Rubriik: Kultuurikorraldus
Sel kevadel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Estonian Business Schooli kultuurikorralduse ühisõppekava lõpetamas 13 magistranti. Need on esimesed tudengid, kes on kultuurikorralduslikele probleemidele lähenenud disainmõtlemist rakendades ja probleemipõhisele õppele toetuva õppekava abil. Enamus tänavustest lõpetajatest on endale südamelähedase probleemistikuga tegelenud kahe õppeaasta vältel – mentorite ja paljude õppeainete toel loonud sellele nii praktilisi tulevikulahendusi kui ka akadeemilist mõtestamist.
Ingliskeelsete magistritööde teemade kaleidoskoop peegeldab hästi, milliste ühiskonna valupunktidega kultuurikorraldus otseselt või kaudselt tegeleb. Ühe olulise ühisnimetajana on märgata võrdse kohtlemise, õigluse ja kaasamise küsimusi. Selles vallas on näiteks Eleri Helimetsa uurimistöö „Ligipääsetavus kultuuriüritustele Eestis nägemis- ja kuulmispuudega inimeste kogemuste läbi“; Jhonatan Calderoni põhjalik analüüs „Mitmekesisus ja kaasatuse strateegiad tipptasemel Itaalia sisekujundustööstuses“ ning Tatjana Korenika töö „Sooline võrdõiguslikkkus Balti alternatiivmuusika skeenede naisprofessionaalide hulgas.“ Seoses eestikeelsele õppele üleminekuga kerkivad olulised teemad ka huvihariduses ning Gerli Aet Arrase magistritöö keskendubki kultuurilise kaasamise mõjule etnilise segregatsiooni vähendamisel Eestis muusikahariduse kontekstis. Õiglasem lähenemine rahvusvahelises kultuurikorralduses on Tural Abdulla Eurovisiooni hääletust käsitleva töö teema. Leila Sahli uurib mäluga kogukonnapõhiseid osaluskultuuriprojekte ning pakub raamistkikku kollektiivse mälu, võrdse osalemise ja kaasava otsustusprotsessiga tegelemiseks. Ka publikutöös on päevakorral kaasamine ja tähenduste koosloome ning Nataliia Nikolaenko uurib kuidas saavad kunstimuuseumid publiku mõistmist kaasaegsetest kunstiteostest hõlbustada.
Kultuurivaldkonna ja kultuurikorralduse jätkusuutlikkuse, vastupidavuse ning tulevikutehnoloogiate rakendamise teema on põletav nii erialakonverentsidel kui ka meie üliõpilaste uurimustes. Näiteks Kaie Tanneri töö „Kriisi mõju kultuurikorraldajate ja -tarbijate käitumisele“ pakub selgitusi ja ka praktilisi ideid meid järjest sagedamini tabavate kriisidega toimetulekuks. Elinor Onga uurib linnakeskkonnas asuvate live-muusika ökosüsteemide jätkusuutlikkust. Digitehnoloogiate kasutamisega seotud küsimusi, täpsemalt mängulist lähenemist ja videomänge muuseumides uurib Asta Nykoniuk ja veebi-esitlusürituste kasutamist etenduskunstide edendamiseks lahkab Anni Leino.
Tänavu lõpetavate kultuurikorraldajate magistritööd avalikustatakse pärast avalikke kaitsmisi (9.–10.juunil auditooriumis A-207 algusega kell 10.00 ja 9.00) EMTA digihoidlas ning nendega võib peagi tutvuda ESTER kataloogi vahendusel. Kui on soov tulla kaitsmisi kuulama, palume end registreerida hiljemalt 7. juunil aadressil culturalmanagement@eamt.ee.
Kultuurikorralduse erialale toimub vastuvõtt igal paaritul aastal ja sel aastal oodatakse uute õppijate sisseastumisavaldusi.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogrammi infotund toimub veebis 1. juunil kell 15.00.
Otseülekannet saab jälgida EMTA Youtube’i kanalil ja Facebooki ürituse lehel.
Eriala infotunnis peatume põgusalt sellel, milliseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid vajab professionaalne kultuurikorraldaja täna ja homme. Kultuurikorralduse eriala õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk arutleb, millele eriala praktik võiks keskenduda, mida õppida ning milliseid küsimusi süvitsi uurida, sest just need teemad on ka meie õppekava kujundamise aluseks.
Otse-eetris tutvustame kultuurikorralduse õppekava sisu, mooduleid ja õppekorraldust. Oma kogemust jagavad ka praegused tudengid ning selgitame vastuvõtutingimusi ja -protsessi.
Küsimused on oodatud juba enne infotundi Facebooki ja Instagrami sõnumite vahendusel ning ka meili teel aadressile culturalmanagement@eamt.ee. Samuti vastame küsimustele, mis tulevad otse-eetri ajal vestlusaknasse.
Rohkem infot eriala kohta: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/
Balti Juhtimisarengu Assotsiatsioon (BMDA) kuulutas 27. aprillil Riias toimunud aastakonverentsil välja oma aastaauhinnad innovatsiooni ja arenduse ning juhtimise alal. Rahvusvaheline ja hiljuti põhjaliku uuenduskuuri läbinud kultuurikorralduse magistriõppe ühisõppekava pälvis auhinna ettevõtlusõppe ulatuse laiendamise eest.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Estonian Business Schooli ühisõppekava on ainulaadne kombinatsioon ettevõtlikkus- ja juhtimisõppest, mis on põimitud kultuurikonteksti ning loomingulisusega.
2002. aastal asutatud magistriõppekava pakub kvaliteetset akadeemilist haridust, mis põhineb praktilisel ülesandepõhisel (i.k. challenge based) õppel. Õppekava toimib topeltteemanti loogika põhimõttel, milles kunsti- ja juhtimisaspektid on integreeritud intensiiv- ja veebiõppe nädalatesse. Õppeprogramm on loodud selleks, et toetada kultuuri- ja loomemajanduse tulevikuvajaduste jaoks kompetentsete juhtide arengut. Programm pakub individuaalset mentorlust, rahvusvahelise ulatusega teadmisi ning mitmekülgseid teaduslikke ja praktlisi pädevusi. Üliõpilased osalevad õppetöös nii EMTA kui EBSi ruumides ning omandavad uusi teadmisi nii Eesti kui ka välismaiste õppejõudude ja ekspertide käe all. Muusika- ja ettevõtlustudengite omavaheliste suhete pinnal pakuvad õpingud ainulaadset, viljakat ja inspireerivat keskkonda tulevastele kultuurivaldkonna juhtidele, otsustajatele, administraatoritele ja teadlastele.
BMDA Baltic Management Development Association asutati 2002. aastal, et innustada juhtimisarengu kvaliteeti Balti regioonis ja kaugemalgi – edendades teadusuuringuid, pakkudes haridusteenuseid ja võrgustikke arendusasutustele ja äriettevõtetele. BMDAs on hetkel 70 liiget 27 riigist. Estonian Business School on üks BMDA tegevliikmetest ning ühingu juhatuse liikmete hulka kuulub ka EBSi bakalaureuseõppe juht Anto Liivat.
Värskelt auhinnatud kultuurikorralduse programmi uute õppurite vastuvõtt toimub iga kahe aasta tagant – rahvusvaheliste kandidaatide vastuvõtuperiood lõpeb sel aastal 15. mail ja kohalikel kandidaatidel 26. juunil. Programmiga on oodatud liituma kultuurkorralduse praktikud või entusiastid, kes on valmis panustama oma professionaalsesse arengusse ning täiendama oma oskusi ja võrgustikku, omandades samal ajal mõlemas ülikoolis magistrikraadi.
Rohkem infot: https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/
„KultuuriReflektori“ missiooniks on peegeldada olulisi ja päevakohaseid teemasid ning leida üles varju jäänud diskussioonid kultuurikorralduse valdkonnas. Taskuhääling on mõeldud nii praktiseerivatele kultuurikorraldajatele kui ka niisama kultuurist huvituvatele inimestele.
„KultuuriReflektor“ on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriprogrammi initsiatiiv, mille esimese hooaja 18 episoodi jõudsid kuulajateni 2021. aasta esimesel poolel. Taskuhäälingu teises hooajas tõstatavad kultuurikorralduse magistriõppe üliõpilased oma uurimisvaldkonnaga seotud olulisi küsimusi ning kutsuvad saatekülalisi üles diskussioonile. Igas episoodis on partnerina reflekteerimas eksperdistaatuses praktik, kellega vestlusest saame leida uusi lahendusi probleemidele, millega tööalaselt ja valdkonda uurides igapäevaselt silmitsi seisame. Saated on vastavalt teemale kas eesti või inglise keeles.
