Jäta navigatsioon vahele
Jäta mobiili navigatsioon vahele
KONTAKTID KONTSERDID JA ETENDUSED

2022. aasta sügisel käivitus esimene Erasmus+ BIP projekt, milles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on juhtpartneri rollis. Tallinnas aset leidev projektinädal kulmineerub 21. aprillil kontserdiga EMTA festivali COMMUTE raames.

BIP projektis „Monteverdi Mosaik“ osalevad lisaks EMTA tudengitele varajase muusika interpretatsiooni ja heliloomingu üliõpilased erinevatest Euroopa muusikakõrgkoolidest – Helsingi Kunstiülikooli Sibeliuse Akadeemiast, Norra Muusikaakadeemiast, Läti Muusikaakadeemiast, Veneetsia Konservatooriumist ja Rovigo Konservatooriumist. Kaasatud on ka väga erilise koosseisuga Itaalia kaasaegse muusika ansambel Azione_Improvvisa (Margherita Berlanda (akordion), Pierpaolo Dinapoli (elektrikitarr), Daniela Fantechi (elektroonika) ja Andrea Antonel (teorb)), mis esitab projekti raames loodud noorte heliloojate loomingut.

Kogu protsessi keskmes on helilooja Claudio Monteverdi looming, mis on samas ka inspiratsiooniallikaks noortele heliloojatele – uudislooming ja varajane barokk põimuvad üheks tervikuks ning lõpptulemus vormub kontserdiks „Magus piin / Sweet torture“, kus Monteverdi loomingut esitavad noored muusikud, uudisteoseid ansambel Azione_Improvvisa.

Möödunud sügisel ja talvel toimusid tudengitele veebipõhised kohtumised ja loengud ning käesoleva aasta aprilli keskpaigas järgneb projektinädal Tallinnas, mille tulemusena toimub EMTA festivali COMMUTE raames 21. aprillil kontsert.

Projekti sisulist poolt juhib EMTA audiovisuaalse loomingu õppejuht ja lektor Einike Leppik, tudengeid juhendavad Azione_Improvvisa liikmed ning osalevate kõrgkoolide õppejõud. Välissuhete osakonna poolt koordineerib projekti Mari Köhler.

Rohkem infot: https://emtasaalid.ee/uritused/commute-5-magus-piin-sweet-torture/

Erasmus+ 2021–2027 programmiperioodil on avanenud mitmed uued võimalused koostöö tegemiseks partnerkoolidega üle Euroopa. Erasmus+ põimitud intensiivkursused (BIP) on lühike ja intensiivne programm erinevate riikide partnerkõrgkoolide vahel, mille raames toimub õppetöö osaliselt virtuaalselt ja mis kulmineerub projektinädalaga ühes osaleva kooli riigis. Projektinädala kohapealne miinimumkestus on 5 päeva, online-õppetöö võib toimuda nii samal ajal intensiivkursusega kui ka enne või pärast kontaktset õppetööd. Vaata ka: https://eamt.ee/uued-voimalused-erasmus-programmis-poimitud-intensiivkursus/

Sel laupäeval, 18. märtsil kell 18.00 leiab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis aset pianisti, akadeemia kauaaegse rektori professor Peep Lassmanni auks juubelikontsert.

Lisaks Peep Lassmannile on laval Toomas Vavilov (klarnet, dirigent) ja EMTA puhkpilliorkester, kaasategevad pianistid Age Juurikas, Kristi Kapten, Arina Makarenko, Marko Martin, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Kadri-Ann Sumera, Ralf Taal, Lea Valiulina. Kavas on Claude Debussy, Maurice Raveli, Olivier Messiaeni looming. 

Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, keda hinnatakse solisti, ansamblipartneri, pedagoogi ja muusikaelu juhtfiguurina. Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis ning jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva Konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel. Pärast õpinguaastaid asus Peep Lassmann tööle Tallinna Konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: 1985. aastast dotsent, 1991. aastast professor, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, aastatel 1992–2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, alates 2020. aastast EMTA nõukogu liige.

Peep Lassmann andis esimesed soolokontserdid 1969. aastal Tartu Ülikooli aulas ja Estonia kontserdisaalis ning on järgnevate aastakümnete jooksul esinenud solisti ja kammermuusikuna 30 riigis üle maailma. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Moskva Filharmooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Vanemuise orkestri, Läti ja Moldova orkestrite ning mitmete projektkoosseisude ees. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust (Marianne Boettcher, Aaron Rosand, Yosif Feigelson, Michel Lethiec, Lionel Lhote, David Grimal, Raphael Wallfisch, Mati Palm, Jüri Gerretz jpt). Peep Lassmann on andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides.

