Rubriik: Uncategorized @et

Eesti Teaduste Akadeemia poolt korraldataval konkursil “Teadus 3 minutiga” esindas muusika- ja teatriakadeemiat teatrikunsti doktorant Erik Alalooga.

11. veebruaril 2022 toimus teaduste akadeemias konkursi finaalgala, kus oma teadustöödest kõnelesid ülikoolide doktorandid ja noorteadlased. EMTA doktorant Erik Alalooga pidas lühiloengu oma valmiva doktoritöö teemal “Brikolaaž kui protsessimeetodi rakendamine postdramaatilises teatris”.

Konkursi raames ilmus ERR-i teadusportaalis Novaator ka Erik Alalooga artikkel “Kunstimasinad lammutavad progressi“.

“[N]eed masinad, mida mina konstrueerin, uurin ja õpetan, ei osale aktiivselt tehnoloogilises progressis. Need on kunstimasinad, mis tekitavad helisid, võimaldavad etendajal sooritada teatud tegevusi, on visuaalselt tähenduslikud, laetud metafooridega jne.

/—/

Brikolaaži kui meetodit kasutame igapäevaelus pidevalt, kui on tarvis midagi teha, mida me ei ole kunagi varem teinud, ning kelleltki “õigeid” tööriistu laenata ega nõu küsida ka ei ole. Siis vallandub loomulik otsustusprotsess, mis põhineb evolutsioonis väljakujunenud ruumi- ja materjalitajul. Hetkega saabuvat äratundmist, et just need asjad sobivad täpselt niimoodi kokku, peab usaldama ning koheselt rakendama. Kui objektiteatri etendaja hakkab, vaatamata varasema kogemuse puudumisele, endale tegema isiklikku masinat, siis selle käigus saab temast brikolöör.”

– Erik Alalooga

Vaata konkursi kõigi finalistide loenguid ja artikleid ERR-i Novaatori portaalist.

Valitsus kinnitas 10. veebruaril riiklike kultuuri aasta- ning elutööpreemiate laureaadid.

Kultuuri elutööpreemia pälvis arhitektuuriakustik Linda Madalik.

„Linda Madalik on loonud suurepärase akustika ja andnud hinge enamusele viimastel aastakümnetel valminud Eesti kontserdipaikadest, nende hulgas ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 1999. ja 2019. aastal valminud saalidele ja õppehoonele. Hea akustika annab ruumis kõlavale muusikale sõnulseletamatu, lummava hinguse, ilma milleta jääb ükskõik kui hea esituse kunsti-ime sündimata. Seega on igal muusikul ja kuulajal kuhjaga põhjust olla Linda Madalikule südamest tänulik. Talle äsja omistatud Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia on olulise märgilise tähendusega nii meie arhitektuuri- kui ka muusikavaldkonnale,“ sõnab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja.

Linda Madalik on panustanud mitmete Eesti märgiliste ruumide ja oluliste kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on tema igapäevatöö väärtus hindamatu ning Eesti oludes asendamatu. Madaliku tööde hulka kuuluvad teiste seas Estonia ooperiteatri renoveerimine, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdi- ja teatrimaja, Eesti Rahva Muuseum, Arvo Pärdi keskus ning Viljandi Ugala renoveerimine. Linda Madaliku kandidatuuri esitasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kontsert, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusikakoolide Liit, Heino Elleri Muusikakool, Arvo Pärdi Keskus, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Sisearhitektide Liit ning Pimedate Ööde Filmifestival.

Riikliku kultuuri aastapreemia pälvis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia CoPeCo õppekava kaasjuht, nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.

Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril Eesti Teaduste Akadeemia saalis.

Õnnitleme!

Pärast aastast koroonapausi on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengitel taas võimalik oma meeskonnaga kandideerida EMTA tudengite projektikonkursil.

