KONTAKTID

10.– 14. maini leiab EMTA-s aset Erasmus+ strateegilise partnerluse projekti „Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) mentorluse kevadakadeemia, millest võtab osa 33 kultuurikorralduse tudengit Läti Kultuuriakadeemiast, Antwerpeni Ülikoolist (Belgia) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast ning 11 õppejõud-coachi lisaks eelnimetatud ülikoolidele Bilbao Baski Ülikoolist, MTÜ-st Creative Mentorship (Belgrad, Serbia) ja Eesti Noorsooteatrist.

Kevadakadeemia jooksul leiab aset 12 erinevat loengut, seminari ja töötuba, mille eesmärgiks on lahti ja ümber mõtestada mentorlus kultuurikorralduses nii, et see hõlbustaks tudengite, potentsiaalsete tööandjate ja valdkonna professionaalide koostööd. REMAM projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada elukestva õppe raamistikku sobiv ning koosloomist soosiv uuenduslik mentorlusmudel.

“EMTA kultuurikorralduse erialale pakub mentorluse kevadakadeemia harukordse võimaluse mentorlusteema tavapärasesse õppeprotsessi integreerida ning esimest korda peer-to-peer mentorlust kohe ka praktikas rakendada. REMAM projekti tegevuste käigus on tekkinud nii palju erialaseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mida oleks kahju meie üliõpilastega mitte jagada. Lisaks puutuvad kolleegid projektimeeskonnas igapäevaselt kokku erinevate mentorlusalaste väljakutsetega. Kogemuste jagamine juhib tähelepanu teguritele, mis võivad mõjutada teadmiste jagamise ja praktikute kogukondade rakendamise edukust ning hoida kokku väljakutsetega toimetulekuks vajalikku ressurssi. Kevadakadeemia võimaldab seda suurepäraselt, sest nüüd toovad külalisõppejõud kogu mentorluse teooria ja praktika meile lausa koju kätte. Kokkuvõtvalt võib seega öelda, et mentorluse kevadakadeemia on EMTA kultuurikorralduse magistriprogrammile oluline teetähis,” selgitab muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakonna peakoordinaator ja kultuurikorralduse õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk.

Mentorluse kevadakadeemias löövad kaasa pea kõik kultuurikorralduse magistriprogrammiga seotud inimesed: professor Annukka Jyrämä, õppejuht Kaari Kiitsak-Prikk ning külalisõppejõud Anna Maria Ranczakowska. Nii kevadakadeemia kui ka REMAM projekti koordinaator on välissuhete spetsialist Kai Kiiv.

„Reinventing Mentoring in Arts Management“ (REMAM) projekt käivitus kultuurikorralduse magistriprogrammi ning välissuhete osakonna koostöös 1. septembril 2020. Projekt kestab kolm aastat (augustini 2023) ning seda rahastab Euroopa Komisjoni ERASMUS+ programmi strateegilise koostööprojektide meede. Projektiga saab lähemalt tutvuda selle kodulehel remam.eu.

 

Põhjalikult uuendatud kultuurikorralduse magistriprogrammis alustas sel sügisel uus õppegrupp 19 tudengiga 12 erinevast riigist. Esmakordselt õpivad meie üliõpilased topelt-teemanti mudeli protsessiloogikast lähtudes ning ülesandepõhiselt organiseeritud õppekava järgi.

Muudatuste kavandamisega alustati 2018. aasta sügisel ja sellele eelnes nii välishindajate, vilistlaste kui ka teiste huvigruppide tagasiside analüüs. Õppekavas tehti mitmeid ümberkorraldusi väikesemahuliste ainekursuste asendamisest kaheaastaste moodulitega kuni disainmõtlemisele põhinevate intensiivseminarideni ja mentorlusprogrammini. Integreeritud ja komplekssed lahendused ei ole just kõige suuremad sõbrad akadeemilise bürokraatiaga ning kõrvaltvaatajad on küsinud: miks te asjad nii keeruliseks ajate?

