Pärnu suvekool „Meretäis muusikat“ koolieelse lasteasutuse muusikaõpetajatele

Koolieelse lasteasutuse muusikaõpetajate

Pärnu suvekool „Meretäis muusikat 

Õpitoad ja loovtegevused õpetajalt õpetajale V


Aeg:  10.-13. august 2026

Koht:  Pärnu Kunstide Maja, Pühavaimu 8

Maht: 22 tundi

Kursuse maksumus: 170 eur

Lektorid: Krista Kübar, Nonna Meltsas, Hedi Menlibajeva, Marika Moks, Karin Muldma-Plotnikov, Johanna Oravas, Reet Rohtla, Kadri Selke, Polina Tšerkassova, Kaja Täht

Kohtade arv: 75

Kursusele vastuvõtt toimub registreerumise järjekorra alusel.

AJAKAVA

Majutuseks on reserveeritud Koidulapark Hotell, Kuninga tn 38, Pärnu.

Hind: Kahene tuba 72€ / 36€ koht kaheses toas; ühene tuba 57€

•       Hinnad sisaldavad hommikusööki ja käibemaksu (13%)
•       Hinnad ei sisalda päevast tubade koristust. Võimalik tellida kohapeal
•       Tasuta annulleerimine kuni 2 päeva enne saabumist
•       Sisseregistreerimine alates kella 15:00, väljaregistreerimine kell 12:00

Palume osalejatel kohe peale kursusele registreerimist ise broneerida oma majutus SIIN.

Kursuse eesmärgid on:

  • täiendada koolieelse lasteasutuse muusikaõpetaja erialast kompetentsi didaktiliselt mõtestatud muusikategevuste läbiviimiseks;
  • täiendada muusikategevuste didaktilisi võtteid lapse eneseväljenduse, sh laulmise, liikumise ja pillimängu toetamiseks;
  • jõustada lasteaia muusikaõpetajaid teoreetiliste teadmiste ja praktiliste võtetega muukeelsete laste edukaks kaasamiseks muusikategevustesse;
  • tutvustada pärimuslike laulude, laulumängude ja tantsude õpetamiseks vajalikke metoodilisi võtteid;
  • arendada muusikaõpetajate oskusi loovate muusikategevuste inspireerivaks läbiviimiseks.

Õppetöö vormid: õpitoad, loengud, arutelud

Õpiväljundid:

Kursuse läbinud õpetaja:

  • oskab didaktiliselt mõtestada koolieelse lasteasutuse muusikategevusi; 
  • tunneb ja oskab kasutada erinevaid didaktilisi võtteid laste loova eneseväljenduse, sh laulmise, liikumise ja pillimängu arendamiseks;
  • on laiendanud teoreetilisi teadmisi, tunneb ja oskab kasutada praktilisi võtteid muukeelsete laste edukaks kaasamiseks muusikategevustesse;
  • on tutvunud pärimuslike laulude, laulumängude ja tantsude õpetamiseks vajalike metoodiliste võtetega;
  • on täiendanud erialast kompetentsi, oskab muusikategevusi mitmekesistada ning suudab oma tööd analüüsida

Kursuse lõpetamise tingimused

  • osalemine loengutes, töötubades ja aruteludel;
  • sooritatud praktilised tegevused.

EMTA täienduskoolituskeskus väljastab kursuse lõpetanutele tunnistused.

 

Loengud ja töötoad:

Mudilaste muusika Laulupesa näitel. Krista Kübar (2 tundi)

Eesmärk on tutvustada kuni 3-aastaste laste muusikategevuste varieerimise võimalusi uute ideede ja eakohase repertuaari kaudu, rakendades seejuures eakohaseid rühmaõppe meetodeid. 