Konkursi idee on julgustada tudengeid katsetama oma äriidedega, arendama neid spetsiaalses Tallinna kõrgkoolidevahelises eelinkubatsiooniprogrammis STARTERtallinn ning need ka ellu viia.

Konkursi esimene etapp on kirjeldada oma ideed ja meeskonda ning esitada see hiljemalt 11. veebruaril kell 12.00 aadressile projektikonkurss@eamt.ee.

Edasi vaagib žürii esitatud ideid ning potentsiaalikamad saavad võimaluse osaleda alates 14. veebruarist tasuta STARTERtallinn arendusprogrammis, mille väärtus on 5000 €. Mais on taas žürii ees võimalik oma projekti arendusest ülevaade anda ning EMTA annab välja kuni 3 rahalist preemiat parimatele arendatud äriideedele. Kokku on preemiafondi suurus 800 €.

Täpsem info EMTA kodulehelt siit ja kultuurkorralduse vanemlektorilt Marko Lõhmuselt marko.lohmus@eamt.ee

16.–23. jaanuarini 2022 osalesid lavakunsti 30. lennu üliõpilased Elo Tuule Järv, Maarja Mõts, Kalju-Karl Kivi, Jass Kalev Mäe, Maria Liive ja Marta Aliide Jakovski workshop‘il Tampere Ülikoolis. Töötuba “Performative Well-Being and Artistic Development through (Inter)acting with the Inner Partner” juhendas Alexander Komlosi, keda abistas Hanna Raiskinmäki.

(Inter)acting with the Inner Partner (IwIP) on loovuurimuslik praktika ja näitlejatreeningu meetod, mille keskmes on sooloimprovisatsioon ja etendaja suhestumine oma sisemiste “partneritega”. Loe lähemalt siit: Interactingwiththeinnerpartner.org

Workshop oli osa Põhja- ja Baltimaade teatrikoolide võrgustiku Norteas vahetusnädalast, mille raames toimus üliõpilasvahetus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna ning Tampere Ülikooli teatrikunsti programmi (NÄTY) vahel. Tampere üliõpilased õppisid vahetusnädala jooksul Tallinnas lavakunstikoolis liikumist ja koomikat Toomas Trossi ja Haide Männamäe juhendamisel ning objektiteatrit Taavi Tõnissoni käe all, erinevaid improvisatsioonitehnikaid õpetas Mart Koldits.

Põhjamaade vahetusnädal on Nortease võrgustiku iga-aastane programm, mille jooksul osalevad üliõpilased töötubades teistes teatrikõrgkoolides ning kohtuvad teiste teatritudengitega Põhja- ja Baltimaadest. EMTA lavakunsti osakonna bakalaureuseüliõpilased osalevad Põhjamaade vahetusnädalal oma 3. või 4. õppeaastal.

Laupäeval, 5. veebruaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad.

Aasta koorihelilooja tiitli pälvi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu professor Tõnu Kõrvits. 2021. aastal valmisid tema kooriteosed „Taevalaulud“/„Sky Songs“, „Tiibade hääl“ ja „St. Michael Songs“.

Aasta orkestridirigendiks tunnistati trompeti emeriitprofessor Aavo Ots, kelle 2021. aasta tegemiste hulka kuuluvad Estonia kontserdisaalis toimunud puhkpillimuusika gala „Aavo Ots 70“, esinemised mitmete orkestritega ja kahe puhkpillimuusika DVD väljaandmine.

Lisainfo ja laureaatide nimekirja leiab Eesti Kooriühingu lehelt siit.

Õnnitleme!

Fotod: Eesti Kooriühing

16. veebruaril kell 11.00-19.00 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse eestvedamisel konverents „Juhan Smuul 100“.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Jaan Ross ja vanemteadur Anu Kõlar räägivad konverentsil Juhan Smuuli luule kajastustest muusikas.

Kavaga saab tutvuda siin.

Konverents toimub Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis.