Peep Lassmanni repertuaaris on erilisel kohal Olivier Messiaeni klaverimuusika – Lassmann on olnud teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus“ ja „Catalogue d’oiseaux“ esmaesitaja Eestis. Samuti on talle oluline eesti heliloojate looming, mida ta on mitmelgi korral esmaettekandele toonud. Lassmann on salvestanud hulgaliselt klaverimuusikat Eesti Raadiole, samuti Moskva ja Rootsi raadiotele. Tal on ilmunud 6 LP-d (Melodia) ja soolo-CD „Eesti klaverimuusika“ (Eres, 1994). Lisaks on ta koos bassi Mati Palmiga välja andnud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm“ (Kuldklassika, 2002) ja tema esitusi on ilmunud erinevatel kogumikplaatidel, näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi“ op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80“ (Antes, 1996). Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio aasta muusik (1989) ning Estonia Seltsi, Eesti Muusikaõpetajate Liidu ja Eesti Klaveriõpetajate ühingu auliige. Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1999, 2009) ja Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia (2018). 2020. aastal tunnustati Lassmanni Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse.

18. märtsil kell 18.00 toimuv kontsert on avatud kõikidele huvilistele, sissepääs on tasuta.

Meediakajastusi:
Külaline on Peep Lassmann, kellel ootamas juubelikontsert (Klassikaraadio, 16.03.2023)
EMTA-s toimub Peep Lassmanni juubelile pühendatud kontsert (ERR, 18.03.2023)

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Fondi Tõnu Kaljuste nimelise allfondi komisjon otsustas 2023. aasta stipendiumi määrata EMTA doktorandile, heliloojale Alisson Kruusmaale.

Alisson Kruusmaa on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia heliloomingu eriala magistriõpingud prof Helena Tulve juures ning jätkab akadeemias doktoriõpinguid. Kruusmaa on kirjutanud muusikat nii orkestritele, ansamblitele kui ka soolopillidele, mida on ette kandnud EMTA sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, Johan Randvere, Villu Vihermäe, Laura Põldvere jpt. Sellest aastast alustas Alisson Kruusmaa residentuuri Hollandi Rahvusooperis. Sügiseks on valmimas ulatuslikum teos Eesti Rahvusmeeskoorile ja Rascher Saxophone Quartetile ning 2024. aastaks valmib Kruusmaalt ballett Rahvusooperile Estonia.

Tõnu Kaljuste stipendiumi pälvib EMTA üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire. EMTA Fondis asutas Tõnu Kaljuste allfondi Eesti Ameerika Fond, kuhu stipendiumi loomiseks on annetanud algkapitali eraisik Epp Tsirk.

Eelmistel aastatel on stipendiumid pälvinud Rasmus Puur, Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja ja Ode Pürg.

Õnnitleme!

Meediakajastusi:
Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvib Alisson Kruusmaa (ERRi kultuuriuudiste portaal, „Aktuaalne kaamera”, 16.03.2023)
Üks andekamaid heliloojaid: Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi laureaat on selgunud (Postimees, 16.03.2023)

Alisson Kruusmaa. Foto autor Kristi Tüvi

Täna, 14. märtsil ja neljapäeval, 16. märtsil leiavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis aset kaks Ukrainale pühendatud kontserti. Sündmused on tasuta, kuid piletimüügi keskkonnas on võimalik ise määrata sobiv toetussumma, mis antakse üle Ukraina Kultuurikeskusele.

Esimene kontsert toimub 14. märtsil kell 18.00 koostöös Ukraina suursaatkonnaga. Lavale astuvad Kiievis sündinud muusikud Yevgeniy Kostrytskyy (viiul, Ukraina) ja Sasha Grynyuk (klaver, Ukraina/UK), kes esitavad Dvořáki, Chopini, Elgari, Silvestrovi ja Skoriki loomingut.

Yevgeniy Kostrytskyy on võitnud mitmeid konkursse, sh Pierre Lantierre rahvusvaheline viiuli ja kammermuusika konkurss ning Petar Konjovići nim rahvusvaheline kammermuusika konkurss. Ühtlasi on ta pälvinud eripreemia Jascha Heifetzi nim rahvusvahelisel konkursil. Ta on edukalt üles astunud paljudes Euroopa riikides, Jaapanis, Lõuna-Koreas ja USA-s. Samuti on ta osa võtnud arvukatest muusikafestivalidest ning andnud kontserte solistina rohkem kui kahekümne orkestri ees. 2018. aastast on Kostrytskyy Bilkenti sümfooniaorkestri kontsertmeister. Kostrytskyy mängib itaalia pillimeistri Luigi Legnani viiulil, mis pärineb aastatest 1850–60.