Kultuurikorraldust on tavaliselt peetud mikrokosmoseks kunsti, majanduse, administreerimise ja ühiskondlike aspektide piirimail, mis neid ühendab ja üksteisele vahendab (Kleppe 2017). Juba oma olemuselt mitmeid valdkondi koondav ning erisuunaline kultuurikorralduse praktika üks olemuslik omadus on muutus: muutuste esilekutsumine, nendega toimetulek, muutustes püsimine. Ühiskondlike muutuste agendiks olemist ning selliste protsesside ja inimeste juhtimine kultuurideüleselt ja rahvusvahelises kontekstis peetakse järjest olulisemaks kultuurikorraldaja rolliks (Mandel ja Lambert 2020). Kultuurikorraldus on sageli ka kaose ja komplekssuse haldamine ning seejuures iseenda ja teiste juhtimine. Nii nagu mitmed teisedki eluvaldkonnad, peab ka kultuurivaldkond kohanema muutuvate oludega ning valdkond vajab praktiliste aineoskuste kõrval järjest enam ülekantavaid pädevusi ning kompetentse, nagu komplekssete probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, loovus, inimeste juhtimine ja koordineerivad tegevused, emotsionaalne intelligentsus ja otsustamisoskus, teenustele orienteeritus, läbirääkimisoskused ning kognitiivne paindlikkus (Maailma majandusfoorum, 2020).

Meie eriala lõpetajate põhjalikke tagasiside ankeete uurides ja valdkonna praktikutega nõu pidades tõdesime: üksikute ainekursustega saavutatavad oskused ja teadmised ei taga piisavalt just neid – komplekssusega toimetulemiseks – vajalikke hoiakuid ning proaktiivset suutlikkust. Kultuuri- ja loomemajanduse valdkond vajab täna rohkem kui varem töötajaid ja organisaatoreid, kes suudaksid nii etteantud institutsionaalsete struktuuride sees, nendest väljas ja nende üleselt loomingut ja loovust toetada, hoida, arendada ja edastada. Lisaks tehnilistele võimekustele (nagu praktilised projektijuhtimise meetodid, finantsjuhtimise või turunduse käsitööoskused) on samaväärselt olulised “pehmed” ülekantavad oskused, nagu meeskonnatöö, kommunikatsioon ja probleemilahendusoskus. Eestvedamine ja ettevõtlikkus on järjest enam kriitilise tähtsusega valdkonnas, kus töökohad on ebastabiilsed, põhinevad palju mikro-ettevõtmistel ja spetsiifilisel intellektuaalsel omandil (VVA 2021). Need valdkondlikud vajadused viisid meid ülesandepõhisele õppele (Challenge-based learning), kus õpingute selgrooks on iga tudengi enda valitud konkreetne kultuurikorralduse valdkonna väljakutse, millega töötatakse nii praktilisest perspektiivist kui ka akadeemilisele teadustööle toetudes. Ainekursuste asemel põimime moodulitesse teemasid ning meetodeid, mis aitaksid kultuuri korraldada just homme ja leida innovatiivseid, jätkusuutlikke ning inimlikke lahendusi. Individuaalne fookus-teema ja personaalne mentorlus aitavad vältida n-ö lõksu, et rahvusvahelisel kultuurikorralduse maastikul peaks õpetama universaalset ja homogeenset “üht ja ainust” õiget lahendust – sest see pole soovitatav ega võimalik (Mandel ja Lambert 2020).

Disainmõtlemisele tuginedes proovime julgustada mõtteviisi, et on võimalik leida alati unikaalseid lahendusi, ka probleemidele, mida täna me veel võib-olla ei taju, aga mida kindlasti ei saa lahendada retseptidega, mis töötasid eile.

