Rütmimuusika ansambli juhendamine huvikoolis

Rütmimuusika ansambli juhendamine huvikoolis


Maht: 36 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 8 tundi iseseisvat tööd

Aeg: 21.11.26, 6.02-7.02.27 ja 20.03-21.03.27

Koht:  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Õppekeel: eesti keel

Rühma suurus: 20

Õppekava juht: Roland Jairus

Õppejõud: Roland Jairus, Maria Kreevan, Riivo Jõgi

Sihtgrupp: huvikooli instrumentaalansambli juhid, pilliõpetajad

Koolitus viiakse läbi Euroopa Liidu programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine” (programm VÕTI) raames ning on osalejale tasuta.

Õppekohta vastu võttes kinnitate, et osalete õppes vähemalt 70% ulatuses ja lõpetate koolituse saavutades õppekavas märgitud õpiväljundid. Kursuse katkestamisel on akadeemial õigus esitada osalejale arve kursuse maksumuse ulatuses.

Kursuse eesmärk on pakkuda huvikooli ansamblijuhtidele, aga ka pilliõpetajatele
süvendatud teadmisi ning praktilisi oskusi rütmimuusika- ja vokaalansamblite
professionaalseks juhendamiseks.

Õppevormid ja õppetöö korraldus

Õppetöö toimub sessioonidena nädalavahetustel, õppevormideks on praktilised
töötoad, loengud ning iseseisev töö.

Teemad Kontakttunde Iseseisev töö
Vokaalansambli didaktika ja juhendamise metoodika 10 5
Seadete loomine vokaal- ja rütmimuusika ansamblitele 12 5
Rütmimuusika ansambli juhendamine 10 5
Praktiline helitehnika kasutamine õpetajale. Kuidas panna ansambel kõlama? 4 2
Kokku 36 17

Õpiväljundid

Kursuse läbinu:
• rakendab vokaalansambli didaktika võtteid õppetöös;
• koostab ja kohandab vokaal- ja rütmimuusika seadeid, lähtudes konkreetse koosseisu
(nt huvikooli bändi) instrumentaalsest ja vokaalsest võimekusest;
• kasutab oskuslikult helitehnikat.

Nõuded lõpetamiseks Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine.
Õpiväljundite saavutatuse hindamise viis Eristamata (arv, m.arv,mi)
Hindamismeetodid Iseseisva töö arutelu, kogemuste vahetamine. Hindamine sõnalisel skaalal arvestatud/mittearvestatud
Hindamiskriteeriumid Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine

Roland Jairus on EMTA jazzmuusika eriala lektor ja Tallinna Gustav Adolfi muusikakooli
õppejuht ja basskitarri, solfedžo ning bändiõpetaja.
Haridustee:
2004 Kehra Kunstidekool euphoniumi erialal
2012 G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool kutseõpe keskhariduse baasil rütmimuusika
pillide erialal
2015 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Humanitaarteaduste Bakalaureus Jazzmuusikas
2019 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kunstide Magister cum laude Muusika
interpretatsioon.

Maria Kreevan (Väli) on jazzlaulja, muusikalooja, arranžeerija ja laulupedagoog. Muusikahariduse omandamist alustas ta Kuressaare Muusikakoolis ning jätkas õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias jazzmuusika erialal. 2013. aastal õppis Maria aasta aega Trondheimis Norra Teaduse- ja Tehnikaülikooli jazzmuusika osakonnas. 

Maria tegutseb mitmetes koosseisudes ja projektides, kuid kõige enam tuntakse teda vokaalansambli Estonian Voices esimese sopranina. Ansambliga on ta välja andnud kolm albumit – „Ole hea”, „Taat läks lolliks” ja „Kallimale” –, mis kõik on pälvinud Aasta Jazzalbumi tiitli, ning teinud koostööd mitmete rahvusvaheliselt tuntud a cappella artistide ja ansamblitega. Maria on avaldanud oma originaalmuusikat Maria Väli Kvartetiga (“Elu on kui taevas” 2013). Vokaali, kannelt ja kontrabassi ühendava trioga Kolm Kõla ilmub 2026. aasta sügisel debüütalbum „Confluence”.

A cappella muusika ja vokaalansamblitele arranžeerimine on olnud oluline osa tema loomingulisest tegevusest ning tema seaded on koondatud 2021. aastal ilmunud noodiraamatusse „Mitmed viisid mitmel häälel”. 

Muusikutööle lisaks tegutseb Maria aktiivselt laulupedagoogina, andes soololaulu-, grupi- ja hääleseade tunde ning korraldades vokaalkoolitusi.

Riivo Jõgi (s 1987) on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise (2011) ja orkestridirigeerimise (2012) erialadel, juhendajaks prof Toomas Kapten.
Praegu juhatab ta Põlva Muusikakooli keelpilliorkestrit, Nõmme Muusikakooli sümfooniaorkestrit ning Tallinna politseiorkestrit. Lisaks õpetab ta lauljaid Põlva Muusikakoolis ja juhendab vokaalansambleid Rahvusooper Estonia poistekooris.
Märkimisväärne osa ajast kuulub ka arranžeerimisele, orkestreerimisele ning klaverimängule.
Laulupeo dirigendina on Riivo Jõgi juhatanud 2017. aasta koondorkestrit, 2019. aasta
sümfooniaorkestrit ning 2023. aastal puhkpilliorkestrit. Tema originaallooming puhkpilliorkestritele on kõlanud mitmetel laulu- ja tantsupidudel: “Meresõit” (2014), “Koduteel” (2017), “Sinule, Eesti!” (2019) ja „Laskem elada!“ (2023). 2017. aastal esitasid sümfooniaorkestrid teost “Rännak”, mis on seade eesti vanema põlvkonna heliloojate teostest.
Riivo on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas riikliku hariduspreemia “Aasta huvialaõpetaja” (2020), Aasta orkestridirigendi tunnustuse (2020), Eesti Sümfooniaorkestrite Liidu aastapreemia (2017), Põlvamaa teenetemärgi (2017) ning Aasta noore orkestridirigendi tiitli (2015).