Rubriik: Uncategorized @et

Laupäeval, 25. jaanuaril kell 18.00 esitletakse klubis Uus Laine raamatut “J.M.K.E.’s To The Cold Land”, mis räägib legendaarse punkbändi J.M.K.E. albumist “Külmale maale” (1989). Tegemist on UK kirjastuse Bloomsbury tuntud formaadiga sarjas 33 1/3 Europe, mille raames tutvustavad eri maade autorid mõne tähendusrikka albumi lugu. Inglise keeles ilmuva raamatu autor on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Brigitta Davidjants.

Autor räägib muusikakriitikute poolt 2014. aastal kõigi aegade parimaks Eesti albumiks hääletatud “Külmale maale” lugu, sidudes seda Eesti ajaloo erinevate etappidega. “Loomulikult on tegemist muusikaliselt ülihea plaadiga, aga punki armastava noorena oli see 1995. aastal ka meile paljudele nagu ajalooõpik, sest päris õpikuid ei olnud ning tollased ajaloojutustused meid kõiki ei kõnetanud. Selle albumi kaudu mõistsime, mida tähendasid stalinistlikud kuriteod, hiljem stagnatsioon ja lõpuks perestroika. Samas on plaat oma anarhistlik-patsifistliku sõnumiga piisavalt universaalne, et kõnetada igast põlvkonnast ja rahvusest kuulajaid,” seletab Davidjants raamatu lähtepunkti. Raamatu konsultant oli kõik need aastad ansamblit juhtinud ja selle asutajaliige Villu Tamme.

33 1/3 Europe sarja asutava toimetaja Fabian Holti sõnul väärib eesti muusika suuremat rahvusvahelist tähelepanu: “Sel raamatul on potentsiaali inspireerida uut kultuuri ja võimu teemalist mõtlemist praegusel kriitilisel ajalooetapil. Davidjantsi raamat räägib ühe põneva albumi loo, mõtiskledes bändi teekonna ja poliitilise hetke üle, visandades samas uusi perspektiive tulevase dialoogi jaoks, ületades ka geopoliitilisi piire.“

Hetkel saab raamatut osta kirjastuse kodulehelt ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia veebipoest, samuti raamatuesitlusel 25. jaanuaril klubis Uus Laine (raamatu hind on 20 eurot) ning alates veebruarist suurematest raamatupoodidest. Raamatuesitlus on tasuta, sellele järgneb kontsert, millele saab pileteid osta siit.

Raamatu kirjutamist on finantseeritud Eesti Teadusagentuuri grandist PSG838.

Meediakajastusi:
Villu Tamme: vanamehed ei tohiks üldse mingitel teemadel sõna võtta (ERR, 16.01.2025)
Brigitta Davidjants kirjutas raamatu legendaarse J.M.K.E. kõigi aegade parimast albumist (Postimees, 20.01.2025)
Kuku pärastlõuna: Brigitta Davidjants. J.M.K.E Külmale maale sai raamatusse (Kuku pärastlõuna, 24.01.2025)
GALERII ⟩ Paneme punki! J.M.K.E.’st kirjutatud raamatu esitlusele kogunes särav seltskond (Postimees, 25.01.2025)
Galerii: Tallinnas esitleti raamatut J.M.K.E. albumist “Külmale maale” (ERR, 26.01.2025)
GALERII | LEGENDAARNE! Klubis Uus Laine esitleti J.M.K.E. albumi „Külmale maale“ loomingut lahkavat raamatut (Õhtuleht, 27.01.2025)

Tänasest, 15. jaanuarist 2025 saab esitada avaldusi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) ning Estonian Business School’i (EBS) ingliskeelsele kultuurikorralduse ühisõppekavale. 

Kultuurikorralduse magistriõppesse ootame kõiki, kes soovivad arendada oma professionaalseid oskuseid kunsti- ja kultuurimaailmas ning juhtida projekte, mis ühendavad inimesi ja ideid. Magistriprogrammis omandavad üliõpilased vajalikud teadmised ja oskused, et edukalt tegutseda mitmekülgsetes kultuuriprojektides.