Lisaks valdkondlikele vajadustele õppe muutmiseks, seisime silmitsi ka üliõpilaste muutunud ootustega – sageli leiavad õppurid kultuurikorralduse kraadiõppeprogrammidest selle praktilise teadmise, mis nende senises töös on puudu olnud ning magistritöö selle juures on mõnelgi juhul “tüütu” lisand. Enam kui akadeemiline kraad köidab praktilise eriala inimesi kontaktvõrgustik, inspiratsioon, reaalsed praktilised lahendused tööks. Kiired, kompaktsed ja paindlikud lahendused kõrghariduses võidavad järjest enam populaarsust. Integreeritud õppemoodulid, kus praktilise ülesandega töötamine käib käsikäes teadustööga, võimaldab nüüd paremini seostada akadeemilist ning praktilist lähenemist kultuurikorralduse valdkondlikele probleemidele. Kõik õppekava alateemad ja moodulid seotakse eluliste probleemide lahendamisega ning selle käigus integreeritakse need igas aspektis ka teadustööga ning magistritööks vajalike andmete ja teadmiste kogumise ning vormistamisega. Disainmõtlemisest pärit topelt-teemanti mudel juhib kogu õppeprotsessi loogikat:

Rahvusvaheliste tudengite vajadusi silmas pidades on nüüd õppetöö organiseeritud neljanädalaste tsüklitena, kus kord kuus toimub neli päeva kestev intensiivseminar Tallinnas kohapeal ning ülejäänud õppetöö on individuaalne, veebipõhine või grupitöö ja mentorluse vormis.

Kultuurikorralduse õppekava põhilised eesmärgid ja väljundid jäid suures plaanis samaks – ikka on kavas nii kunstiprojektide ühiskondliku mõju juhtimine kui publikuarendus, äriõigus ning sponsorlus jpm. Kuid kõik moodulid on sisult kohaldatud just selle õppegrupi vajadustele, kooskõlastatud teiste moodulite õppejõududega, et saavutada võimalikult suur omavaheline integreeritus, kaasaegne käsitlus ja paindlikkus. Ühe uuendusena rakendame ka Moodle platvormi, mis koondab kogu õpingute sisu, materjalid, kodutööd ja tagasiside. Moodle toetab nii päris klassiruumis toimuvat (õppematerjalide koguna ning arhiivina), samuti on see kui ka on keskseks infolauaks veebipõhisele ja (grupi)töö protsessile. Põnevust lisab, et ühisõppekavale kohaselt peavad tudengid toimetama teatud teemade puhul ka Estonian Business Schooli ametlikus veebiõppe platvormis Canvas. Tavapärasest erinevas õppetöö korralduse protsessis aitab kätt pulsil hoida mentor – igal üliõpilasel on (praegu veel akadeemiaga seotud) mentor, kes toetab üliõpilast tema fookusprojekti lahendamisel ning aitab tudengil ise leida viise, et õpingutest maksimum saada. Piloteerimise järel loodame välja arendada juba praktikuid kaasava ja süsteemse rahvusvahelise mentorsüsteemi regulaarsete koolituste ja reguleeritud protsessiga. Kõik need uued lahendused eeldavad pidevat ja suurt tööd, et paljude külalis- ja välisõppejõudude panust koordineerida, nii sisu kui ka meetodite osas üheskoos kõigi osapooltega leida just praegu ja nendele õppuritele sobivad lahendused. Nii õppimine kui ka õpetamine on saanud meie jaoks uue tähenduse kui tõeline koos-loome.

Sel õppeaastal testime, analüüsime ja peenhäälestame kõiki neid muudatusi ning eeskätt on see õppimise ja kohanemisprotsess ka meie õppekava arendajatele ja õppejõududele endile. Selleks, et praktiline kogemus saaks realiseeruda ka konstruktiivseteks parandusteks ja arendusteks, teeme isekeskis regulaarselt refleksiooni ja analüüsi. Ka sage ja mitmekülgne tagasiside (iga sessiooni, kuu ja semestri lõikes) tudengitelt on uus harjumus, mida oleme asunud juurutama.

