Kõnelev teos: atraktiivne muusikalugu
Maht: 38 akadeemilist tundi kontaktõpet
Aeg: 7.-8. veebruar, 14.-15. märts, 11.-12. aprill 2026
Koht: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Õppekeel: eesti keel
Õppekavarühm: aineõpetajate koolitus
Lektorid: Kerri Kotta, Anu Veenre, Aare Tool
Õpperühma suurus 25
Kursuse maksumus: tasuta õppekohta vastu võttes kinnitab õppija, et osaleb õppes vähemalt 70% ulatuses ja lõpetab koolituse saavutades õppekavas märgitud õpiväljundid. Kursuse katkestamisel on akadeemial õigus esitada osalejale arve kursuse maksumuse ulatuses (494 eurot). Kursusel osalemise eeldus on kuulumine sihtgruppi.
Sihtgrupp: üldhariduskoolide gümnaasiumi muusikaõpetajad, muusikakoolide muusikaloo, solfedžo ja muusikateooria õpetajad.
Kursusel osalemiseks vajaminev tark-ja riistvara:
- Isiklik sülearvuti (Windows või macOS)
- Isiklik nutitelefon (Android või iOS)
Kursuse eesmärk on anda ülevaade vahenditest, mis muudavad muusikateose kuulamise vaimselt ja kultuuriliselt rikastavaks elamuseks ning kasutavad kuulamiskogemust erinevate hariduslike eesmärkide saavutamiseks. Kursus tõukub tõdemusest, et tavaliselt jäävad mingi ajalooperioodi kirjeldus ning seda esindav muusikateos eraldiseisvateks ja ühildamatuteks nähtusteks. Samuti puudub seos õpilast kõnetava tänapäevaga. Kursuse eesmärgiks muusika ja selle kohta käiva info vahelist tühikut täita.
| Teemad | Kontakttundide arv | Iseseisva töö tunnid |
| Muusikateose vormi tõlgendamine kuulamise põhjal – loengud | 12 | 4 |
| Muusikateose vormi tõlgendamine kuulamise põhjal – praktikum | 12 | 2 |
| Muusikalooliste teadmiste rakendamine muusikateose sisu avamisel | 8 | 2 |
| Digivahendite kasutamine uute kuulamisperspektiivide loomisel | 6 | 2 |
Õpiväljundid
Kursuse edukal läbimisel on osaleja võimeline:
- ära tundma muusikalist vormi mõjutavaid retoorilisi elemente
- rakendama nimetatud elemente muusikateose vormilise teekonna tõlgendamisel
- siduma teoste vormilisi tõlgendusi üldkultuuriliste teemadega
- kasutama muusikaloo tundides teatud kuulamisharjutusi muusikateose ajaloolise tähenduse tundma õppimiseks
- suunama õppija tähelepanu ühele ja samale muusikateose loomise, esitamise või kuulamisega seotud fenomeni ilmnemisele erinevates ajaloosituatsioonides
- Mõistma kõnetuvastuse algoritmide aluseid ja nende rakendusvõimalusi muusikalises kontekstis.
Õppevormid ja õppetöö korraldus
Kursuse esimene osa (muusikateose vormi tõlgendamine kuulamise põhjal ja tõlgenduse seostamine üldkultuuriliste nähtustega) jaguneb neljaks päevaks. Iga päev algab uute teemade tutvustamisega, millele järgneb praktikum, mille käigus koolitusprogrammis osalejad proovivad rakendada uusi analüütilisi “tööriistu”. Iga päeva lõpetab arutelu, milles analüüsitulemused asetatakse laiemasse kultuurilisse ja ajaloolisse konteksti. Esimesed kaks päeva on seotud klassikalise muusika ning tonaalse repertuaariga, kaks viimast päeva aga 20. sajandi ning kaasaegse muusikaga, samuti helikunsti mitte otseselt seostuvate muusikatraditsioonidega.
Kursuse teine osa (muusikalooliste teadmiste rakendamine muusikateose tähenduse avamisel) toimub loenguvormis samuti neljal päeval. Iga loengu lõpuosas arutletakse ühiselt selle üle, millises mahus ja vormis saaks lektori poolt välja pakutud muusikaloo õpetamisstrateegiaid ja nn kuulamisharjutusi koolitundides reaalselt kasutada ning kohandada neid vastavalt õppegrupi eripärale (nt eri vanuses lapsed muusikakoolides, erineva muusikalise taustaga õppurid üldhariduskoolides). Iseseisva tööna tuleb kursusel osalejatel koostada ühe muusika(loo) tunni kavand, mis lähtuks mõnest kursusel tutvustatud muusikalooõpetuse strateegiast.
Kursusel on ühendatud teoreetiline ülevaade ja praktikumid, kus osalejail on võimalus proovida käsitletud vahendeid reaalses kasutuskontekstis.
| Nõuded lõpetamiseks | Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine. |
| Õpiväljundite saavutatuse hindamise viis | Eristamata (arv, m.arv,mi) |
| Hindamismeetodid | Iseseisva töö arutelu, kogemuste vahetamine. Hindamine sõnalisel skaalal arvestatud/mittearvestatud |
| Hindamiskriteeriumid | Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine |
Lõpetamisel väljastatavad dokumendid
Kursuse lõpetajale väljastatakse EMTA täienduskoolituse tunnistus koos hinnetelehega.
Kerri Kotta (s. 1969) töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikateooria professorina. 1997. aastal omandas ta kompositsioonis muusikamagistri ning 2004. aastal muusikateaduses filosoofiadoktori kraadi. 1994–2004 õpetas ta Tallinna Ülikoolis, alates 2004. aastast töötab Kerri Kotta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Kerri Kotta uurimisteemadeks on Schenkeri analüüs, vormiteooriad ja eesti muusika. Ta on ühtlasi akadeemilise väljaande „Eduard Tubina Kogutud Teosed“ peatoimetaja ning Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna poolt väljaantava aastaraamatu „Res Musica“ toimetuskolleegiumi liige. Kerri Kotta on Eesti Muusikateaduse Seltsi ning Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu esimees. Kerri Kotta detailine CV on kättesaadav siit: https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/571e8508-3fbc-46cd-b9d7-db2f26fc7081
Anu Veenre (s. 1983) on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikaloo lektor, kes on õpetanud muusikalugu ka Tallinna Muusikakeskkoolis ja Otsa koolis. 2009. aastal kaitses ta magistrikraadi muusikateaduse erialal tööga „Eesti nüüdismuusika ajaloolistele pillidele vanamuusikaansambli Hortus Musicus repertuaari näitel”. Praegu uurib Veenre peamiselt hilisnõukogude aegset Eesti uut heliloomingut, keskendudes selle loomisele ja retseptsioonile tollase muusikaelu eri tahkude ning institutsionaalse korralduse kontekstis.
https://www.etis.ee/CV/Anu_Veenre/est
AARE TOOL (1986) on muusikateaduse lektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kelle loengkursused hõlmavad muusikateoreetilisi aineid ja Eesti muusika ajalugu. 2016. aastal kaitses ta EMTAs doktorikraadi muusikateaduse erialal (väitekiri „Piiratud transponeeritavusega heliread ja vorm Eduard Oja muusikas”). Tema põhilised uurimisvaldkonnad on Eesti muusika ajalugu 20. sajandi esimesel poolel (sh Heino Elleri koolkonna modernism 1920. ja 1930. aastatel), niisamuti muusika, meedia ja tehnoloogia seosed ajaloolises perspektiivis (raadio ajalugu 1920. aastate lõpus ja 1930. aastatel).