Õpe on üliõpilaskeskne ja praktilise suunitlusega, õppejõududeks Euroopa oma ala tipud Eestist, Soomest, Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Poolast ja mujalt. Õppekava läbinu saab nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ka Estonian Business School’i diplomi. 

Magistriprogrammi lõpetanute seas on nii juhte, konsultante, ettevõtjaid kui ka õppejõude, kes on tegevad kultuurikorralduse akadeemilise valdkonna arendamisega rahvusvahelisel areenil. 98% kultuurikorralduse magistriõppe vilistlastest on tegevad kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas ja töötavad avalikus ning erasektoris, sealhulgas riigiasutustes, ülikoolides, teatrites, muuseumides, MTÜ-des, sihtasutustes ja eraettevõtetes. 

Kultuurikorralduse magistriõppekava eesmärk on anda teadmisi ja oskusi, et kiiresti muutuvas maailmas kultuurivaldkonna professionaalidena edasi liikuda.

Avaldusi saab esitada SAIS-is alates 15. jaanuarist 2025 (avatud kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuta) ning DreamApply-s (avatud rahvusvahelistele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuline) kuni 28. aprillini 2025.

4. veebruaril algusega kell 14.00 toimub kõigile huvilistele infotund Zoomis. Infotund on inglise keeles.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia annab välja seitse stipendiumit kultuurikorralduse erialal õppijatele. Rohkem infot siit.

Tutvu kultuurikorralduse magistriprogrammiga

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kevadhooaja kontserdid ja etendused toovad kuulajateni-vaatajateni põneva valiku sündmusi pakkudes igale kultuurisõbrale midagi erilist. 

Kevadel rõõmustab publikut koguni kolm festivali. Kolmandat aastat järjest, 16.–20. veebruarini toimuval tšellofestivalil „Crossing Bows“ osalevad tunnustatud tšellistid, õppejõud ja üliõpilased erinevatest Euroopa muusikakõrgkoolidest. Festival on suurepärane võimalus jälgida maailma tipptasemel tšellomängu ning samas tutvuda kohalike talentidega. Eraldi kontserdi EMTA black box’is annab Brasiilia muusik, maailmas ainulaadse elektroakustilise instrumendi Knurli mängija Rafaele Andrade. 

Vanamuusikafestivalil Ceciliana, mis toimub 13.–16. märtsini, kuuleb erinäolisi kontserte alates vanamuusikast akordionitel kuni üliõpilaste traditsioonilise orelikontserdini Johann Sebastian Bachi muusikaga. Festivali avab Tallinna Barokkorkester koos solistidega. Esinevad tunnustatud muusikud ja õppejõud Dan Laurin (plokkflööt, Rootsi) ja Anna Paradiso Laurin (klavessiin, Itaalia), Duo Accenti Inglismaalt ja flöödiansambel Intra Vires Soomest. 

Maikuus toimub heli, visuaali ja muusikatehnoloogia festival COMMUTE#7, mille fookus on sel korral vaimsel tervisel. Festivali avab 8. mail akadeemia suures saalis Gian Carlo Menotti ooper „Meedium“. Tegemist on EMTA klassikalise laulu ja audiovisuaalse loomingu üliõpilaste ühistööga, lavastaja on külalisõppejõud Liis Kolle. Festivali lõpetab ansambli Fractales (Belgia) kontsert, kes esitab III EMTA heliloomingu konkursi võidutööd. 

Algaval kevadhooajal alustab uus kontserdisari „Musica aeterna“, mis toob kuulajateni klaveri- ja kammermuusikaõhtud põnevate kavadega EMTA õppejõudude ja külaliste esituses. 

Koostöös SA Postimehe Fondiga jätkub populaarne klaveriõhtute sari „Klaverikunst“, kus sel kevadel esinevad pianistid Sten Lassmann (12. veebruaril) ja Age Juurikas (23. aprillil). Tartu Ülikooliga koostöös jätkub kontserdisari „Harmonia Universitatis“, mille raames astub 1. aprillil TÜ aulas üles EMTA puhkpilliorkester Toomas Vavilovi juhatusel, solist on viiuldaja Mari Poll. 