Sisu

  • Muusikategevuste tutvustamine, lähtudes aastaringist.
  • Kuni 3-aastaste laste kaasamine ning inspireerimine, rakendades rühmaõppe meetodeid. 
  • Uue repertuaari tutvustamine autorite Airi Liiva ja Krista Kübara loomingust.
  • Erinevate vahendite tutvustamine.
  • Pillimängu lõimimine muusikategevustesse.
  • Liikumistegevused kuni 3-aastaste laste muusikatunnis. 
  • Muusikaõpetuse lõimimine emakeele, matemaatika, värviõpetuse ning mina ja keskkonna teemadega

Õpiväljundid

Koolituse läbinu:

  • on tutvunud kuni 3-aastaste laste muusikategevuste varieerimise võimalustega uute ideede ja eakohase repertuaari kaudu;
  • oskab rakendada rühmaõppe meetodeid muusikategevuste läbiviimisel. 

Krista Kübar on lõpetanud Tallinna Ülikooli Pedagoogilise seminari alushariduse pedagoogi eriala ning töötanud 32 aastat erinevate lasteaedade muusika- ja liikumisõpetajana. Ta on olnud Tartu Poku lasteaia õppejuht ning TÜ Pedagoogilise Seminari ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor. Krista Kübar on viinud läbi kursusi ja koolitusi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituste raames, kui ka Strasbourgi Eesti Koolis, Müncheni ja Frankfurdi eesti koolide õpetajatele. Viimased  12 aastat on ta laste laulustuudio “Laulupesa” muusikaõpetaja. 

 

Muusikaõpetajate toetamine üleminekul eestikeelsele haridusele lasteaedades. 

Nonna Meltsas, Hedi Minlibajeva (4 tundi)

Eesmärk:

  • on tutvustada keeleõppe metoodilisi võtteid, lähtudes lapse keelelisest arengust, luues ühtlasi turvalist ja keeleõpet toetavat õpikeskkonda. 
  • erinevate näidete põhjal mõista, kuidas tunda ära ning analüüsida lapse keelelise arengu etappe, omandades seejuures oskuse neid tegevuse läbiviimisel ja õppematerjalide valikul arvestada. 

Sisu

  • Keeleõppe põhimõtted ja metoodilised võtted varases eas. 

Tutvustame varajase keeleõppe põhimõtteid ning metoodilisi võtteid, kuidas aktiviseerida lapsi eesti keelt kasutama. 

  • Turvalise ja keeleõpet soodustava keskkonna loomine, lähtudes lapse teise keele arengust.

Keele arenguetappide tutvustamine. Arutleme, kuidas luua turvalist õpikeskkonda muusikategevustes.

Õpiväljundid

Koolituse läbinu:

  • on tutvunud keeleõppe metoodiliste võtetega, lähtuvalt lapse keelelisest arengust.
  • oskab luua turvalist ja keeleõpet toetavat õpikeskkonda.
  • tunneb lapse keelelise arengu etappe ja oskab tegevuse läbiviimisel neid arvestada.
  • oskab oma töös analüüsida lapse keelelist arengut ja  kohandada materjale keeleoskuse tasemele sobivaks. 

 

Nonna Meltsas on omandanud mitmekeelse kooli keeleõpetaja magistrikraadi Tartu Ülikoolis ning õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti keele kui võõrkeele ja kultuuriloo õpetajaks. Hetkel töötab ta direktorina Tallinna Vindi lasteaias.  Ta on osalenud Ameerika Ühendriikide poolt toetatud keeleõppe projektis „Käsikäes“, mille tulemusena valmis lasteaialastele tööraamat „Eesti keel tirtsudele ja põnnidele“. 

Nonna Meltsas on tegelenud õppematerjalide koostamisega ning on olnud paljude lasteaedadele  välja antud õppematerjalide autor ja kaasautor. Tema poolt välja antud õppematerjalide hulka kuulub keelekümblus klassi õpik ja töövihik “Tere, kool” 1. klassile. „Keele, kunsti ja kultuuri integreeritud õpe lasteaias“; raamatusari „Loeme koos“ ja nende digivariandid ning kuubikud ja kõnekaardid; „Lugemis- ja kirjutamisoskuse kujundamine keelekümbluse programmis“. 

Nonna Meltsas on esinenud paljudel konverentsidel nii Eestis kui välismaal.

