed koorilaulud, sealhulgas piiblitekstile kirjutatud „Eks teie tea“, mis on kõlanud viiel korral laulupeol.

Lisainfo kontserdi kohta: https://emtasaalid.ee/uritused/rudolf-tobiase-gala/

Valminud on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia aastaraamat, mis annab ülevaate akadeemia 2023. aasta tegemistest, sealhulgas olulisematest sündmustest ja saavutustest.

EMTA aastaraamatuga saab tutvuda siin.

Aastaraamatu koostamisel osalesid paljud akadeemia töötajad. Aitäh kõigile, kes andsid oma panuse!

Eile, 25. aprillil avati Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli hoone (Vabaduse väljak 4) fassaadil mälestustahvel, millele on kantud selles majas asunud õppeasutuste – Tallinna Konservatooriumi ja Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli – nimetused ning majas tegutsemise aastad.

Pidulikul avamisel kõnelesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja, Tallinna Muusika- ja Balletikooli juht Timo Steiner ning Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pikaaegne õpetaja Raili Sule. Esines akadeemia vaskpilliansambel Indrek Vau juhendamisel.

„Kui imetleme üht suurt ja võimast jõge, tasub alati teada, kus on tema algus. See on lätetes, mis ühinedes on lõpuks kasvanud uhkeks vetevooks. Nii on ka meie muusikakultuuriga, mille üks olulistest lätetest on asetsenud paigas, mida nüüd märgistab see kena mälestustahvel,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja lisab: „Tahvli paigaldamine on austusavaldus kõigile neile, kes on olnud seotud selle majaga, töötanud ja õppinud Tallinna Konservatooriumis ja Tallinna Muusikakoolis, mis hiljem sai endale Georg Otsa nime, kes on panustanud meie muusikahariduse ja kultuuri arengusse.“

„Koolina on haridus, mälu ja traditsioonid meile mõistagi südamelähedased. Ja eriti need, mis muusikaharidusega seonduvad. Oleme harjunud, et haridust antakse koolis, aga tore on ka õppida n.ö õppimata, linnaruumis jalutades ja oma meelt sinna paigutatud info, näituste ja teabega avardades. Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli õigusjärglasena oleme osalised selles juba üle saja aasta tagasi toimunud ja tohutu muusikalise mõjuga sündmuses, mil asutati Tallinna Kõrgem Muusikakool. Tänu infotahvlile kooli kunagises asupaigas on ka pealinna elanik ja külaline selle fakti võrra rikkam,“ ütleb Tallinna Muusika- ja Balletikooli juht Timo Steiner.

Tallinna Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli endine direktor, Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille: „Vabaduse väljak 4 on eesti kultuuri ja eelkõige muusikakultuuri seisukohalt äärmiselt oluline hoone. Selle fassaadil avatud tahvel aitab hoida mälestust hoones asunud Tallinna Konservatooriumi ja Tallinna Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ajaloost ning ühendab hoonega seotud kogukonda.“

Hoones asus aastatel 1922–1944 Tallinna Konservatoorium ning aastatel 1944–2022 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE, mis toimub juba kuuendat korda, annab hea ülevaate sellest, millised innovaatilised loomerännakud toimuvad praegu kaasaegses heliloomingus.

Selleaastane festival sai alguse möödunud pühapäeval sündmusega Kinos Sõprus, kus tulid ettekandele festivali konkursi raames välja valitud ja ka EMTA üliõpilaste audiovisuaalsed tööd. Esmaspäeva õhtul avati Teatri- ja Muusikamuuseumis heli- ja ruumiinstallatsioonide näitus, mis jääb avatuks kuni 28. aprillini.

Festival üheks tippsündmuseks on täna, 23. aprilli õhtul kell 19.00 EMTA suures saalis toimuv kontsert „Fons Amoris“.  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning kuue Itaalia muusikakõrgkooli õppejõudude ja üliõpilaste koostöös tulevad ettekandele kaunid klassikalised teosed – Giovanni Battista Pergolesi „Stabat Mater“ ja Antonio Vivaldi sümfoonia keelpillidele h-moll –, sealjuures projekteeritakse lavale ja seda ümbritsevatele seintele EMTA tudengite koostöös sündinud visuaalsed teosed. Solistid on sopran Ilaria Monteverdi (Conservatorio Arrigo Boito) ja metsosopran Claudia Marchi (Conservatorio Arrigo Boito), dirigeerib ja basso continua’l on Borrelli Pierfrancesco (Conservatorio di Musica „Domenico Cimarosa“).

„Tehnoloogia kaasamine lisab alati rohkem riske, kuid kui kaasatud on professionaalne meeskond, kes suudab tehnoloogilisi lahendusi hallata, on kõik võimalik,“ sõnab EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuht ning festivali COMMUTE üks loojatest Einike Leppik ja lisab: „Loodame, et innovatiivsed lahendused meelitavad kontserdisaali ka need inimesed, kes siia muidu ei satuks.“

Festivali järgmised päevad on pühendatud üliõpilaste töödele. Kolmapäeval saab EMTA suures saalis kuulda kammeransamblite esmaettekandeid, mis sünnivad EMTA muusika intepretatsiooni osakonna, heliloomingu ja improvisatsioonilise muusika osakonna ning doktoriõppe keskuse koostöös. Neljapäeval jõuab EMTA black box’is publiku ette elektroakustika ja kaasaegse muusika ansambli tudengite koostööprojekt.