Teise hooaja avaepisood (inglise keeles) keskendub kaasaegsete tehnoloogiate tulevikule kultuurisektoris. Külalisesineja Sten-Kristian Saluveer (innovatsiooni- ja riskikapitali-stuudio Storytek asutaja) arutleb tänapäevaste tehnoloogiate hetkeolukorrast kultuurisektoris, nende eelistest, puudustest ja tulevikuväljavaadetest. Koroonapandeemia ja sõda Ukrainas on mõjutanud märkimisväärselt kõiki eluvaldkondi Euroopas, mitte ainult kultuurisektori rahastamise, vaid ka uute tehnoloogiate osas, mis on muutunud vältimatuks. Kaasaegsed tehnoloogiad on üks meid enim mõjutanud valdkondi, sest veel kolm aastat tagasi ei osanud keegi unistusteski ette kujutada, mil määral arenevad kaugtöö- ja haridusvõimalused. Nende drastiliste muutuste juures on oluline jälgida praegusi sündmusi, olla kursis sellega, kuidas need kultuurisektorit mõjutavad ning kuidas seda mõju võimalikult positiivseks ja kasulikuks muuta. Saatejuht on Asta Nykoniuk, EMTA kultuurikorralduse magistriõppe üliõpilane (2021– 2023) Ukrainast.
Kuula taskuhäälingut siit.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse eriala 2023/2024. õppeaasta vastuvõtt kestab 15. maist 26. juunini. Rohkem infot siit.
Alates 2023/2024. õppeaastast annab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välja sihtstipendiumi kahele muusika- või teatrikorralduse spetsiifikale keskenduvale Eesti kodanikust üliõpilasele.
EMTA sihtstipendiumi saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
– kandidaat on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja Estonian Business Schooli kultuurikorralduse õppekavale vastu võetud Eesti kodanik, kel on varasem haridus ja kogemus muusika- ja/ või teatrivaldkonnast
– on väljendanud motivatsioonikirjas oma soovi töötada Eestis muusika- ja/ või teatrivaldkonnas juhi või korraldajana
– õpib täiskoormusega õppes ja täidab õppekava täies mahus; ei viibi akadeemilisel puhkusel
Sihtstipendiumi saaja esitab õppeaasta lõpuks õpingute käigus omandatud/arendatud muusika- või teatrikorralduse teemadel avalikkusega jagamiseks mõeldud kajastuse (artikkel meedias või EMTA uudiskirjas, blogipostitus, konverentsiettekanne, taskuhäälingu episood, videoesinemine vms).
Esimesel õppeaastal määrab stipendiumi sisseastumiseksami komisjon, arvestades sisseastumiseksami tulemuste põhjal tekkinud paremusjärjestust ning motivatsiooni. Teise õppeaasta üliõpilastele määrab stipendiumid osakonna kolleegium esimese õppeaasta õpitulemuste ja motivatsiooni alusel.
Stipendium katab 90% kultuurikorralduse õppeteenuse tasust ja seda ei maksta välja rahas, vaid õppeteenustasu kohustust vähendatakse stipendiumi võrra.
Lisaks annab EMTA juba varasemast välja mitmeid teisi stipendiume, et toetada õpinguid kultuurikorralduse erialal. Rohkem infot siit.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja täienduskoolituskeskus kutsuvad TASUTA koolitusele „Klikkides uuel reaalsusel: toimetulek muutunud tööelus etenduskunstide ja muusika valdkonnas“, mis on suunatud muusikutele, muusikaõpetajatele, näitlejatele, etendusasutuste töötajatele ja kultuurikorraldajatele.
Rohkem infot EMTA lehelt siit.
Toimumisaeg: 28.–29.01, 18.–19.02, 11.–12.03.
Registreerimine on avatud kuni 20.01.
Kursus toimub projekti „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ raames, läbiviimist toetavad Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist ja Eesti riik.
Kultuurikorralduse magistriõppekava eesmärk on anda teadmisi ja oskusi, et kiiresti muutuvas maailmas kultuurivaldkonna professionaalidena edasi liikuda.