Hedi Minlibajeva on lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Seminari lasteaiaõpetaja erialal. Hetkel töötab ta õpetaja-metoodikuna Tallinna Vindi lasteaias. Alates 2010. aastast on ta esinenud erinevatel konverentsidel nii Eestis kui välismaal.  Hedi Minlibajeva on mitmete õppevahendite autor ja kaasautor ning tema artikkel  „Varane keelekümblus lasteaias“ on avaldatud   Õppematerjalide kogumikus „Tarkus tuleb tasapisi“. Hedi Minlibajevale omistati 2013. aastal Tallinna parima lasteaiaõpetaja tiitel ning samal aastal oli ta Johannes Käis´i nimelise preemia laueraat. 2018. aastal omistati talle presidendi Valgetähe V klassi teenetemärk.

Nonna Meltsas ja Hedi Minlibajeva on koostöös andnud välja mitmeid õppematerjale. Nende hulka kuuluvad „Keele, kunsti ja kultuuri integreeritud õpe lasteaias“; raamatusari „Loeme koos“ ja nende digivariandid ning kuubikud ja kõnekaardid; „Lugemis- ja kirjutamisoskuse kujundamine keelekümbluse programmis“. Nad  on kuulunud SA Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri keelekümblusprogrammi kahesuunalise keelekümbluse ABC õppekava väljatöötamise töörühma ning välja töötanud keelekümblus ABC õppekava. Lisaks õppematerjalidele ja õppekavale on nad välja töötanud osalise ja kahesuunaliste keelekümblusrühmadele teemaplaanid (igale  vanusele). Viimane õppevahend,  „Rutiintegevused lasteaias“, on ilmunud 2026 jaanuaris. 

Lektoritena on Meltsas ja Minlibajeva esinenud SA Innove õppekava- ja metoodikaagentuuri keelekümblusprogrammi, Tallinna Ülikooli ja erinevate lasteaedade (sh eesti keele kui teise keele metoodikakeskuste) poolt tellitud koolitustel, samuti ka Soomes ja Kazahstanis.

 

Milleks meile 21. sajandil pärimus? Marika Moks (2 tundi)

Eesmärk 

  • on tutvustada pärimuslikke laule, laulumänge ja tantse. 
  • tutvuda nende õpetamiseks vajalike metoodiliste võtetega

Sisu

  • Rahvakultuuri algmaterjalide tähtsus ja tänapäevane interpretatsioon;
  • Regilaul ning lihtne improvisatsioon teksti ja algriimiga;
  • Laulumängud ning nende õpetamise metoodika;
  • Lihtsamate rahvatantsude ja labajala tantsimine.

Õpiväljundid

Koolituse läbinu:

  • on tutvunud ja väärtustab erinevaid pärimuslikke laule, laulumänge ja tantsude;
  • oskab omandatud metoodilisi teadmisi rakendada koolieelse lasteasutuse muusikategevustes

Marika Moks on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal. Ta on Nõmme Pärimuskooli asutaja ja õpetaja ning hetkel töötab ta muusikaõpetajana Tallinna Rännaku Lasteaias, kus on traditsiooniks saanud suured laulu- ja tantsupeod.  Lasteaia pärimusmuusikaring on olnud kasvulavaks Nõmme Pärimuskoolile, kus Marika Moks õpetab rahvamuusika võtmes erinevaid pille. Alates 2017. aastast on ta osalenud Pärimuskooli lastega kõikidel üle-Eestilistel rahvamuusikapidudel. Marika Moks valiti 2017. aastal aasta lasteaiaõpetajaks.

 

Praktikult praktikule  – „Mitmetahuline muusikatund teise emakeelega lastele“. Karin Muldma-Plotnikov ja Kadri Selke  (2 tundi)

Eesmärk 

  • on muusikategevuste rikastamine laulude, liikumise ja pillimänguga kultuuriliselt mitmekesises õpikeskkonnas; 
  • on tutvustada erinevaid võimalusi muusikategevuste varieerimiseks ning vahenditega ilmestamiseks.