COMMUTE’ile paneb punkti reede õhtul akadeemia black box’is toimuv löökpillide ja elektroonika kontsert, kus rahvusvaheliselt tunnustatud löökpillimängija ja helilooja Juanjo Guillemi poolt tulevad ettekandele tema enda, Voro Garcia, Joakim Sandgreni ja EMTA üliõpilaste Andreas Kalveti, Kenneth Flaki ja Botond Bartokosi teosed.

Rohkem infot: emtasaalid.ee/commute-6

Fotoalbumid asuvad EMTA Facebooki lehel siin.

Loe ka:
Audiovisuaalse loomingu õppejuht ja festivali COMMUTE üks loojatest Einike Leppik: „Tahaks jõuda ka nende inimesteni, kes ei ole seotud ainult muusikaga“ (intervjuu EMTA ajakirjale, kevad 2024)
Selgunud on EMTA rahvusvahelise heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festivali COMMUTE konkursitulemused (EMTA, 04.04.2024)

Meediakajastusi:
Selgusid rahvusvahelise festivali Commute audiovisuaalse konkursi tulemused (ERR, 11.04.2024)
FESTIVAL ⟩ Seitse verivärsket ja audiovisuaalset teost tulevad ettekandele Sõpruses (Postimees, 09.04.2024)

16.–21. aprillini toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) esmakordselt Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika erialade konverents Nordtrad. Tegemist on neljateistkümnest muusikakõrgkoolist koosneva võrgustikuga, mille liikmeskoolid pakuvad pärimusmuusika õpet bakalaureusetasemest doktoriõppeni. Intensiivse nädala sisse mahub kolm avalikku kontserti, mille vahele jäävad erinevad töötoad ning õppejõudude ja tudengite kohtumised. 

“Selline kohtumine on oluline ja tiivustav nii pärimusmuusika valdkonna tegijatele kui ka institutsioonidele, mis pakuvad pärimusmuusika kõrgharidust. Samuti loodetavati neile, kes alles kaaluvad õppima asumist ehk tulevastele pärimusmuusika eriala üliõpilastele. Mitmepäevane koosolemine on ideaalne võimalus pärismuusikat inimestele lähemale tuua ning see on kindlasti pinnas, kus tekivad uued ja innovaatilised mõtted,” sõnab EMTA pärimusmuusika eriala õppejuhi ja konverentsi peakorraldaja Karoliina Kreintaal ning lisab: “Vähemtähtis ei ole suurepärane ja ainukordne kontsertprogramm, millest ootame osa saama kõiki pärimusmuusika austajaid.”

Nordtradi avakontserdil, mis toimub teisipäeval, 16. aprillil kell 19.00 EMTA suures saalis, astuvad üles Lummo Kati leelokoor, EMTA pärimusmuusika eriala õppejõud ja üliõpilased: Juhan Uppin, Tuule Kann, Jaak Sooäär, Leanne Barbo, Janika Oras, Katariin Raska, Karoliina Kreintaal, Marion Selgall jt. Kontserdi visuaalse kujunduse loob Rebeca Žukovic.

18. aprillil toimuval “Meistrite kontserdil” Fotografiskas esinevad Nordtradi võrgustiku kõrgkoolide pärimusmuusika õppejõud. Kõlab assortii põhjamaade ja baltikumi rahvamuusikast. Kuulda saab tipptasemel esituses erinevate maade pärimusmuusikat, nii improvisatsioonilisi palu kui ka autoriloomingut.

Konverentsi lõpetab tasuta kontsert 20. aprillil kell 19.00 EMTA suures saalis. Kuulda saab kõike seda, mida on nädala jooksul loonud üliõpilaste segaansamblid. “Mis täpselt kõlama ja laval juhtuma hakkab, ei tea keegi. Kuid kindel on see, et esitatav saab olema huvitav, nooruslik, pärimuslik ja ainukordne. Lisaks esineb ka rahvusvahelise pärimusmuusika magistriõppekava Nordic Masters üliõpilaste ansambel,” lisab Karoliina Kreintaal.

Sündmuse toimumist toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tallinna Linnakantselei Kodurahuprogramm ja Kuninglik Norra Saatkond Tallinnas.

Lisainfo: emtasaalid.ee/nordtrad

Avakontserti saab järele vaadata siit.

Fotoalbumid asuvad EMTA Facebooki lehel siin.

Meediakajastusi:
EMTA võõrustab pärimusmuusika konverentsi Nordtrad (“Aktuaalne kaamera”, ERR, 16.04.2024)
Täna algab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias konverents Nordtrad. Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika erialade konverentsi tutvustavad EMTA pärimusmuusika eriala õppejuht Karoliina Kreintaal ning õppejõud Leanne Barbo. (Klassikaraadio, ERR, 16.04.2024)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias toimunud Yamaha konkursi võitis ja 1000 euro suuruse stipendiumi pälvis pianist, EMTA üliõpilane Fortunato Salvador García Piquer (juhendajad prof Ivari Ilja, vanemlektor Mihkel Poll). 11. aprillil aset leidnud auhinnatseremoonial andis selle võitjale üle Yamaha Eesti, Läti ja Leedu regionaaljuht Gints Dobbermann.

Sel aastal oli konkurss avatud kõigile EMTA-s täiskoormusega õppivatele pianistidele. Konkursist võttis osa 11 üliõpilast, keda hindas žürii koosseisus: vanemlektor Lauri Väinmaa, vanemlektor Marko Martin.

Õnnitleme!