Jaanuaris 2022 tunnustas Eesti Vaegkuuljate Liit taas selgelt kõnelejaid. Selle aasta auhinna pälvinute hulka kuulub ka EMTA lavakunsti osakonna professor, lavakõne ja eesti keele õppejõud ning Tallinna Linnateatri näitleja Anu Lamp.

Auhinnaga tõstetakse esile tele- ja raadiosaadete juhte ning näitlejaid, kes kõnelevad selge diktsiooniga, kiirustamata ja hääldavad korralikult välja ka sõnalõpud. Kuulmislangusega inimesi on umbes 20% elanikkonnast, mistõttu on oluline, et erinevatest kanalitest, nt telest, raadiost ja sotsiaalmeediast edastatav info oleks arusaadav kõigile. Ka teatris on näitleja selge hääl ja hea diktsioon olulise tähtsusega. Eesti Vaegkuuljate Liidu kodulehel esitasid kandidaate ja tegid nende vahel valiku nii kuulmislangusega kui ka normkuulmisega inimesed.

Rohkem infot Eesti Vaegkuuljate Liidu lehel.

Samuti on Anu Lamp esitatud 2021. aasta parima keeleteo kandidaadiks lõunaeesti keelte toomise eest Tallinna teatriellu.

Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel iseloomustatakse keeleteo kandidaati:

“Tallinna teatriellu on just lisandunud tubli annust uut ja värsket lõunaeestikeelsust. Selle eest võib tänulik olla Anu Lambile, kes on 2021. aastal suurepäraselt lavastanud nii Mats Traadi suures osas tartukeelse näidendi „Tants aurukatla ümber“ lavastatud lugemise kui EMTA Lavakunstikooli XXXI lennu lõunaeestikeelse lavakõne eksami. Nii Draamateatris kõlanud tartu keel kui ka lavakunstikoolis kõlanud tartu, võro ja seto keel on Anu Lambi käe all oskuslikult lihvitud imeliseks teatri- ja keeleelamuseks.”

Kandidaadi esitaja: Sulev Iva

Aasta keeletegu valitakse rahvahääletuse teel, oma hääle saab anda Haridus- ja Teadusministeeriumi lehel või e-posti teel keeletegu@hm.ee. Hääletada saab 27. veebruari keskööni, laureaadid kuulutatakse välja 16. märtsil.

Kõigi kandideeriva 32 keeleteo kirjeldused leiab siit.

22. novembril 2021 kanti Eesti Draamateatri suurel laval ette Mats Traadi romaani “Tants aurukatla ümber” dramatiseering, mille autoriks on Voldemar Panso ning mille põhjal lõi Panso 1973. aastal hiljem legendiks saanud lavastuse. Lugemise Draamateatris lavastasid Anu Lamp ja Mehis Pihla. Loe lähemalt Draamateatri lehelt.

Vastuvõtt nüüdismuusika ja loome magistriõppekavale (Contemporary Performance & Composition, CoPeCo) kestab 31. jaanuarini 2022.

CoPeCo hõlmab nelja muusikakõrgkooli: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Stockholmi Kuninglik Muusikakõrgkool (Rootsi), Lyoni konservatoorium (Prantsusmaa), Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkool (Saksamaa). Muusikamagistritest on see ainus rahvusvaheline õpe Eestis. Juba vormiliselt on tegemist eristuva programmiga – iga semester toimub erinevas ülikoolis.

CoPeCo on suunatud nii heliloojatele kui nüüdismuusika esitajatele, elektronmuusikutele, helikunstnikele, aga ka neile, kes ei oska ennast sellel skaalal nii täpselt defineerida. Üheks programmi eeliseks ongi see, et püüame ennast paindlikult vormida konkreetsete üliõpilaste vajaduste ja soovide järgi. Suurt tähelepanu pöörame improvisatsioonile, muusikatehnoloogiale, anname algteadmisi kultuurikorralduses, samuti muusikaanalüüsi osas. Erinevad workshop’id toimuvad koostöös teatri-, tantsu- või filmiala professionaalidega.