Sisu

  • Erinevate uute ja vanemate tantsude, mängude ning  rütmisalmide tutvustamine.
  • Uute ideede tutvustamine muusikategevusteks ja peo kava ülesehitamiseks, nende ideede arendamine ja kohandamine vastavalt laste eale ja eeldustele
  • Aastaring teise emakeelega laste muusikatunnis
  • Koosmusitseerimine ning vahetute kogemuste jagamine.

Õpiväljundid

Koolituse läbinu:

  • on omandanud uusi võtteid muusikategevuste läbiviimiseks kultuuriliselt mitmekesises õpikeskkonnas;
  • on laiendanud olemasolevat repertuaari uute laulude, liikumistegevuste ja pillimängu kaudu;
  • oskab varieerida muusikategevusi lähtudes koolitustel omandatud teadmistest;
  • on tutvunud repertuaari ilmestamiseks sobilike vahenditega ning rakendab neid muusikategevustes

 

Kadri Selke on õppinud vioolat Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Alushariduse muusikaõpetaja kutse omandas ta Tallinna Pedagoogilises Seminaris ja haridusteaduste magistrikraadi Tallinna Ülikoolis. Kadri Selke töötab muusikaõpetajana Tallinna Vindi Lasteaias, Tallinna Saksa Gümnaasiumis ja Audentese erakoolis ning koolitab tulevasi pedagooge Tallinna Ülikoolis.

Karin Muldma-Plotnikov  on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli dirigeerimise erialal, ning omandanud muusikapedagoogika magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Ta on töötanud 19 aastat Tallinna Liivaku lasteaias muusikaõpetajana. Alates 2024. aastast töötab ta Tallinna Vindi lasteaias muusika- ja liikumisõpetajana.

Karin on koolitanud muusikaõpetajaid nii Tallinna Ülikoolis kui Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia täienduskoolitustel ning viinud läbi töötubasid ja koolitusi erinevates koolides, lasteaedades, raamatukogudes üle Eesti. Ta on mitmeid aastaid olnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse poolt korraldatavate koolieelse lasteasutuse muusikaõpetajate suvekursuste õppekava juht.

Karin Muldma-Plotnikov on jutuvestja ning laululooja, tema lauludest on välja antud neli kogumikku (“Laulupai” “Laulupai läks rändama” “Ilusa elu laulud ja lood” “Meretäis muusikat”)  ja CD-plaat. Mitmete viimase aja laulude kaasautoriks on olnud ka Kadri Selke.

Alates 2018. aastast on Karin ja Kadri Tallinna Lasteaedade Laulupidude: ( “SadaSäraSilma”;  “Meie lapse laulupai“, “LauluLinnuTee”;  “Laula Sina ka” ) eestvedajad ja kunstilise korraldustoimkonna liikmed.
Alates 2024. aastast on Kadri ja Karin kolleegid Vindi lasteaias ning 2025. aastal on nad Tartu Ülikooli Narva Kolledžis koos läbi viinud muukeelsete muusika-, rühma- ja liikumisõpetajate 30 tunnise koolitust „Keeleõpe läbi muusika”.

 

Tants ja liikumine muusikatundides: praktilised ideed õpetajatele – Johanna Oravas (4 tundi)

Eesmärk on tutvustada osalejatele eelkooliealistele lastele sobivaid tantse, anda ülevaade nende lõimimise võimalustest lasteaia muusikategevuste ja tähtpäevade temaatikaga. 

Sisu:

  • tähtpäevadega seotud tantsud; 
  • lihtsad tantsud laulude saateks;
  • tantsud pop-muusika saatel;  
  • tutvumine rahvatantsu ja loovtantsu elementidega muusikategevuste kontekstis.

Õpiväljundid

Koolitusel osalenu

  • on tutvunud eelkooliealistele lastele sobivate tantsudega ning oskab neid lõimida lasteaia muusikategevustega ning tähtpäevadega;
  • tunneb rahvatantsu ja loovtantsu elemente ning  oskab neid muusikategevustes rakendada.

Johanna Oravas on lõpetanud 2015. aastal Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusikaõpetaja erialal. Alates 2013. aastast on ta töötanud erinevate lasteaedade ja huvikoolide muusika- ja liikumisõpetajana. Alates 2014. aastast töötab ta Tallinna Päikesejänku lasteaia muusikaõpetajana. 

