Latest Posts

5. septembril kell 15.00 toimus professor Ivari Ilja inaugureerimine Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) rektoriks. EMTA kontserdi- ja teatrimaja suures saalis toimunud tseremoonial andis ametiraha rektorile üle Vabariigi President.

Inauguratsioonitseremoonia avas EMTA nõukogu esimees Rein Oja. Tervituskõnedega esinesid president Alar Karis, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas, kultuuriminister Piret Hartman, Rektorite Nõukogu esimees Toomas Asser ja EMTA üliõpilaskonna esindaja Mirjam Leesalu.

Esines kvintett koosseisus Mari Poll (viiul), Johanna Vahermägi (vioola), Henry-David Varema (tšello), Mati Lukk (kontrabass) ja Mihkel Poll (klaver). Etteaste tegid EMTA kaasaegsete etenduskunstide õppekava üliõpilased Jüri Naela juhendamisel. Kaastegev oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia puhkpilliorkester Toomas Vavilovi juhatamisel.

Professor Ivari Ilja valiti EMTA rektoriks 4. mail 2022, tema teine ametiaeg algas 1. septembril ning kestab viis aastat. Ivari Ilja on öelnud: „Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kõige olulisemaks missiooniks on õppe- ja teadustöö rahvusvahelisel tasemel ja selle kaudu eesti muusika- ja teatrikultuuri ning muusikateaduse kestvuse kindlustamine pikas perspektiivis. Haridus, mida me pakume, peab andma lõpetajale kindluse ja võimekuse tööturul endale koht leida, olla oma erialal kõrgel tasemel professionaal ning samas avara pilguga maailma teadvustav ja mõtestav loominguline, kiiretele muutustele paindlikult reageeriv arenenud isiksus, kes viib edasi tulevikku meie sõnumit ning ehitab omakorda ise seda tulevikku.“

Ivari Ilja on tunnustatud pianist, kammermuusik ja pedagoog. Ivari Ilja lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli 1977. aastal Eve Paju ning Laine Metsa klaveriklassis. Ajavahemikus 1977–1981 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Laine Metsa juures. 1984. aastal lõpetas Moskva Tšaikovski nim riikliku konservatooriumi professor Vera Gornostajeva ning 1986. aastal samas assistentuur-stažuuri professor Sergei Dorenski klaveriklassis.

1986. aastal asus ta klaveriõppejõuna tööle Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse (1994 dotsent, 1999 professor). 2000–2015 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriosakonna juhataja.

Ivari Ilja on Rahvusooper Estonia nõukogu esimees, Eesti Muusikanõukogu president. Mitmete tunnustuste ja preemiate seas on Ivari lljale omistatud Valgetähe IV klassi teenetemärk, ta on Eesti Klaveriõpetajate Ühingu auliige ja pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia kontserttegevuse eest.

Rektori professor Ivari Ilja inauguratsioonikõne terviktekst asub siin.

Sündmuse salvestust saab vaadata siin.

Fotoalbum Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Facebooki lehel asub siin. Fotode autor on Rene Jakobson.

Meediakajastus:
Ivari Ilja inaugureeriti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriks (ERR)
President Karis: Eesti kultuur, muusika ja teater pole müüdav ega vahetatav (Delfi)
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektoriks inaugureeritakse professor Ivari Ilja (Postimees)

29. augustil tähistas lavakunsti osakond uue õppeaasta algust. Sel sügisel asub õppima bakalaureuseõppe XXXII lend: näitleja õppesuunal alustab 13 üliõpilast, lavastajasuunal neli ja dramaturgisuunal kaks üliõpilast. Kursuse tööd juhivad Mart Koldits, Tiit Ojasoo, Tiina Tauraite ja Siret Campbell, kursusejuhendaja on Mart Koldits.

Samuti alustab uus lavastajasuunaline magistrikursus, kuhu kuulub 13 magistranti, nende seas nii teatri- kui ka filmitegijaid. Kaheaastane õpe keskendub lavastaja tööle näitleja juhendamisel ning draamatekstide kasutamisele lavastajatöös.

Kooliteed jätkaval XXXI lennul, mida juhendavad Jaak Prints ja Külli Teetamm, seisab ees aasta täis lavastusi. Kursuse esimene avalik ühistöö põhineb Jaan Krossi värssromaanil “Tiit Pagu“, mille lavastab Jaak Prints. Lavastus sünnib koostöös Tallinna Linnateatriga ning esietendub Salme Kultuurikeskuse suurel laval juba 8. oktoobril. Piletid on saadaval!

Samuti on sügisel taas võimalus näha Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasoo lavastust “72 päeva“, kus teevad kaasa XXXI lennu tüdrukud. NB! Viimased etendused! Piletid on müügil Fientas.

Maarja Mitt-Pichen kaitseb 13. septembril kell 14.30 ruumis A-402 filosoofiadoktori (teatrikunst) kraadi taotlemiseks tööd „Mentaalsete ülesannete täitmise mõju näitleja hääle ja kõne omadustele“ („The impact of using mental images on the quality of the actor’s voice and speech“).

Juhendajad: professor Allan Vurma, vanemlektor Anne Türnpu
Oponent: Kairi Tamuri, PhD (Eesti Keele Instituut)

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN ning alates 22. augustist EMTA raamatukogus.

Abstrakt:

Käesolev töö on osa doktoriõppe loovuurimuslikust projektist. Doktoritöö käsitleb mentaalsete kujutluste kasutamist näitleja töös hääle ja lavalise kõnega. Eesmärk oli uurida, kuidas muudab erinevate reaalset või kujuteldavat tegevuspaika puudutavate mentaalsete ülesannete täitmine näitleja hääle ja kõne omadusi, ning milliseid muutusi tajub sealjuures publik.

Uurimuse lähtepunktiks on töö autori isiklik teekond oma häälekvaliteedi parandamisel ning kuuldavust takistavate põhjuste otsimisel. Töö üheks meetodiks on eneserefleksioon, mille käigus autor hindab ja mõtestab oma kogemust näitleja ja pedagoogina. Allikatena, mis kirjeldavad näitlejate tööprotsessi hääle ja kõnega, kasutatakse teiste näitlejatega läbi viidud eksperdiintervjuusid.

Töö keskse osa moodustab eksperiment, mis jäljendas lavalist olukorda, kus publik ümbritseb näitlejat kolmest küljest. Eksperimendi katseisikud täitsid päheõpitud teksti esitamise ajal eksperimendi läbiviija ehk töö autori poolt antud ülesandeid, suunates häält ruumis ning esitades teksti kujuteldavates erinevate akustiliste omadustega ruumides. Katseisikute esitusi salvestati ning salvestiste põhjal mõõdeti hääle intensiivsust, võnkesagedust ja esituste kestust. Katseisikute hääle ja kõne omaduste muutumist erinevates ülesannetes kirjeldas kolmeliikmeline ekspertgrupp. Peamised allikad, millele eksperimenti välja töötades tugineti, olid Johan Sundbergi „Õpetus muusikahelidest“, Ingo Titze „Principles of Voice Production“, Allan Vurma „Laulja pill“ ning David M. Howardi ja Jamie Angusi „Acoustics and Psychoacoustics“.

Uurimistöös tehtavad olulisimad järeldused on, et mentaalsete ülesannete täitmise, täpsemalt hääle suunamise mõjul ruumis hääle valjus suureneb ja hääle kõrgus tõuseb, ning kõnetempo aeglustub. Näitleja kohanemist erinevate esinemispaikade akustiliste omadustega hõlbustab aja võtmine mänguruumiga tutvumiseks, samuti proovisaalis enese kujutlemine lavalistesse tingimustesse.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on alates Venemaa jõhkrast sissetungist Ukrainasse 24. veebruaril tegelenud aktiivselt Ukraina kodanikest üliõpilaste abistamisega ning pakkunud õppimisvõimalusi Ukrainast saabuvatele sõjapõgenikele.

Oleme kevade ja suve jooksul erinevatele muusikaerialadele vastu võtnud kokku 20 uut Ukraina üliõpilast. Enamik neist alustab oma õpinguid EMTA-s selle õppeaasta alguses. Tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi eraldatud toetusele on EMTA-l võimalik luua neile 2022/23. õppeaastaks tasuta õppekohad. Kokku õpib akadeemias praegu 24 Ukraina üliõpilast.

Ukraina üliõpilastel on võimalik õppida nii eesti- kui ka ingliskeelsetel õppekavadel. EMTA pakub üliõpilastele eesti keele süvaõpet ja inglise keele oskuste täiendamise võimalust.

Ukraina kodanikest üliõpilastel on võimalus taotleda vajaduspõhist eritoetust. Saabuvatele üliõpilastele maksab EMTA lisaks ühekordset rahalist toetust.

Kuigi 2022. aasta korraline vastuvõtt on lõppenud, on Ukraina sõjapõgenikel jätkuvalt võimalik taotleda vastuvõttu VÕTA alusel. Eelkõige kehtib see nende Ukraina üliõpilaste kohta, kelle õpingud on kodumaal sõja tõttu katkenud. Vastuvõtt EMTA-sse sõltub vabade õppekohtade ja õppimisvõimaluste olemasolust konkreetsel erialal.

Kontakt Ukraina kodanikele:
Tiina Uibo
Välisüliõpilaste nõustaja
tiina.uibo@eamt.ee
+372 6675 722

Psühholoogiline abi:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee

Täiendav info Ukraina sõjapõgenikele: https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/info-ukraina-sojapogenikele

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kaasaegsete etenduskunstide (edaspidi CPPM) õppekaval alustas sel nädalal õpinguid viisteist tudengit üheteistkümnest riigist: Austraalia, Lõuna-Korea, Ameerika Ühendriigid, Inglismaa, Kreeka, Itaalia, Belgia, Soome, Poola, Taani, Hispaania ja Eesti. Vastuvõtukatsed toimusid käesoleva aasta kevadel Tallinnas, Berliinis ja Londonis ning kolmel korral veebis kolmes erinevas ajavööndis.

CPPMi õppetööd viivad suures osas läbi rahvusvaheliselt tunnustatud kompaniid ja etenduskunstnikud üle terve maailma — DV8 Physical Theatre (Suurbritannia), Tanztheater Wuppertal Pina Bausch (Saksamaa), Guillermo Gomez-Pena (USA), Olivier de Sagazan (Prantsusmaa), Rimini Protokoll (Saksamaa), Anne Bogart (USA), Theatre-Re (Suurbritannia), Electric Company Theatre (Kanada), Song of the Goat (Poola), Rakesh Sukesh (India), Frances Barbe (Austraalia), Mart Kangro (Eesti) jpt. Õppekava juhib ja kureerib professor Jüri Nael, kes on ka CPPMi õppekava ellukutsuja.

Üliõpilaste töödest on võimalik osa võtta ka inimestel väljastpoolt kooli. „Meile on väga oluline, et kõik need ägedad tudengid, kes CPPMi õppekaval õpivad ja need maailma tipptegijad, kes Eestisse õpetama tulevad, ei jääks vaid akadeemia nelja seina vahele. Sestap on plaanis teha iga õpitoa järel avatud tund, kus kõigil huvilistel on võimalik heita pilk muidu peidus hoitud proovi- ja loomeprotsessidesse. Iga avatud tunni lõpus toimuvad ka intervjuud külalistega, et veelgi rohkem nende loomingu tagamaid avada,“ tutvustab Jüri Nael.

Lisaks avatud tundidele tuuakse üle nädala laupäeviti publikuni uus formaat „CPPM EKSPROMPT!!!“, kus kaasaegsete etenduskunstide tudengid astuvad üles eksperimenteerides erinevate etenduskunsti vormide ja teemadega. Eesmärk on nihutada etenduskunstide piire ja neid ümber mõtestada.

Novembris tuleb viieks õhtuks tagasi kauaoodatud identiteedikabaree „DRAG SHOW vol 3“, mis kompab soolisuse piire, avastab identiteediterritooriumi uusi võimalikke mängumaid ning seob omavahel sooloetenduse lühivormi ja püstijalakomöödia. Detsembri keskel toovad etenduskunstide tudengid publiku ette oma soololavastused, et näidata, mida on esimese poolaasta jooksul õpitud ja kogetud.

Kavaga saab tutvuda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kodulehel www.eamt.ee/cppm ning CPPMi Facebooki lehel https://www.facebook.com/mastersincppm

Lisainfo:
Jüri Nael
juri.nael@eamt.ee
58550217

24.–27. augustini leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aset 14. rahvusvaheline hääleteemaline konverents PEVoC14 (Pan-European Voice Conference). Sündmuse korraldajad on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Ida-Tallinna Keskhaigla ning Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Selts.

Nelja päeva jooksul kõlab ligi 160 ettekannet ning toimub 40 töötuba. Konverents hõlmab kõike, mis seotud laulmisega selle eri žanrites, hääle kasutamist kõnelemisel, aga ka hääleteraapiat ja meditsiini.

Peaesinejad on Johan Sundberg, Graham Welch, Heidi Christensen, Matthias Echternach, Jenny Iwarsson, Allan Vurma, Ingo Titze, Markus Hess, Kirsten Schötteldreier, Yakubu Karagama, Teemu Kinnari, Lauri Maisvee. Esinejate hulka kuuluvad ka veel näiteks Gillyanne Kayes ja Lisa Popeil.

Programmi ja registreerimisinfoga saab tutvuda siin: https://www.pevoc2022.ee/

Lauljatele ja lauluõpetajatele on konverentsil osalemine 25% soodsam. Allahindluse saamiseks palume ühendust võtta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse professori Allan Vurmaga e-posti aadressil allan.vurma@eamt.ee. Soodsam osalemistasu kehtib ka EMTA üliõpilastele ja õppejõududele ning selle kohta jagab infot samuti professor Allan Vurma.

Sel esmaspäeval, 15. augustil algas Pärnu Kunstide Majas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse suvekool „Meretäis muusikat“, kus osaleb 80 koolieelsete lasteasutuste muusikaõpetajat.

Suvekooli eesmärk on tutvustada muusikategevuste didaktilisi võtteid lapse loova eneseväljenduse toetamiseks, arendada oskusi loovate muusikategevuste inspireerivaks läbiviimiseks, täiendada koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja erialast kompetentsi ja jagada kogemusi praktiliste muusikategevuste mitmekesistamiseks.

Lektorid on Margus Abel, Monika Allert, Marju Järvpõld, Margrit Kits, Kairi Leivo, Helena Pihel ja Kadri Selke. Programmijuht on Karin Muldma.

Meediakajastus:
Suvepealinnas õpivad ja mängivad Eesti erksaimad lasteaiaõpetajad (Pärnu Postimees)

Euroopa Liidu Noorteorkester (EUYO) otsib oma ridadesse uusi mängijaid!

Kandideerima on oodatud kõik EL kodakondsust omavad instrumentalistid vanuses 16-26 aastat (seisuga 31.12.2022). Täpsemalt saab kandideerimisreeglite ja nõuete kohta lugeda EUYO kodulehel (Rules and Regulations).

Konkurss leiab aset kahes voorus:

• Keelpillide eelvoor 5. oktoobril kell 15.00 kammersaalis (C-405) ning puhk- ja löökpillide eelvoor 9. oktoobril kell 14.00 ruumis D-511;
• Lõppvoor teisipäeval, 11. oktoobril kell 10.00 ruumis D-511.

Repertuaar
Esitada vabalt valitud soolo- või klaverisaatega teos + orkestripartiid.
NB! Löökpillid esitavad ainult orkestripartiid.

Registreerumine
Kõik soovijad saavad registreeruda EUYO kodulehel hiljemalt 27. septembriks 2022.

1976. aastal asutatud ja tänaseks maailma ühe parima sümfooniaorkestri staatusse tõusnud kollektiiv on teinud koostööd maailma juhtivaimate  muusikute ja dirigentidega nagu Daniel Barenboim, Leonard Bernstein, Herbert von Karajan ja Mstislav Rostropovtš. Eraldi äramärkimist väärib orkestri asutaja ja kauaaegne peadirigent Claudio Abbado, aga ka endised peadirigendid Valdimir Ažkenazy ja Bernard Haitink. Orkestri praegune peadirigent ning kunstiline juht on Vassili Petrenko. Kevad- ja suvesessioonid on tavaliselt toimunud ja kui pandeemia lubab, siis toimub ka 2023 orkestri residentsides Ferraras, Grafeneggis ja Bolzanos, milllel järgneb kontserttuur. Lähemalt saab orkestri tegemistest lugeda EUYO kodulehelt.

Lisainfo ja küsimused:
Kai Kiiv
6675 721
kai.kiiv@eamt.ee

EMTA lavakunsti osakonna vanemteadur Madli Pesti ja teadur Eva-Liisa Linder osalesid rahvusvahelise teatriuurijate föderatsiooni IFTR maailmakongressil Reykjavikis, Islandil. Kongress toimus 20.–24.06.2022 Islandi Ülikoolis ja kandis pealkirja „Shifting Centres (In the Middle of Nowhere)“. Kokku osales kongressil umbes 700 teatriuurijat, -kriitikut ja -praktikut üle maailma.

Kongressi seekordne teema oli inspireeritud teatriuurimises esile kerkinud uutest uurimismeetoditest. Nii on loomeuurimus muutnud arusaama traditsioonilistest akadeemilistest meetoditest, lisades harjumuspärastele teadusruumidele nagu arhiivid ja loengusaalid ka seni praktikute pärusmaaks olnud proovisaalid. Teiseks oli teema inspireeritud Islandi asendist – ühelt poolt lennureiside ajaloolise keskpunktina Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, teisalt Euroopa geograafilise äärealana polaarjoone lähedal. Perifeeria ja keskme kontseptsioonide eritlemiseks andis ainest ka äsjasest koroonapandeemiast tingitud teatrite sulgemine, mis sundis teatritegijaid avastama digimaailma võimalusi otseülekannete ja virtuaaletenduste vormis, nihutades traditsioonilist käsitlust etenduspaigast.

Madli Pesti pidas üldpaneelis ettekande pealkirjaga „Shifting Centres with Promenade Performances“ („Nihutades keskmeid rännaklavastustega“). Pesti analüüsis rännaklavastusi kui uudset nähtust Eesti teatripraktikas, vaadeldes neid kui sotsiaalse ja geograafilise perifeeria fenomene ning pöörates tähelepanu rännaklavastuste rituaalsusele ja isiklikkusele. Ettekandes tutvustas ta rahvusvahelisele uurijaskonnale ka EMTA kaasaegsete etenduskunstide ehk CPPM magistriprogrammi lõpulavastusi: Paljassaare garaažilinnakus toimunud performatiivset rännakut „Suurem kui elu“, mille lavastas ja etendas Liisa Saaremäel, ning Viimsi metsas ja põllul toimunud „Keha, kus elada“, lavastajaks Seren Oroszvary.

Eva-Liisa Linder esitas kvääruuringute töörühmas ettekande Eesti kväärteatrist kui demokraatia lakmustestist. Linder vaatles esimeste vähemusteemaliste lavastuste teket siirdeaja muutuvates sotsiopoliitilistes oludes ja kväärteatri arenguetappe kolmel järgneval aastakümnel. Rõhk oli teatri võimel edendada demokraatlikke väärtusi: pluralismi, võrdsust ja tolerantsust. Ettekanne pealkirjaga „The Icebreakers: The Role of Queer Theatre in Changing the Mentalities of Post-Soviet Estonia” („Jäämurdjad: kväärteatri roll Eesti postsovetlike mentaliteetide muutmisel”) pakkus maailma esimese ülevaate Eesti kväärteatrist.

Rahvusvaheline teatriuurijate föderatsioon ehk IFTR (International Federation for Theatre Research) korraldab iga-aastaseid konverentse ja kongresse alates 1957. aastast. Viimastel aastatel on need toimunud Indias, Rootsis, Brasiilias, Serbias, Hiinas ja Iirimaal. Järgmine konverents toimub 24.–28. juulil 2023 Ghana pealinnas Accras, Aafrikas, ning kannab pealkirja „The Stories We Tell: Myths, Mythmaking and Performance“.

Reykjaviki maailmakongressil osalemist toetas Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

IFTR Reykjaviki maailmakongressi abstraktide kogumik

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2022/2023. õppeaasta algab 29. augustil.

Kell 10.00 toimub suures saalis õppeaasta avakoosolek akadeemia töötajatele.

Kell 12.00 algab suures saalis avaaktus uutele üliõpilastele, millele järgneb sissejuhatav loeng (õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas, õppeosakonna juhataja Jane Kreek). Loeng lõpeb orienteeruvalt kell 14.00.

Lisaks ootame esmakursuslasi nõustamistele, mis toimuvad 23.–25. augustini.