Ajalugu

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakond ehk lavakunstikool on Eesti pikima ajalooga teatrikool. „Dramaatilise osakonna“ avamise soovi mainiti juba akadeemia (asutamisaegse nimega Tallinna Kõrgema Muusikakooli, hilisema konservatooriumi) esimeses põhikirjas 1919. aastal. Tegelikkuses jõuti teatrikunsti õppeni aga alles 1938. aastal, mil alustas tegevust Tallinna Konservatooriumi Riiklik Lavakunstikool. Selle jõudis 1941. aastal lõpetada vaid üks lend, seejärel õppetöö sõja ja okupatsiooni oludes katkes. Uuesti hakati akadeemias teatriharidust andma 1957. aastal, mil lavastaja, näitleja ja teatripedagoog Voldemar Panso eestvedamisel rajati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder. Sellest peale on lavakunstikooli lõpetanud mitukümmend lendu Eesti teatri käekäiku kujundavaid teatriprofessionaale.

Eesti teatrihariduse ajaloo raames pidas 1957. aastal rajatud lavakunstikateeder end teise maailmasõja eelse, aastail 1938–1941 tegutsenud lavakunstikooli tegevuse jätkajaks. 1938. aastal loodud kool nägi oma missioonina aga 1920. aastal asutatud Eesti kõige esimese süstemaatiliselt tegutsenud teatrikooli, Paul Sepa erastuudio järjepidevuse edasikandmist. Seega, mitte küll läbivalt institutsionaalselt, ent sisulise järjepidevuse mõttes esindab ka nüüdne lavakunstikool eesti rahvusliku teatrihariduse traditsioone.

 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonda on juhtinud:

1957–1977 Voldemar Panso
1978–1982 Aarne Üksküla
1982–1985 Eduard Tinn
1986–1995 Kalju Komissarov
1995–2011 Ingo Normet
2011–2016 Peeter Raudsepp
2016–2018 Lembit Peterson
2018–2021 Jaak Prints
Alates 1. septembrist 2021 Mart Koldits