Rubriik: Uncategorized @et

In memoriam Ivi Tivik
13.08.1936–28.12.2022

Meie hulgast on lahkunud legendaarne viiulipedagoog Ivi Tivik.

Ivi Tiviku viiuliõpingud said alguse Paides õpetaja Aino Tamme juures ning jätkusid Tallinna Lastemuusikakoolis Arved Jakobi ja Tallinna Muusikakoolis (hilisem G. Otsa nim muusikakool) Endel Lippuse käe all. 1964. aastal lõpetas ta Tallinna Konservatooriumi (EMTA) Vladimir Alumäe juhendamisel. Seejärel täiendas ta end Peterburi ja Moskva konservatooriumides (konsultantideks vastavalt Juri Jankelevitš ja Igor Bezrodnõi), samuti paljudel teistel kursustel, mille hulgas ta ise hindas kõrgemalt Weimaris toimunud rahvusvahelist suvekursust André Gertleri juhendamisel.  

Ivi Tivik õpetas viiuldajaid Tallinna Muusikakeskkoolis alates 1961. aastast, st kooli loomisest alates, ning juhendas pikka aega Tallinna Konservatooriumis üliõpilaste pedagoogilist praktikat. Alates 1992. aastast oli I. Tivik Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituudi korraline dotsent (hiljem emeriitdotsent), juhendades üliõpilasi ning esinedes ettekannetega konverentsidel ja täiendkoolitustel nii Eestis kui välismaal. Lühemat aega õpetas Ivi Tivik ka Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakoolis.

Pärast aktiivse pedagoogitöö lõpetamist jätkas I. Tivik oma kogemuste jagamist koostades viiulimängu aabitsaid ja noodikogumikke. Alustanud mõnekümne aasta eest kogumikuga „Väike viiulimängija“, jätkus sari Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu (EKÜ) väljaandel. Kõik Eesti viiuliõpetajad teavad Ivi Tiviku kogumikke „Viiuliaabits“, „Liisa viiulivihik“, „Johannese viiulivihik“ ning „Liisa ja Johannese heliredelite vihik“.   

Ivi Tiviku suur asjatundlikkus ja kõrge erudeeritus erialakirjanduse valdkonnas toetus mitmete võõrkeelte valdamisele. Tema katkematu mõttetöö pillimängu ja selle õpetamise lainel leidis väljundi metoodilistes artiklites, mille kirjutamist ta jätkas oma elu lõpuni ning millest viimased neli alles ootavad EMTA ja EKÜ kogumikes ilmumist. 

Õpetajana oli Ivi Tivik nõudlik ja põhjalik ning kõrgete muusikaliste ideaalidega. Õpilastelt eeldas ta pühendumist, muusikasse süvenemist ja ilu tunnetamist. Sama nõudis ta ka endalt, lubamata pealiskaudsust üheski tegevuses. Õpilaste käekäik oli I. Tivikule oluline ka pärast tema juures õpingute lõpetamist. Tema õpilaste hulgas, kes valisid professionaalse muusiku tee, on Olavi Sild, Niina Murdvee, Mari Tampere-Bezrodnõi, Urmas Vulp, Sirje Allikmäe, Marita Klimova, Eva Punder, Aet Ratassepp, Ülo Kaadu, Lasse Joamets, Miina Järvi, Kaido Välja, Juhan Tralla, Mari Poll, Linda Anette Verte, Mari-Liis Uibo, Peeter Margus, Johannes Põlda, Liisa Välja, samuti ka Anna-Liisa Bezrodny jpt.

Ivi Tivik oli Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu auliige.

2007. aastal omistati talle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.
2011. aastal vabariigi presidendi Valgetähe 5. klassi teenetemärk.
2021. aastal Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaat.

Eesti Keelpilliõpetajate Ühing
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Tallinna Muusika- ja Balletikool
Vanalinna Hariduskolleegium

Ivi Tiviku ärasaatmine toimub 7. jaanuaril kell 13.00 Jaani kirikus. Pärgi ja kimpe palutakse mitte tuua.

18. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis toimunud dirigeerimise kontsert-eksamil andis Eesti Kooriühing üle stipendiumikaardid kooridirigeerimise üliõpilastele Meelis Kesperile, Heili Kivile, Kaur Pennertile, Kristin Pintsonile ja muusikapedagoogika üliõpilasele Anneli Riisalule.

Stipendium on ette nähtud osalemiseks Maailma Koorimuusika Sümpoosionil 2023, mis on maailma kõige laiapõhjalisem koorimuusikaalane koolitussündmus ja showcase.

Sümpoosionit korraldab Rahvusvaheline Koorimuusika Föderatsioon (IFCM) alates 1987. aastast. Nädalase sümpoosioni raames toimuvad kontserdid, loengud, õpitoad ja ümarlauad maailma parimate erialaspetsialistide juhtimisel, kuulda saab ka tänase maailma kooride paremikku. 2023. aastal leiab sündmus aset Instanbulis, rohkem infot siit.

Eesti Kooriühing andis sümpoosionil osalemiseks välja viis stipendiumi, mis katavad osavõtumaksu, lennupiletid ja kohapealse hotellimajutuse. Kandideerida said kõik kuni 27-aastased noored koorijuhid või koorijuhtimise õppijad, valiku tegid Eest Kooriühingu muusikanõukogu ja EMTA dirigeerimisosakonna esindajad.

Kristiina Are kaitses 17. detsembril 2022 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias filosoofiadoktori (muusika) kraadi taotlemiseks edukalt töö „Dünaamika kujundamise võimalused basso continuo saates“ (“Possibilities of Textural Dynamics in Basso Continuo Accompaniment”).

Juhendaja: prof Kristel Pappel, PhD (EMTA)
Oponent: Mart Jaanson, PhD (EELK)

Kristiina Are loominguline juhendaja oli prof Imbi Tarum.

Doktoritööga on võimalik tutvuda siin ning trükisena EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Käesolevas töös „Dünaamika kujundamise võimalused basso continuo saates“ („Possibilities of Textural Dynamics in Basso Continuo Accompaniment“) uuritakse, kuidas luua klavessiinil basso continuo realisatsioonist rütmiliste ja faktuuriliste vahendite abil dünaamiliselt väljenduslik saade. Selleks keskendutakse 18. sajandi I poole saksa koolkonna continuo-praktikale Johann Sebastian Bachi triosonaadi c-moll näitel (teosest „Musikalisches Opfer“ BWV 1079; 1747). Töö on osa loomingulis-uurimuslikust doktoritöö projektist.

Basso continuo on baroki ansambli- ja orkestriteoste improvisatsioonilise iseloomuga saatmisviis, milles partituuri kirja pandud nummerdatud instrumentaalse bassipartii e continuo-partii numbrid teisendatakse akordideks ehk realisatsiooniks. Töö keskseks mõisteks on dünaamika, mida tavapäraselt kasutatakse heli suhtelise tugevuse või selle muutumise puhul. Kuna klavessiinil ei saa kõlatugevust olulisel määral varieerida, kätkeb dünaamika mõiste klavessiinimängu kontekstis kõiki muutuseid muusikalises liikumises kõikidel struktuuritasanditel (harmoonias, rütmis, meloodias, faktuuritiheduses, kõlatugevuses), samuti nende edastamist mängutehniliste väljendusvahenditega.

Probleemi lahendamisel kasutatakse tegevusuuringule (ingl k action research) omast metoodikat, milles läbiviija keskendub enda tegevuste analüüsimisele konkreetses olukorras. Töös tegeleb kirjutaja eneserefleksiooniga klavessiinimängu praktikas. Tuuakse ka näiteid erinevatest salvestistest (Leonhardt, Hantaï, van Doeselaar jt).