2024 on Johanna Oravast kolleegide poolt tunnustatud   tiitliga “Rõõmu loov õpetaja 2024”

 

Rütmisalmi sada nägu.

Rütmisalmi kasutamise võimalusi lasteaia muusikategevustes. – Reet Rohtla (2 tundi)

Eesmärk on tutvustada osalejatele erinevaid rütmisalmi esitamise võimalusi, kasutades mitmekülgseid loomingulisi väljendusvahendeid. 

Sisu

  • Rütmisalmi varieerimine erinevate võtetega: 
    • Töö tekstiga
      • värsiridade ja üksikute silpide kordamine.
      • teksti tempo varieerimine. 
      • rütmisalmi kõla varieerimine tämbritega
      • teksti arendus uute sõnade, muudetud refrääni, täiendavate silpide või häälikuühenditega. Ülevaade rütmisalmi tekstilistest ja rütmilistest arendusvõtetest ning võimalikest liigutustegevuste lisamisest. 
    • Rütmiline arendus
      • Tekstide täiendamine kaasmängu või vahemänguga keha-, rütmi või meloodiapillil
    • Arendus liigutuste ja liikumise abil
      • Tekstidele liikumise ja liigutuste lisamine. 
      • Salmi esitamine lavastuslikult, tantsuna või laulumänguna.
  • Praktilised harjutused, kasutades eelnevalt käsitletud võtteid.
  • Harjutuste lühike analüüs ja kokkuvõte.

Õpiväljundid

Koolitusel osalenu

  • on saanud  ülevaate rütmisalmi mitmekülgse kasutamise võimalustest õppetöös;
  • loob rütmisalmi abil ülesandeid, mis aitavad lastel eeldatud arengutulemuseni jõuda;
  • toetab lapse loomingulisi väljendusi rütmisalmi arenduses.

Reet Rohtla on omandanud Eesti Muusikaakadeemias interpretatsioonipedagoogika magistrikraadi vioola erialal.  2008. aastast on ta Tartu Karlova lasteaia muusikaõpetaja ning alates 2021. aastast juhendab ta Tartu Ülikoolis Koolieelse lasteasutuse õpetajaid aines “Muusikalised tegevused koolieelses eas”.  Reet Rohtla on koordineerinud mitmeid aastaid Tartu linna lasteaedade muusikaõpetajate aineühenduse tegemisi, sealhulgas korraldanud ülelinnalisi laste laulupäevi, millest suurimad on ERMis toimunud rõõmupidu „Kodus kõik on kõige parem“ (2018) ja „Tsirgupäev“ (2025). Suurimaks saavutuseks peab ta seda, kui suudab innustada lapsi muusikast rõõmu tundma ja seda süvendatult edasi õppima.

 

Jutuvestmise võlu ja vägi: kuidas kasutada lugusid igapäevases töös lastega. Polina Tšerkassova (2 tundi)

Eesmärk 

  • on tutvustada õpetajatele lugude jutustamiseks vajalikke praktilisi võtteid, arendades seejuures julgust rääkida ja luua lugusid; 
  • teadvustada jutuvestmise  ja laste emotsionaalse käitumise vahelisi seoseid. 

Sisu:

  • Praktilisi võtted: kuidas lugusid rääkida ning millele seejuures tähelepanu pöörata. 
  • Mängulised harjutused, mille eesmärk on arendada kujutlusvõimet kui kognitiivset meelt ja kasutada lugude jutustamist kui ühendavat ja tervendavat praktikat. 
  • Kuidas jõuda oma lugudeni ja luua emotsionaalset kaasatust kuulajates?
  • Lugude jutustamise toimemehhanismid, hääle kasutamine, esinemishirm, pausid, kehahoiak jm.

Õpiväljundid

Koolituse läbinu:

  • on omandanud lugude jutustamiseks vajalikke praktilisi võtteid ning julgeb rääkida ja luua lugusid igapäevases töös lastega;
  • teadvustab jutuvestmise ja laste emotsionaalse käitumise vahelisi seoseid.