Sasha Grynyuk on üle kümne rahvusvahelise konkursi ja tunnustuse võitja. Ta on pälvinud I preemia rahvusvahelisel Griegi nim klaverikonkursil ja BNDES rahvusvahelisel klaverikonkursil. Samuti on ta võitnud Guildhalli muusika- ja teatrikooli kuldmedali, mille omanike seas on varasemalt olnud interpreedid Jacqueline Du Pré ja Bryn Terfel. Sasha Grynyuk on esinenud üle maailma paljudes mainekates kontserdisaalides, sh Wigmore Hall, Barbican Hall, Royal Festival Hall, Queen Elizabeth Hall, Bridgewater Hall, Wiener Konzerthaus, Carnegie Hall, Teatro Real ja Salle Cortot. Ta on soleerinud Londoni kuningliku filharmooniaorkestri, Bergeni filharmoonikute, Brasiilia sümfooniaorkestri ja Ukraina rahvusliku sümfooniaorkestri ees. Grynyuk on salvestanud CD Glenn Gouldi ja Friedrich Gulda muusikaga plaadfirmale Piano Classics, mis on pälvinud nii saksa ajakirja Piano News kui ka New York Classical Radio tunnustuse.

Teisel kontserdil, mis toimub 16. märtsil kell 19.00, esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ukrainlastest üliõpilased ja nende sõbrad: Elena Brazhnyk (sopran, RO Estonia), Vladyslav Hrynevych (flööt), Dmytro Cherepov (viiul), Sophiia Yavorska (viiul), Mariia-Sofiia Dyka (viiul), Niklas Schröder (tšello), Kateryna Fyl (klaver), Maksym Trotsenko (klaver), Sophia Shcherbakova (klaver), Lea Leiten (klaver), ansambel Soli Deo Glori (Georg Maaten (viiul), Kristjan Kannukene (vioola), Oksana Lohinova (klaver)), EMTA koor ja koor „Pattern“ ning dirigent Illia Humeniuk. Kavas on ukraina heliloojad Lõsenko, Kosenko, Stankovitš, Skorik, Ljatošõnskõi, Honobolin, Šamo, Shcherbakova, Rodin, Silvestrov, Meitus ja Stetsenko.

Kontsertidel kogutud annetused kannab EMTA Fond Ukraina Kultuurikeskuse MTÜ arvele.

Rohkem infot: emtasaalid.ee

Fotod: Rene Jakobson

Meediakajastusi:
Piletihinna määrab ostja: Ukrainale pühendatud heategevuskontserte tulevad andma muusikamaailma tipud (Postimees, 14.03.2023)

13.–18. märtsini tähistatakse Eestis unenädalat, mida korraldavad Eesti kõrgkoolide psühholoogid ja vaimse tervise portaal Peaasi.ee. Klassikaraadios tähistatakse unenädalat igaõhtuse juhendatud hea une harjutusega.

Unenädala eesmärgiks on julgustada noori ja täiskasvanuid enam oma unehügieenile tähelepanu pöörama. Ettevõtmises osalevad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool, TalTech ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, koostööpartnerid on Klassikaraadio ning vaimse tervise portaal Peaasi.ee.

Unenädala jooksul toimub mitmeid virtuaalseid sündmusi ning teavitustegevusi, mis aitavad inimestel enda uneharjumusi mõtestada ja ka korrigeerida. Tudengitele mõeldes on psühholoogid koostanud soovitused unehügieeni hoidmiseks ja regulaarse unerütmi säilitamiseks, millega saab tutvuda siin. Temaatilisi soovitusi antakse ka õppejõududele. Enda uneharjumusi saab hinnata testi abil, mis on kättesaadav siin.

Regulaarsema magamamineku soodustamiseks saab Peaasi.ee Instagrami kontolt kuulata õhtuti kell 23 unelaule, mis on kogutud spetsiaalselt unenädalale mõeldes. Sel aastal kogunes välja kuulutatud konkursi raames rekordiliselt 31 laulu. Kes unelaulude peale ei uinu, saab keskööl seada end Klassikaraadio lainele ja järgida juhendatud hea une harjutusi.