Töö eesmärk on (1) selgitada, millised on klavessiinimängija käsutuses olevad rütmilised ja faktuurilised võtted dünaamika esile toomisel basso continuo saates; (2) leida interpretatsioonilised lahendused J. S. Bachi triosonaadi c-moll BWV 1079 kontekstis. Uurimuses toetutakse 18. sajandi I poole saksa basso continuo alastele traktaatidele (C. Ph. E. Bach, Kirnberger jt), säilinud realisatsioonidele ning uuematele uurimustele selles vallas (T. Christensen, Lester jt).

10.–13. detsembrini toimus Vilniuses Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Läti Muusikaakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ühine konkurss-festival „Baltic String“.

EMTA osalejatest saavutas Elbe Reiter (viiul, õp. K. Kriit, M. Tampere) III koha. Diplomid ja eripreemiad pälvisid Triin Veissmann (viiul, õp. T. Ruubel) ja Teodor Juko Hiiemaa (tšello, õp. H.-D. Varema).

Õnnitleme!

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pere tunnustas sel aastal oma kolleege järgmistes kategooriates: aasta uued tulijad (akadeemiline ja administratiivne töötaja), aasta teod (akadeemiline ja administratiivne valdkond), aasta kolleeg.

Hääletuse tulemused avalikustati neljapäeval, 15. detsembril rektori ja ametiühingu jõuluvastuvõtul. Rektor Ivari Ilja andis tunnustused üle järgmistele kolleegidele:

AASTA UUS TULIJA – AKADEEMILINE TÖÖTAJA 2022: näitlejatöö vanemlektor Tiina Tauraite

AASTA UUS TULIJA – ADMINISTRATIIVNE TÖÖTAJA 2022: kvaliteedijuht Marion Mang

AASTA TEOD – AKADEEMILINE VALDKOND 2022: Identiteedikabaree DRAG SHOW vol3, Carl Orffi ooper „Kuu“ EMTA suures saalis

AASTA TEGU – ADMINISTRATIIVNE VALDKOND 2022: dokumendihaldussüsteemi juurutamine EMTA-s

AASTA KOLLEEG 2022: kommunikatsioonispetsialist Evelin Värva

Õnnitleme!

13. detsembril autasustati Tartu Haridus- ja Teadusministeeriumis 2022. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppeastmel ja kuues teadusvaldkonnas. Lisaks anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat ja mitmeid eripreemiaid.

Eesti Teaduste Akadeemia presidendi ebatraditsioonilise üliõpilastöö eripreemia sai Juhan-Henrik Uppin doktoritöö „Teppo-tüüpi lõõtspilli traditsioonilise mängustiili kujunemine 20. sajandil ja traditsiooniteadliku esituspraktika loomine“ eest. Töö juhendaja oli vanemteadur Žanna Pärtlas. Juhan Uppin kaitses doktoritöö Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 14. juunil 2022, rohkem infot EMTA kodulehel siin.

Eesti Teadusagentuurile esitati tänavu 413 konkursitööd, neist enim magistriõppe kategoorias. Valdkondade lõikes esitati enim töid sotsiaalteaduste valdkonnas, järgnesid humanitaarteadused ja kunstid ning loodusteadused. Konkursile esitati teadustöid 25 ülikoolist, mille seas on 10 välisülikooli.

Preemiafond oli kokku 92 127,79 eurot. Kõigi preemiasaajate nimekirja leiab siit.

Üliõpilaste teadustööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Õnnitleme!

Täna, Gustav Ernesaksa 114. sünniaastapäeval, antakse Tallinna Lauluväljaku klaassaalis üle Eesti Rahvuskultuuri Fondi Gustav Ernesaksa nimelise allfondi stipendiumid.

Koorimuusika edendamise stipendiumi pälvib dirigent Külli Lokko.
Õppestipendiumi saab noor koorijuht Kaur Pennert.

Kaur Pennert lõpetas 2020. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kuldmedaliga. Praegu jätkab ta kooridirigeerimise õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias bakalaureuse 3. aastal prof Hirvo Surva käe all. Lisaks täiendab end ka orkestridirigeerimise alal Lauri Sirbi juures.