Avaldusi saab esitada DreamApply lehel alates 15. jaanuarist 2023 (avatud nii rahvusvahelistele kui ka kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuline) ning SAIS-is alates 15. maist (avatud kohalikele kandidaatidele, avalduse esitamine tasuta). Vastuvõtuperiood rahvusvahelistele kandidaatidele lõpeb 2. juunil, kohalikele kandidaatidele 26. juunil 2023.
Rohkem infot kultuurikorralduse programmi ja sisseastumistingimuste kohta leiab siit:
https://eamt.ee/erialad/muusikateadus/kultuurikorraldus/
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia annab välja mitmeid stipendiume kultuurikorralduse erialal õppijatele. Rohkem infot siit.
EMTA ja EBSi kultuurikorralduse ühisõppekava pälvis mõjuauhinna BMDA Significant Impact Award. Loe edasi siit.
2002. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias alustanud kultuurikorraldajaid koolitav magistriprogramm tähistas reedel, 16. septembril 20. aastapäeva.
Õppekava on lõpetanud üle 90 inimese, kelle hulgas on teatri-, muuseumi- ja kontsertasutuste juhte ning spetsialiste, kultuurivaldkonna suunajaid-otsustajaid, õppejõude, produtsente, toimetajaid ja paljusid teisi nii avalikus-, äri- kui ka kolmandas sektoris üle kogu Eesti ning väljaspool.
Algusest peale interdistsiplinaarne, paindlik ja rahvusvaheline õppekava seob praktikuid, eksperte, akadeemikuid ja õppureid nii Eestist kui ka paljudest teistest riikidest. Viimased kümme aastat on EMTA-s kultuurikorraldust õpetatud koostöös Estonian Business Schooliga (EBS) ühisõppekava alusel.
Õppekava akadeemilise juhi professor Annukka Jyrämä sõnul järgib praegune õpe probleemi- või väljakutsepõhist pedagoogikat, mis põhineb topeltteemanti mudelil. See võimaldab üliõpilastel ühendada teooria algusest peale praktikaga ning kujundada oma arusaama sellest, kuidas tööriistad, teoreetilised mudelid ja raamistikud võimaldavad meil erialaseid muutusi, suundumusi ja uuendusi analüüsida ning neile reageerida.
Tähtpäeva puhul esitleti 16. septembril kell 13.00 EMTA kammersaalis (Tatari 13) kaht kultuurikorraldust käsitlevat raamatut. Artiklikogumik „Kuidas korraldada kultuuri? 4“ on järg väljaannetele „Kuidas korraldada kultuuri?“ (2006), „Kuidas korraldada kultuuri II“ (2010) ja „Kuidas korraldada kultuuri III“ (2018). Kogumikus analüüsitakse kultuurikorralduse valdkonna ümberkujunemist, vaadates kultuurikorralduse ajaloole tagasi oleviku kindlalt jalgealuselt ja selge tulevikusuunitlusega. Seekord nii eesti- kui ka ingliskeelsena ilmuv kogumik on jagatud neljaks osaks, milles keskendutakse kultuurikorraldusele kui teadus-, praktika- ja õppevaldkonnale ning esitatakse ka kimp magistritööde hulgast valitud ajakajalisi kaastöid. Artiklikogumikus käsitletud teemade üle arutlevad mitmed kultuurikorralduse õppekavaga seotud eksperdid – vilistlased, kes täna on teadlased või praktikud. Ümarlaud toimub inglise keeles.
Samuti tutvustati Routledge kirjastuse poolt äsja välja antud ingliskeelset raamatut “Managing Cultural Joint Ventures”, mille kaasautoriteks on professor Tanja Johansson, EMTA kultuurikorralduse akadeemiline juht professor Annukka Jyrämä ja õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk. Teos annab põhjaliku ülevaate kahest aspektist kultuurivaldkonna koostöö puhul: kuidas juhtida ühistes ettevõtmistes osalejate identiteeti ning imidžit ja brändisuhteid.
Kultuurikorralduse õppekaval õpib hetkel 10. lend, mille 16 õppuri hulgas on nii Eesti, Soome, Läti kui ka Aserbaidžaani, Maroko, Lõuna-Korea, Ukraina, Gruusia ja Venemaa kodanikke. Järgmine vastuvõtt EMTA kultuurikorralduse ingliskeelsele ühisõppekavale toimub 2023. aastal,vastuvõtuperiood algab välisüliõpilastele 15. jaanuaril 2023 ning kohalikele 6. juuni 2023.
Lisainfo:
Kaari Kiitsak-Prikk
Kultuurikorralduse magistriprogrammi õppejuht
kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee
10.–14. maini leiab EMTA-s aset Erasmus+ strateegilise partnerluse projekti „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) mentorluse kevadakadeemia, millest võtab osa 33 kultuurikorralduse tudengit Läti Kultuuriakadeemiast, Antwerpeni Ülikoolist (Belgia) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning 11 õppejõud-coachi lisaks eelnimetatud ülikoolidele Bilbao Baski Ülikoolist, MTÜ-st Creative Mentorship (Belgrad, Serbia) ja Eesti Noorsooteatrist.
Kevadakadeemia jooksul leiab aset 12 erinevat loengut, seminari ja töötuba, mille eesmärgiks on lahti ja ümber mõtestada mentorlus kultuurikorralduses nii, et see hõlbustaks tudengite, potentsiaalsete tööandjate ja valdkonna professionaalide koostööd. REMAM projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada elukestva õppe raamistikku sobiv ning koosloomist soosiv uuenduslik mentorlusmudel.
“EMTA kultuurikorralduse erialale pakub mentorluse kevadakadeemia harukordse võimaluse mentorlusteema tavapärasesse õppeprotsessi integreerida ning esimest korda peer-to-peer mentorlust kohe ka praktikas rakendada. REMAM projekti tegevuste käigus on tekkinud nii palju erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mida oleks kahju meie üliõpilastega mitte jagada. Lisaks puutuvad kolleegid projektimeeskonnas igapäevaselt kokku erinevate mentorlusalaste väljakutsetega. Kogemuste jagamine juhib tähelepanu teguritele, mis võivad mõjutada teadmiste jagamise ja praktikute kogukondade rakendamise edukust ning hoida kokku väljakutsetega toimetulekuks vajalikku ressurssi. Kevadakadeemia võimaldab seda suurepäraselt, sest nüüd toovad külalisõppejõud kogu mentorluse teooria ja praktika meile lausa koju kätte. Kokkuvõtvalt võib seega öelda, et mentorluse kevadakadeemia on EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammile oluline teetähis,” selgitab muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna peakoordinaator ja kultuurikorralduse õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk.
Mentorluse kevadakadeemias löövad kaasa pea kõik kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed: professor Annukka Jyrämä, õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk ning külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska. Nii kevadakadeemia kui ka REMAM projekti koordinaator on välissuhete spetsialist Kai Kiiv.
„Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) projekt käivitus kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös 1. septembril 2020. Projekt kestab kolm aastat (augustini 2023) ning seda rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede. Projektiga saab lähemalt tutvuda selle kodulehel remam.eu.
Põhjalikult uuendatud kultuurikorralduse magistriprogrammis alustas sel sügisel uus õppegrupp 19 tudengiga 12 erinevast riigist. Esmakordselt õpivad meie üliõpilased topelt-teemanti mudeli protsessiloogikast lähtudes ning ülesandepõhiselt organiseeritud õppekava järgi.
Muudatuste kavandamisega alustati 2018. aasta sügisel ja sellele eelnes nii välishindajate, vilistlaste kui ka teiste huvigruppide tagasiside analüüs. Õppekavas tehti mitmeid ümberkorraldusi väikesemahuliste ainekursuste asendamisest kaheaastaste moodulitega kuni disainmõtlemisele põhinevate intensiivseminarideni ja mentorlusprogrammini. Integreeritud ja komplekssed lahendused ei ole just kõige suuremad sõbrad akadeemilise bürokraatiaga ning kõrvaltvaatajad on küsinud: miks te asjad nii keeruliseks ajate?
Kultuurikorraldust on tavaliselt peetud mikrokosmoseks kunsti, majanduse, administreerimise ja ühiskondlike aspektide piirimail, mis neid ühendab ja üksteisele vahendab (Kleppe 2017). Juba oma olemuselt mitmeid valdkondi koondav ning erisuunaline kultuurikorralduse praktika üks olemuslik omadus on muutus: muutuste esilekutsumine, nendega toimetulek, muutustes püsimine. Ühiskondlike muutuste agendiks olemist ning selliste protsesside ja inimeste juhtimine kultuurideüleselt ja rahvusvahelises kontekstis peetakse järjest olulisemaks kultuurikorraldaja rolliks (Mandel ja Lambert 2020). Kultuurikorraldus on sageli ka kaose ja komplekssuse haldamine ning seejuures iseenda ja teiste juhtimine. Nii nagu mitmed teisedki eluvaldkonnad, peab ka kultuurivaldkond kohanema muutuvate oludega ning valdkond vajab praktiliste aineoskuste kõrval järjest enam ülekantavaid pädevusi ning kompetentse, nagu komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, loovus, inimeste juhtimine ja koordineerivad tegevused, emotsionaalne intelligentsus ja otsustamisoskus, teenustele orienteeritus, läbirääkimisoskused ning kognitiivne paindlikkus (Maailma majandusfoorum, 2020).
