Latest Posts

20. märtsil algab lavakunsti osakonnas Peader Kirki meistrikursus kaasaegsete etenduskunstide (CPPM) magistrantidele ning teatrikunsti ja teatripedagoogika magistrantidele. 

Peader Kirk on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kes on spetsialiseerunud etendus- ja helikunstile. Tema tööd lähtuvad sageli ruumist ning ulatuvad intiimsetest kohtumistest väikestes saalides kuni suuremahuliste avalike töödeni linnakeskkonnas. Üks Kirki töö eesmärke on piiri kaotamine publiku ja kunsti vahel. Ta püüdleb selle poole, et kogemus hõlmaks vaatajad täielikult.

Eesti publikule on Kirki töö juba tuttav, eelmise CPPM magistrantide grupiga tõi ta koos Simona Gonellaga lavale 99-tunnise kestvuslavastuse „Kuhu minek”.

Meistrikursus lõppeb avatud tunniga 31. märtsil 19.00 EMTA black box‘is. 

Sel laupäeval, 18. märtsil kell 18.00 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis aset pianisti, akadeemia kauaaegse rektori professor Peep Lassmanni auks juubelikontsert.

Lisaks Peep Lassmannile on laval Toomas Vavilov (klarnet, dirigent) ja EMTA puhkpilliorkester, kaasategevad pianistid Age Juurikas, Kristi Kapten, Arina Makarenko, Marko Martin, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Kadri-Ann Sumera, Ralf Taal, Lea Valiulina. Kavas on Claude Debussy, Maurice Raveli, Olivier Messiaeni looming. 

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, keda hinnatakse solisti, ansamblipartneri, pedagoogi ja muusikaelu juhtfiguurina. Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis ning jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva Konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel. Pärast õpinguaastaid asus Peep Lassmann tööle Tallinna Konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: 1985. aastast dotsent, 1991. aastast professor, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, aastatel 1992–2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, alates 2020. aastast EMTA nõukogu liige.

Peep Lassmann andis esimesed soolokontserdid 1969. aastal Tartu Ülikooli aulas ja Estonia kontserdisaalis ning on järgnevate aastakümnete jooksul esinenud solisti ja kammermuusikuna 30 riigis üle maailma. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Moskva Filharmooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Vanemuise orkestri, Läti ja Moldova orkestrite ning mitmete projektkoosseisude ees. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust (Marianne Boettcher, Aaron Rosand, Yosif Feigelson, Michel Lethiec, Lionel Lhote, David Grimal, Raphael Wallfisch, Mati Palm, Jüri Gerretz jpt). Peep Lassmann on andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides.

Peep Lassmanni repertuaaris on erilisel kohal Olivier Messiaeni klaverimuusika – Lassmann on olnud teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus“ ja „Catalogue d’oiseaux“ esmaesitaja Eestis. Samuti on talle oluline eesti heliloojate looming, mida ta on mitmelgi korral esmaettekandele toonud. Lassmann on salvestanud hulgaliselt klaverimuusikat Eesti Raadiole, samuti Moskva ja Rootsi raadiotele. Tal on ilmunud 6 LP-d (Melodia) ja soolo-CD „Eesti klaverimuusika“ (Eres, 1994). Lisaks on ta koos bassi Mati Palmiga välja andnud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm“ (Kuldklassika, 2002) ja tema esitusi on ilmunud erinevatel kogumikplaatidel, näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi“ op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80“ (Antes, 1996). Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio aasta muusik (1989) ning Estonia Seltsi, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Klaveriõpetajate ühingu auliige. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1999, 2009) ja Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia (2018). 2020. aastal tunnustati Lassmanni Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse.

18. märtsil kell 18.00 toimuv kontsert on avatud kõikidele huvilistele, sissepääs on tasuta.

Meediakajastusi:
Külaline on Peep Lassmann, kellel ootamas juubelikontsert (Klassikaraadio, 16.03.2023)
EMTA-s toimub Peep Lassmanni juubelile pühendatud kontsert (ERR, 18.03.2023)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi komisjon otsustas 2023. aasta stipendiumi määrata EMTA doktorandile, heliloojale Alisson Kruusmaale.

Alisson Kruusmaa on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu eriala magistriõpingud prof Helena Tulve juures ning jätkab akadeemias doktoriõpinguid. Kruusmaa on kirjutanud muusikat nii orkestritele, ansamblitele kui ka soolopillidele, mida on ette kandnud EMTA sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Johan Randvere, Villu Vihermäe, Laura Põldvere jpt. Sellest aastast alustas Alisson Kruusmaa residentuuri Hollandi Rahvusooperis. Sügiseks on valmimas ulatuslikum teos Eesti Rahvusmeeskoorile ja Rascher Saxophone Quartetile ning 2024. aastaks valmib Kruusmaalt ballett Rahvusooperile Estonia.

Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA Fondis asutas Tõnu Kaljuste allfondi Eesti Ameerika Fond, kuhu stipendiumi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk.

Eelmistel aastatel on stipendiumid pälvinud Rasmus Puur, Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja ja Ode Pürg.

Õnnitleme!

Meediakajastusi:
Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib Alisson Kruusmaa (ERRi kultuuriuudiste portaal, „Aktuaalne kaamera”, 16.03.2023)
Üks andekamaid heliloojaid: Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi laureaat on selgunud (Postimees, 16.03.2023)

15. märtsil on Tallinna teatrimajadesse oodatud teatrihuvilised õpilased üle Harjumaa, et saada osa kümnetest töötubadest, treeningutest, aruteludest ja ekskursioonidest, mis toimuvad järjekorras juba kaheksanda Koolinoorte teatripäeva raames.

Ajaloo suurima Koolinoorte teatripäeva korraldamiseks panid seljad kokku Eesti Noorsooteater, Eesti Draamateater ja Rahvusooper Estonia. Päeva jooksul on võimalik osaleda paljudes erinevates töötubades. Teiste seas viivad töötube läbi ka EMTA lavakunstikooli õppejõud:

Mart Koldits õpetab näitlemise ABCd, Siret Campbell teeb sissejuhatuse loovkirjutamisesse ning Triin Ella töötoa pealkiri on „Kuidas saada ooperilauljaks?”.

Täna, 14. märtsil ja neljapäeval, 16. märtsil leiavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis aset kaks Ukrainale pühendatud kontserti. Sündmused on tasuta, kuid piletimüügi keskkonnas on võimalik ise määrata sobiv toetussumma, mis antakse üle Ukraina Kultuurikeskusele.

Esimene kontsert toimub 14. märtsil kell 18.00 koostöös Ukraina suursaatkonnaga. Lavale astuvad Kiievis sündinud muusikud Yevgeniy Kostrytskyy (viiul, Ukraina) ja Sasha Grynyuk (klaver, Ukraina/UK), kes esitavad Dvořáki, Chopini, Elgari, Silvestrovi ja Skoriki loomingut.

Yevgeniy Kostrytskyy on võitnud mitmeid konkursse, sh Pierre Lantierre rahvusvaheline viiuli ja kammermuusika konkurss ning Petar Konjovići nim rahvusvaheline kammermuusika konkurss. Ühtlasi on ta pälvinud eripreemia Jascha Heifetzi nim rahvusvahelisel konkursil. Ta on edukalt üles astunud paljudes Euroopa riikides, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja USA-s. Samuti on ta osa võtnud arvukatest muusikafestivalidest ning andnud kontserte solistina rohkem kui kahekümne orkestri ees. 2018. aastast on Kostrytskyy Bilkenti sümfooniaorkestri kontsertmeister. Kostrytskyy mängib itaalia pillimeistri Luigi Legnani viiulil, mis pärineb aastatest 1850–60.

Sasha Grynyuk on üle kümne rahvusvahelise konkursi ja tunnustuse võitja. Ta on pälvinud I preemia rahvusvahelisel Griegi nim klaverikonkursil ja BNDES rahvusvahelisel klaverikonkursil. Samuti on ta võitnud Guildhalli muusika- ja teatrikooli kuldmedali, mille omanike seas on varasemalt olnud interpreedid Jacqueline Du Pré ja Bryn Terfel. Sasha Grynyuk on esinenud üle maailma paljudes mainekates kontserdisaalides, sh Wigmore Hall, Barbican Hall, Royal Festival Hall, Queen Elizabeth Hall, Bridgewater Hall, Wiener Konzerthaus, Carnegie Hall, Teatro Real ja Salle Cortot. Ta on soleerinud Londoni kuningliku filharmooniaorkestri, Bergeni filharmoonikute, Brasiilia sümfooniaorkestri ja Ukraina rahvusliku sümfooniaorkestri ees. Grynyuk on salvestanud CD Glenn Gouldi ja Friedrich Gulda muusikaga plaadfirmale Piano Classics, mis on pälvinud nii saksa ajakirja Piano News kui ka New York Classical Radio tunnustuse.

Teisel kontserdil, mis toimub 16. märtsil kell 19.00, esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ukrainlastest üliõpilased ja nende sõbrad: Elena Brazhnyk (sopran, RO Estonia), Vladyslav Hrynevych (flööt), Dmytro Cherepov (viiul), Sophiia Yavorska (viiul), Mariia-Sofiia Dyka (viiul), Niklas Schröder (tšello), Kateryna Fyl (klaver), Maksym Trotsenko (klaver), Sophia Shcherbakova (klaver), Lea Leiten (klaver), ansambel Soli Deo Glori (Georg Maaten (viiul), Kristjan Kannukene (vioola), Oksana Lohinova (klaver)), EMTA koor ja koor „Pattern“ ning dirigent Illia Humeniuk. Kavas on ukraina heliloojad Lõsenko, Kosenko, Stankovitš, Skorik, Ljatošõnskõi, Honobolin, Šamo, Shcherbakova, Rodin, Silvestrov, Meitus ja Stetsenko.

Kontsertidel kogutud annetused kannab EMTA Fond Ukraina Kultuurikeskuse MTÜ arvele.

Rohkem infot: emtasaalid.ee

Fotod: Rene Jakobson

Meediakajastusi:
Piletihinna määrab ostja: Ukrainale pühendatud heategevuskontserte tulevad andma muusikamaailma tipud (Postimees, 14.03.2023)

13.–18. märtsini tähistatakse Eestis unenädalat, mida korraldavad Eesti kõrgkoolide psühholoogid ja vaimse tervise portaal Peaasi.ee. Klassikaraadios tähistatakse unenädalat igaõhtuse juhendatud hea une harjutusega.

Unenädala eesmärgiks on julgustada noori ja täiskasvanuid enam oma unehügieenile tähelepanu pöörama. Ettevõtmises osalevad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool, TalTech ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, koostööpartnerid on Klassikaraadio ning vaimse tervise portaal Peaasi.ee.

Unenädala jooksul toimub mitmeid virtuaalseid sündmusi ning teavitustegevusi, mis aitavad inimestel enda uneharjumusi mõtestada ja ka korrigeerida. Tudengitele mõeldes on psühholoogid koostanud soovitused unehügieeni hoidmiseks ja regulaarse unerütmi säilitamiseks, millega saab tutvuda siin. Temaatilisi soovitusi antakse ka õppejõududele. Enda uneharjumusi saab hinnata testi abil, mis on kättesaadav siin.

Regulaarsema magamamineku soodustamiseks saab Peaasi.ee Instagrami kontolt kuulata õhtuti kell 23 unelaule, mis on kogutud spetsiaalselt unenädalale mõeldes. Sel aastal kogunes välja kuulutatud konkursi raames rekordiliselt 31 laulu. Kes unelaulude peale ei uinu, saab keskööl seada end Klassikaraadio lainele ja järgida juhendatud hea une harjutusi.

Unenädala raames saab on võimalik osa saada järgmistest sündmustest:

– jälgi uneteemalisi soovitusi Instagramist @emta_psychologist, @peaasi.ee ja @ttktuutorid ning Facebookist @utcounselling.
– igal õhtul (E–L) kell 23 tasub jälgida peaasi.ee Instagrami kontot, kus kõlavad spetsiaalselt unenädalaks loodud unelaulud.
– igal keskööl (E–L) juhendatakse Klassikaraadios hea une harjutust. Vaata lähemalt siit, kuidas Klassikaraadio unenädalat tähistab
– reedel, 31. märtsil on Klassikaraadio eetris unelauludele pühendatud saade “Fantaasia”, mida juhib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Marju Raju. 2022. aasta unelaulude meenutuseks soovitame järele kuulata möödunud aastal eetris olnud saadet siit.

Rahvusvahelist unepäeva tähistatakse alates 2008. aastast 17. Märtsil Maailma Uneorganisatsiooni (World Sleep Society) eestvõttel. Sel aastal rõhutatakse une rolli nii füüsilisest, psühholoogilisest kui ka sotsiaalsest küljest. Unepäeva moto on „Uni on terviseks“ (inglise keeles “Sleep is Essential for Health”).

Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuste sarja viienda raamatuna tuli äsja trükist Piret Jaaksi (PhD, teatrikunst) 2022. aastal edukalt kaitstud doktoritöö „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ (juhendaja vanemteadur Madli Pesti, retsensent prof Luule Epner, oponent Aivar Simmermann). Raamatu toimetaja on Anu Schaper, kujundaja Maite Kotta.

Raamatuesitlus toimub X muusika- ja teatridoktorantide konverentsi (rohkem infot siit) raames 14. märtsil kell 13.05 EMTA orelisaalis (A404). Esitlust juhib Madli Pesti.

Raamatut saab osta esitluse päeval kohapealt (10 eurot) ja hiljem EMTA e-poest siit (12 eurot).

Avatud on vastuvõtt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuslikku doktoriõppesse teatrikunsti alal.

Nominaalne õppeaeg doktoriõppes on neli aastat.

Kandideerida võivad kõik, kellel on eelnevalt omandatud magistrikraad (või sellega võrdsustatud kraad) ning keda huvitab loomepõhine uurimus teatrikunsti suunal. Vastu võetakse kolm paremat üliõpilaskandidaati, kellele pakutakse doktorant-nooremteaduri ametikohta. Vastuvõtukomisjonil on õigus moodstada täiendavaid ametikohti doktorant-üliõpilastele ja teadmussiirde doktorandidele.

Teatrialasest loovdoktorantuurist huvitatud kandidaatidel palume konsultatsioonideks ja loomingulise projekti aruteluks endast märku anda teatrikunsti doktoriõppe koordinaatorile Madli Pestile 10. aprilliks 2023 aadressil madli.pesti@eamt.ee

Sisseastumisdokumentide esitamise tähtaeg on 10. mai 2023.

Täpsem info doktoriõppe keskuse kodulehel.

Teisipäeval, 14. märtsil kell 11.00–18.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis (A404) X muusika- ja teatridoktorantide konverents.

EMTA doktoriõppe keskus on korraldanud muusika- ja teatridoktorantide konverentse alates 2014. aastast. Nüüd on jõutud kümnenda konverentsini, mis seekord toimub kunstiteaduste ja kunstide doktorikooli raames. Oma uurimistööd tutvustavad Tiit Ojasoo, Ksenia Rossar, Vittoria Ecclesia, Fabrizio Nastari, Mantas Šernius. Ettekanded on inglise keeles.

Juba 2015. aastal esines konverentsil esimene külaline Helsingist Sibeliuse Akadeemiast. Koostöö Sibeliuse Akadeemia doktoriõppega on edukalt kestnud tänini. 14. märtsil võib kuulda Jenna Ristilä ja Helga Kareni ettekandeid, kohal on ka sealse DocMus doktoriõppe juht Anu Lampela. Jāzeps Vītolsi nimelist Läti Muusikaakadeemiat esindavad doktoriõppe eestvedaja Diāna Zandberga ning doktorandid  Liene Denisjuka-Straupe ja Liene Dobičina. Koostöö Läti Muusikaakadeemia doktoriõppega sai alguse 2020. aastal.

Konverentsi kava asub siin.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse eriala 2023/2024. õppeaasta vastuvõtt kestab 15. maist 26. juunini. Rohkem infot siit.

Alates 2023/2024. õppeaastast annab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välja sihtstipendiumi kahele muusika- või teatrikorralduse spetsiifikale keskenduvale Eesti kodanikust üliõpilasele.

EMTA sihtstipendiumi saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

– kandidaat on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Estonian Business Schooli kultuurikorralduse õppekavale vastu võetud Eesti kodanik, kel on varasem haridus ja kogemus muusika- ja/ või teatrivaldkonnast
– on väljendanud motivatsioonikirjas oma soovi töötada Eestis muusika- ja/ või teatrivaldkonnas juhi või korraldajana
– õpib täiskoormusega õppes ja täidab õppekava täies mahus; ei viibi akadeemilisel puhkusel

Sihtstipendiumi saaja esitab õppeaasta lõpuks õpingute käigus omandatud/arendatud muusika- või  teatrikorralduse teemadel avalikkusega jagamiseks mõeldud kajastuse (artikkel meedias või EMTA uudiskirjas, blogipostitus, konverentsiettekanne, taskuhäälingu episood, videoesinemine vms).

Esimesel õppeaastal määrab stipendiumi sisseastumiseksami komisjon, arvestades sisseastumiseksami tulemuste põhjal tekkinud paremusjärjestust ning motivatsiooni. Teise õppeaasta üliõpilastele määrab stipendiumid osakonna kolleegium esimese õppeaasta õpitulemuste ja motivatsiooni alusel.

Stipendium katab 90% kultuurikorralduse õppeteenuse tasust ja seda ei maksta välja rahas, vaid õppeteenustasu kohustust vähendatakse stipendiumi võrra.

Lisaks annab EMTA juba varasemast välja mitmeid teisi stipendiume, et toetada õpinguid kultuurikorralduse erialal. Rohkem infot siit.