Õppekava kaasjuht on nüüdismuusika vanemlektor Taavi Kerikmäe.

Rohkem infot: copeco.net

Kuni 31. jaanuarini 2022 on avatud vastuvõtt teatrikunsti ja teatripedagoogika magistriõppesse, mis põhineb uuendatud õppekaval ning keskendub lavastaja tööle näitleja ja tekstiga.

Kellele on programm mõeldud?

Kandideerima on oodatud teatri- ja/või filmilavastamisest huvitatud loovisikud, kes soovivad arendada oma koostööoskust näitlejaga ning omandada erinevaid meetodeid draamatekstide analüüsimiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks lavastajatöös.

Programm sobib nii teatri- või filmilavastamisega tegelenud inimestele kui ka varasema lavastamiskogemuseta ja erineva loomingulise taustaga loojatele, kes soovivad oma loomingus rakendada lavastuslikke meetodeid ja tehnikaid.

Õppe ajakava ja sisu

Kahe aasta jooksul viivad õppetööd läbi erinevad teatrilavastajad, dramaturgid ja näitlejad nii Eestist kui ka välismaalt. Õpe on üles ehitatud uudsel moel, et magistrandid ei peaks katkestama praktilist loometegevust õpingute koguperioodiks, vaid saaksid loometööd jätkata. Teisel semestril (veebruar–juuni 2023) tuleb arvestada intensiivse workshop‘ide vormis õppetööga esmaspäevast reedeni, teistel semestritel toimub õppetöö ühel kuni kahel päeval nädalas ning lähtuvalt individuaalsest magistriprojektist kokkuleppel üliõpilasega.

• Koos erinevate praktikutega töötatakse õppe jooksul läbi olulisemad näitlejaga töötamise teooriad ja meetodid nii teatri- kui ka filmispetsiifika raames. Õpitakse juhtimis- suhtlemis- ja loovuspsühholoogiat, et omandada tööriistad lavastajana inimestega töötamiseks. Samuti õpitakse, kuidas tekste analüüsida, komponeerida ja ise kirjutada, kuidas käsitleda eri laadi algmaterjali ja tekstist erinevaid tähendusvälju tuletada.
• Tegevlavastajad viivad läbi näitleja juhendamise workshop‘e, magistrandid töötavad nii omavahel kui ka professionaalsete näitlejatega, kes annavad protsessi käigus väärtuslikku näitlejapoolset toetavat tagasisidet.
• Olulise osa programmist moodustab Jüri Naela ja Anne Türnpu juhitav aineplokk, mis käsitleb läbi praktilise treeningu tööd näitleja keha ja häälega ning annab võimaluse erinevaid meetodeid ise läbi proovida.
• Õppekaval on ka pedagoogiline suunitlus, mille raames õpitakse pedagoogilist teooriat, samuti üldmõtestavaid humanitaaraineid nagu kultuuriteooria, kunstiteooria ning teatrit ja filosoofiat käsitlev aine, mis on kokku pandud spetsiaalselt selle magistriprogrammi jaoks ning mis aitavad lavastajal oma kunstilist tegevust mõtestada. Samuti analüüsitakse erinevaid kaasaegseid etenduskunstide meetodeid, et saada süsteemne ülevaade teatripildis toimuvast, õppida seda mõtestama ja sellest rääkima.

Kursus lõppeb magistriprojektiga, mis koosneb iseseisvast lavastuslikust tööst (lavastusest või filmist) ja loomeprotsessi kirjalikust analüüsist.

Õppekava on kokku pannud lavakunsti osakonna peakoordinaator, lavastaja ja näitleja Mart Koldits.

Avaldusi magistriõppesse kandideerimiseks saab esitada sisseastumise infosüsteemis SAIS kuni 31. jaanuarini 2022.

Vaata õppekava sisu ja vastuvõtu kohta lähemalt: