CPPM MEISTRIKURSUS

Guillermo Gómez-Peña
Balitronica Gómez
Sarah Stolar

La Pochanostra

Workshop
17.03-28.03.2025

Avatud Tund
28.03.2022 19:00
EMTA black box

GUILLERMO GÓMEZ-PEŇA

Guillermo Gómez-Peña on etenduskunstnik, kirjanik, aktivist, radikaalne pedagoog ja trupi La Pocha Nostra kunstiline juht. Ta sündis Mexico Citys, kolis 1978. aastal Ameerika Ühendriikidesse ja alates 1995. aastast on tema kolm kodu olnud San Francisco, Mexico City ja teel olek. Tema tegevus etenduskunstniku ja 21 raamatu autorina on aidanud kaasa aruteludele kultuurilise, põlvkondliku ja soolise mitmekesisuse teemal, samuti põhja-lõuna suhete üle kui ka piirikultuuri üle laiemalt. Gómez-Peña loometöid on esitletud enam kui tuhandes paigas kogu Ameerika mandril, Euroopas ja Venemaal, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Gómez-Peña on mitmete fondide stipendiaat, American Book Award laureaat; USA, Mehhiko ja Euroopa ajalehtede ja ajakirjade regulaarne kaastööline ning ajakirja The Drama Review kaastoimetaja. Samuti on Gómez-Peña Londonis asuva Live Art Development Agency patroon ja Hemispheric Performance and Politics Institute’i vanemteadur.

BALITRONICA GÓMEZ

Balitronica Gómez on etenduskunstnik, küborg-feministist poeet, radikaalne pedagoog, meediajuht, rituaalne okultist, pärilik nõid, Caboti traditsiooni kuuluv preestrinna ja La Pocha Nostra tuumikliige. Ta sündis ja kasvas San Diego/Tijuana piiril perekonnas, mis juba põlvkondi tegeles okultisimiga. Balitronica hariduslik taust on klassikaline teater ja viktoriaanlik kirjandus ning tal on kirjandusalane magistrikraad Northeastern University Millsi kolledžist. Tema etenduskunstialane tegevus on suuresti mõjutatud perioodist, kui ta elas Pariisis dominiiklaste nunnaordu kloostris. Pärast liitumist La Pocha Nostraga sai temast täiskohaga etenduskunstnik, kes uurib rituaalset psühhomaagiat, transtsendentsuse okultseid meetodeid ja inimkeha kui kanalit. Ta on alates 2013. aastast Gómez-Peñaga rahvusvaheliselt tuuritanud ja elab praegu nii San Franciscos, Mexico Citys kui ka San Diego/Tijuana piiril. Tema viimaste projektide info on siin.

SARAH STOLAR

Sarah Stolar (snd 1974) on Chicagost pärit interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Santa Fes, New Mexicos. Tema loominguine amplituud hõlmab maali, joonistamist, filmi, videot, installatsiooni ja etenduskunsti, mille juured on 30 aastat kestnud naiseliku psühholoogilise narratiivi uurimises, mis tegeleb süütuse kaotuse, seksuaalsuse, võimu, surma, vaimsuse ja identiteedi teemadega. 19. sajandi saksa maalikunstniku Adolph von Menzeli ja Rookwoodi keraamikameistri John von Menzeli järeltulija Sarah Stolar kasvas üles oma ema Schaini stuudios Cincinnatis, omandas Cincinnati kunstiakadeemias bakalaureusekraadi maalikunsti erialal ja San Francisco kunstiinstituudis magistrikraadi uute kunstiviiside alal. Ta on oma töid eksponeerinud nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt, sealhulgas isikunäitused New Mexico kunstimuuseumis, Harwoodi kunstimuuseumis, BGMoCAs ja School of Visual Artis New Yorgis.Ta on ka rahvusvaheliselt auhinnatud filmitegija, New Yorgi filmifestivali Synergy parima eksperimentaalfilmi auhinna laureaat ja Andy Warholi auhinna nominent ning on teinud koostööd selliste tuntud kunstnikega nagu Guillermo Gómez-Peña, Annie Sprinkle, Beth Stephens ja Linda Mary Montano. Tema suuremõõtmelised figuratiivsed maalid on hiljuti portreteerinud Balitrónica Gómezit La Pocha Nostrast, Jessica Blinkhorni ja Lucy Lippardit. Stolar on töötanud üle viieteistkümne aasta pedagoogina ning on praegu New Mexico-Taos ülikooli kunsti-, filmi- ja digitaalmeedia osakonna juhataja.

La Pocha Nostra

1993. aastal Los Angeleses asutatud La Pocha Nostra (LPN) on Guillermo Gómez-Peña viimane ja kõige pikaajalisem projekt. LPN on transdistsiplinaarne kunstiorganisatsioon ja mittetulundusühing, mis pakub tugivõrgustikku ja foorumit eri distsipliinidesse, põlvkondadesse, etnilistesse gruppidesse ja soolistesse definitsioonidesse kuuluvatele kunstnikele ja on pühendunud kunsti ja poliitika, loometegevuse ja teooria, kunstniku ja vaataja vaheliste piiride kaotamisele. Üle 25 aasta on LPN intensiivselt tegelenud riigipiire, rassi, sugu ja põlvkondi ületava koostöö kui radikaalse kodanikudiplomaatia propageerimisega ja kutsunud üles looma mässuliste kunstnike efemeerseid kogukondi.

LPNi etendustegevuses segunevad eksperimentaalne esteetika, poliitiline aktivism, spanglish-huumor ja publiku osalemine, et luua totaalne kogemus nii kohalviibivale kui ka online-publikule/lugejale/vaatajale. LPN arendab jätkuvalt kõikvõimalikke piire käsitlevaid multitsentrilisi narratiive ja suuremahulisi etenduskunstiprojekte, mida kriitikud on määratlenud kui „chicano küberpunk-performance” ja „etno-tehnokunst”. Aja jooksul on keskmesse nihkunud eelkõige kultuurilised piirid, väidetav peavool on tõrjutud äärealadele ja seda koheldakse kui eksootilist ja võõrast ning publik ja lugejad asetatakse „välismaalaste” või „vähemuste” positsiooni.