Unenädala raames saab on võimalik osa saada järgmistest sündmustest:

– jälgi uneteemalisi soovitusi Instagramist @emta_psychologist, @peaasi.ee ja @ttktuutorid ning Facebookist @utcounselling.
– igal õhtul (E–L) kell 23 tasub jälgida peaasi.ee Instagrami kontot, kus kõlavad spetsiaalselt unenädalaks loodud unelaulud.
– igal keskööl (E–L) juhendatakse Klassikaraadios hea une harjutust. Vaata lähemalt siit, kuidas Klassikaraadio unenädalat tähistab
– reedel, 31. märtsil on Klassikaraadio eetris unelauludele pühendatud saade “Fantaasia”, mida juhib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Marju Raju. 2022. aasta unelaulude meenutuseks soovitame järele kuulata möödunud aastal eetris olnud saadet siit.

Rahvusvahelist unepäeva tähistatakse alates 2008. aastast 17. Märtsil Maailma Uneorganisatsiooni (World Sleep Society) eestvõttel. Sel aastal rõhutatakse une rolli nii füüsilisest, psühholoogilisest kui ka sotsiaalsest küljest. Unepäeva moto on „Uni on terviseks“ (inglise keeles “Sleep is Essential for Health”).

Lisainfo:
Elina Kivinukk
EMTA psühholoog
elina.kivinukk@eamt.ee

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia loovuurimuste sarja viienda raamatuna tuli äsja trükist Piret Jaaksi (PhD, teatrikunst) 2022. aastal edukalt kaitstud doktoritöö „Kirjutada inimesi: kogukondade uurimine ja dokumentaalteatri loomise vahendid dramaturgi töös“ (juhendaja vanemteadur Madli Pesti, retsensent prof Luule Epner, oponent Aivar Simmermann). Raamatu toimetaja on Anu Schaper, kujundaja Maite Kotta.

Raamatuesitlus toimub X muusika- ja teatridoktorantide konverentsi (rohkem infot siit) raames 14. märtsil kell 13.05 EMTA orelisaalis (A404). Esitlust juhib Madli Pesti.

Raamatut saab osta esitluse päeval kohapealt (10 eurot) ja hiljem EMTA e-poest siit (12 eurot).

Teisipäeval, 14. märtsil kell 11.00–18.00 toimub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orelisaalis (A404) X muusika- ja teatridoktorantide konverents.

EMTA doktoriõppe keskus on korraldanud muusika- ja teatridoktorantide konverentse alates 2014. aastast. Nüüd on jõutud kümnenda konverentsini, mis seekord toimub kunstiteaduste ja kunstide doktorikooli raames. Oma uurimistööd tutvustavad Tiit Ojasoo, Ksenia Rossar, Vittoria Ecclesia, Fabrizio Nastari, Mantas Šernius. Ettekanded on inglise keeles.

Juba 2015. aastal esines konverentsil esimene külaline Helsingist Sibeliuse Akadeemiast. Koostöö Sibeliuse Akadeemia doktoriõppega on edukalt kestnud tänini. 14. märtsil võib kuulda Jenna Ristilä ja Helga Kareni ettekandeid, kohal on ka sealse DocMus doktoriõppe juht Anu Lampela. Jāzeps Vītolsi nimelist Läti Muusikaakadeemiat esindavad doktoriõppe eestvedaja Diāna Zandberga ning doktorandid  Liene Denisjuka-Straupe ja Liene Dobičina. Koostöö Läti Muusikaakadeemia doktoriõppega sai alguse 2020. aastal.

Konverentsi kava asub siin.

Ettevalmistuskursus audiovisuaalse ja elektroakustilise loomingu sisseastujatele toimub 13., 20. mail ja 3. juunil kell 12.00–14.30 ning 10. juunil kell 12.00–16.30. Kursuste maht on 14 tundi ja see on tasuta. Osaleda saab nii kohapeal kui ka Zoomi vahendusel.

Kursuse viib läbi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audiovisuaalse loomingu eriala lektor ja õppejuht Einike Leppik.

Registreerimine on avatud kuni 5. maini e-posti aadressil tkk@eamt.ee.

Kursus on suunatud neile, kel huvi kaasaegse muusika, audiovisuaalsuse ja muusikatehnoloogia vastu ning kel mõtteis asuda õppima EMTA elektroakustilise loomingu või audiovisuaalse loomingu erialadele.

Kursuse raames tutvustatakse EMTAs õpetatavate elektroakustilise ja audiovisuaalse loomingu erialade põhialuseid.