Üks meie eesmärke on aga sama, mis juba mõned aastad olnud: leida reaalseid koostöökohti akadeemia teiste osakondade ja kultuurikorralduse vahel. Selleks käivitasime juba 2018. aastal kultuurikorralduse õppe kohustusliku osana “projektitööd akadeemias”, kus iga kultuurikorralduse üliõpilane peab osalema ühes akadeemia korraldatavas (või akadeemiaga seotud) projektis. Kokkuleppel projekti teiste osapooltega leiame need töölõigud, milles meie tudeng saab panustada ning samal ajal sellest õppida vastavalt meie õppekavas ettenähtud eesmärkidele ja väljunditele. Näiteks varasemalt on meie tudengid osalenud ooperistuudio “Orlando” lavastuse väljatoomise juures lavakujundaja assistendina või puhkpillikonkursi kommunikatsiooni-valdkonnas ja mujal.

Ootame väga akadeemia kõigi liikmete ettepanekuid projektideks (mis võiks toimuda 2021 sügisel või 2022 kevadel), kuhu meie nii kohalikud kui ka välistudengid võiksid liituda ja praktika korras oma õla alla panna. Ettepanekuid ootame kuni 18. oktoobrini 2021 e-postiaadressile: kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee

Kaari Kiitsak-Prikk, kultuurikorralduse õppejuht

 

Viidatud allikad:

Bård Kleppe, 2017. Managing Autonomy: Analyzing Arts Management and Artistic Autonomy through the Theory of Justification, The Journal of Arts Management, Law, and Society, DOI: 10.1080/10632921.2017.1377661

Mandel, B.R. and Lambert, P.D., 2020. International Arts/Cultural Management: Global Perspectives on Strategies, Competencies, and Education. The Journal of Arts Management, Law, and Society, 50(4-5), pp.249-266.

VVA. 2021. Creative FLIP Final Report, Work Package 2 on Learning, Brussels – Skills needs and gaps in the CCSI

2021. aasta augustis algab esmakordselt EMTAs Välisministeeriumi arengukoostöö projekt, mis rahastab kahe välisüliõpilase õpinguid rahvusvahelisel kultuurikorralduse magistriõppekaval.

Kaks õppestipendiumit eraldati ühele Gruusia ja ühele Ukraina kodanikule toetamaks nende õppimist kultuurikorralduse magistriõppes 2021 a. sügisest kuni 2023 a. suveni. Kultuurikorralduse õppekava on juba peaagu 20 aastat rahvusvahelise programmina ette valmistanud professionaalseid korraldajaid ja juhte kultuuriorganisatsioonide ning loomemajanduse arengusse panustama nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Stipendiaadi abil soovime soodustada Gruusia ja Ukraina kultuurikorralduse kui interdistiplinaarse ning mõjuka distipliini professionaalset arengut. Rahvusvahelise haridusega, Euroopalikke väärtusi kandvad ja laia erialase suhtevõrgustikuga kultuurikorralduse professionaalid saavad kodumaal panustada kultuuritööstuse ja loomemajanduse arengusse ning kultuuridiplomaatia kaudu riikidevaheliste suhete arendamisse.

Sel aastal asub kultuurikorraldust õppima 20 üliõpilast neljateistkümnest riigist. Nende seas Gruusia ja Ukraina stipendiaadid saavad kaheaastase õppeperioodi jooksul Eestis tegeleda kultuurikorraldusliku väljakutse lahendamisega, mille kasusaajaks on tema koduriigi kultuurikorralduse eriala esindajad, kultuuritegelased ja kunstnikud ja ka tarbijad, publik, seotud kogukonnad ja laiem avalikkus. EMTAs magistrikraadi omandanud stipendiaadid saavad kaasa aidata Gruusia ja Ukraina professionaalse kultuurikorralduskoolkonna edenemisele, sest siin hariduse saanud korraldajad on pärast kodumaal võimelised oma teadmisi ja oskusi edasi andma. Stipendiaadid saavad olla edaspidi Eesti kultuuridiplomaatia ja kultuuriekspordi vahendajateks ning koostööprojektide partneriks. Stipendium katab igakuise toetuse elamiskulude katteks ja ka õppemaksu kulu nominaalse õppeaja ulatuses.

Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Lisainfo:
Kaari Kiitsak-Prikk
Kultuurikorralduse magistriprogrammi õppejuht
kaari.kiitsak-prikk@eamt.ee
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

Kultuurikorralduse magistriprogramm võimaldab sul ühendada tööelu ja isiklik areng ning siduda see kultuurivaldkonnas just sinu jaoks kõige olulisema väljakutsega. Õppekava annab raamid, et väga kogenud mentorite ja (välis)õppejõudude abiga mõtestada kaasaegsel kultuurimaastikul toimuvat ning otsida ja leida oma professionaalne koht sellel maastikul.

Tänapäeva maailmas on vaja eri valdkondi tundvaid mitmekesiste oskustega inimesi. Kunsti ja kultuuri tundmine annab hea aluse väga erinevate vajalike ja väärtuslike eesmärkide nimel töötamiseks. Erialale otsime inimesi, kes soovivad töötada kultuuri alal, innustada ja juhtida väga mitmepalgelisi ettevõtmisi, mis ühendavad erinevaid inimesi ja valdkondi. Kultuurikorralduse magistriõpe annab oskused ja teadmised kiiresti muutuvas maalimas kultuurivaldkonna professionaalina töötamiseks ja arenemiseks.

Kaheaastane ingliskeelne kultuurikorralduse magistriõppekava on loodud koostöös Estonian Business Schooliga. Rahvusvaheline õppekava on tudengikeskne ja praktilise suunitlusega.

Õppekava keskendub sinule! Uuendatud õppekava on üles ehitatud ülesandepõhise õppena – iga tudengit julgustatakse valima oma isiklik ülesanne või projekt, millest saab tema õpingute selgroog. Ülesandepõhise õppe üks paljudest eelistest on aktiivõpe – uute teadmiste ja oskuste omandamine otse töökeskkonnas. Pakume sulle õpikogemust, mille käigus saad uurida, arutada ja luua seoseid päriselus ette tulevate probleemide lahendamiseks. Soovi korral võid oma projekti siduda magistritööga, mis aitab veelgi paremini teooria ja praktika vahel seoseid luua. Tugeva akadeemilise alusega õppekava annab sulle vajalikud analüüsioskused uudsetele olukordadele ja projektidele terviklikult ja tasakaalustatult lähenemiseks.

Vt eriala kohta lähemalt: Kultuurikorraldus

Järgmine vastuvõtt kultuurikorralduse erialale toimub 2023. aastal.

Hannele Känd: „Kultuurikorraldus on valdkond, mida iseloomustab just kui hästi mitmetasandiline ristmik. Igast võimalikust suunast sõidab kokku erinevaid liiklejaid ning masinaid, neile kehtivad kõiksugu mitmeti tõlgendatavad reeglid ja märgid, nad võivad rääkida erinevat keelt jne … Kõige selle keskel on üks inimene – korraldaja, kes oskab „ristmikul“ toimuvast aru saada, „liiklejaid“ suunata ja vajadusel sasipuntraid lahti harutada. Mind on kultuurikorraldaja töö juures hoidnud algusest peale need inimesed, kes kultuuris tegutsevad – artistid, loojad, teised korraldajad. Nende abil mõistan maailma ja inimese loomust aina paremini ning mul on hea tunne, kui saan mõne suurepärase kultuurinähtuse sünnile abiks olla. Muidugi on võimalik kultuuris tegutseda ka ilma kõrghariduseta, kuid olen tänulik, et otsustasin siiski õppima minna. Kultuurikorralduse õppekava aitas näha suuremat pilti, aga samas ka väga mitmete väikeste detailide olulisust. Ühtlasi aitas ühine õppimise aeg leida mõttekaaslasi ning usaldusväärseid kolleege, kellega kindlalt kultuuripõldu edasi künda.“ Hannele on lõpetanud muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse magistriõppe ja töötab nüüd kultuurikorraldaja ning noorsooteatris etendusteeninduse juhina.