EMTA sümfooniaorkestri kevadistel kontsertidel soleerivad noored tulevikutähed Elbe Reiter (viiul) ja Annabel Soode (sopran). 16. märtsil kõlab Elbe Reiteri esituses Tšaikovski viiulikontsert, dirigent on Toomas Vavilov. Annabel Soode esituses kuuleme 3. mail Richard Wagneri „Wesendoncki laulud“, dirigent on Arvo Volmer.

EMTA lavakunstikooli ja Eesti Noorsooteatri koostöölavastusena esietendub 6. aprillil George Orwelli romaani „1984“ põhjal samanimeline sõna-, visuaal- ja füüsilise teatri elemente siduv uuslavastus, mille lavastaja on Taavi Tõnisson. Laval on EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilased. Kevadhooajal jätkuvad sama lennu osalusel ka lavastused „vahe aeg” Von Krahli teatris ning „Püha Jõe kättemaks“ Eesti Noorsooteatris. 2. juulil esietendub Eesti Vabaõhumuuseumis 32. lennu lavastus, mida lavastab Anne Türnpu.

Alates 13. jaanuarist on kontserdipublikul võimalik soetada EMTA seeriapilet, mis annab võimaluse kokku panna oma kontserdikalender meelepäraste kontsertidega sarjadest „Musica aeterna“ ja „Klaverikunst“. Täpse info seeriapileti kohta leiab EMTA kontserdi- ja teatrimaja kodulehelt emtasaalid.ee. 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia korraldab kolmandat aastat järjest heliloomingu konkurssi (EMTAHK), kuhu on oodatud osalema kõik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilased sõltumata erialast.

Konkursile oodatakse teoseid pikkusega 7–10 minutit, mis on kirjutatud koosseisule fc (picc+afl), cl (bcl), violin or viola, vcl, piano. 

Osalemiseks palume saata teose partituur ning partiid hiljemalt 14. aprillil 2025 (kell 23.59) aadressile emtahk@eamt.ee.

Žüriid:
1) Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Liisa Hirsch, Fractales ansambel;
2) Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere ja Liisa Hirsch.

Konkursi auhinnad: 1. koht: diplom ja 400 eurot, 2. koht: diplom ja 200 eurot, 3. koht: diplom ja 100 eurot, 4. ja 5. koht: diplom.

Võiduteosed esitab ja salvestab ansambel Fractales 16. mail 2025 EMTA suures saalis.

Reglemendid:

1. Konkurss on avatud kõigile EMTA bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilastele.
2. Heliloojad võivad esitada ühe oma kompositsiooni, mis tähendab, et teos ei tohi olla varem avaldatud, esitatud, salvestatud ega edastatud ning lisada tuleb autori lühike biograafia.
3. Teos peab olema kirjutatud ettemääratud ansamblile.
4. Kompositsioon peab jääma ajavahemikku 7–10 minutit.
5. Teoste esitamise tähtaeg on 14. aprill 2025 kell 23:59. Partituurid tuleb saata aadressile: emtahk@eamt.ee. Pärast tähtaega saadetud tööd diskvalifitseeritakse.
6. Heliloomingu autori nimi ei tohi olla ühelgi konkursile esitatud partituuril ega partiil. Teosed esitatakse žüriile anonüümselt.
7. Žürii, kuhu kuuluvad Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere, Liisa Hirsch ja ansambel Fractales, valib esmalt välja viis teost. Valitud kompositsioonid esitatakse ning salvestatakse (otseülekandes) 16. mail 2025 toimuval kontserdil. Pärast esmaettekandeid, kontserdi vaheajal, valib žürii koosseisus Toivo Tulev, Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Rene Eespere ja Liisa Hirsch välja kolm teost, mis pälvivad peapreemiad. Seejärel toimub auhinnatseremoonia. Tulemused avaldatakse hiljem akadeemia kodulehel.
8. Salvestusi jagatakse valitud teoste autoritega ning kolm võiduteost avaldatakse EMTA YouTube’i kanalis.
9. Konkursi auhinnad:
1. koht: diplom ja 400 eurot
2. koht: diplom ja 200 eurot
3. koht: diplom ja 100 eurot
4. ja 5. koht: diplom