Nelja kohtumise jooksul tutvutakse põgusalt arenguga 20. ja 21. sajandi muusikas ja kunstis. Fookuses on elektrooniline ja elektroakustiline muusika ning heli- ja videotehnoloogia arenguga seotud multimeedia. Kuulatakse-vaadatakse erinevaid töid ning analüüsitakse nende rolli ja toimemehhanisme, loomisel kasutatud kompositsioonivõtteid ja -tehnikaid.

Soovi korral vaadatakse ja kuulatakse ka kursusel osalejate loomingulisi töid ning tehakse loomingulisi harjutusi.

Rohkem infot:
Einike Leppik
einike.leppik@eamt.ee

Sel kolmapäeval, 8. märtsil kell 19.00 etendub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis impro-ooper „RännaKuuuL“.

Impro(mono)ooper on kohapeal loodud ülesehituse ja sisuga suurvorm, mis on EMTA kaasaegse improvisatsiooni professorite Anne-Liis Polli ja Anto Petti (duo Poll & Pett) pikaajalise koosmusitseerimise tulemusena väljakujunenud žanr.

„Kontserdivormis on meie duo impro-ooperit edukalt esitanud mitmel korral ja seda näiteks Varssavis, Glasgows, Helsingis, Vilniuses, Tallinnas ja ka mujal. Pikaajaline koostöö on duos välja arendanud keskendumisoskuse, kogemuse ja usalduse pika vormi läbiviimise õnnestumiseks ning samuti oskuse ja kogemuse kontrollida muusikalist materjali ning aega,“ avab projekti tagamaid Anne-Liis Poll.

„Idee luua lavastuslik impro-ooper on meie mõtetes olnud juba pikka aega. Muusikalist inspiratsiooni on pakkunud ka kaasaegse tantsu keel. Nüüd on meil olemas meeskond, kes on huvitatud impro-ooperi idee edasiarendamisest ning kellega koos on võimalik antud suurvormiline projekt professionaalselt ellu viia,“ sõnab Poll.

Impro-ooper „RännaKuuuL“ annab võimaluse publikul osa saada 60-minutilisest muusikalisvisuaalsest rännakust läbi seitsme erineva pildi, mille dramaturgia luuakse kohapeal kindlas ruumis häälte, helide, kõlade, liikumise, valguse, teksti ja visuaali kaudu. Piire kombates võidakse väljuda ka enda mänguruumist ning siseneda hoopis kellegi teise mänguruumi. Lugu algab, seikleb, kulgeb, möllab… ja ühel hetkel lõpeb.

Lavatuse truppi kuuluvad Anne-Liis Poll (hääl, väikesed instrumendid, elektroonika), Anto Pett (klaver, prepareeritud klaver), Vlady Bystrov (erinevad puhkpillid, elektroonika), Teet Kask (liikumine, tants) ja Rainer Põldeots (valgus).

Kaasamõtlemiseks Anne-Liis Polli loodud haikud:

Rändaja tee
tolmust pühitud
higistades

Vaimustuda
üllatada ennast
iseendas

Kulgev elu on
uskumise peegeldus
enese elust

Me oleme kõik
selle maailma tähed
elu kiirguses

Piletid on saadaval Fientas ja tund enne algust kohapealt. Õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele on sissepääs tasuta.

Meediakajastusi:
EMTA suures saalis etendub naistepäeval impro-ooper „RännaKuuuL“ (ERR, 08.03.2023)

Stipendiumi pälvib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõpilane, kelle tegevusväli suudab haarata nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika ning kes loob sildasid, mitte piire.

EMTA Fond annab välja ühe stipendiumi summas 3200 eurot.

Kandideerima on oodatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme üliõpilased, kes ei viibi akadeemilisel puhkusel. Selleks tuleb esitada e-posti aadressile fond@eamt.ee vabas vormis taotlus, kus palume ära tuua oma senised loomingulised tegevused ning plaanid 2023. aastaks.

Taotluste laekumise tähtaeg on 13. märts 2023 kell 12.00.

Stipendiumi kandidaatide avaldused vaatab läbi Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi komisjon koosseisus: Tõnu Kaljuste, Eero Raun, Kaspar Mänd ja Kristiina Kermes.

Varasemalt on Tõnu Kaljuste nimelise stipendiumi pälvinud Pärt Uusberg, Mai Simson, Kadri Toomoja, Rasmus Puur ja Ode Pürg.

Lisainfo:
Marko Lõhmus
marko.lohmus@eamt.ee