 

Polina Tšerkassova on omandanud magistrikraadi kultuuriantropoloogia erialal. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud jutuvestja, kes esineb ja vestab lugusid nii kodumaal, kui ka maailma suurimatel jutuvestmise festivalidel (Marokos, Indias, Iirimaal, Saksamaal, Tšehhis, Türgis, Šveitsis, Šotimaal jt). Multiinstrumentalistina on Polina Tšerkassova avaldanud seitse autorimuusikaga jutuvestmise audioraamatut, millest üks oli nomineeritud Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiale. Ta viib läbi jutuvestmise koolitusi ja töötube ning on kultuuriantropoloogia lektor Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Ülikoolis.

 

Rütmika ja liikumistegevuste rakendamine muusikategevuste läbiviimisel. Kaja Täht (4 tundi)

Eesmärk on tutvustada Orff-pedagoogika ning Dalcroze-rütmika põhimõtteid ning nende eesmärgipärast rakendamist muusikategevuste läbiviimisel.

Sisu

  • Ülevaade Orff-pedagoogika ja Dalcroze-rütmika põhimõtetest
  • Praktiliste rütmika ja liikumistegevuste läbiviimine ning nende metoodiline alus. 
  • Orff-pedagoogika ja Dalcroze-rütmika metoodiliste võtete lõimimine Eesti koolieelsete lasteasutuste muusikategevuste õppekavaga ning repertuaariga.

Õpiväljundid

Koolituse läbinu:

  • on tutvunud Orff-pedagoogika ning Dalcroze-rütmika põhimõtetega; 
  • rakendab eesmärgipäraselt lihtsamaid rütmika ja liikumistegevusi muusikategevuste planeerimisel ja läbiviimisel.

Kaja Täht on omandanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia haridusteaduste magistri koolimuusika õppekaval 2012. aastal. Õpingute ajal viibis ta üliõpilasena välisvahetuses nii Itaalias, Islandil kui ka Rootsis. Just viimases tutvus ta Dalcroze-rütmika metoodikaga ja selle rakendamisega muusikapedagoogikas. Kaja Täht on töötanud muusikaõpetajana erinevates lasteaedades, koolides ning muusikakoolides, juhendanud muusikapedagoogika üliõpilasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aine “Rütmika muusikaõpetuses” raames  ning alushariduse pedagoogika üliõpilasi Tallinna Ülikoolis aine “Muusika- ja liikumisõpetus alushariduses” raames. 

Hetkel töötab ta muusikaõpetajana Vääna-Jõesuu koolis ning solfedžo ja ettevalmistusklassi õpetajana Tabasalu Muusika- ja Kunstikoolis.

Kaja Täht on viinud läbi rütmika- ja liikumisalaseid täiendkoolitusi Eestis ja mujal. 2025. aasta suvel osales ta rahvusvahelisel Dalcroze konverentsil Luksemburgis ettekandega, mis tutvustas Dalcroze-rütmika lõimimisvõimalusi Eesti muusikaõpetuse õppekavaga üldhariduskoolis. Ta on osalenud Orff-pedagoogika suvekursusel Põltsamaal ning alates 2023. aastast on ta Eesti Muusikaõpetajate Liidu Orff-sektsiooni juht. Alates 2025. aasta märtsist töötab ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia täienduskoolituskeskuse projektijuhina. 

Kaja Täht on välja andnud digitaalseid muusikaõpikuid. Tema hilisemate väljaannete hulka kuuluvad  2020. aastal Kirjastus Mauruse poolt kaasautorina välja antud digitaalne muusikaõpik 1.klassile “Jutulinna Muusikaaed”; 2022. aastal kaasautorina avaldatud Eesti Pärimusmuusika keskuse õppevideod OPIQ keskkonnas; 2024. aastal EuDaMus rahvalaulude kogumik, eesti rahvalaulu panus.

2015 aastal tunnustas Tallinna Haridusamet Kaja Täht`i Noore Õpetaja preemiaga ning 2023. aastal Tallinna aasta põhikooli aineõpetaja preemiaga