2024. aasta kujunes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale uurimistoetuste taotlemisel vägagi edukaks – 13 juhtiva asutuse või parterina esitatud taotlusest (mh neli Euroopa Komisjonile) said rahastuse tervelt viis.

Kõige olulisemaks saavutuseks võib pidada Eesti Teadusagentuuri 962 000 euro suuruse kogumahuga 5-aastase rühmagrandi võitmist humanitaaria valdkonna uurimistoetuste väga tihedas konkurentsis. Vanemteadur Žanna Pärtlase juhtimisel alustav projekt käsitleb setode etnogeneesi ja kultuurilisi suhteid idapoolsete soomeugrilastega etnomusikoloogia uurimisandmete valguses. Uurimisrühm ja kasutatav metoodika on interdistsiplinaarsed, sünteesides etnomusikoloogia, kultuuriantropoloogia ja folkloristika lähenemisi ning kaasates kolme uurijat ka Eesti Kirjandusmuuseumist. Projekti tulemusena valmib kaks monograafiat ja mitmeid teadusartikleid.

Kultuuriministeeriumi aastase uurimistoetuse said kaks projekti. Professor Toomas Siitani projekti “Arvo Pärt: oma hääle leidmine (1958–1979)” eesmärgiks on koostada helilooja loometeed analüüsiva monograafia esimene osa, mis hõlmab tema kujunemist ja tegevust kuni emigreerumiseni aastal 1980. Pärdi loomingulise käekirja kujunemist on kavas analüüsida Eesti kultuurielu laiemas kontekstis, võttes aluseks Arvo Pärdi Keskuse  mahuka arhiivi. Pärdi 90. juubeliaasta tähistamiseks korraldatakse keskuse ja akadeemiakoostöös oktoobris konverents, mis toob kohale ka rahvusvahelised Pärdi uurijad.

Vanemlektor Sten Lassmanni juhitav uurimisrühm (lektorid Maksim Štšura ja Aare Tool, emeriitprofessor Mart Humal, magistrant Carolin Krajnak) on võtnud ambitsioonika eesmärgi luua 2025. aasta jooksul kaasaegne süstematiseeritud andmestik ning spetsiifilised metodoloogilised alused Heino Elleri loomingu temaatilis-bibliograafilise kataloogi koostamiseks. Projekti tulemusi on plaanis edaspidi rakendada Elleri helitööde temaatilis-bibliograafilise kataloogi loomiseks, helilooja monograafia kirjutamiseks ning kogutud teoste väljaandmiseks. Projekt viiakse ellu koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Lausanne’i Föderaalse Polütehnilise Instituudiga.

Kultuuriministeeriumi loovuurimuste taotlusvoorus saatis edu kaht loovuurimuslikku projekti, mis  käivitusid juba eelmise aasta novembris ja kestavad käesoleva aasta lõpuni. Vanemlektor Kristi Kapteni, loovuurimuse lektori Theodore Parkeri ja hiljuti EMTA-s loovuurimusliku doktoritöö kaitsnud Vittoria Ecclesia projekt keskendub uut tüüpi esinemisformaadi väljatöötamisele, mille keskmes on elavas esituses kammermuusika ning mis toob sisse erinevat laadi interaktiivset suhtlust publiku ja esineja vahel. Formaadi loomisel on eeskujuks ajalooline salongikultuur. Aktiivselt tegutsev dirigent, EMTA külalisteadur Mihhail Gerts ja professor Kerri Kotta koostöös Eesti Kunstiakadeemia doktorandi ja animaatori Martinus Klemetiga uurivad oma projektis viise, kuidas vahendada animatsiooni kasutades Eduard Tubina muusikat eelteadmisteta kuulajatele.