Hoolimata noorest east on Kaur Pennert olnud tegev õige mitme koori juures. Ta on olnud segakoori HUIK! koormeister, Virumaa poistekoori abidirigent ja Paide gümnaasiumi noortekoori dirigent. Praegu juhatab ta Tapa segakoori Leetar ja on Tallinna Rotary klubi segakoori abidirigent.

Kaur Pennert on ka tunnustatud arranžeerija ja kontsertmeister, koos kahe sõbraga osaletakse trios „Kolm musketäri“.

2022. aasta jaanuaris Ester Mägi 100. sünniaastapäevale pühendatud EMTA kooridirigeerimise osakonna konkursil valiti Pennert lõppvooru kontserdile. Septembris Mart Saare 140. sünniaastapäevale pühendatud EMTA kooridirigeerimise osakonna konkursil pääses ta lõppvooru ja saavutas 16. novembril toimunud kontserdil esikoha.

Gustav Ernesaksa stipendiumid antakse pidulikult üle Tallinna Lauluväljaku klaassaalis 12. detsembril algusega kell 19 toimuval kontserdil. Meeskoorimuusika klassikat laulavad Inseneride Meeskoor dirigent Kuldar Schütsi juhatusel ning Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor dirigent Andrus Siimoni juhatusel. Kontsert on tasuta ja kõik huvilised on oodatud.

Õnnitleme!

9.–13. detsembrini toimuvad Tallinnas ja Pärnus Põhjamaade Sümfooniaorkestri galakontserdid „100 TALI“, millega tähistavad orkestri loojad Anu ja Kadri Tali oma 100. sünnipäeva.

Põhjamaade Sümfoonikud on lisaks põnevatele kontserdikavadele võtnud südameasjaks ka heategevusliku tegevuse „Erilisena Sündinud“ liikumise nime all. Heaks näiteks on kontserdid Kellukese Fondi ja Tammistu Perekodu toetuseks ning koostöö Audierega. Eesti kooliõpilastele loodud „Noore Publiku programmist“ on tänaseks osa saanud üle 20 000 lapse.

„Põhjamaade Sümfooniaorkester on „Erilisena sündinud“ liikumise juhtlaevaks, millega soovime tähelepanu juhtida sellele, et Eesti võimsaim eksport on Eesti aju ehk inimene ja tema isiksus,“ sõnab dirigent Anu Tali.

Galakontsert „100 TALI” on pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi allfondi „Tuleviku Meister” toetuseks. Allfondi asutaja on MTÜ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Vilistlaskogu.

Kontserdid:
9. ja 12. detsembril kell 19.00 Eesti Muusika-  ja Teatriakadeemia suures saalis
10. detsembril kell 19 Pärnu Kontserdimajas
13. detsembril kell 19 Viimsi Artiumis

Dirigent: Anu Tali

Solistid:
Maurizio Muraro (bassbariton)
Mirjam Mesak (sopran)
Pawel Zalejski (viiul)
Guy Braunstein (viiul)

Kavas:
Ooperiaariad ja avamängud
Dvorak/Braunstein „Russalka“
Mozart Viiulikontsert nr. 5

Koos oma sõpradest muusikutega on orkester läbi aastate Eesti publikule tutvustatud säravaid soliste ning viidud maailmalavadele Eesti muusikuid. Eesti on Põhjamaade Sümfooniaorkestri koduks, kust saavad alguse head ideed ja paljud kontsertreisid maailmalavadele.

Põhjamaade Sümfooniaorkester, mis loodi Anu ja Kadri Tali poolt esmalt Eesti-Soome Sümfooniaorkestri nime all 1997. aastal ja koosnes kahe maa professionaalsetest muusikutest, on sisult ja koosluselt tänaseks väga rahvusvaheline. Paljud mängijad on tuntud solistide ja orkestrantidena maailma mainekatel kontserdilavadel.

Kontserdi piletid on saadaval Piletilevis.