Meie eriala lõpetajate põhjalikke tagasiside ankeete uurides ja valdkonna praktikutega nõu pidades tõdesime: üksikute ainekursustega saavutatavad oskused ja teadmised ei taga piisavalt just neid – komplekssusega toimetulemiseks – vajalikke hoiakuid ning proaktiivset suutlikkust. Kultuuri- ja loomemajanduse valdkond vajab täna rohkem kui varem töötajaid ja organisaatoreid, kes suudaksid nii etteantud institutsionaalsete struktuuride sees, nendest väljas ja nende üleselt loomingut ja loovust toetada, hoida, arendada ja edastada. Lisaks tehnilistele võimekustele (nagu praktilised projektijuhtimise meetodid, finantsjuhtimise või turunduse käsitööoskused) on samaväärselt olulised “pehmed” ülekantavad oskused, nagu meeskonnatöö, kommunikatsioon ja probleemilahendusoskus. Eestvedamine ja ettevõtlikkus on järjest enam kriitilise tähtsusega valdkonnas, kus töökohad on ebastabiilsed, põhinevad palju mikro-ettevõtmistel ja spetsiifilisel intellektuaalsel omandil (VVA 2021). Need valdkondlikud vajadused viisid meid ülesandepõhisele õppele (Challenge-based learning), kus õpingute selgrooks on iga tudengi enda valitud konkreetne kultuurikorralduse valdkonna väljakutse, millega töötatakse nii praktilisest perspektiivist kui ka akadeemilisele teadustööle toetudes. Ainekursuste asemel põimime moodulitesse teemasid ning meetodeid, mis aitaksid kultuuri korraldada just homme ja leida innovatiivseid, jätkusuutlikke ning inimlikke lahendusi. Individuaalne fookus-teema ja personaalne mentorlus aitavad vältida n-ö lõksu, et rahvusvahelisel kultuurikorralduse maastikul peaks õpetama universaalset ja homogeenset “üht ja ainust” õiget lahendust – sest see pole soovitatav ega võimalik (Mandel ja Lambert 2020).
Disainmõtlemisele tuginedes proovime julgustada mõtteviisi, et on võimalik leida alati unikaalseid lahendusi, ka probleemidele, mida täna me veel võib-olla ei taju, aga mida kindlasti ei saa lahendada retseptidega, mis töötasid eile.
Lisaks valdkondlikele vajadustele õppe muutmiseks, seisime silmitsi ka üliõpilaste muutunud ootustega – sageli leiavad õppurid kultuurikorralduse kraadiõppeprogrammidest selle praktilise teadmise, mis nende senises töös on puudu olnud ning magistritöö selle juures on mõnelgi juhul “tüütu” lisand. Enam kui akadeemiline kraad köidab praktilise eriala inimesi kontaktvõrgustik, inspiratsioon, reaalsed praktilised lahendused tööks. Kiired, kompaktsed ja paindlikud lahendused kõrghariduses võidavad järjest enam populaarsust. Integreeritud õppemoodulid, kus praktilise ülesandega töötamine käib käsikäes teadustööga, võimaldab nüüd paremini seostada akadeemilist ning praktilist lähenemist kultuurikorralduse valdkondlikele probleemidele. Kõik õppekava alateemad ja moodulid seotakse eluliste probleemide lahendamisega ning selle käigus integreeritakse need igas aspektis ka teadustööga ning magistritööks vajalike andmete ja teadmiste kogumise ning vormistamisega. Disainmõtlemisest pärit topelt-teemanti mudel juhib kogu õppeprotsessi loogikat:
Rahvusvaheliste tudengite vajadusi silmas pidades on nüüd õppetöö organiseeritud neljanädalaste tsüklitena, kus kord kuus toimub neli päeva kestev intensiivseminar Tallinnas kohapeal ning ülejäänud õppetöö on individuaalne, veebipõhine või grupitöö ja mentorluse vormis.
