Väikekandlemängijate täiendkoolitus

Maht: 24 kontakttundi, 10 iseseisva töö tundi

Aeg: 6.03, 20.03, 3.04 ja 17.04.27

Koht: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Õppekeel: eesti keel

Õpperühma suurus: 20

Kursuse tasu: 160 eurot

Õppejõud: Juhan Uppin, Laura Lehto, Kertu-Liis Õnnis

Sihtrühm: Kandleõpetajad, huviringide juhendajad, muusikaõpetajad, vähemalt 14-aastased väikekandlemängijad.

Koolituse sisukirjeldus

Täiendkoolitusel toetatakse eelkõige kandlemängija isiklikku arengut, kuid kõiki omandatud oskusi ja teadmisi saab rakendada inspireerivate kandletundide läbiviimiseks. Antakse ülevaade väikekandle ajaloolistest mänguvõtetest ning kuidas tänapäeval Eestis kasutusel olevad võtted on rekonstrueeritud. Samuti antakse ülevaade uuematest kandletüüpidest, mängutehnikate arenemisest ning vastavast terminoloogiast. 

Koolituse põhifookus on katmis-, sõrmitsemis- ja segatehnika täiustamisel ning improviseerimisoskuse arendamisel. Õpitakse harjumuspäraseid katmistehnika võtteid kohandama, et rõhulisi ja läbiminevaid noote keerukamate viiside sujuvaks mängimiseks paremini ajastada. Samuti õpitakse katmistehnikas mängides viisi ja saatepartiid selgemalt eristama. Uuemate kandletüüpide mängutehnikate põhjal õpitakse, kuidas muuta väikekandle sõrmitsemistehnikat mitmekülgsemaks, lisades viisile erinevaid saatepartiisid. Tutvutakse ka Soome kandlemängu pedagoogiliste praktikatega ning Karjala improvisatsioonilise kandlemängu stiili ja tehnikaga. Paralleelselt mänguvõtetega tutvustatakse ka väikekandle erinevad häälestamisvõimalusi. Repertuaari täiendamise allikana õpitakse kasutama Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiviinfosüsteemi Kivike.

Erinevate harjutuste ja repertuaariliikide põhjal õpitakse koolitusel tundma ka väikekandle mitmekülgseid võimalusi ansamblimängu kontekstis. Tutvustatakse, kuidas diatoonilise instrumendi piiratud harmoonilisi võimalusi laiendada ja seadete kujundamisel erinevaid partiisid varieerida. Arutelu ja praktiliste harjutuste põhjal õpitakse, kuidas tantsumuusikat otstarbekohaselt esitada ning kuidas üksikmängijana leida julgus ja kõlav toon. Koolituse lõpus toimub kontsert.

Koolituse eesmärkideks on:

• täiendada oskusi erinevates kandlemängu tehnikates;
• kasutada väikekannelt mitmekülgselt ja loovalt lähtudes erinevatest esitusolukordadest;
• mõista eesti väikekandle ning uuemate kandletüüpide ajaugu ja mängutavasid;
• tutvuda improvisatsioonil põhineva Karjala kandlemängu stiili võtete ja pedagoogiliste praktikatega;
• omandada oskused erialaste materjalide leidmiseks Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiviinfosüsteemist Kivike.

Õppetöö vormid: õpitoad, loengud, arutelud, iseseisev töö, kontsert

Õpiväljundid

Kursuse läbinud osaleja: 

• valdab erinevaid kandlemängutehnikaid ja oskab neid loovalt kohandada ja kombineerida;
• kasutab väikekannelt erinevates esitusolukordades mitmekülgselt ja loovalt;
• mõistab eesti kandletraditsiooni kujunemist;
• oskab kasutada arhiiviinfosüsteemi Kivike erinevaid otsinguvõimalusi.

Kursuse lõpetamise tingimused: 

• Õppetöös osalemine vähemalt 70%
• Õpiväljundite saavutamine

Vabariigi Pillimees Juhan Uppin (PhD) on hinnatud lõõtspilli- ja kandlemängija ning pärimusmuusika õppejõud. Oma muusikas ühendab ta pärimusliku pillimängu tänapäevase loomingulise lähenemisega. Ta tunneb põhjalikult eesti kandletraditsiooni ja erinevaid mängutehnikaid. Väikekannelt mängib ta alates 1992. aastast ning on viimasel ajal kujundanud välja uutmoodi lähenemise katmistehnikale, et avardada selle pilli kasutusvõimalusi ja repertuaari.

Laura Lehto on kandlemängija, kes hetkel õpib Sibeliuse akadeemia pärimusmuusika magistrantuuri pedagoogika suunal erinevaid kandleid (väikekannel ja kotikantele). Õpingute põhiteemaks on olnud Karjala ja Soome väikekandle pärimus ja improvisatsioon, millele ta tugineb oma muusika loomisel. Talle pakuvad huvi väikekandle võimalused ansamblipillina, mida tal on õnnestunud erinevates koosseisudes ka katsetada. Samuti on ta kogenud kandle individuaal- ja rühmatundide läbiviija.

Kertu-Liis Õnnis on kandlemängija ja pärimusmuusik, kes mängib väikekannelt nii tantsuks kui ka kontsertprojektides sooloartistina ja mitmes ansamblis. Tähtsamad esinemiskohad on olnud Viljandi pärimusmuusika festivali lavadel ning Estonia kontserdisaalis. Hetkel õpib ta pärimusmuusikat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, on rahvatantsuansambli Soveldaja pillirühma ning tantsuklubide üks eestvedajatest ning õpetab väikekannelt väikestele ja suurtele nii huviõppes, suvistes laagrites kui ka Eesti Kontserdi koolikontsertide programmis.