Klaveripedagoogika mentaalsed ja füsioloogilised aspektid: traditsioon ja uuendused dialoogis
Maht: 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 10 tundi iseseisvat tööd
Aeg: sügissemester 2025
Koht: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Õppekeel: eesti keel
Õppekavarühm: aineõpetajate koolitus
Lektor: Penelope Roskell, Lembit Orgse, Sten Heinoja, Sten Lassmann, Jaak Sikk, Maksim Štšura, külalislektor Leedust
Õpperühma suurus 30
Kursuse maksumus: tasuta õppekohta vastu võttes kinnitab õppija, et osaleb õppes vähemalt 70% ulatuses ja lõpetab koolituse saavutades õppekavas märgitud õpiväljundid. Kursuse katkestamisel on akadeemial õigus esitada osalejale arve kursuse maksumuse ulatuses (312 eurot). Kursusel osalemise eeldus on kuulumine sihtgruppi.
Sihtgrupp: muusikakoolide klaverieriala õpetajad, kes vajavad pedagoogiliste teadmiste ajakohastamist ning tänapäevaste õpetamisvõtele värskendamist.
Kursuse vajalikkuse põhjendus.
Kursus on jätkuks 2024. aastal toimunud klaveriõpetajate koolitusele „Uued tuuled – dünaamiline klaveriõpe muutuste teel“. Eesti küllalt arvukast (ca 250 õpetajat) klaveriõpetajaskonnast osales 2024. aasta kursusel ligi 40 õpetajat. Osalejate tagasiside andis korraldajatele kindlust, et muutuste, uute arengute ja uue repertuaari tutvustamine pakub väga paljudele õpetajatele huvi. EMTA täienduskoolituse koostajate poolt edastatud pidev (olgugi teinekord väikeseid) uuendusi otsiv vaade motiveerib õpetajaid oma kutsetööd, mis sisaldab ka palju korduvat ja rutiinset, värske pilguga uueks mõtestama.
Käesolev kursus hõlmab panoraamset klaveriõpetuse- ja mänguga seotud teemadevalikut. Kursuse valik on kujundatud pidades silmas seda, et uusi ideid ja mõtteid saaksid nii noorema, keskmise kui loodetavasti ka vanema põlvkonna õpetajad. Samuti on panustatud kursuslaste interaktiivsemale kaasamisele sisuloomesse, seda just eriti aruteludel ja diskussioonidel. Mosaiikse kursuse fookusteemadeks tuleks pidada – uut valikut päevakajalisi ja ka süvitsiminevaid uurimisteemasid, klaverimängu füsioloogilise ja mentaalse aspekti eelistähtsustamine, uus õpperepertuaar, uue õppekava koostamisprotsessis osalemine.
Eesmärk
Koolitada klaveriõpetajaid mitmekesises teemadevalikus: uusimad EMTAs ja mujal Eestis ning naabermaades valminud klaveriõpetuse valdkonna uurimused, klaveritehnika õpetus erinevatele vanuseastmetele ning õpetuse füsioloogiline vaatenurk, naabermaade uuem pedagoogiline repertuaar, muusikakoolide uued õppekavad ja õpetajate koostöövormid
| Teemad | Kontakttundide arv | Iseseisev töö (t) |
| Klaverimängu- ja õpetusega seotud (loov)uurimused EMTAs ja mujal | 4 | 2 |
| Klaveritehnika õpetamisest alg- ja kesktasemele: uuemad käsitlused | 2 | 2 |
| Klaverimängu ja -harjutamise füsioloogilised aspektid | 2 | 1 |
| Meistriklassid ja õpitoad fookusega eeltoodud teemadel | 6 | 1 |
| Uus õpperepertuaar naabermaade klaverimuusika näidetel | 2 | 2 |
| Õpinäited ja klaveriõpilaste kontserdid | 4 | |
| Paneeldiskussioon ja töötoad - põhiteemade hulgas: muusikakoolide uued klaveri õppekavad, muusikakoolide õpetajate koostöövormid | 4 | 2 |
| Kokku | 24 | 10 |
Õpiväljundid.