Kultuurikorralduse õppekava põhilised eesmärgid ja väljundid jäid suures plaanis samaks – ikka on kavas nii kunstiprojektide ühiskondliku mõju juhtimine kui publikuarendus, äriõigus ning sponsorlus jpm. Kuid kõik moodulid on sisult kohaldatud just selle õppegrupi vajadustele, kooskõlastatud teiste moodulite õppejõududega, et saavutada võimalikult suur omavaheline integreeritus, kaasaegne käsitlus ja paindlikkus. Ühe uuendusena rakendame ka Moodle platvormi, mis koondab kogu õpingute sisu, materjalid, kodutööd ja tagasiside. Moodle toetab nii päris klassiruumis toimuvat (õppematerjalide koguna ning arhiivina), samuti on see kui ka on keskseks infolauaks veebipõhisele ja (grupi)töö protsessile. Põnevust lisab, et ühisõppekavale kohaselt peavad tudengid toimetama teatud teemade puhul ka Estonian Business Schooli ametlikus veebiõppe platvormis Canvas. Tavapärasest erinevas õppetöö korralduse protsessis aitab kätt pulsil hoida mentor – igal üliõpilasel on (praegu veel akadeemiaga seotud) mentor, kes toetab üliõpilast tema fookusprojekti lahendamisel ning aitab tudengil ise leida viise, et õpingutest maksimum saada. Piloteerimise järel loodame välja arendada juba praktikuid kaasava ja süsteemse rahvusvahelise mentorsüsteemi regulaarsete koolituste ja reguleeritud protsessiga. Kõik need uued lahendused eeldavad pidevat ja suurt tööd, et paljude külalis- ja välisõppejõudude panust koordineerida, nii sisu kui ka meetodite osas üheskoos kõigi osapooltega leida just praegu ja nendele õppuritele sobivad lahendused. Nii õppimine kui ka õpetamine on saanud meie jaoks uue tähenduse kui tõeline koos-loome.
Sel õppeaastal testime, analüüsime ja peenhäälestame kõiki neid muudatusi ning eeskätt on see õppimise ja kohanemisprotsess ka meie õppekava arendajatele ja õppejõududele endile. Selleks, et praktiline kogemus saaks realiseeruda ka konstruktiivseteks parandusteks ja arendusteks, teeme isekeskis regulaarselt refleksiooni ja analüüsi. Ka sage ja mitmekülgne tagasiside (iga sessiooni, kuu ja semestri lõikes) tudengitelt on uus harjumus, mida oleme asunud juurutama.
Üks meie eesmärke on aga sama, mis juba mõned aastad olnud: leida reaalseid koostöökohti akadeemia teiste osakondade ja kultuurikorralduse vahel. Selleks käivitasime juba 2018. aastal kultuurikorralduse õppe kohustusliku osana “projektitööd akadeemias”, kus iga kultuurikorralduse üliõpilane peab osalema ühes akadeemia korraldatavas (või akadeemiaga seotud) projektis. Kokkuleppel projekti teiste osapooltega leiame need töölõigud, milles meie tudeng saab panustada ning samal ajal sellest õppida vastavalt meie õppekavas ettenähtud eesmärkidele ja väljunditele. Näiteks varasemalt on meie tudengid osalenud ooperistuudio “Orlando” lavastuse väljatoomise juures lavakujundaja assistendina või puhkpillikonkursi kommunikatsiooni-valdkonnas ja mujal.
Ootame väga akadeemia kõigi liikmete ettepanekuid projektideks (mis võiks toimuda 2021 sügisel või 2022 kevadel), kuhu meie nii kohalikud kui ka välistudengid võiksid liituda ja praktika korras oma õla alla panna. Ettepanekuid ootame kuni 18. oktoobrini 2021 e-postiaadressile: kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee
Kaari Kiitsak-Prikk, kultuurikorralduse õppejuht
Viidatud allikad:
Bård Kleppe, 2017. Managing Autonomy: Analyzing Arts Management and Artistic Autonomy through the Theory of Justification, The Journal of Arts Management, Law, and Society, DOI: 10.1080/10632921.2017.1377661