TEINE, VEELGI TIHEDAM VAIKUS
autor
ÜHENDKUNINGRIIK
Esietendus 12. septembril 2025
Etendus 13. septembril
Kanuti Gildi SAAL
Soolo-butoh Alejandra Pizarniku luulest.
“Teine, veelgi tihedam vaikus” sai alguse Alejandra Pizarniku luulest, uurides abjektsust, kväär-ihalust ja kehalist võõrandumist. Teos otsib läbilaskvat pinda keha, keele ja ruumi vahel, mis saaks armistuda, imada ja läbi imbuda; otsides keele immateriaalsuse kaudu uusi teid, et pääseda ligi keha limasele, lihalikule ja sensuaalsele mateeriatihedusele.
Teose lähtekohaks on suuresti Pizarniku luule, proosa, joonistused, kirjad ja biograafia, mis tõlgitakse lavastuses liikumiskeelde, mis põhineb butoh‘ notatsioonivormil, mida tuntakse kui butoh-fu. Lavastus peegeldab Pizarniku uurimust keeles leiduva “vaimu” või kummituslikkuse kohta; olles ka mõjutatud Natsu Nakajima kirjeldusest Butoh kohta kui “konfliktist keele ja keha vahel”, mis püüab “panna sõnadesse seda, mida ei saa sõnadesse panna … anda kuju sellele, mis on vormitu …”. Kehastades kirjutistes esitatud killustunud ja hübriidset identiteedi ja minapildi kujutamist, rändan läbi persoonade ja alter ego’de, tuues samal ajal sisse narratiivi, biograafia ja autobiograafia ning keha kui iha ja tühjuse, mälu ja luule, vastikuse ja sunduse anuma.
LOOMINGULINE MEESKOND
TÄNU
Marlène Jöbstl, Maria Papachristodoulou, Ana Trif
ERILINE TÄNU
Cecilia Macfarlane
PRODUKTSIOON
CPPM | Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
KUNSTNIKUST
Charis Taplin
Charis Taplin on füüsilise etenduskunsti looja Suurbritanniast. Ta on tantsu- ja kirjandustaustaga, kuid tema praktika on viimased kolm aastat keskendunud suuresti butoh‘le. Samal ajal on ta tegelenud ka lavastamise, kirjutamise ja erinevate lavadispliinide uurimisega, tundes erilist huvi nuku- ja objektiteatri vastu. Tema töö naaseb alati etendava keha kui lävepakuni, kus lagunevad vastandused püha ja profaanse, müstilise ja argipäevase, isikliku ning kollektiivse vahel.
Fotod: Kalev Lilleorg
Loodud kaasaegsete etenduskunstide magistriõppes