Rohkem infot Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadusprojektide kohta siit.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures tegutsev Elfrida ja Erik Rämmeldi mälestusfond toetab stipendiumidega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperilaulu eriala üliõpilasi.

20. detsembril toimus akadeemia suures saalis stipendiumikonkurss, kus osales 12 ooperilaulu eriala ülõpilast. Žüriisse kuulusid EMTA rektor professor Ivari Ilja ja muusika interpretatsiooni osakonna laulu õppejuht professor Nadežda Kurem.

Elfrida ja Erik Rämmeldi fondi stipendiumi pälvisid:

Kuno Kerge (õp. külalisõppejõud Helen Lepalaan)
Laura-Retti Laos (õp. Nadežda Kurem)
Marta Ojasoo (õp. Nadežda Kurem)
Annabel Soode (õp. Monika Hauswalter)

2012. aastal allkirjastasid Eri Klas ja Erich Rämmeld lepingu, millega Erich Rämmeld asutas Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondi. Lepingujärgselt alustab fond oma tegevust pärast  Erich Rämmeldi testamendi jõustumist.

Erich Rämmeld sündis 1923. aastal Tallinnas. II maailmasõja ajal võitles ta vabatahtlikuna Soome mereväes. Pärast teenistusest vabastamist 1944. aastal liikus ta edasi Rootsi, kus töötas Karlstadis Nyströmi klaveri- ja orelivabrikus ja õppis Stockholmis laulmist. 1951. aastal asus elama Kanadasse, Torontosse. Kogu oma elu harrastas Erich aktiivselt koori-, ooperi- ja operetilaulu. 2018. aastal suri Erich Rämmeld Torontos.

2022. aasta novembris jõudis tema pärand summas 422 759 eurot Eestisse ning Eesti Rahvuskultuuri fondi juures alustas tegevust Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond eesmärgiga toetada Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õppivaid noori ooperilauljaid. Esimesed stipendiumid Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfondist eraldati 2023. Aastal. Stipendiumikonkursi stipendiaatide leidmiseks korraldab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.

Õnnitleme!

Fabrizio Nastari kaitses 20. detsembril 2024 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks edukalt töö: “Borrowing Existing Material, and Irony: Compositional Strategies and their Aesthetic Context”

Juhendaja: prof Jaan Ross

Oponent: Riikka Maria Talvitie, DocMus (Helsingi Kunstide Ülikool, Sibeliuse Akadeemia)

Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.

Õnnitleme!

Traditsioonilselt jagati Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektori ja ametiühingu jõuluvastul kolleegitunnustusi. Vastuvõtt toimus EMTA kontserdi- ja teatrimaja fuajees neljapäeval, 19. detsembril.

Rektor Ivari Ilja andis tunnustused üle järgmistele kolleegidele:

AASTA UUS TULIJA – AKADEEMILINE TÖÖTAJA 2024: lavakunsti osakonna vanemlektor Tambet Tuisk

AASTA UUS TULIJA – TUGITÖÖTAJA 2024: IT nooremspetsialist Björn Johanson

AASTA TEGU – AKADEEMILINE VALDKOND 2024: Põhja- ja Baltimaade pärimusmuusika konverentsi NORDTRAD korraldamine

AASTA TEGU – TUGIVALDKOND 2024: EMTA katuseterrassi ehitamine

AASTA KOLLEEG 2024: lavakunsti osakonna õppekorralduse spetsialist Angela Mooste

Õnnitleme!

Meeta Vardja kaitses 19. detsembril 2024 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusikateadus) kraadi taotlemiseks edukalt töö: „Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse kateeder aastatel 1944–1968“

Juhendaja: Anu Kõlar, PhD

Oponendid: prof Tõnu-Andrus Tannberg (Tartu Ülikool) ja Maris Kirme, PhD

Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.

Õnnitleme!