Kursuse läbinud õpetajad on tutvunud:
– oma valdkonna kodumaise ning rajataguse uusimate klaverivaldkonna uurimustega,
– Penelope Roskelli isikupärase metoodikaga alg- ja keskastme tehnika arendamisel ning tema füsioloogilise lähenemisega klaveri õppimisele ja harjutusprotsessile
– naabermaade uusima pedagoogilise repertuaariga ning klaveriõpilaste esitustasemega
– Eesti klaveriõpetuse korraldamise problemaatikaga, muusikakooli uue õppekava koostamise seisuga ja uuemate õpetajate koostöövormidega
– ja kasutavad saadud teadmisi oma pedagoogilises tegevuses.
Õppevormid ja õppetöö korraldus
Õppetöö toimub sessioonidena.
Õppevormideks on loengud, praktilised seminarid, esitlused, arutelud ja meistrikursused
| Nõuded lõpetamiseks | Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine. |
| Õpiväljundite saavutatuse hindamise viis | Eristamata (arv, m.arv,mi) |
| Hindamismeetodid | Iseseisva töö arutelu, kogemuste vahetamine. Hindamine sõnalisel skaalal arvestatud/mittearvestatud |
| Hindamiskriteeriumid | Õppetöös osalemine 70%, iseseisvate tööde sooritamine, õpiväljundite saavutamine |
Õppekava juht on EMTA interpretatsioonipedagoogika õppejuht professor Lembit Orgse
Lembit Orgse (1960) on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Reet Vanaselja ja prof Bruno Luki õpilasena ning Tallinna Konservatooriumi (nüüdne EMTA) prof Bruno Luki ja Kalle Randalu klaveriklassis. Aastatel 1988–1990 täiendas ta end Peterburi Konservatooriumis assistentuur-stažuuris prof Vladimir Nilseni juhendamisel. 2004. aastal jätkas Orgse õpinguid EMTA doktorantuuris. Johann Sebastian Bachi ornamentatsiooni ja generaalbassi käsitleva doktoritöö kaitses ta edukalt 2013. aastal. Orgse on 1982. aasta Čiurlionise-nimelise konkursi laureaat. Ta on esinenud nii Eestis kui ka välismaal pianisti ja klavessinistina erinevate solistide, ansamblite ja orkestritega, teiste seas koos Tallinna keelpillikvarteti, Rahvusooper Estonia puhkpillikvinteti, Hortus Musicuse, ERSO, Tallinna Barokkorkestri ja Corelli Consortiga. Hinnatud varajase muusika ja basso continuo mängijana on teda kutsutud esinema paljude suurvormide (Bachi passioonid, kantaadid, Händeli oratooriumid jt) ettekannetele. Orgse muusikalise tegevuse kaalukamateks Johann Sebastian Bachiga seotud kontserdiprojektideks on olnud prantsuse ja inglise süitide ettekanded sarjas „Tantsud klahvidel“, kõikide kammersonaatide esitused koos eesti väljapaistvate keelpilli- ja puhkpillisolistidega ning klavessiinikontsertide esitused koostöös Klaaspärlimäng Sinfoniettaga Tallinna Bachi festivalidel ja Mustonenfestil. Orgse viimaste aastate kontserttegevuses on olulisel kohal sooloõhtud, kus on kõlanud Carl Philipp Emanuel Bachi, Haydni, Mozarti ja Clementi looming haamerklaveril. Lembit Orgse on tuntud ka kui klaveriõppejõud. Tema õpilased on silma paistnud riiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Hetkel töötab Orgse professorina EMTA klaveri- ja klahvpillimuusika ajaloo õppejõu ning interpretatsioonipedagoogika õppejuhina. Ta on hinnatud lektor ja meistrikursuste läbiviija. Tema loengute teemad hõlmavad barokkja klassikalise muusika (Bach ja Haydn) interpretatsiooni ning teisi klahvpillimetoodika küsimusi.
Penelope Roskell https://www.roskellacademy.com/for-teachers/penelope-roskells-essential-piano-technique-books/
Sten Heinoja https://stenheinoja.com/
Sten Lassmann Sten Lassmann
Jaak Sikk https://eamt.ee/inimesed/jaak-sikk/
Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane. Ta on omandanud bakalaureusekraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis (Royal College of Music) prof. Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis. Aastal 2020. kaitses Maksim RCM’is doktoritööd teemal „Translating Twenty-First-Century Orchestral Scores for the Piano: Transcription, Reduction and Performability“. Alates 2020. aasta septembrist töötab Maksim kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.